1-09-20251/297 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-20251 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Maaria Rei

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 29. november 2012, Tallinn Kriminaalasi J.D süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 järgi; J.O (J.O) ja K.K süüdistuses KarS § 297 lg 1

järgi; Tallinna Farmaatsiatehase AS, I.J

, K.S , J.F , L.Z , R.J, I.E süüdistuses KarS § 297 lg 3 järgi; V.Z-i (V.Z) süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 - §

22 lg 2, 3 järgi; B.Z (pankrotis) süüdistuses KarS § 293 lg 3 - § 22 lg 2, 3 järgi;

Toivo Susi, Tõnu Kortsu (Korts) ja V.R süüdistuses KarS § 297 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30. märtsi 2012 otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitajad

Kaitsjad A.Pilv, L. Glikman, N.Saar, M.Leis, T.Liiva, I.Straus Prokurör Eriasjade prokurör Kadri Väling Süüdistatavad

J.D , isikukood: XXX,

varem

kriminaalkorras karistatud 1-l korral, viibis eelvangistuses

04.02.2008-03.06.2009, so 6 kuud, uuesti vahistati 30.03.2012. J.O, isikukood: XXX, eluk: XXXXXXX,

2 XXXXX, varem kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud, vahistati 30.03.2012.

TALLINNA FARMAATSIATEHASE AS, registrikood 10093221; juriidiline aadress: Tondi tn 33, Tallinn; juriidilise isiku esindaja juhatuse ainuliige J.O; kriminaalkorras karistamata.

V.Z , isikukood: XXX, varem

kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud, vahistati 30.03.2012.

SIHTASUTUS (SA) B.Z

(pankrotis), registrikood XXX; juriidiline aadress:

Peterburi tee 53, Tallinn; juriidilise isiku esindaja pankrotihaldur Sirje Tael; kriminaalkorras karistamata.

K.K , isikukood: XXX, eluk:

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viibis eelvangistuses 17.03.-09.09.2010, so 5 kuud ja 22 päeva.

I.J , registrikood XXX; juriidiline aadress: F.R. Faehlmanni tn 43, Tallinn; juriidilise

isiku esindaja juhatuse ainuliige K.K;

kriminaalkorras karistamata.

TOIVO SUSI, isikukood: 35509020217; varem

kriminaalkorras karistamata, viibis eelvangistuses 04.12- 06.12.2008, so 3 päeva, vahistati 30.03.2012.

K.S , registrikood XXX; juriidiline aadress: Vene tn 7, Tallinn; juriidilise isiku esindaja juhatuse ainuliige Toivo Susi; kriminaalkorras karistamata.

TÕNU KORTS, isikukood: 37404166013; varem

kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud, vahistati 30.03.2012.

I.E , registrikood XXX; juriidiline aadress: Järvevana tee 9G, Tallinn; juriidilise isiku esindaja juhatuse liige V M; kriminaalkorras karistamata.

R.J, registrikood XXX; juriidiline aadress: Järvevana tee 9G, Tallinn; juriidilise isiku esindaja juhatuse liige V M; kriminaalkorras karistamata.

L.Z , registrikood XXX; juriidiline aadress: Järvevana tee 9G, Tallinn; juriidilise isiku esindaja juhatuse liige V M; kriminaalkorras karistamata.

J.F , registrikood XXX; juriidiline aadress: Järvevana tee 9G, Tallinn; juriidilise isiku esindaja: juhatuse liige V M; kriminaalkorras karistamata.

3

V.R , isikukood: XXX,

kriminaalkorras karistamata, viibis eelvangistuses 04.12.- 06.12.2008, so 3 päeva vahistati 30.03.2012. Kaitsjad Vandeadvokaadid Leon Glikman, Aivar Pilv, Ilmar Straus, Nigul Saar, Toomas Liiva ja Marina Leis

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30. märtsi 2012. aasta otsus kirminaalasjas nr 1-09-20251 J.D süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 järgi; J.O (J.O) ja K.K süüdistuses KarS § 297 lg 1 järgi; Tallinna Farmaatsiatehase AS, I.J, K.S, J.F

, L.Z , R.J , I.E süüdistuses KarS § 297 lg 3 järgi;

V.Z-i (V.Z) süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 - § 22 lg 2, 3 järgi; B.Z süüdistuses KarS § 293 lg 3 - § 22 lg 2, 3 järgi; Toivo Susi, Tõnu Kortsu (Korts) ja V.R süüdistuses KarS § 297 lg 2 järgi, muutmata.

2. Apellatsioonid jätta rahuldamata.

3. Määrata OÜ Viruvärava Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks advokaat

Marina Leis’i poolt J.D-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest koos käibemaksuga 480,00 eurot (nelisada kaheksakümmend eurot).

Mõista eelnimetatud menetluskulu katteks J.D-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 480,00 (nelisada kaheksakümmend eurot), sealhulgas käibemaks 80,00 eurot.

4. Määrata Advokaadibüroole Valdma & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

vandeadvokaat Toomas Liiva poolt K.K-le , V.R-ile ja I.J-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest koos käibemaksuga 556,80 eurot (viissada viiskümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti).

Mõista eelnimetatud menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja: 1) K.K-lt 160,00 eurot ( ükssada kuuskümmend eurot)

2) V.R-ilt 236,80 eurot( kakssada kolmkümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti) 3) I.J-ilt 160,00 eurot( ükssada kuuskümmend eurot)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

4

SÜÜDISTUS: 1.

1.1. J.D-le esitati süüdistus selles, et ta Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea T A

nõunikuna, s.o. ametiisikuna, ajavahemikul 29.08.2007 kuni 04.12.2008 vähemalt teist korda

nõustudes pistise lubamise ja pistise võtmisega, samuti tema ametiisikuna vähemalt teist korda võttes pistist kolmandale isikule pistise nõudmise esitamisega ja suures ulatuses vastutasuna selle

eest, et tema on oma ametiseisundit kasutades toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi

paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 293 lg.2 p.1,2,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2. J.O-le ( J.O) esitati süüdistus selles, et ta olles alates 04.05.2006.a. Tallinna

Farmaatsiatehase AS (registrikood 10093221) juhatuse ainuliige, on andnud ajavahemikul

29.08.2007.a kuni 09.01.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea T A nõunikule J.D-le

vastutasuna tema poolt Tallinna Linnaplaneerimise Ametis (edaspidi TLPA)

Kõrghoonete paiknemine Tallinnas teemaplaneeringu nr XXXXX ja XXXX ja XXXX tänavate ning raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu nrXXXX menetluste üle ajavahemikul 2008.a.

jaanuar kuni 04.12.2008.a. järelevalve teostamise eest pistisena 5 turismireise korraldava

ettevõtte Horizon Travel OÜ kinkekaarti koguväärtuses 25 000 krooni.

Seega J.O andes ametiisikule pistist vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.3. Tallinna Farmaatsiatehase AS-ile (registrikood 10093221) esitati süüdistus selles, et Tallinna

Farmaatsiatehase AS huvides alates 04.05.2006.a tegutsev juhatuse ainuliige J.O , on

andnud ajavahemikul 29.08.2007.a kuni 09.01.2008.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea T A nõunikule J.D-le vastutasuna tema poolt Tallinna Linnaplaneerimise Ametis Kõrghoonete

paiknemine Tallinnas teemaplaneeringu nr XXXXX ja Tondi ja Seebi tänavate ning raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu nr XXXX menetluste üle ajavahemikul 2008.a. jaanuar kuni

04.12.2008.a. järelevalve teostamise eest pistisena 5 turismireise korraldava ettevõtte Horizon

Travel OÜ kinkekaarti koguväärtuses 25 000 krooni.

Seega Tallinna Farmaatsiatehase AS andes oma juhatuse liikme kaudu ametiisikule pistist

vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust

arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.4. V.Z-i süüdistatakse selles, et tema olles alates 30.07.2008.a B.Z

(registrikood XXX) juhatuse ainuliige kihutas

- 18.09.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse hoones Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunik Ivo J.Dt B.Z kasuks nõudma ja võtma XXXXX, Tallinn detailplaneering nr

XXXXX ja XXXXXX, Tallinn kinnistute detailplaneering nr XXXXX esindajalt I.J

(registrikood XXX) juhatuse ainuliikmelt K.K-lt (juhatuse liige

alates 06.06.2007.a.) pistist vastutasuna Tallinna Linnaplaneerimise Ametis J.D poolt

5

ajavahemikul 2008.a. septembrist kuni 04.12.2008.a. nende detailplaneeringute menetluse üle

järelevalve teostamise eest. Nimetatud tegevuse juures osutas V.Z B.Z juhatuse liikmena J.D-le ainelist ja vaimset kaasabi. -27.10.2008.a. Tallinna Linnavalitsuses Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunik J.D

B.Z kasuks nõudma ja võtma XXXXX, XXXX kinnistute

detailplaneeringu nr XXXXX esindajatelt O Vlt ja A Rlt suures ulatuses pistist vastutasuna

Tallinna Linnaplaneerimise Ametis I P poolt ajavahemikul 2008.a. oktoobrist kuni 04.12.2008.a.

detailplaneeringu nr XXXXX menetluse üle järelevalve teostamise eest. Nimetatud tegevuse juures osutas V.Z B.Z juhatuse liikmena J.D-le ainelist ja vaimset kaasabi.

Seega V.Z vähemalt teist korda kihutades ametiisikut ja aidates kaasa ametiisikule

kolmanda isiku kasuks pistise võtmisele suures ulatuses ja pistise nõudmise esitamisega

vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 293 lg.2 p.1,2,4 - § 22 lg.2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.5. Sihtasutust (edaspidi SA) B.Z (registrikood XXX) süüdistatakse

selles, et 30.07.2008.a.-st tema juhatuse ainuliikmena SA huvides tegutsenud V.Z

kihutas

-18.09.2008.a. Tallinna Linnavalitsuses aadressil XXXXXX, XXXX, kabinetis XXX Tallinna

Linnavalitsuse abilinnapea nõunik J.D B.Z kasuks nõudma ja

võtma XXXX, XXXXX detailplaneering nr XXXXX ja XXXXXX, XXXXX kinnistute

detailplaneering nr XXXXXXXX esindajalt I.J (registrikood XXX)

juhatuse ainuliikmelt K.K-lt (juhatuse liige alates 06.06.2007.a.) pistist vastutasuna ajavahemikul 2008.a. septembrist kuni 04.12.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ametis nende detailplaneeringute menetluste üle järelevalve teostamise eest. Nimetatud tegevuse juures osutas

B.Z juhatuse liige V.Z SA huvides J.D-le ainelist ja vaimset kaasabi,

-27.10.2008.a. Tallinna Linnavalitsuses aadressil XXXXXX, XXXXX, kabinetis XXX Tallinna

Linnavalitsuse abilinnapea nõunik J.D B.Z kasuks nõudma ja

võtma XXXXXX, XXXX kinnistute detailplaneeringu nr XXXX esindajatelt O Vlt ja A Rlt

suures ulatuses pistist vastutasuna ajavahemikul 2008.a oktoobrist kuni 04.12.2008.a. TLPA-s

detailplaneeringu nr XXXXXX menetluse üle järelevalve teostamise eest. Nimetatud tegevuse juures osutas V.Z B.Z juhatuse liikmena J.D-le ainelist ja vaimset kaasabi.

Seega B.Z oma juhatuse liikme kaudu vähemalt teist korda kihutades ametiisikut ja aidates kaasa ametiisikule kolmanda isiku kasuks pistise võtmisele suures ulatuses ja pistise nõudmise esitamisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 293 lg.3 - § 22 lg.2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.6. K.K süüdistatakse selles, et tema tegutsedes 06.06.2007.a-st I.J

(registrikood XXX) juhatuse ainuliikmena, on andnud 16.09.2008.a. B.Z

(registrikood XXX) juhatuse ainuliikme V.Z-i (juhatuse liige alates

6

30.07.2008.a.) poolt esitatud nõudmise alusel pistist 300 000 krooni B.Z

vastutasuna Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea T A nõuniku J.D poolt

ajavahemikul 2008.a. september kuni 04.12.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ametis

XXXXXX, Tallinn detailplaneeringu nr XXXXX ja XXXXXXXX, XXXXX kinnistute detailplaneeringu nr XXXXXX menetluste üle järelevalve teostamise eest.

Seega K.K andes kolmandale isikule pistist vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.7. I.J (registrikood XXX) süüdistatakse selles et tema huvides

,

06.06.2007.a-st tegutsenud juhatuse ainuliige K.K, on andnud 16.09.2008.a B.Z (registrikood XXX) juhatuse ainuliikme V.Z-i (juhatuse liige alates 30.07.2008.a.) poolt esitatud nõudmise alusel pistist 300 000 krooni B.Z

vastutasuna Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea T A nõuniku J.D poolt ajavahemikul 2008.a. september kuni 04.12.2008.a Tallinna Linnaplaneerimise Ametis XXXXXXX, XXXXX .

detailplaneeringu nr XXXXXX ja XXXXXX, XXXXXX kinnistute detailplaneeringu nr XXXXXX menetluste üle järelevalve teostamise eest.

Seega I.J andes oma juhatuse liikme kaudu kolmandale isikule pistist

vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust

arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.8. Toivo Susi süüdistatakse selles, et tema tegutsedes alates 11.07.2001.a. kuni käesoleva ajani

ehitusliku insener-tehnilise projekteerimise ja nõustamisega tegeleva juriidilise isiku K.S

(registrikood XXX) juhatuse ainuliikmena, sõlmis 2008.a. veebruaris suulise lepingu

Estconde Invest OÜ-ga (registrikood 10140162) XXXXXX, XXXXXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXXXX asjaajamiseks ja lubas ning andis 26.09.2008.a. selle planeeringu esindamise käigus K.S juhatuse ainuliikmena ja OÜ huvides Tallinna Linnavalitsuse

abilinnapea T A nõunikule J.D-le viimase poolt ajavahemikul septembri algusest 2008

kuni 24.09.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti menetluses olnud detailplaneeringu nr XXXXX läbiviimise üle järelevalve teostamise eest pistist sularahana kakskümmend viis tuhat

25 000 krooni.

-samuti selles, et tema on lubanud ja 26.11.2008.a. andnud Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea T

A nõunikule J.D-le pistist 25 000 krooni vastutasuna J.D poolt ajavahemikul

2008.a september kuni 05.11.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ametis XXXXXX, XXXXXX kinnistu detailplaneeringu nr XXXXX menetluse üle järelevalve teostamise eest.

Seega Toivo Susi lubades ja andes vähemalt teist korda ametiisikule pistist vastutasuna selle eest,

et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.9. K.S (registrikood XXX) süüdistatakse selles, et tema alates 11.07.2001.a.

kuni käesoleva ajani tegutsev juhatuse ainuliige Toivo Susi sõlmis 2008.a. veebruaris suulise

lepingu Estconde Invest OÜ-ga (registrikood 10140162) XXXXXXX, XXXXX kinnistu ja

7

lähiala detailplaneeringu nr XXXXX asjaajamiseks ja lubas ning andis 26.09.2008.a. selle

planeeringu esindamise käigus K.S juhatuse ainuliikmena ja osaühingu huvides

Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea T A nõunikule J.D-le viimase poolt ajavahemikul septembri algusest 2008 kuni 24.09.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti menetluses olnud detailplaneeringu nr XXXXXX üle järelevalve teostamise eest pistist sularahana 25 000 krooni.

Seega K.S lubades ja andes oma juhatuse liikme kaudu ametiisikule korda pistist

vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust

arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.10 Tõnu Kortsu süüdistatakse selles et tema tegutsedes I.E (registrikood XXX), .

,

R.J (registrikood XXX), AS Järvevana (registrikood 10068022), L.Z (registrikood XXX), J.F (registrikood XXX) juhatuse liikmena ja nende

huvides andis Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea T A nõunikule J.D-le pistisena ühe

raamatu väärtuses 410 krooni ja kaks AS Estravel (registrikood 10325720) kinketšekki

koguväärtuses 40 000 krooni vastutasuna Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku J.D

poolt TLPA-s ajavahemikul 23.05.2008.a. kuni 04.12.2008.a. detailplaneeringute nr

XXXXX, nr XXXXXX, nr XXXXXX, nr XXXXX, nr XXXXX, nr XXXXXX ja ehitusprojektide nr XXXXXX, nr XXXXX menetluste üle järelevalve teostamise eest.

Seega Tõnu Korts andes vähemalt teist korda ametiisikule pistist vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.11 I.E (registrikood XXX) süüdistatakse selles, et ajavahemikul 01.11.2005.a .

kuni 30.12.2008.a. tema juhatuse liikmena ja osaühingu huvides tegutsenud Tõnu Korts andis

ajavahemikul 23.05.2008.a. kuni 28.11.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea Taavi Aasa nõunikule J.D-le pistisena ühe raamatu väärtuses nelisada kümme 410 krooni ja kaks AS Estravel (registrikood 10325720) kinketšekki koguväärtuses 40 000 krooni TLPA-s ajavahemikul 23.05.2008.a kuni 04.12.2008.a detailplaneeringute nr XXXXX, nr XXXXXX ja nr XXXXXX menetluste üle järelevalve teostamise eest.

Seega I.E andes oma juhatuse liikme kaudu ametiisikule vähemalt teist korda pistist

vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust

arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.12 R.J (registrikood XXX) süüdistatakse selles, et ajavahemikul 02.11.2005.a. .

kuni 01.12.2008.a. tema juhatuse liikmena ja osaühingu huvides tegutsenud Tõnu Korts andis

28.11.2008.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea T A nõunikule J.D-le pistisena ühe raamatu väärtuses 410 krooni ja ühe AS Estravel (registrikood 10325720) kinketšeki väärtuses

25 000 krooni Tallinna Linnaplaneerimise Ametis kuni 04.12.2008.a-ni XXXXXXX, XXXX

ehitusprojekti nr XXXXXX menetluse üle järelevalve teostamise eest.

8 Seega R.J andes oma juhatuse liikme kaudu ametiisikule pistist vastutasuna selle eest,

et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.13 L.Z (registrikood XXX) süüdistatakse selles, et ajavahemikul .

28.09.2007.a. kuni 28.11.2008.a. tema juhatuse liikmena ja osaühingu huvides tegutsenud Tõnu

Korts andis ajavahemikul 23.05.2008.a. kuni 28.11.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea T A nõunikule J.D-le pistisena ühe raamatu väärtuses nelisada kümme 410 krooni ja kaks

AS Estravel (registrikood 10325720) kinketšekki koguväärtuses 40 000 krooni vastutasuna J.D

poolt kuni 04.12.2008.a Tallinna Linnaplaneerimise Ametis detailplaneeringu nr XXXXXX menetluse üle järelevalve teostamise eest.

Seega L.Z andes oma juhatuse liikme kaudu ametiisikule vähemalt teist korda pistist

vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust

arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.14. J.F (registrikood XXX) süüdistatakse selles, et ajavahemikul

01.08.2008.a. kuni 10.08.2009.a. tema juhatuse liikmena ja aktsiaseltsi huvides tegutsenud Tõnu

Korts, andis 28.11.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea T A nõunikule J.D-le

pistisena ühe raamatu väärtuses 410 krooni ja ühe AS Estravel (registrikood 10325720) kinketšeki väärtuses 25 000 krooni vastutasuna J.D poolt TLPA-s kuni 04.12.2008.a-ni

detailplaneeringute nr XXXXX, nr XXXXX ja nr XXXXXX ning ehitusprojekti nr XXXXX menetluste üle järelevalve teostamise eest.

Seega J.F andes oma juhatuse liikme kaudu ametiisikule pistist vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.15. V.R süüdistatakse selles, et on lubanud 14.10.2008.a. anda 50 000 krooni ja

andnud 04.12.2008.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea T A nõunikule J.D-le pistist

40 000 krooni ja lubanud 08.12.2008.a. anda lisaks veel 10 000 krooni pistist vastutasuna J.D poolt ajavahemikul augusti lõpp 2008 kuni 04.12.2008 XXXXXX, XXXXXX kinnistu

detailplaneeringu nr XXXXXX menetluse üle järelevalve teostamise eest Tallinna

Linnaplaneerimise Ametis.

Selles, et tema organiseerides alates 2008.a oktoobrist ehitusprojekti nr XXXXXX alusel

aadressile XXXXX, XXXXX kinnistule ehitatud hoone ebaseadusliku juurdeehitise seadustamiseks ehitusloa taotluse esitamist Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusjärelevalve osakonnale, lubas 07.10.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea T A nõunikule J.D-le

pistist vastutasuna viimase poolt ajavahemikul 2008.a. oktoobrist kuni 04.12.2008.a. aadressil

XXXXX, XXXX kinnistul asuva hoone ebaseadusliku juurdeehituse seadustamiseks ehitusloa taotluse menetlemise üle järelevalve teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis.

Seega V.R vähemalt teist korda lubades ja andes ametiisikule pistist vastutasuna

selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta

9 edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2.

Maakohus 30. märtsil 2012 aastal kuulutatud otsusega:

2.1 Mõistis J.D õigeks süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kuriteoepisoodis

ajavahemikul 23.05.2008.a kuni 04.12.2008.a. toimepandud I.E ja AS Järvevana esindajalt Tõnu Kortsult pistise saamisega nõustumises ja pistisena 15 000 kroonise AS-i Estravel kinketšeki nr XXXXXXXXXX saamises detailplaneeringute nr XXXXXX, nr XXXXXXX, nr XXXXXX, nr XXXXXX menetluse üle järelevalve teostamise eest.

Tunnistas J.D süüdi KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 järgi ja karistas teda vangistusega 3 (kolm) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel luges eelvangistuses viibitud aja 04.12.2008-03.06.2009.a., s.o. 6 (kuus) kuud vangistust karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks luges 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o 30.03.2012.a. J.D suhtes kohaldatud tõkend’i, elukohast lahkumise keelu, kohus tühistas ja kohaldas tõkendina vahistamist. J.D vahistati kohtusaalist.

2.2 Mõistis Tõnu Korts’u õigeks süüdistuses KarS § 297 lg 2 järgi kuriteoepisoodis .

ajavahemikul 23.05.2008.a kuni 04.12.2008.a. toimepandud

I.E ja AS Järvevana

esindajana J.D-le pistisena 15 000 kroonise AS-i Estravel kinketšeki nr XXXXXXXX andmises detailplaneeringute nr XXXXX, nr XXXXX, nr XXXXX, nr XXXXX menetluse üle järelevalve teostamise eest.

Tunnistas Tõnu Korts’u süüdi KarS § 297 lg 2 järgi ja karistas teda vangistusega 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud.

KarS § 73 lg 2 alusel määras, et Tõnu Korts’ule mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele vangistus 5 (viis) kuud, millise kandmise alguseks luges 30.03.2012.a. KarS § 73

lg 1, 3 alusel määras, et ülejäänud mõistetud karistust, s.o. 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Tõnu Kortsu suhtes kohaldatud tõkendi, elukohast lahkumise keelu, kohus tühistas ja kohaldas tõkendina vahistamist. Tõnu Korts vahistati kohtusaalist.

2.3. Tunnistas V.Z-i( V.Z) süüdi KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 – § 22 lg 2 järgi ja karistas teda vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.

KarS § 73 lg 2 alusel määras, et V.Z-ile mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele vangistus 5 (viis) kuud, millise kandmise alguseks luges 30.03.2012.a. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määras, et ülejäänud mõistetud karistust, s.o. 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. V.Z-i suhtes kohaldatud tõkendi, elukohast lahkumise keelu, kohus tühistas ja kohaldada tõkendina vahistamist. V.Z vahistati kohtusaalist.

10

2.4. Tunnistas Toivo Susi süüdi KarS § 297 lg 2 järgi ja karistas teda vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.

KarS § 73 lg 2 alusel määras, et Toivo Susile mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele vangistus 5 (viis) kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel luges kantuks eelvangistuses viibitud aja 04.12.-06.12.2008.a. s.o. 3 (kolm) päeva vangistust. Koheselt kandmisele kuuluvaks

karistuseks on 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, millise kandmise

alguseks luges 30.03.2012.a. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määras, et ülejäänud mõistetud karistust, s.o. 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Toivo Susi suhtes kohaldatud tõkendi, elukohast lahkumise keelu, kohus tühistas ja kohaldas tõkendina vahistamist. Toivo Susi vahistati kohtusaalist.

2.5 Tunnistas V.R süüdi KarS § 297 lg 2 järgi ja karistas teda vangistusega 2 . (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.

KarS § 73 lg 2 alusel määras, et V.R-ile mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele vangistus 5 (viis) kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel luges kantuks eelvangistuses viibitud aja 04.12.-06.12.2008.a. s.o. 3 (kolm) päeva vangistust. Koheselt kandmisele kuuluvaks

karistuseks on 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, millise kandmise alguseks luges 30.03.2012.a. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määras, et ülejäänud mõistetud karistust, s.o. 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

V.R suhtes kohaldatud tõkendi, elukohast lahkumise keelu, kohus tühistas ja kohaldas tõkendina vahistamist. V.R vahistati kohtusaalist.

2.6 Tunnistas K.K süüdi KarS § 297 lg 1 järgi ja karistas teda vangistusega 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud.

KarS § 73 lg 2 alusel määras, et K.K-le mõistetud karistusest kuulub osaliselt ärakandmisele vangistus 5 (viis) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel luges eelvangistuses viibitud aja 17.03.-09.09.2010.a., s.o. 5 (viis) kuud 22 (kakskümmend) kaks päeva vangistust karistusaja hulka ning luges osaliselt kandmisele kuuluva karistuse, 5 kuud 22 päeva vangistust, täielikult kantuks. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määras, et ülejäänud mõistetud karistust, s.o. 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud

8 (kaheksa) päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

K.K suhtes kohaldatud tõkendi, kautsjon, kohus tühistas kohtuotsuse jõustumisel

ning tagastas K.K eest tasutud kautsjon summas 76 917,67 (seitsekümmend kuus

tuhat üheksasada seitseteist eurot ja kuuskümmend seitse senti) eurot K K arveldusarvele XXXXXXX XXX Pangas.

2.7 Tunnistas J.O süüdi KarS § 297 lg 1 järgi ja karistas teda vangistusega 1 (üks) aasta . 6 (kuus) kuud.

KarS § 73 lg 2 alusel määras, et J.O-le mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele vangistus 3 (kolm) kuud, millise kandmise alguseks luges 30.03.2012.a. KarS §

11

73 lg 1, 3 alusel määras, et ülejäänud mõistetud karistust, s.o. 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

J.O suhtes kohaldatud tõkendi, elukohast lahkumise keelu, kohus tühistas ja kohaldas tõkendina vahistamist. J.O vahistati kohtusaalist.

2.8. Tunnista J.F ’e süüdi KarS § 297 lg 3 järgi ja karistas rahalise karistusega summas 300 000 (kolmsada tuhat) eurot.

2.9 Tunnistas R.J süüdi KarS § 297 lg 3 järgi ja karistas rahalise karistusega summas . 100 000 (ükssada tuhat) eurot.

2.10. Tunnistas L.Z süüdi KarS § 297 lg 3 järgi ja karistas rahalise karistusega

summas 200 000 (kakssada tuhat) eurot.

2.11 Mõistis I.E õigeks süüdistuses KarS § 297 lg 3 järgi kuriteoepisoodis ajavahemikul .

23.05.-28.11.2008.a toimepandud tegutsenud juhatuse liikme Tõnu Kortsu I.E huvides

poolt J.D-le pistisena 15 000 kroonise AS-i Estravel kinketšeki nr XXXXXXXXXXX

andmises detailplaneeringute nr XXXXX, nr XXXXX, nr XXXXX menetluse üle järelevalve teostamise eest.

Tunnistas I.E süüdi KarS § 297 lg 3 järgi ja karistas rahalise karistusega summas 200 000 (kakssada tuhat) eurot.

2.12 Tunnistas Tallinna Farmaatsiatehase AS süüdi KarS § 297 lg 3 järgi ja karistas rahalise . karistusega summas 200 000 (kakssada tuhat) eurot.

2.13 Tunnistas B.Z ’i süüdi KarS § 293 lg 3 – § 22 lg 2 järgi ja . karistas rahalise karistusega summas 200 000 (kakssada tuhat) eurot.

2.14 Tunnistas K.S süüdi KarS § 297 lg 3 järgi ja karistas rahalise karistusega .

summas 100 000 (ükssada tuhat) eurot.

2.15 Tunnistas I.J süüdi KarS § 297 lg 3 järgi ja karistas rahalise . karistusega summas 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot.

APELLATSIOONID:

3. J.D kaitsja vaidlustab kohtuotsust materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu,

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja mõistetud karistuse mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Juhindudes KrMS § 338 p 2,3,4, 339 lg 1 p 7, 340 lg 2 p 1 taotleb tühistada maakohtu otsus J.D süüdimõistmises ja karistamises KarS § 293 lg 2 p 1, 2 ja 4 järgi ja uue otsusega tema

täielikku õigeksmõistmist. Samuti taotleb tühistada kohtuotsus menetluskuluderiigi õigusabi tasu väljamõistmise osas ja mõista uue otsusega kaitsja kasuks välja 2867.95 EUR kaitsjatasu.

12

3.1. Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine ja selle tõttu materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Kohtus kogutud ja kontrollitud tõenditega ei ole kinnitust leidnud, et J.D oli ametiisik KarS

§ 288 lg 1 mõttes. J.D äitis abilinnapea, kes tegeles linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ülesandeid, nõunikuna viimase poolt antud ülesandeid.

Kõik kohtus ülekuulatud tunnistajad andsid ütlusi sellest, et J.D päris neilt teavet detailplaneeringute seisu kohta, kutsus kokku koosolekuid ja protokollis ja osales neil, kuid sõna ei võtnud ega mingeid korraldusi ei andnud, järelevalvet ei teostanud. KarS § 293 lg 2 p 1, 2 ja 4 kuriteo koosseis kujutab endast ametiisiku aususkohustuse rikkumist. Ekvivalentsussuhte olemasolu ei ole tõendamist leidnud.

3.2. Pistise andmisega nõustumine ja pistise võtmine J.D poolt.

Kohus pole motiveerinud, kuidas kinkekaardid J.D kätte sattusid, pannes seejuures

tõendamiskoormuse vaid J.D-le. Puudub põhistus, milliste tõendite põhjal tuli kohus järeldusele, et J.D pistist küsis ja J.O pistist andis.

Kohtu seisukoht J.D käitumise tegevusmustriks pistise saamisega nõustumine ja selle

saamine planeeringute üle järelevalve teostamise eest ei ole kohtuotsuses motiveeritud ja ei sisalda tõendite loetelu ega analüüsi. J.D ja V.R vahel olid pikaajalised sõprussidemed, mille käigus J.D korduvalt toetas V.R rahaliselt, seisukoht pistise saamise osas on motiveerimata. J.D ja T.Susi näol on tegemist pikka aega tuttavatega, kellele J.D vaid jagas soovitusi erinevate planeeringute arendamisel. Kohtu seisukoht Susi poolt pistise üleandmises ja hilisemalt J.D poolt kabineti sahtlis just

rahapaberite lugemisest on meelevaldsed, kuna kohus ka ise tulles nimetatud järeldusele

tuvastab, et tegu on rahakupüüride lugemisele iseloomuliku heliga ja selle kuulmise järgi ka rahatähtede arvuga.

Abilinnapea Taavi Aas palvel tegeles J.D V.Z-i poolt tõstatatud detailplaneeringu küsimustega. K.K ei tundnud. Annetustest ei teadnud ning rahad kanti T ja V.Z-i vahendusel arvelt arvele, nn pistis J.D-ni ei jõudnud, rahasummadest ta midagi ei teadnud. Liiatigi on ka kohus ise teinud järelduse, et pistist küsis V.Z. Kohtus ülekuulatud tunnistajad O V ja A R kinnitasid, et J.D ei tunne, annetuse tegid V.Z-i vahendusel. Annetus kanti üle arvelt arvele, J.D ei omanud sellega puutumust. Kohus on süüdimõistva kohtuotsuse langetamisel hinnanud tõendeid valikuliselt, võttes arvesse vaid süüdistaja poolt esitatud süüstavaid tõendeid ja kohaldanud ebaõigesti KarS § 14 tulenevat kohtumenetluse poolte võistlevuse printsiipe. I.E ja J.F ja T.Kortsuga seonduv episoodis on kohus jätnud planeeringu

puhul(XXXXX) arvestamata Tallinna Linna tähelepanuväärivad huvid, mille tõttu oli J.D ülesanne eriti hoolikalt seda järgida ja sellest ette kanda.

3.3. Mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule: J.D-le mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja tema isikule ning väljub analoogsete kuritegude eest kohtupraktikas mõistetavate karistuste hulgast. Tema varasem karistus on kustunud. Kuriteod on toime pandud 2008.a., ligi kolm ja pool aastat tagasi. J.D viibis vahi all kuus kuud, kogu järgneva ajavahemiku on käitunud õiguskuulekalt, ilmunud kohtusse.

13

Ta töötab, omab perekonna ja elukoha, kolleegid suhtuvad temasse lugupidavalt, nn šokivangistuse on ta ära kandnud.

3.4. Menetluskulude-kaitsjatasu väljamõistmine:

Tõendatud on, et kaitsja varasema taotluse alusel välja makstud kaitsjale kriminaaltoimikuga

tutvumise tasu 1080.- krooni, sisaldab käibemaksu ja asenduskaitsjale 600.-krooni, sisaldab

käibemaksu, kokku 117,37 EUR. Seejuures on kohtuotsusega väljamõistetud vaid veebruaris 2012 kaitsetasu ja jäetud välja mõistmata varasemalt 13.12.2011 esitatud taotluse alusel taotletud tasu eelnevate istungite eest, millel kaitsja osales. Kohus pole kaitsjatasu suurendamist kohaldanud, kuigi Eesti Advokatuuri juhatuse 13.12.2011.a.

otsusega kinnitatud „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise korra „ p 11 võimaldab suurendada tasu kuni 50 %, kui asi on eriliselt töömahukas.

Seega kuuluks kaitsjale väljamõistmisele 2867,95 EUR kaitsjatasu, mis on kooskõlas ka kohtuotsusega, mille kohaselt J.D-lt mõistetakse välja kaitsetasu 2985,32 EUR.

4. J.O ( J.O) ja Tallinna Farmaatsiatehase AS-i suhtes tehtud otsuse on vaidlustanud

nende kaitsja, kes leiab, et otsus tuleb tühistada, kuna kohus on ebaõigesti kohaldanud

materiaalõigusnorme, rikkunud protsessiõigusnorme viisil, mis on viinud ebaseadusliku

kohtulahendi tegemiseni ja hinnanud ebaõigesti tõendeid. Lisaks ei vasta mõistetud karistused kurteo raskusele ja süüdimõistetud isikutele.

Tuginedes KrMS § 340 lg 2 p 1 kaitsja palub tühistada otsus J.O ja Tallinna

Farmaatsiatehase AS süüdimõistmises ja teha uus otsus, millega J.O ja Tallinna Farmaatsiatehase AS mõistetakse esitatud süüdistuses täielikult õigeks;

Mõista Eesti Vabariigilt Tallinna Farmaatsiatehase AS-i kasuks viimase poolt käesolevas kriminaalasjas kantud menetluskulud vastavalt kohtule esitatud aruandele.

4.1. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ja menetlusõiguse oluline rikkumine: Kaitsja leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud J.D suhtes KarS § 288.

Kohus on lahendanud vastuolu J.D ametijuhendi ja J.D faktiliste toimingute vahel

ametijuhendi laiendava tõlgendamise teel. Kohus on sellega rikkunud põhjendamise kohustust, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Vastavalt 21.01.2003.a. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele asjas Veeber versus Estonia (№.: 2) (asja number: 00045771/99) sisaldab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 7 ka printsiipi, et karistusõigust ei tohi tõlgendada laiendavalt süüdistava kahjuks. J.D ametijuhendis (kd II lk 81) pole sõnagi mainitud abilinnapea õigusest teostada järelevalvet planeeringute menetluste üle. Kaitsja esitab J.D ametijuhendi punktid 4.1., 4.2. 4.3. 4.4.sisu. Planeerimisseadus § 13 ei võimalda J.D detailplaneeringu dokumente välja töötada.

Lisaks välistab planeeringudokumentide väljatöötamise J.D poolt süüdistuses inkrimineeritud järelevalve teostamise selle sama detailplaneeringu menetluse üle.

Tunnistaja T A, Tallinna linnavalituse abilinnapea, kelle otseses alluvuses J.D töötas, ütluste (kd K6 lk 88) kohaselt pole ta kunagi J.D-le oma ametipädevust delegeerinud. Kohus on ebaõigesti hinnanud tunnistajate T.A, I.M, E.M, M.P, M.H, T.Õ, R.S, E.M, R.S, L.G ja

A.R ütlusi osas, kus nad kinnitasid, et J.D polnud komisjonides otsustusõigust ega hääleõigust ja tema seisukohad polnud kellelegi komisjonides kohustuslikud. Lisaks puuduvad kohtuotsuses põhjendused, miks üldse kohus peab osalemist linnavolikogu ja

linnavalitsuse komisjonide töös järelevalveks, mitte haldamisvõimuesindaja või ,

14

juhtimisülesandeks. Selline mittepõhjendamine on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Süüdistuses puudub viide õigusaktile, mis võimaldab üldplaneeringute ja detailplaneeringute üle järelevalve funktsiooni maavanemalt kohalikule omavalitsusele delegeerida, mistõttu maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.

Kuna kohtuotsuses puuduvad põhjendused, kuidas sai J.D teostada detailja

üldplaneeringute menetluse üle järelevalvet, siis on kohus rikkunud olulisel kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Otsuse väide, et J.D teostas planeeringute üle järelevalvet ainult valikuliselt näitab kohtuliku uurimise ühekülgsust, mis on KrMS § 338 p 1 rikkumine, ning otsuse põhjenduste kunstlikkust ja puudulikkust, mis on kriminaalmenetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.

Kohus pole pidanud oluliseks kajastada kaitsjate väiteid, ega põhjendada, miks ta nendega ei nõustu.

4.2. Tõendite ebaõige hindamine seoses kinkekaartide üleandmisega ja ekvivalentsussuhtega. Kaitsja on seisukohal, et puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitavad kinkekaartide üleandmist J.O-lt J.D-le. Kinkekaartide üleandmine J.O poolt J.D-le ja ekvivalentsussuhte olemasolu põhineb ainult prokuröri olutustel. Isegi, kui J.D palus TLPA-s Tallinna Farmaatsiatehase AS-iga seotud teemaplaneeringut nr. XXXXX ja/või detailplaneeringut nr. XXXXX kiiremini menetleda, ei kinnita see veel kuidagi, et J.D oleks seda teinud Tallinna Farmaatsiatehase AS-i palvel.

Teemaplaneeringu nr. XXXXX ja detailplaneeringu nr.: XXXXX väidetav kiirendatud menetlemine toimus Tallinna linna enda huvides, mitte Tallinna Farmaatsiatehase AS-i huvides.

Kohtuistungil on tunnistajatena andnud ütlusi M S, R M, E M ja A R. Ebaõigete tõendite

hindamine on viinud ebaõigete järelduste tegemiseni ja põhjendamatu süüdimõistmiseni ning põhjendamatute karistusteni nii J.O kui Tallinna Farmaatsiatehase osas. Kohus on ebaõigesti hinnanud tunnistajate M S, R M, A R ja E M ütlusi osas, kus nad kinnitasid, et detailplaneeringuga nr.: XXXXX hõlmatud maa-alale pidid tulema Kristiine linnosavalistuse ruumid.

4.3. Kohus on otsuse ümber pööranud tõendamiskoormuse.

Kaitsja leiab, et niikaua kuni pole tõendatud kinkekaartide üleandmine J.O-lt J.D-le ja

ekvivalentsussuhte olemasolu, tuleb vastavalt KrMS §-le 7 lg 1 kõik kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtu poolt viidatud RK 3-1-1-61-08 lahend ei pööra ümber tõendamiskoormust süüdistatava kahjuks, kui kohtul pole võimalik kontrollida süüdistatava versiooni. Samuti ei tulene nimetatud RK lahendist, et prokuröri tõendamisstandard kuulub automaatselt alandamisele, kui kohtul pole olnud võimalust kontrollida süüdistatava versiooni.

4.4. Mõistetud karistuste mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetud isikule. J.O karistus pole vastavuses inkrimineeritava süü ega raskusastmega ja on vastuolus seni välja kujunenud kohtupraktikaga. KarS § 297 lg 1 võimaldab vangistuse kõrval mõista ka rahalist karistust. Kohus on põhistanud vangistuse mõistmist trafaretse lausega, et süüdistatav pole oma väärtushinnanguid muutnud.

15 J.O on varem kohtu poolt karistamata, ta pole kogu menetluse jooksul kordagi tõkendit rikkunud. J.O on tehase juhina kindel ühiskondlik positsioon. Tal on kindel töökoht ja kindel elupaik.

Kaitsja leiab Tallinna Farmaatsiatehase AS-ile määratud 200 000 euro suurune karistus on jäetud põhjendamata. Kohtuotsuses heidetakse ette et kaitsjad pole esitanud kohtule juriidiliste isikute , majandusaasta aruandeid. Vastavalt KrMS § 154 lg 2 p 6 peab prokurör süüdistusaktis esitama andmed varalise karistuse

arvutamise kohta. See säte eeldab, et prokurör esitab nende majandusaastate aruanded, mis on

aluseks juriidilise isiku karistuse määramisel. Kuna prokurör pole süüdistusaktis ära näidanud,

milliste majandusaastate majandustulemused ja millistest majandusnäitajatest lähtuvalt tuleb

juriidilise isiku rahaline karistus arvutada, siis on kaitsja arvates väljutud kohtuliku arutamise piiridest (KarS § 268 lg 1), mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KarS § 339 lg 2 tähenduses. Kuna süüdistuses pole esitatud andmeid varalise karistuse arvutamise kohta, siis pole kaitsja saanud esitada ka vastuväited. Jääb arusaamatuks, kuidas on kohus määranud Tallinna Farmaatsiatehase AS-le rahalise karistuse

200 000 eurot, kui otsuse enda kohaselt oli Tallinna Farmaatsiatehase AS-i 2008.a. kasum 1’362’574 krooni (87’084 EUR) ja 2010.a. kahjum 20’457’921 krooni (1’3074’99 EUR). Kui võtta rahalise karistuse arvutamise aluseks teo väidetav toimepanemise aeg, mis on kohtuotsuse

kohaselt 2007 või 2008 aasta, siis Tallinna Farmaatsiatehase AS-le määratud karistus ületab majanduslikult edukama 2008.a. kasumi 2,3 kordselt. Kui karistuseks ei ole juriidilise isiku likvideerimine, siis ei saa rahalise karistuse eesmärgiks olla ettevõtte majanduslik hävitamine. Kui võtta arvesse, et Tallinna Farmaatsiatehase AS-i süüdistatakse 25’000 krooni (1’597 EUR)

väärtuses pistise andmises, siis on rahaline karistus, mis ületab 2,3 kordselt majandusaasta kasumit, ebaproportsionaalne.

5. Toivo Susi ja K.S kaitsja taotleb süüdistatavate osas tehtud süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja nende suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

Süüdistuses omistatavate tegude toimepanek ei ole ei ühe ega teise süüdistatava puhul

tõendamist leidnud, kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele.

5.1.Tõendite analüüs:

Tõendite analüüs selle kohta, kuidas ja millal ja kellega Toivo Susi suhtles seoses eesmärgi

saavutamisega, et planeeringud kehtestataks kiiremini võrreldes TLPA-s aastaid kestnud aeglase ja arusaamatu sisuga planeerimistoimingutega, milliseid väljendeid ta telefonivestlustes kasutas

ja keda kuhu lõunale kutsus, ei asenda analüüsi tõenditele, millega oleks tõendatud: a)pistise lubamine ja b)pistise andmine. Kuna TLS Invest OÜle esitatud süüdistuse analüüs kattub eelkirjeldatuga, siis kaitsja hõlmab

oma väidetega mõlemate süüdistatavate süü tõendamise analüüsi.

Episoodis XXXXX detailplaneeringu järelevalve teostamise eest pistise andmine on kohtu

hinnangul tõendatud samuti jälitustegevusega kogutud tõendiga ning selle asetamisega käitumismustri hinnangus kesksele kohale.

Kohus on asunud välistusmeetodiga analüüsima J.D poolt mõlemal juhul (pistise)raha saamise just Toivo Susilt, sest teisi isikuid, kellelt raha saada võinuks, ei olnud.

Kohtule ei ole usaldusväärseid tõendeid esitatud, et isegi eelduse, et J.D luges oma töökoha sahtlis rahatähti, pärinesid need rahatähed Toivo Susilt.

16 Kohtu välistamismeetod, et mujalt ei saanud J.D ju raha saada kui ainult Toivo Susilt, ei

ole usaldusväärne, kuna J.D jälgimine mõlemal juhul teel Tallinna Linnavalitsuse

hoonesse ei olnud 100%-line so. liikumine restoranist kuni jõudmiseni LV maja IV korruse kabinetti ei ole fikseeritud kogu ulatuses. Kaitsja juhib siin tähelepanu RK lahendile asjas 3-1-1-33-08. Märgib, et kui ka J.D luges

oma töölaua sahtlis just rahatähti (isegi tegemata vajalikku kriitikat kohtu hinnangu kohta rahatähtede lugemise heli tuvastamise oskuses), tuleb kahtlus, et ta sai need rahatähed muul ajal ja kelleltki teiselt, kui Toivo Susi süüdistuse sisus olev kuupäev ja koht, tõlgendada ainult ja ilma reservatsioonideta tema kasuks. Süüdistus sisaldab endas oletusi ja viidatud tõendid kogumis lubavad teha oletusi, puudu on aga tõendid, mida ka kogumis hinnata süüd tõendavatena.

5.2. Subjektiivse külje analüüs. Kohus on jätnud tähelepanuta selle asjaolu, et Toivo Susi poolt tema volitajate (K.S

volitajate) huvides lepingu täitmise kokkuleppe sisuks oli nii XXXXX kui ka XXXXX menetlemise kui ajalise protsessi mitte kiirendamine teiste samal ajal menetluses olevate DP-de menetlusaja arvel või ka teisi kõrvale jättes, vaid DP-de menetlemine mõistliku aja jooksul.

Toivo Susi tegevuse ajendiks oma volitaja poolt antud ülesande täitmisel oli vastu saadav lepingu täitmise tasu ja ka pikema kliendisuhte olemasolu ja uute tööülesannete saamine. Kaalukate tõendite olemasolu puudumisel ei saa pidada tõendatuks, et isiklikke tuttavaid omava

isiku palkamine/volitamine planeeringumenetlust korraldama tellija poolt oleks samastatav ette pistise andmisega või selle andmise lubamisega.

Kohtu poolt kahtluse alla seadmata ulatuses on Toivo Susi andnud ütlusi, et ta tõepoolest käis ka

J.D vastuvõtul ja kabinetis eesmärgiga, et tema volitajate planeeringute menetlemised oleksid kiiremad, sujuvamad, et ta saaks kohe teada põhjustest miks menetlus takerdus. Süüdistatava selline käitumine ei ole sisustatav pistise lubamisega, J.D poolt süüdistatava esindatud planeeringute asjaolude selgitamine ja nendest teada andmine ei olnud ajendatud mitte pistise saamise soovist vaid tuttava isiku aitamise tahtest. Süüdistatavate käitumises ei ole kriminaalkorras etteheidetavat tegu tõendatud.

5.3. Kaitsja taotleb eeltoodud põhistusi aluseks võttes nii Toivo Susi kui K.S suhtes tehtud süüdimõistva otsuse tühistamist ja nende õigeksmõistmist. Süüdistatavate menetluskulud palub panna riigi kanda.

6. I.J , K.K ja V.R huvides on apellatsioonid

esitanud kaitsja T.Liiva. Kõik kolm apellatsiooni on sarnased nii oma põhistuste kui esitatud taotluste osas. Kaitsja taotleb lähtudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja 340 lg 2 p-st 1 tühistada Harju Maakohtu otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega I.J süüdistuses KarS § 297 lg 3 järgi K.K süüdistuses KarS § 297 lg 1 järgi ja V.R süüdistuses KarS § 297lg 2 järgi õigeks mõistakse.

Juhindudes Põhiseaduse paragrahvidest 15 ja 152 tunnistada põhiseaduse vastaseks ning jätta

kohtuasja lahendamisel kohaldamata KrMS § 110 ja 114, mille tõttu ei ole jälitustegevuse materjalid KrMS § 111 piirangu tõttu tõenditena kasutatavad. Tunnistada põhiseaduse vastaseks ning jätta kohtuasja lahendamisel kohaldamata KrMS § 179.

17

6.1. Kaitsja leiab, et kohtuotsuse tühistamise aluseks on kohtuliku uurimise ühekülgsus ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Kaitsja viidates Riigikoht lahendis 3-1-1-89-06 märgitule, leiab, et kui kohtunik ei olnud õiguse

kohaldamisel järjekindel. Kohus oleks pidanuks kõrvale heitma enamuse tunnistajate ütlused

tervikuna, mitte kasutama nendesamade tunnistajate erinevaid ütlusi valikuliselt, sõltuvalt

kohtuniku siseveendumusest. Kõrvale tulnuks heita ka need jälitusprotokollid, milles tsiteeriti viidatud tunnistajate telefonivestlusi J.D-ga. Viidatud salvestused ja nende alusel koostatud jälitustegevuse protokollid on kohtukõlbmatud tõendid, kuivõrd need on hangitud KrMS § 111 mõistes seaduse nõudeid mitte järgides.

Kaitsja esitab Riigikohtu lahendis 3-1-1-68-05 märgitule ametiisiku mõiste osas ja leiab, et riigikohtu lahend teeb ametiisiku määratlemisel rekursiivse viite teenistuslikule pädevusele, mis ikkagi on kirja pandud käskkirjades ja ametijuhendites. Ametijuhend ei ole andnud J.D-le teenistuslikku pädevust järelevalve teostamiseks TLPA-s Pädevust ei saa määratleda nii-öelda statistiliselt, et kui mõned tunnistajatest arvavad, et J.D

oli nende ülemus, siis nii oligi. Või et J.D on ühtede isikute jaoks ametiisik, teiste jaoks mitte. Kui kuriteo kvalifikatsiooni ei muudeta, siis ikkagi, J.D ei ole ametiisik, järelikult ei ole

kunagi toimunud ei pistise võtmist ega pistise andmist/lubamist, kuivõrd pistist saab anda või lubada üksnes ametiisikule. Ka sellisel juhul tuleb K.K, I.J ja V.R õigeks mõista. Kui kohus tuvastab, et J.D tegeles lobitööga, siis oli tegemist seaduspärase tegevusega. Ka sellisel juhul tuleb K.K, I.J ja V.R õigeks mõista. Kui J.D tegutses üksnes abilinnapea esindajana, siis abilinnapea tegevuses ei ole tuvastatud midagi seadusevastast. Ka sellisel juhul tuleb K.K, I.J ja V.R õigeks mõista.

6.2. I.J-ile inkrimineeritud episood. Kaitsja leiab , et tõendamiseseme asjaoluks olevad kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud on jäänud välja selgitamata.

Väidetava pistisesaaja ametiisiku staatuse puudumise, pistise küsimise tõendamatuse ning ekvivalentsussuhte puudumise tõttu ei ole aset leidnud pistise andmist/võtmist, kõrval on oluline

ka asjaolu, et pistise võtmises süüdistatakse J.D , ent I.J süüdistatakse pistise andmises Jüri Vilmsi Sihtkapitalile, s.o hoopis kolmandale isikule. Riigikohus on leidnud lahendites 3-1-1-7-04; 3-1-1-64-05; 3-1-1-9-08; 3-1-1-52-08, et juhul kui füüsilise isiku teos ei ole tuvastatud kolmeastmelise deliktistruktuuri elemente (süüteokoosseisu, õigusvastasust, süüd), on süüteo omistamine juriidilisele isikule välistatud. Seetõttu saa I.J vastutada pistiseandmise süüdistuse järgi. Tal puudub nii iseseisev vastutus ning ka vastutus füüsilise isiku kaudu.

6.3 K.K-le inkrimineeritud episood. .

J.D ei ole Jüri Vilmsi Sihtkapitalilt mingit raha kunagi saanud. Samas aga süüdistatakse Jüri

Vilmsi Sihtkapitali pistise andmisele kihutamises ja J.D poolt toime pandud kuriteole (s.o

pistise saamisele) kaasaitamises. Ja kõige selle juures ei inkrimineerita kellelegi ei pistise vahendamist ega n.n. “vahendlikku täideviimist.

Kui K.K raha rändas Jüri Vilmsi Sihtkapitalile, siis pole tuvastatav milles seisab nende kahe isiku vaheliste soorituste ekvivalentsus.

18

Asjaolu, et E P ja K.K on Keskerakonna ammused annetajad, on tõendatud väljavõttega Keskerakonna annetuste registrist. Süüdistuses on märgitud, et V.Z kihutas J.D kuriteo toimepanemisele 18.09.2008, ent E P on Jüri Viimsi Sihtkapital kasuks kandnud 300 tuhat krooni juba kaks päeva varem, 16.

septembril 2008. a. Ei ole võimalik kihutada kuriteo toimepanemisele pärast kuriteo toimepanemist.

Isegi kui riikliku süüdistaja poolt loetletud J.D sooritused olid toime pandud pistiseandja raha eest, mitte J.D ametijuhendi ja tavapäraste kohustuste alusel, siis summaarsena ei oleks ka see piisavaks ekvivalendiks 300 tuhande krooni eest.

Tähtsust ei oma asjaolu, kas pistisena antav vara või muu soodustus kuulub selle andjale või mitte. Süüdistuse kohaselt olevat E P andnud Jüri Vilmsi Sihtkapitalile kas K.K-le või

I.J-ile kuulunud raha. Tegelikult tõendavad 15.06.2011 kohtutoimikusse lisatud dokumendid, et 16.08.2008 panga kaudu üle kantud raha kuulus E Ple endale. Kõik olulised selgitused on K.K andnud 13.06.2011 kohtuistungil.

Kuivõrd J.D ei olnud ametiisik, siis ei saa temale antud rahalisi või muid hüvesid pidada pistiseks. Kui ei ole pistise võtmist, siis ei ole ka pistise andmist.

6.4. V.R-ile inkrimineeritud episoodid.

V.R on rõhutanud, et nii XXXXX detailplaneeringu menetlemisel kui ka XXXX juurdeehituse seadustamisel ei ole ta J.D palunud läbi viia ühtegi toimingut. Pigem käis ta J.D juures konsultatsioonidel ning tegutses siis vastavalt saadud nõuannetele ise edasi.

Mõlemad asjaosalised ise - V.R ja J.D - on kohtuliku uurimise käigus ümber lükanud

prokuratuuri versiooni selle kohta, et üleantud 40000 krooni oleks olnud pistis. Mõlemad on istungitel kinnitanud, et tegemist oli laenuga. V.R selgituste kohaselt oli ta laenusuhte klaarimiseks tõmmanud märkmikust suhteliselt puhta

paberilehe, millel oli varasemast ajast vaid märgitud sõna ‘XXXX’, ning sellel polnud

mingisugust seost V.R ja J.D vahelise laenusuhtega. Kohus on otsuse leheküljel jätnud

selle asjaolu sisuliselt uurimata, märkides otsuse leheküljel 161 ekslikult, nagu olnuks paberitükile kirjutatud ‘XXXXX’. Köites 12 lk 56 on 14. okt 2008 kohtumise audio-videosalvestise transkript ja V.R

tõlgendusest vestlusele tuleneb, et selles ei peeta silmas mitte viite tuhandet või viit kümmet tuhandet krooni, vaid viit korrust. V.R enda sõnad: “See tähendas viite korrust.”

XXXXX episoodis lubatava pistise suurus on konkretiseerimata. Prokurör ei ole süüdistusaktis konkretiseerinud isegi seda, millised sõnad viitavad pistise lubamisele.

V.R on 08.06.2011 kohtuistungil avaldanud, et kui juttu on valulävest, siis nad rääkisid J.D-ga mõõdistusprojektist ehk jutt käis XXXXX-st. Kõik olulised selgitused on V.R andnud 08.06.2011 kohtuistungil. Mis puutub aga J.D poolsesse võimalikku ekvivalentsesse vastusooritusse, siis järjekordselt J.D edastas informatsiooni ja küsis ise infot, mitte ise võtnud otsuseid vastu, jaganud kellelegi

korraldusi või kelleltki aru pärinud. Ta ei saanudki seda teha, sest ta oli abiteenistuja, mitte ametiisik.

Kuivõrd J.D ei olnud ametiisik, siis ei saa temale antud rahalisi või muid hüvesid pidada pistiseks. Kui ei ole pistise võtmist, siis ei ole ka pistise andmist.

6.5. Menetluskulud: K.K on töötu, tema pankrotiasjas on määranud ajutine pankrotihaldur.

19 V.R on töötu.

Kohus jättis kohtuliku uurimise ajaks KrMS § 269 (4) kohaldamata. Mitme süüdistatavaga

kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib kriminaalasja nende kuritegude arutamine, mis ei puuduta konkreetset süüdistatavat, toimuda ilma selle süüdistatavata ja tema kaitsjata.

V.R ja K.K pidid viibima ka nendel istungitel, mis ei puudutanud konkreetselt temale esitatud süüdistust.

Lähtudes eeltoodust (juhul õigeksmõistvat kohtuotsust ei tule), palub kaitsja jätta V.R ja K.K kohtukulud riigi kanda. Kui kohus leiab, et kõiki menetluskulusid ei saa riigi kanda jätta, palub jätta menetluskulud riigi kanda osaliselt.

Sundraha osas toob kaitsja ära Riigikohtu seisuskohad, märgib, et sundraha ei saa võrdsustada riigilõivu ehk teenustasuga. Seda pole loetletud maksukorralduse seaduses või kohalike maksude seaduses. Tegemist ei ole ka koormisega.

KarS § 44 (7) kohaselt ei mõisteta rahalist karistust lisakaristusena koos varalise karistusega.

Seaduse mõttest nähtub, et ühele inimesele ei tohi peale panna kahte rahalist koormist paralleelselt, isegi kui too teine rahaline koormis on maskeeritud mingi muu nime, nt. sundraha nime taha.

Karistuse eesmärk peaks olema erija üldpreventsioon, ehk siis vahend edasise käitumise suunamiseks. Seega ühe ja sama eesmärgiga rahalise koormise jagamine ühelt poolt karistuseks ja teiselt poolt sunnirahaks on silmakirjalik. Kaitsja juhib tähelepanu asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 3 lõikele 3.

Põhiseaduse § 113 kohaselt riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse

maksed sätestab seadus. Kriminaalõiguslik sundraha ei ole ei maks, koormis, lõiv, trahv ega

sundkindlustusmakse. Põhiseaduse § 15 alusel võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda

mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks

tunnistamist. Põhiseaduse § 152 alusel jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes põhiseaduse paragrahvidest 15 ja 152 palub kaitsja Tunnistada põhiseaduse vastaseks ning jätta kohtuasja lahendamisel kohaldamata KrMS § 179.

7. Tõnu Kortsu, J.F, I.E, R.J , L.Z huvides on

apellatsiooni esitanud nende kaitsja, kes vaidlustab kohtuotsust täielikult ja taotleb kõigi

ülalloetletud süüdimõistetute osas õigeksmõistvat otsust. Kuigi kohus on kriminaalmenetlust

oluliselt rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 7 ja 12, peab kaitsja võimalikuks menetlusrikkumiste kõrvaldamist teise astme kohtu poolt ja uue õigeksmõistva otsuse tegemist KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 1 alusel, mis oleks kooskõlas põhiõiguste efektiivse tagamise, tõhusa menetluse ja menetlusökonoomiaprintsiipidega (PS §-d 3, 13,14).

Kohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, sh ausa menetluse põhimõtteid. Samuti on kohus valesti kohaldanud materiaalseadust. Kaitsja taotleb otsuse tühistamist KrMS § 338 kõigil alustel.

7.1. Kohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti, omistades J.D-le ametiisiku tunnused

järelevalveülesande kaudu ja jättes blanketse normi puhul kajastamata ja rakendamata kõik regulatiivset jõudu omavad seadused, milledele kaitsja tugines (ATS, KOKS, asendustäitmise ja sunniraha seadus, PlanS ja EhS järelevalvet puudutavad sätted, valituse seaduse jne);

7.2. Otsus on tehtud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kohus on süstemaatiliselt

rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 12 ausa ja õiglase menetluse põhimõtteid, kaitsjale pole antud

20 võrdseid teadmisi ja võimalust prokuröri tõendeid kahtluse alla seada ja jälitustegevuse tõendite avaldamise taotluste lahendamine ja uurimine oli seeläbi formaalne (Leas v. Eesti), kohus pole

taganud süüdistatavale ja kaitsjale ärakuulamisõigust otsuse aluseks üllatuslikult tekkinud asjaolude suhtes.

7.3. Mõistetud karistus ei vasta kohtupraktikale, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuspõhimõttele, kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.

7.4. Kaitsja taotleb põhiseaduslikkuse kontrolli teise astme kohtult ja tunnistada KrMS § 110 ja § 114 vastuolus olevaks EIÕK Art-tega 8, 13 ja 17 ja põhiseaduse §-dega 3, 10, 11, 13 lg 2, 14, 26, 43 ja 123 ning jätta need käesolevas kriminaalasjas kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetlus ja mitte kasutada jälitustegevuse materjale tõendina KrMS § 111 alusel. KarS § 297 ja § 288 lg 1 on põhiseadusevastased määratlematuse, õiguskindluse puudumise ja mitteettenähtavuse tõttu, mistõttu palub kaitsja neid asjassepuutumatuse korral mitte kohaldada ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

7.5. Juhinduvalt KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 1 kaitsja taotleb tühistada maakohtu otsus Tõnu Kortsu, J.F , I.E, R.J, L.Z süüdimõistmises ja

mõista nad õigeks kõigis süüksarvatud kuritegudes. Välja nõuda kriminaalasja puudutavad jälitustoimikud ja tagada kaitsjal nendega tutvumise õigus teise astme kohtus.

Uurida tõendeid, millel on kaitsja viidanud ja videosalvestust, et teha kindlaks protokolli mittevastavus videolindistusele. Mõista riigilt välja kõik menetluskulud. V.Z-i ja B.Z huvides on apellatsiooni esitanud kaitsja, kes vaidlustab kohtuotsuse kaitsealuste süüdismõistmises täies ulatuses.

Kokkuvõtvalt apellant leiab, et maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust nii J.D kui ametiisiku määratlemisel kui ka V.Z-ile süüksarvatud tegude kvalifitseerimisel, mis on toonud kaasa isiku õigusi rikkuva süüdimõistva kohtuotsuse tegemise.

Samuti on maakohus rikkunud otsuse tegemisel kriminaalmenetlusõiguse norme, hinnates

tõendeid ühekülgselt ja valikuliselt ning tehes nende pinnalt ebaõigeid järeldusi. Kohus on

seejuures rikkunud otsuse põhjendamiskohustust ja eiranud süütuse presumptsiooni põhimõtet

ning tõlgendanud kahtlusi (eelkõige J.D ametiseisundi määratlemise küsimuses) süüdistatava kahjuks.

8.1. Kohus on püüdnud kunstlikult, tõendite sisu moonutades, sisustada ja põhjendada

süüdistust, kuid läinud seejuures vastuollu süütegude kvalifitseerimise põhimõtete ja asjas

tuvastatud faktiliste asjaoludega, jättes seejuures täielikult tähelepanuta kaitsja kohtuvaidluse teesides toodud kaitsealust õigustavate tõendite ning faktide põhjaliku käsitluse. Kohtuotsuses

on V.Z-i ja SA JV kaitsja seisukohad jäetud täielikult käsitlemata ning kohtu poolt ümber lükkamata. 8.2. Kohus ei ole otsuse tegelemisel käsitlenud ega hinnanud ka Tallinna Linnavalitsuse ja TLPA töötajate poolt tunnistajana antud ütlusi tervikuna, igakülgselt ja objektiivselt. Tõendite käsitlus

21 on valikuline ja ütluste kui terviku kontekstist väljarebitud. Samuti ei arvestanud kohus V.Z-i

poolt antud põhjendusi asetleidnud sündmuste kohta ega kõrvutanud neid teiste asjas kogutud

tõendite ning tuvastatud asjaoludega. Kohus ei põhjendanud seejuures, miks ta nimetatud

tõendeid või nendes toodud asjaolusid ei arvestaja neid usaldusväärseteks ei pea. Viidatud

rikkumiste tõttu on kohus lugenud faktiliste asjaolude alusel ebaõigesti (ilma, et see oleks

fikseeritud Tallinna linna õigusaktides) J.D ametiisikuks ja tuvastanud V.Z-ile

inkrimineeritud süüteoepisoodide tõendatuse, eirates sellega nii Riigikohtu kui ka EIK poolt korduvalt väljendatud seisukohti ning menetlusnõudeid.

8.3. Kohtuotsuse kvaliteeti ei tõsta ka selle näilikult paisutatud maht 281 lk ulatuses, sest süüdistuse teksti pidev kordamine ja teatud osas tõendite mehhaaniline kajastamine otsuses, ilma

tõendeid omavahel võrdlemata ja neid kogumis hindamata ning mõistetavalt analüüsimata, ei

taga kohtu seisukohtade kujunemise jälgitavust ning arusaadavust. Seetõttu pole ka kohtu sisemise veendumise ja järelduste kujunemine jälgitav, kuna see lahkneb tegelikult kontrollitud tõendite terviklikust analüüsist ja sellest lähtuvatest järeldustest. Apellant peab kriminaalmenetluse sellist läbiviimist süüdistatava seisukohalt tema põhiõigusi ja -vabadusi rikkuvaks ning leiab, et V.Z-i suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus tuleb tühistada

ja süüdistatav ringkonnakohtu otsusega õigeks mõista tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Sellest lähtuvalt tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista ka SA JV.

8.4. Juhindudes KrMS § 3051 lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4 või lg 2 p-st 2, § 339 lg 1 p-st 7 ja 8 ning lg-st 2 apellant taotleb

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. märtsi 2012.a otsus V.Z-i süüdimõistmises KarS

§ 293 lg 2 p-de 1, 2, 4 - § 22 lg 2 järgi ja mõista süüdistatav talle esitatud süüdistuses õigeks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 30. märtsi 2012.a otsus SA Jüri Viimsi Sihtkapital (pankrotis) süüdimõistmises KarS § 293 lg 3 - § 22 lg 2 järgi ja mõista süüdistatav talle esitatud süüdistuses õigeks.

3. Alternatiivsena, juhul kui ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 30. märtsi 2012.a

süüdimõistva otsuse V.Z-i suhtes osaliselt või täielikult muutmata, tühistada maakohtu

otsus ärakandmisele kuuluva vangistuse pikkuse osas ja teha uus otsus, millega määrata, et ärakandmisele kuuluv reaalne vangistus on võrdne vahi all viibitud ajaga. Ülejäänud osas jätta reaalne vangistus täitmisele pööramata ning kohaldada selles osas katseaega. 4. Välja mõista Eesti Vabariigilt V.Z-i kasuks kõik kohtumenetlusega seotud õigusabikulud (menetluskulud).

5. Välja mõista Eesti Vabariigilt Sihtasutuse Jüri Viimsi Sihtkapital (pankrotis) kasuks kõik kohtumenetlusega seotud õigusabikulud (menetluskulud).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

9. Süüdistatavad toetavad kaitsjate poolt esitatud apellatsioone ja paluvad maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist.

22

Apellandidkaitsjad toetavad esitatud apellatsioone ja paluvad nendes esitatud taotlused rahuldada.

Prokuröri arvamuse kohaselt kohtuotsus apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. Palub jätta esitatud apellatsioonid rahuldamata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

10. Kriminaalkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide sisudega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu.

11. Kaitsjad on apellatsioonides leidnud, et maakohus on eiranud otsuse põhjendatuse nõuet, milline rikkumine on ette nähtud KrMS § 339 lg 1 p 7. Samuti ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, milline rikkumine on ette nähtud KrMS § 339

lg 1 p 8 Samuti on leitud, et kohtulikul arutamisel on rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, milline rikkumine on ette nähtud KrMS § 339 lg 1 p 12.

Kõik eeltoodud rikkumistele viidanud kaitsjad on taotlenud nimetatud alustel maakohtu otsuse tühistamist ja ringkonnakohtu poolt uue, õigeksmõistva otsuse tegemist.

Kolleegium osutab, et vastavalt Riigikohtu lahendites( nt 3-1-1-46-07, 3-1-1-27-08) korduvalt

sedastatule ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatule, pole nimetatud kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumise tuvastamisel võimalik ega seaduslik ringkonnakohtu poolt sisulise otsuse tegemine. Nimelt kehtestab KrMS § 341 lg 2 üheselt, et kui ringkonnakohus tuvastab KrMS § 339 lg 1 p 7 ja p 8 järgse rikkumise, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus.

Seega on esitatud õigeksmõistva otsuse tegemise taotlus vastuolus kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist põhistava apellatsiooni sisuga.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-59-07 sedastanud, et kriminaalasja tagasi saatmata jätmisel, kui maakohtu otsuses esineb mõni KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, rikub ringkonnakohus ise oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

Samuti on lahendis nr 3-1-1-75-11 märgitud, et kui maakohtu otsus on nõuetekohaselt

põhjendamata ja ringkonnakohus jätab selle kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise

tähelepanuta ning võtab osa maakohtu otsuse ebaselged, mitteammendavad ja vastuolulised

järeldused omakorda aluseks oma otsuse tegemisel, siis ka ringkonnakohus rikub kohtuotsuse põhistamise nõudeid.

Seetõttu kohtukolleegium osutab, et juhul kui ringkonnakohus kaitsjate poolt viidatud rikkumised tuvastab on ringkonnakohus kohustatud maakohtu otsuse tühistama ja süüdistatavate süü ja nende karistamise küsimuse osas otsust tegemata, saatma kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule.

Eeltoodust lähtuvalt käsitab kolleegium kõigepealt apellantide peamisi väiteid kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise osas.

23

11.1. Vastavalt Riigikohtu lahendites sedastatud( nt 3-1-1-75-11) põhimõttele tähendab

kohtuotsuse põhistatus, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale

jälgitav ehk, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines.

Lahendis nr 3-1-1-92-11 on Riigikohus üksikasjalikult rõhutanud, et KrMS § 61 lg 1 keelab

ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt nt RKKKo 3-1-1-88-06, p 11 ja 3-1-1-127-06, p 6). Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülaltoodud juhiseid järginud.

Kaitsjad on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise osas märkinud, et kohus ei ole piisavalt põhjendanud seisukoha J.D ametiisikuks tunnistamise kohta. Kolleegium sellise väitega ei nõustu. Maakohus on esmalt otsuse lk 133-143 esitanud oma põhjendused järeldusele, et J.D oli KarS § 288 ettenähtud ametiisikuks ja KarS 293 ettenähtud koosseisu subjektiks, samuti on seda objektiivse tunnuse tuvastatust ka esitanud eraldi episoodide kaupa. Kohtuotsuse B1 osas on

kohus ametijuhendis sisalduva sidunud seal kajastatud ülesanne pinnal volituste ja pädevusega

osaleda otsuste kujundamise protsessis. Maakohus on andnud hinnangu nii J.D ametijuhendile, kui tunnistajate ütlustele, kes J.D faktiliste tööülesannete osas ütlusi andsid,

kui kriminaalasjas kogutud ja vahetult kontrollitud J.D tegevust käsitavatele kirjalikele tõenditele.

11.2. Tunnistajate ütluste usaldusväärsuse osas kolleegium osutab, et maakohus ei ole J.D

kui ametiisiku tõendatuse osas tunnistajate ütlusi lugenud ebausaldusväärseteks, seega pole ka

sellise põhistuse puudumine kohtule etteheidetav. Maakohus on andnud hinnangu tunnistajate

ütlustele puudutavalt alluvate olemasolu, hääleõigust Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (

edaspidi TLPA) komisjonides ja seega ei ole tegemist ka tunnistajate ütluste valikulise ja ebaseadusliku hindamisega menetlusõiguse mõttes.

Kaitsjad on leidnud, et maakohus jättis täilikult hindamata tunnistajate A.L ja E.V poolt kohtuistungil antud ütlused. Kolleegium sellise väitega ei saa nõustuda.

Kolleegium märgib, et vastavalt kohtuistungi protokollile on A.L kinnitanud, et Tallinna

Linnaplaneerimise Ametis töötas ta jaanuar 2001 kuni märts 2007. Seega enne J.D-le etteheidetud tegude toimepanemist.

A.L ütlused on kajastamist leidnud J.D, J.O ja Tallinna Farmaatsiatehase AS

seonduvas kuriteoepisoodis, XXXX kinnistu kohta/ 17 kd. t.lk. 146/ ning J.D, V.Z-i ja SA Jüri Vilmsi Sihtkapitaliga seotud kuriteoepisoodi põhistuses/ 17 kd. t.lk. 274-275/. millede kohta A.L sai tunnistajana ütlusi anda kuna oli sõlminud töövõtulepingud RAAM Arhitektid Al OÜ juhatuse liikmena Tallinna Farmaatsiatehase AS ja OÜ Canray Investeeringud.

E.V ütlustele on kohus viidanud J.D, T.Susi ja K.S - d puudutava episoodi tõendite analüüsi juures / 17 kd. t.lk. 250/ ja samuti J.D, T.Kortsu ja L.Z seotud kuriteoepisoodis/ 17 kd. t.lk. 297/.

11.3. Apellandid, eelkõige V.Z-i kui T.Kortsu kaitsjad, on ühelt poolt vaidlustanud otsust seetõttu, et põhjendused puuduvad või need ei ole piisavad, teiselt poolt aga leiavad, et maakohtu

otsus on liialt mahukas ning seetõttu oli seaduses ettenähtud apellatsiooni esitamise tähtaeg kaitseõigust riivav.

24 Apellatsioonitähtajad kehtestab KrMS § 319. KrMS § 319 lg 6, 7 annab võimaluse ka vastava

taotluse saamisel apellatsioonitähtaja ennistamist, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel

põhjustel. Sellise taotluse esitamisel on kohtul kaalutlusõigus apellatsioonitähtaja ennistamise osas.

Siinjuures peab kolleegium vajalikuks märkida, et kolleegiumi veendumuse kohaselt

apellatsiooni pikkus ei taga selle kvaliteeti. Apellatsioonis samade seisukohtade kordamine ei muuda neid veenvamateks või juriidiliselt asjakohasemateks.

V.Z-i kaitsja viitele, et süüdimõistva otsuse korral on kaitsja seatud ebavõrdsesse olukorda

märgib kolleegium, et seaduses ettenähtud apellatsioonitähtajad ja kord kehtivad olenematult kohtuotsuse liigist kõikidele apellantidele.

Kohtuistungi protokolli kohaselt / toimik K17 lk 68-70/ on pärast kohtu poolt kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamist ja otsuse selgitamist koheselt kaitsjatele ja süüdistatavatele üle antud kohtuotsuse terviktekst ja kaitsjad, sh. A.Pilv on andnud sellekohase allkirja/ t.lk. 359/. KrMS § 317 lg 1 näeb ette, et pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia.

Seetõttu kolleegium ei nõustu V.Z-i kaitsja apellatsioonis ja ka ringkonnakohtu istungil

väljendatuga, et pärast kohtuotsuse kuulutamist elektrooniliselt kohtuotsuse koopia saatmata jätmisega maakohus oluliselt rikkus menetlusõigust.

11.4. Kaitsjad on maakohtule otsuses arusaadavate ja jälgitavate põhjenduste puudumist

põhistanud ka väitega, et maakohus on otsuse tegemisel aluseks võtnud vaid süüdistuse

seisukohalt olulised tõendid ja jätnud tähelepanuta kaitsja poolt esiletoodud õigustavad ja süüdistaja seisukohti ümberlükkavad asjaolud, mis on kaitseteesides ja avaldatud vaidlustes.

Kolleegium märgib, et kohtuotsuse põhistus eeldab ennekõike tõendite kogumis hindamist ja KrMS § 306 ettenähtud küsimuste lahendamist esitatud ja vahetult uuritud tõendite pinnal.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-63-08 kohaselt tõendite hindamine nende kogumis tähendab

muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega. Samas kolleegium nõustub apellantidega, et kaitsjate poolt süüdistusele esitatud vastuargumendid ei tohi jääda tähelepanuta ja seda juhul, kui need on asjakohased.

Ka Riigikohus on oma lahendites / nt 3-1-1-8-10/ sedastanud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis

võiks olla hõlmatud põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid in dubio pro reo selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav.

Kolleegium leiab, et kohtuotsuse kohaselt on maakohus korduvalt viidanud kaitsjate poolt väljendatule ning on nendele ka oma hinnangu andnud. Asjaolu, et kohus ei ole kõikide kaitsjate kõiki seisukohti kohtuotsuses analüüsinud pole käsitatav kohtuotsuses põhjenduste puudumusena ega kaitseõiguse rikkumisena kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise mõttes. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks märkida, et T.Kortsu kaitsja poolt esitatud kõneteesid on 221 lehel ja V.Z-i kaitsja kõneteesid on 82 lehel. Kolleegiumi veendumuse kohaselt kõikide teesides esitatud väidete ja nendes esitatud hulgaliste Riigikohtu ja EIK lahendite analüüsimine tooks eeldatavasti kaasa kohtuotsuse jälgitavuse rikkumise, seda enam, et kaitsjad on juba ette heitnud kohtuotsuse liigmahukust. Kaitsjate poolt viidatud RK lahendis nr 3-1-1-18-08 on sedastatud, et üldjuhul ei ole ühegi isiku süüküsimust lubatud arutada tema juuresolekuta ja temale kaitseõigust tagamata. Lisaks sellele

25 hõlmab õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures ka süüdistatava õigust olla kohtu poolt ära

kuulatud ning seda, et kohus peab tema seisukohta kohtuotsust koostades arvestama ja sellega

mittenõustumist põhjendama. Eelnevast tuleneb, et õigus olla oma kriminaalasja arutamise juures, tähendab ka süüdistatava õigust vaielda vastu kõigile nendele süüdistuse väidetele, millest sõltub tema teole antav materiaalõiguslik hinnang. Antud juhul nii süüdistatavatel kui kaitsjatel oli kohtuistungil võimalik oma seisukohad avaldada

ja süüdistusele vastu vaielda. Asjaolu, et süüdistatava ütlused ja kaitsja kõneteesides ja kohtuvaidlustes esitatud seisukohad ei andnud seaduslikku alust õigeksmõistva otsuse tegemiseks pole hinnatav maakohtu poolt menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes ega KrMS § 339 lg 2 mõttes.

11.5. V.Z-i ja SA Jüri Vilmsi Sihtkapitali ning T.Susi ja K.S kaitsjate poolt viidatud KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumise osas on Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-13-12 sedastanud, et kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavusega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele

on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on

resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises

kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p-s 8 toodud

menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas kaebuse esitaja nende järeldustega nõustub või mitte.

Antud juhul ei ole apellandid kaebuses esitanud argumentatsiooni millistest kohtu poolt tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude osas on kohus otsuse resolutiivosas ebaõiged järeldused teinud. Sellise põhistuse puudumise tõttu, ei pea kolleegium vajalikuks sellel aspektil pikemalt

peatuda, märgib vaid, et kohtuotsuse põhiosas on kohus süüdistatavatele etteheidetavad teod

täies süüdistuse mahus lugenud tõendatuks, on leidnud, et teos esinevad neile inkrimineeritud kuritegude tunnused, et T.Susi poolt toimepandud kuritegu on kvalifitseeritav KarS § 297 lg 2 ja K.S poolt toimepandu KarS § 297 lg 3 järgi, V.Z-i poolt toimepandu KarS § 293 lg 2 p 1,2,4- § 22 lg 2 järgi ja SA Jüri Vilmsi Sihtkapitali poolt toimepandu KarS § 293 lg 3- § 22 lg 2 järgi. Teod on õigusvastased ja süüdistatavad on nende toimepanemises süüdi.

Kohtuotsuse resolutiivosas on aga isikud otsuse põhiosas äranäidatus süüdi tunnistanud ja

karistanud. Seega vastuolu otsuse põhiosa ja resolutiivosa vahel puudub ning seetõttu pole tuvastatav KrMS § 339 lg 1 p 8 ettenähtud rikkumine ning sellel alusel kohtuotsus tühistamisele ei kuulu.

Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et andes hinnangu nii kohtuotsusele kui apellatsioonides esitatud

põhjendustele ja ka taotlustele pole tuvastatavad KrMS § 339 lg 1 loetellu kuuluvad

kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks või täiendavate põhjenduste tegemiseks.

12.Kaitsjad on taotlenud tunnistada EIÕK art 6, 8, art 13 ja art 17 ja Põhiseaduse § 3,10,11,13 lg 2, 14,26,43,123 vastuolus olevateks ning jätta kohtuasja lahendamisel kohaldamata KrMS § 110

ja 114, mille tõttu ei ole jälitsutegevuse materjalid KrMS § 111 piirangu tõttu tõenditena kasutatavad, kuivõrd need on hangitud seaduse nõudeid mitte järgides.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ei saa nõustuda L.Glikmani etteheitega maakohtule et

põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetlus jäi teostamata nagu ka kaitsja poolt märgituga, et

kaitsja on esitanud selles osas ülimalt põhjalikud motiivid. Kaitsja on põhistanud esitatud

26 taotlust EIK praktikaga, kuid ringkonnakohtu arvates ei tulene kaitsja poolt viidatud lahenditest, et käesolevas kriminaalasjas oleks süüdistatavate õigusi jälitustoimingutega rikutud.

Apellatsioonides ja eelkõige L.Glikmani apellatsioonis tehtud viide EIÕK -le, osutab kolleegium, et EIÕK artikkel 6 ei sätesta tõendite lubatavuse reegleid ja need on esmajoones ette nähtu riigi menetlusõiguses.

Samuti on Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-5-08 sedastatud, et kohtule ei ole aga antud pädevust

algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust põhjusel, et õigustloov akt on vastuolus EL õigusega.

KrMS § 110,§ 114 kui põhiõigusi piiravad sätted osutab kolleegium Riigikohtu poolt sedastatule

sellest, et kuna korruptsioon kahjustab riigivõimu ausat ja õiguspärast toimimist ning tekitab

reeglina ka konkurentsimoonutusi, mis omakorda tähendab võrdse kohtlemise põhimõtte (PS

§ 12 lg 1 esimene lause) rikkumist, on korruptsiooni vältimine, sh abstraktse korruptsiooniohu

vähendamine õigusriiklikult aktsepteeritav põhiõiguste piiramise põhjus. Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on korruptsiooni vältimise kui põhiõiguste piiramise

eesmärgi kohta märkinud, et piirang, mille eesmärgiks on avaliku korra kaitse ja kuriteo

tõkestamine, on legitiimne (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 24. detsembri 2002. a otsus asjas nr - RT III 2003, 2, 16, p 30). 3-4-1-10-02

Toimingute tegemise ajal kehtinud KrMS § 110 lg-le 1 kohaselt on kriminaalmenetluses lubatud

tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud.

Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on tegemist nn peitkuritegudega, mis on iseloomult

raskemad ametialased kuriteod, millede menetlemisel on jälitustoimingutel suur roll ning

jälitustoimingute käigus saadud teave on oluline kuna tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on oluliselt raskendatud ja tihti ka välistatud.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on kohtueelse menetluse läbiviija lahendanud jälitustegevuse vajalikkuse ja otstarbekuse uurimistaktikast lähtudes. Eksisteerib kohtueelse menetluse vaba kujundamise põhimõte, mille kohaselt uurimisasutus ja prokuratuur võivad kasutada kõiki seadusega lubatud toiminguid, mis on kohased ja vajalikud tõendusteabe kogumiseks ja tingimuste loomiseks kohtumenetluseks.

KrMS § 211 kehtestab, et kohtueelsel menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua

kohtumenetluseks muud tingimused ning kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Sellest tulenevalt ei

pruugi kajastuda jälitustoimingutega kogutud teabes üksnes süüstava iseloomuga tõendeid. Seega ei sõltu talletatava teabe sisu pelgalt menetleja tahtest. Kohtueelse menetluse eesmärgiks on välja selgitada kõik kuriteoga seonduvad asjaolud. Siinjuures on peab kolleegium vajalikuks märkida, et ka Riigikohus on avaldanud seisukohta/ 3-1-1-113-06, 3-1-1-31-11/, et tõendi kogumist reguleerivate menetlusõiguslike sätete rikkumine ei tingi alati ja automaatselt selle tõendi lubatavust ja ebaseaduslikult saadud tõend pole lubatav, kui see on sõnaselgelt väljendatud seaduses.

Kaitsjate viide isikute õiguste rikkumisele, kelle suhtes on antud jälitustoimingute teostamiseks

luba, ja isikute, kes on puutumuses pealtkuulatava isikuga, pole asjakohane. Jälitustegevuse

tulemusena võimalikku õiguste riivet minimaliseerib jälitustegevuse teinud asutuse kohustus teavitada teostatud jälitustegevusest. Nii tulenes JTS § 17 lg 1, et jälitustoimingu teinud asutusel on kohustus teatada JTS § 12 lg-s 1 ja 3 nimetatud jälitustoimingust viivitamata isikule, kelle

27

suhtes on toiming tehtud, ning isikule, kelle perekonnavõi eraelu puutumatust on jälitustoiminguga riivatud. Mitteteatamine oli reguleeritud JTS § 17 lg 2. Analoogne kohustus ja piirangud olid reguleeritud KrMS § 121.

Ringkonnakohus käsitleb otsuses järgnevalt jälituslubade andmisega seonduvat ja kolleegium peab vajalikuks siinkohal vaid märkida, et nõustuda ei saa kaitsjate väidetega selles, et kohtud on jälitusloa andmisel prokuratuuri taotlused rahuldanud kergekäeliselt, kontrollimatult, tuvastades

pelgalt formaalsete aluste esinemise. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavate õigusi rikutud.

Ringkonnakohtu arvates kaitsjate poolt viidatud vastuolude puhul pole tegemist vastuoluga seadustes, vaid jälitustoiminguga tõendite kogumise võimaliku alaregulatsiooniga. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks viidata olulisele õigusriigi põhimõttele, mis tuleneb PS §-st 4 ja

mille kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus

korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Sellest tulenevalt ei ole kohtul

võimalik asuda seadusandja rolli.. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks viidata siinkohal Riigikohtu lahendile 3-1-1-22-10, milles on väljendatud selgelt, et kriminaalmenetluse normide kehtestamine on seadusandja kompetentsis ning kuni viimane pole pidanud vajalikuks kehtivat normistikku muuta, saab KrMS §-st 111 tulenevalt jälitustoimingu tulemina tõendiks olla vaid kriminaalmenetluse seadustiku nõudeid järgides saadud teave.

KrMS § 114 lg-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt vaatab eeluurimiskohtunik läbi jälitustoimingu põhjendatud taotluse ning sellest lähtuvalt võib anda jälitustoimingu loa või selle andmisest keelduda on antud juhul järgitud. L.Glikmani viide PS § 26 ettenähtule, et igaühel on õigus perekonnaja eraelu puutumatusele pole asjakohane, kuna perekonna ja eraelulised tõendid ja väiteid on kohus kontrollinud seoses kaitsealuse ja kaitsja enda esitatule.

Ringkonnakohus ei nõustu vandeadvokaat L. Glikmani seisukohaga, et KarS § 288 rikub

määratletusnõuet, kuna seaduses ei ole täpsustatud mõistet „järelevalvefunktsioon“. Ringkonnakohus peab nentima, et maakohtu otsuses väljendatud seisukoht, et KarS § 288 lg-s 1

toodud haldamis-, järelevalvevõi juhtimisülesannete või varaliste väärtuste liikumist

korraldavate või võimuesindaja ülesannete määratlemine saab toimuda konkreetse isiku puhul

konkreetsete faktiliste asjaolude pinnalt, ei ole täpne. Terminit ei saa määratleda faktiliste

asjaolude põhjal, vaid tõlgendamise teel, alles seejärel saab anda seisukoha, kas konkreetsed

asjaolud vastavad normis sätestatule. Asjaolu, et norm vajab tõlgendamist, ei tähenda aga iseenesest määratletuse nõude rikkumist. Määratletuse nõudest (nullum crimen sine lege certa) tulenevalt peab küll seaduse sõnastus olema

võimalikult üheselt mõistetav, kuid see ei tähenda täielikku keeldu kasutada määratlemata

õigusmõisteid või normatiivseid koosseisutunnuseid. On selge, et karistusseadustikus ei ole

võimalik anda legaaldefinitsiooni kõigile kasutatud terminitele, kuivõrd see muudaks seaduse mahukaks ja ebaülevaatlikuks. Ka ei ole võimalik ette nähagi kõiki mõisteid, mille sisu ulatuse

üle võib vaidlus tekkida. Mis puutub terminisse „järelevalvefunktsioon“, on kaitsja ise

apellatsioonis märkinud, et „järelevalvefunktsioon tähendab sõna üldlevinud tähenduses

vertikaalset kontrollimise õigust teise isiku tegevuse suhtes koos viimase kohustusega alluda

kontrollile, teha ettekirjutusi ja sanktsioneerida“. Kaitsja leiab küll, et sõna üldlevinud

tähendusest ei piisa, kuna neid tähendusi võib olla mitu ja tavakodanik ei pruugi neid õigesti,

universaalselt ja üheselt mõista, kuid apellatsioonis ei ole täpsustatud, milles see termini

ebaõigesti mõistmine seisneda võib. Ringkonnakohtu hinnangul on just „järelevalve“

28

üldkeeleline tähendus piisavalt hästi mõistetav, mistõttu selle kasutamine ei riku määratletuse nõuet.

13. Ringkonnakohus, vaadates sisuliselt läbi T.Kortsu kaitsja apellatsioonis esitatud taotlust jälitustoimikutega tutvumiseks apellatsioonikohtus, rahuldas 23. oktoobri 2012 aasta määrusega

kaitsja taotluse nii prokuratuuri kui kohtu lahenditega jälitustoimingute läbiviimiseks antud

lubade tutvustamise osas ja seda tuginevalt eelkõige Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-31-12 sedastatule. Seetõttu jätab kolleegium tähelepanuta kaitsjate apellatsioonides esitatud etteheited nimetatud lubade ja määrustega tutvustamata jätmise osas.

Kaitsja on apellatsioonis toonitanud, et soovib tutvuda vaid materjalidega, mis pole riigisaladus RSVS § 8 alusel. Ringkonnakohus seda kaitsjatele võimaldas ja välistas tutvumise vaid nimetatud seaduse äratoodud dokumentidega ja andis kaitsjatele piisava aja enne apellatsioonikohtu istungit nendega tutvumiseks ja vajadusel vastuväidete esitamiseks istungil.

Ringkonnakohtu istungil kaitsjad uuesti leidis, et jälitustoimiku materjalidega vaid piiratud

tutvumise õigus rikub kaitseõigust ja leidsid, isegi kui on tegemist riigisaladusega siis

teadmisvajadusest tulenevalt peab kaitsjatele RSVS § 29 lg 1 ja 3 kohaselt ka sellistele

materjalidele tagama juurdepääsu ning seda saab piirata vaid täiesti salajase tasemega riigisaladust sisaldavate materjalide osas. Kolleegium ei nõustu nimetatud seisukohaga. RSVS § 29 lg 2 sedastab lisaks täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu keelu, et nii piiratud, konfidentsiaalse või salajase tasemega riigisaladusele ei anta juurdepääsu luba, kui see

seab ohtu jälitustegevuse seaduse § 8 lg 1 p 2,3,4 sätestatud kohustuste täitmise. Nimetatud seaduses esitatu ühtib ka kehtinud KrMS § 121 ja kehtiva KarS § 12614 ettenähtud kolmandate isikute põhiõiguste kaitse tagamise kohustusega.

Ka kaitsjate endi poolt viidatud EIK lahendis Leas vs Eesti on Euroopa Inimõiguste Kohus

sedastanud( p 78), et õigus asjakohaste tõendite avaldamisele ei ole absoluutne õigus. Võib esineda võistlevaid huvisid, nt riigi julgeolek või vajadused kaitsta tunnistajaid kättemaksu eest

või hoida saladuses politsei meetodeid uurimisel, mida tuleb arvestada süüdistatava õiguse vastukaaluna. Mõnes asjas võib olla vajalik varjata kaitsja eest teatud tõendeid, et kaitsta teise isiku põhiõigusi või olulist avalikku huvi. Kohtukolleegium peab vajalikuks lisada 23. oktoobri 2012 aasta määruses esitatud seisukohale, et kohtul puudub õigus eirata nii RSVS § 29 lg 2 kui määruse tegemise ajal kehtinud KrMS § 121 lg 2 ettenähtud kui kehtiva KrMS § 12614 ettenähtut. Kolleegium ei saa nõustuda seisukohaga, et kaitsjate teadmisvajadus on kaalukam kui kolmandate isikute põhiõigused. Ringkonnakohus ei pea jälitustoimikus asuvaid jälituskokkuvõtteid, õiendeid ja jälitustoiminguks

loa saamise taotlusi võimalikuks kaitsjatele tutvustada. Lisaks sellele on jälituskokkuvõtetes kajastuv teave olulisel määral kattuv kriminaaltoimikus olevate jälitusprotokollidega. Kaitsjate poolt tõstatatud küsimustes jälitustoimingute läbiviimise seaduslikkuse korduv kontroll erinevate astmete kohtute poolt, tagab kolleegiumi veendumuse kohaselt piisava kaitseõiguse.

Maakohus on kontrolli tulemused kajastanud kohtuotsuses ja on piisava selgusega põhistanud nii väljastatud lubade seaduslikkust kui avanud ja analüüsinud ka jälitustoimingutega saadud teavet, mis sisaldub kriminaalasja toimikus olevates jälitusprotokollides. Jälitusprotokoll on KrMS § 63

lg 1 ettenähtud tõend ning maakohus on kõiki kohtuotsuse tegemisel aluseks võetud jälitusprotokolle vahetult kohtuistungil uurinud.

