1-12-5229/17 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5229 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 19. detsembri 2012

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Z.P (Z.P) määruskaebus RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu 19. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.P määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - Tartu Maakohtu 18.06.2012 otsusega mõisteti Z.P § 199 lg 2 p 9 järgi ning teda karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.08.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 18.03.2012 ja lõpp 12.08.2013. Tartu Maakohtu 19.12.2012 määrusega jäeti Z.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

2. Ringkonnakohus tegi 11.01.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus

kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 18.01.2013. Prokurör määratud tähtajaks oma seisukohti ei esitanud.

- 2 - Esimese astme kohtu määruse sisu 3. Maakohus märkis, et süüdimõistetut on alates 2003. aastast korduvalt karistatud kuritegude

ja väärtegude eest. Põhiliselt on teda karistatud varavastaste süütegude eest ning ta on kuritegusid sooritanud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise ajal. Tartu Maakohtu

20.03.2012 määrusega pöörati Tartu Maakohtu 16.08.2011 otsusega mõistetud karistus täitmisele, sest Z.P ei täitnud üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrolli nõudeid ning hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. 3.1. Seega kannab süüdimõistetu käesoleval ajal vangistust teise astme kuritegude eest ning

tal on mõistetud vangistusest kandmata ligi 8 kuud. Varasemad karistused ei ole talle

vajalikku mõju avaldanud ning vaatamata lähedaste olemasolule, kindlale elukohale ja

kriminaalhoolduse kohaldamisele jätkas ta ikkagi uute samaliigiliste kuritegude

toimepanemist. Järelikult ei ole kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, elukoha

olemasolu ja lähedaste toetus tema jaoks olnud piisavad, et ära hoida uusi kuritegusid.

Z.P on kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele ja alkoholi kuritarvitamisele. 3.2. käitumist vabaduses enim mõjutada väljakujunenud Maakohtu hinnangul võib Z.P kriminaalne elustiil, kalduvus alkoholi tarvitamisele, lävimine kriminaalse taustaga isikutega

ning püsiva töökoha puudumine, samuti suured tasumata võlakohustused (üle XXX euro).

Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu sõltuvusainete tarvitamise järgselt ning kehva majandusliku seisundi ja kriminaalse taustaga sõprade mõjutusel panna toime uue

kuriteo. Z.P ei ole vangistuse kandmisel ajal soovinud osaleda sotsiaalprogrammis

„Õige Hetk“, mistõttu on individuaalne täitmiskava jäänud selles osas täitmata. Märgitud

sotsiaalprogramm võiks talle anda olulisi teadmisi ja oskusi õiguskuulekal teel püsimiseks. Maakohtu hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk Z.P puhul endiselt kõrge. 3.3. Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks

vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku

käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et ta töötab vangistuse ajal

majandusabitöölisena, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta soovib edaspidi käituda

seadusekuulekalt ning omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust. Maakohus leidis et süüdimõistetut, kes on süstemaatiliselt toime pannud samaliigilisi teise astme kuritegusid ja

kes pole varem korduvalt suutnud alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, ei ole

otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Järelikult peab süüdimõistetu jätkama vangistuse kandmist tähtaja lõpuni.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

4. taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi Z.P ennetähtaegset vabastamist. 4.1. distsiplinaarkaristused, ta on vangistuses Määruskaebuse kohaselt puuduvad Z.P töötanud, õppinud eesti keelt ja sooritanud riigikeele eksami. Z.P märgib, et ei osalenud küll programmis „Õige hetk“, kuid on käinud selle asemel kaks korda nädalas õigeusu kirikus. Määruskaebuse kohaselt on kinnipeetava ema ja õde nõus teda majanduslikult toetama ning ta on suuteline endale 1 kuu jooksul tööd leidma, arvestades varasemat töökogemust. Z.P

lubab hakata tasuma võlanõudeid, edaspidi elada seaduskuulekalt, mitte tarvitama alkoholi ning järgida kriminaalhoolduse nõudeid.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et

Z.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on Z.P tingimisi ennetähtaegse

- 3 - vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning

ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat. 6. isikut, käitumist Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses väljatoodud Z.P

karistuse kandmise ajal ja vabanemisel eesootavaid tingimusi positiivselt iseloomustavad asjaolud nagu distsiplinaarkaristuste puudumine, vangistuses töötamine, õppimine ja kirikus käimine, lähedaste majanduslik toetus, lubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda ja alkoholi

tarvitamist vältida - tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Ringkonnakohus ei ole

Z.P eelnevat elukäiku arvesse võttes samuti veendunud, et ta suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda ja edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduda. 7. kuuel korral kriminaalkorras Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et Z.P

karistatus, mh vägistamise, mootorsõiduki ärandamise ja korduvate varguste eest ja ka

katseajal sarnaselt varasemaga varavastaste kuritegude toimepanemine, viitavad sellele, et

Z.P risk ka edaspidi samaliigiliste kuritegude toimepanemist jätkata on kõrge.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kuna Z.P varasemad karistused ei ole talle mõju avaldanud ning ta on vaatamata lähedaste olemasolule, kindlale elukohale ja kriminaalhoolduse kohaldamisele kuritegude toimepanemist jätkanud, ei ole alust

arvata, et Z.P suudaks seekord katseaja nõudeid täita ja õiguskuulekalt elada. Ringkonnakohus leiab seetõttu, et Z.P karistuseesmärkide täitmiseks ning õiguskorra

kaitsmiseks ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. 8. tuleb jätta vangistusest tingimisi Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Z.P ennetähtaegselt vabastamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas