1-11-7045/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuaril 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-7045 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi Süüdimõistetu Andrus Mürgi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Andrus Mürk (IK: 36804092747; viibimiskoht: Tartu Vangla) RESOLUTSIOON Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 426, § 432 lg-st 3, kohus

määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu Andrus Mürk temale Tartu Maakohtu 30. augusti 2011. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Määrata, et Tartu Vangla on kohustatud esitama materjalid Ajndrus Mürgi tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti kuue (6) kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 30. augusti 2011. a otsusega tunnistati Andrus Mürk süüdi KarS § 184 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 9 ja § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistusesk mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning alates 22. detsembrist 2010. a loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aasta 11

2 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Andrus Mürgilt lisakaristusena ära ka mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 27. veebruaril 2012. a.

Andrus Mürgi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 15. detsembril 2013. a.

Andrus Mürki on varasemalt kriminaalkorras karistatud: - Tartu Linna Rahvakohtu 18. augusti 1988. a otsusega ENSV KrK § 91 lg 2 p 1 alusel 2 aasta vabadusekaotuseta parandusliku tööga töötasust kinnipidamisega 20%; - Tartu Linnakohtu 05. novembri 1998. a otsusega KrK § 139 lg 1 - § 15 lg 2 alusel rahatrahviga 900 eesti krooni; - AG Ludwigsburgi kohtu 31. mai 1999. a otsusega grupiviisilise varguse toimepanemise eest 9-kuulise vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga; - Viljandi Maakohtu 01. veebruari 2000. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 alusel 5-kuulise vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga; - Tartu Maakohtu 08. juuni 2000. a otsusega KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p 2 alusel 6- kuulise vabadusekaotusega, millele liideti osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vabadusekaotust; - Võru Maakohtu 13. detsembri 2001. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 alusel 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; - Viljandi Maakohtu 23. mai 2002. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 alusel 200 päevamäära suuruse rahatrahviga; - Tartu Maakohtu 17. detsembri 2003. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 alusel 2-kuulise vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 20 päeva vangistust; - Lääne-Viru Maakohtu 22. juuni 2005. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 1 aasta 3 kuu vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 2 aasta 10 kuu pikkuse katseajaga, mida pikendati Tartu Maakohtu 28. aprilli 2006. a määrusega 4 kuu võrra; - Tartu Maakohtu 01. juuni 2006. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel 1- kuulise vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust, mille kandmiselt ta 20. aprillil 2007. a tingimisi ennetähtaegselt vabastati, kuid Tartu Maakohtu 14. detsembri 2007. a määrusega pöörati karistus uuesti täitmisele; - Tartu maakohtu 16. mai 2008. a otsusega KarS § 184 lg 1 alusel 2-aastase vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust

Andrus Mürki on korduvalt karistatud ka väärteokorras.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Andrus Mürgi uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 32%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

3 Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas lähedased, kes on valmis teda igakülgselt toetama. Samuti on tal olemas kindel elukoht isa juures. Negatiivset mõju võivad avaldada kriminaalse taustaga, narkootikume käitlevad ja tarvitavad isikud. Peamiseks riskiteguriks tulebki lugeda narkootikumide tarvitamisega jätkamist.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Andrus Mürk soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Enda sõnul on ta vangistuses oma käitumise üle järele mõelnud, saab aru, et on palju vigu teinud ning sõltuvusega oma elu ära rikkunud. Ta on loobunud alkoholist ja suitsetamisest ning nüüd soovib loobuda ka narkootikumidest. Tal on olemas suured töökogemused ja võimalus XXXX tööle asumiseks. Samuti saab ta XXX. Ta soovib elada seadusekuulekalt ja mitte enam vanglasse sattuda. Vabanemisel on ta nõus täitma temale pandavaid kohustusi ning on rääkinud ka sotsiaaltöötajaga, kes hakkaks väljaspool vanglat temaga tegelema.

Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades nii toimepandud kuritegude olemust, varasemat järjepidevat kuritegelikku eluviisi, sõltuvusprobleeme kui ka varasemate katseaegade ebaõnnestumist.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Käesolevaks ajaks on Andrus Mürk ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Andrus Mürgi puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistusest ei ole tal ühtegi distsiplinaarrikkumist, ta käib joogatreeningutes, on mõistnud oma sõltuvusprobleeme ning omab motivatsiooni sotsiaalabiprogrammides osalemiseks.

Samas aga peab kohus arvestama, et Andrus Mürki on kriminaalkorras karistatud kokku juba kaheteistkümnel korral ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Temale mõistetud karistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja teda on vangistuse kandmiselt ka tingimisi katseajaga ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust ka katseajal jätkanud. Seega tuleb järeldada, et varasemalt mõistetud karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Materjalide põhjal tuleb tema peamiseks õigusvastase käitumise riskiteguriks lugeda sõltuvusprobleeme, mis avalduvad nii narkootikumide tarvitamises, hasartmängimises kui ka kleptomaanias. Teda iseloomustab impulsiivne ja põnevust ning seiklusi otsiv käitumisstiil, mis on ilmselt seotud ka kuritegude toimepanemisega. Kuigi enda sõnul on ta enne vangistust pidevalt töötanud ja sai majanduslikult hästi hakkama, siis on ta siiski pannud toime mitmeid varavastaseid kuritegusid. Samuti on ta pikka aega tarvitanud narkootikume ja jätkanud seda ka pärast sõltuvusrehabilitatsiooni läbimist. Kuigi praeguseks on ta enda sõnul

4 oma väärkäitumist mõistnud ja motiveeritud sõltuvusprobleemidest vabanema, siis leiab kohtunik, et enne vabadusse naasmist tuleks süüdimõistetul siiski juba vangistuses oma sõltuvusprobleemidega enam tegeleda ja läbida ka vastavalt individuaalses täitmiskavas ettenähtule kuriteoriske käsitlevad sotsiaalabiprogrammid. Seega leiab kohtus, et süüdimõistetule oleks otstarbekam praegu vangistust edasi kanda, et oma sõltuvusprobleeme juba vangla piiratud tingimustes piisavalt maandada ja kindlustada endale vabanemise puhuks suurema motivatsiooni olemasolu.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Andrus Mürgi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab kriminaalhoolduse nõudeid ja sellega kaasnevaid kohustusi täita. Samas on kohus seisukohal, et süüdimõistetule tuleks anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta asemel juba kuue kuu pärast. Nimetatud aja jooksul tuleks süüdimõistetul tegeleda oma sõltuvusprobleemidega ja võimalusel läbida ka kuriteoriske maandavad sotsiaalabiprogrammid.

Kohtunik