29

13.1. Seoses KrMS tehtud ja 01.01.2013 aasta muudatustega peab kolleegium vajalikuks

märkida, et KrMS § 1262

näeb ette jälitustoimingu tegemise alused ja lg 2 on ette nähtud jälitustoimingu tegemise õiguse, kui on tegemist muuhulgas ka KarS § 293 ja § 297 nimetatud

kuriteoga. Seega on kehtiva menetlusseaduse alusel jälitustoimingute tegemine seadusega kooskõlas ja saadud tõendid arvestatavad ja seaduslikud.

KrMS § 1264

lg 6 kehtestab, et § 1262

lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud alusel tehtud jälitustoimingute kestus konkreetse isiku suhtes samas kriminaalasjas ei tohi ületada ühte aastat. Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral võib riigi peaprokurör anda loa või taotleda kohtult luba jälitustoimingu tegemiseks isiku suhtes kestusega üle ühe aasta.

Vastavalt jälitustoimiku materjalidele on antud juhul kõige pikemat aega teostatud

jälitustoiminguid J.D suhtes, kuid olenemata asjaolust, et toimingu tegemise ajal kehtiv

seadus 1 aastast piirangut ette ei näinud, jääb ka J.D suhtes teostatud jälitustoimingute

kestus alla 1 aastat. Kõikide teiste süüdistatavate suhtes läbiviidud jälitustoimingud piirduvad vaid mõne kuuga.

KrMS § 12613

näeb ette jälitustoimingust teavitamise. Lõige 1 kehtestab üldreegli, et

jälitustoimingu tegemise viimase loa tähtaja lõppemise korral teavitab jälitusasutus viivitamata isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonnavõi eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud. Isikut teavitatakse tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemise ajast ja liigist.

Lõige 2 näeb ette teavitamise piirangud ja nimelt kui teavitamine võib kahjustada oluliselt

kriminaalmenetlust, kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või

seada teise isiku ohtu, seada ohtu jälitusasutuse meetodite, taktika, jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi või politseiagendi, variisiku või salajasele koostööle kaasatud isiku koostöö salajasuse.

13.2. Kaitse ettevalmistumise võimaluste ja poolte võrdse kohtlemise põhimõtte tagamise osas peab kolleegium vajalikuks osutada, et vastavalt kriminaalasja materjalidele on 17.06 2009 aastal kaitsjatele KrMS § 223 lg 3 ja § 224 lg 1,3,6 nõuete täitmise raames antud võimalus tutvuda

jälitusprotokollide lisade salvestustega ehk jälitustoimiku materjalidega, mis olid koondatud

jälitustoimikusse. Seega juba enne kriminaalasja maakohtusse jõudmist oli kaitsjatel võimalus

tutvuda jälitustoimiku materjalidega. Erinevalt V.Z-i kaitsjast, kõik teised ei ole sellist võimalust kasutanud ehk siis on loobunud jälitustoimiku materjalidega tutvumisest. Apellatsioonis on T.Kortsu kaitsja väitnud, et tutvumiseks puudus tal vajadus. Kaitsja väited, et

jälitustoimikuga tutvustamise kohustus lasub vaid kohtul on meelevaldne kuna ülalnimetatud

sätted käsitavad prokuratuuri poolt asja materjalidega tutvustamist ja ka KrMS § 121 räägib

jälitustoimiku teinud asutusest või sellekohase taotluse teinud asutuse poolt jälitustoiminguga

kogutud andmete tutvustamist, kui seda pole seaduslikul alusel välistanud prokurör. Seega ei saanud seaduse tundmise korral nimetatud selgitus otsuses olla kaitsjale üllatuslik nagu kaitsja on apellatsioonis märkinud.

Nii kriminaalasja materjalidega kui jälitustoimingutega kogutud materjalidega tutvustamine on seotud kaitsja või süüdistatava vastava sooviga. Antud juhul ei ole ei süüdistatavad ega enamus kaitsjad sellist soovi enne kriminaalasja maakohtusse saatmist avaldanud. Kohtukolleegium leiab,

et antud juhul oli antud juba enne kohtumenetlust kõikidele süüdistatavatele ja kaitsjatele

piisavalt aega ja võimalusi kaitse ettevalmistamiseks ja esimese astme kohtule kõikide asjakohaste kaitseargumentide esitamiseks.

30

13.3. Kaitsjate korduvad taotlused ringkonnakohtul kõikide jälitustoimiku materjalidega

tutvumiseks ringkonnakohus rahuldas ja seega on piisavalt tagatud apellatsioonikohtu poolt kaitsjate apellatsioonides viidatud kaitseõigus, aus ja õiglane kohtumenetlus.

Kontrollides jälitustoimingute lubatavust tõendite kogumisel ja maakohtu poolt

jälitustoimingutega saadud tõendite seaduslikkust peab kolleegium vajalikuks peatuda alljärgneval.

Tõstatud küsimuses jälitustoiminguks loa andnud eeluurimiskohtuniku pädevusest lisas kolleegium toimikusse Harju Maakohtu esimehe käskkirjad millega ta määras KS § 12 lg 2 ja § 12 lg 3 p 1 ja KrMS § 24 lg 4 alusel 2008 aastal jälitustoimingute teostamiseks lubade andjateks kohtunikud E.Muraku ja O.Tali.

Käskkirjade osas kaitsjate poolt apellatsioonikohtus tehtud etteheidetele märgib kolleegium, et vastavalt haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete

täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või

kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.

Harju Maakohtu esimehe poolt käskkirja kui haldusakti andmise volitus tuleneb seadustest,

millistele on ringkonnakohus juba eelnevalt viidanud ja millised on märgitud ka käskkirjades. Nimetatud seadused ei kehtesta maakohtu esimehele kohustust jälitustoiminguks loa andva

kohtuniku määramist vaid määrusega. Pädeva isiku poolt käskkirja numeratsiooni üle otsustab pädev isik vastavalt asutuse sisesele asjaajamisele ja asutuse dokumendiregistrile. Käskkirjadega

on üheselt määratud, et maakohtu esimees määrab 2008 aastal peale iseenda veel lubade

andjateks kohtunikud O.Tali ja E.Murak’u. Ringkonnakohtu poolt kohtutoimikusse lisatud

määrused jälitustoiminguteks loa andmise osas ongi välja antud nii maakohtu esimehe kui ülalnimetatud kahe kohtuniku poolt.

T.Kortsu, J.F , I.E , R.J ja L.Z kaitsja L.Glikman

esitatud jälitustegevuse materjalide tõendina mittekasutatavuse täiendavate seisukohtade osas kolleegium ei nõustu kaitsja KrMS § 114 lg 2 tõlgendusega. Kaitsja märgib, et seadus lubab pikendada vaid esmamäärust, mitte aga pikendavat määrust, mis antud juhul on 07.10.2008 toimunud.

Kolleegium peab vajalikuks osutada, et KrMS § 114 lg 2 nägi ette, et jälitustoimingu luba antakse ajalise piiranguga ja seda kuni 2 kuuks. Seda võib pikendada juhtiva prokuröri taotlusel korraga kahe kuu võrra.

Seega kehtestab nimetatud seadus jälitustoiminguks antava loa pikendamist. Seadus ei räägi esmamääruse pikendamisest. Nähtuvalt kohtutoimikusse lisatud kohtumäärustest on kohus andnud load mitte ülalnimetatud maksimaalseks tähtajaks vaid kahel juhul 30 päevaks ja ühel juhul 15 päevaks. Kolleegium osundab, et kuriteo ajendi ja aluse olemasolul alustatud kriminaalmenetluses pole välistatud ka esimese toiminguna, mis on vahetult suunatud tõendite kogumisele, jälitustoimingu läbiviimine.

Määrustes sisaldub ka põhjendus ultiama ratio põhimõtte kontrollimise kohta. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks märkida, et vastavalt jälitustoimiku materjalidele on maakohus olulist

rõhku osutanud just nimetatud põhimõtte kontrollimisele ning on korduvalt ka keeldunud kas täielikult või isikupõhiselt osaliselt jälitustoiminguks loa andmisest. Samas kolleegium nõustub

maakohtu seisukohaga, et aususe kohustuse rikkumisega seonduvad kuriteod, kus süüteo

31

subjektiks on ametiisik, kus tehakse kõik varjatuna, on tõendite kogumine sisuliselt võimatu muude kui jälitustoimingutega. Ringkonnakohus uuesti kontrollides nii kriminaalasja kui ka jälitustoimiku materjale, tuvastas, et jälitustegevust on läbi viidud vaid kriminaalmenetluse raames, kohtueelse menetluse läbiviimise ajal ja vaid kohtu ja prokuratuuri vastavate lubade alusel ja seal kindlaksmääratud aja jooksul.

Jälitustoimingutega saadud teave on koondatud jälitusprotokollidesse ja need on kriminaalasja

materjalidele lisatud ning tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude, sh. süü tuvastamisel on maakohus kasutanud vaid kohtule esitatud ja kohtuistungil vahetult uuritud tõendeid.

Kaitsja on leidnud, eriasjade prokuröri loa alusel saadud tõendid pole kasutatavad kuna selle saab välja anda menetlust juhtiv prokurör, kelle suhtes määrus vaikib. Kaitsja on leidnud, et KrMS ega muu seadus ei defineeri menetlust juhtiva prokuröri mõistet ja prokuratuuriseadus ja põhimäärus tunnevad juhtivprokuröri ja eriasjade prokuröri.

Kolleegium leiab, et selline kaitsja väide on ainetu ega anna alust prokuröri poolt väljastatud lubade alusel saadud tõendi välistamiseks.

KrMS § 30 lg 1 kehtestab, et prokuratuur juhib kohtueelselt menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus.

Vastavalt Prokuratuuriseaduse § 8 täidavad prokurörid oma ülesandeid tööjaotuskava alusel ja

Ringkonnaprokuratuuri prokuröride tööjaotuse määrab kindlaks juhtivprokurör, olles ära kuulanud ringkonnaprokuratuuri prokuröride arvamuse( lg 1). Töö jaotatakse kuriteo liikidest,

subjektidest või muudest üldistest kriteeriumidest lähtudes. Tööjaotuskavas määratakse samuti prokuröride asendamise kord(lg 2).Tööjaotuskava võib muuta üksnes mõjuvatel põhjustel (lg 3).

Kolleegiumil ei tekkinud kahtlust, et kriminaalasja materjalide kohaselt kogu kohtueelset menetlust juhtinud prokurör, kes esindas riiklikku süüdistust ka kohtus on olnud menetlust juhtiv prokurör.

Toimingute tegemise ajal kehtinud KrMS § 114 lg 2 ettenähtud jälitustoimingu loa tähtaeg

reguleerib vaid eeluurimiskohtuniku poolt antud loa kestvust ning nimetatud tähtaeg ei ole rakendatav prokuröri poolt antavatele lubadele. Ka Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-15-10

sedastanud, et KrMS § 117 alusel kogutakse andmeid üldkasutatavate tehniliste sidekanalite

kaudu edastatavate sõnumite kohta. KrMS § 112 lg 3 kohaselt võib selle jälitustoiminguga tõendeid koguda menetlust juhtiva prokuröri loal. Kolleegium märgib, et KrMS § 114 reguleerib vaid eeluurimiskohtuniku poolt jälitustoiminguks loa andmist, mistõttu selle paragrahvi 2. lõikes

sätestatud jälitustoimingu loa kehtivuse tähtaeg (2 kuud) ja selle pikendamise kord ei rakendu

KrMS § 117 alusel teostatava jälitustoimingu puhul. See on ka loogiline, arvestades, et

jälitustoimingut teostatakse menetlust juhtiva prokuröri loal, kes hindab selle vajalikkust ja kestvuse põhjendatust. Kuna täiendavat kohtulikku kontrolli selle toimingu üle ette nähtud ei ole, puudub vajadus näha ette loa tähtaega ja selle pikendamist prokuröri poolt.

Kehtiv KrMS ei näe ette ülalnimetatud seaduses ja ESS § 1111

ettenähtud andmete päringu

tegemist jälitustoiminguna. Seega pole nimetatud teabe saamine enam piiratud jälitusmenetlust reguleerivate sätetega.

Kaitsja on leidnud, et Kuigi Tõnu Kortsu ja J.D jälgiti varjatult, eeskätt J.D kabinetis

28 11 08, puudus KrMS § 115 varjatud jälgimise luba. Load olid antud KrMS § 118 alusel üldkasutatava elektroonilise võrgu kaudu kõnede ja sõnumite pealtkuulamiseks ja vaatamiseks.

Määruste p 2 luba piirdus vaid vestluste, mitte aga vestlusevälise tegevuse salajase pealtkuulamise või vaatamise salvestamisega.

32 Kaitsja on jätnud tähelepanuta seaduses sätestatu. Nimelt kehtestab KrMS § 112 lg 3, et KrMS § 115 nimetatud jälitustoimingutega võib tõendeid koguda menetlust juhtiva prokuröri loal. Seega varjatud jälgimiseks puudus vajadus kohtu loa järele.

Menetlust juhtiva prokuröri poolt on KrMS § 115 kohased load antud. Kolleegiumi poolt

kontrollitud jälitustoimikus, luba nr 171 varjatud jälgimiseks ajavahemikul 24.01.2008 kuni

24.02.2008, luba nr 545 alusel ajavahemikus 24.02-24.03.2008, luba nr 993 alusel

ajavahemikus 21.04-21.05.2008, luba nr 1286 alusel ajavahemikus 21.05-21.06.2008, luba nr 2107, ajavahemikus 28.08-01.10.2008.

Samuti kohtutoimikusse lisatud ja kaitsjatele edastatud load nr 2353, 2723, 2724 kus on load antud 25.09.2008 kuni 25.10.2008 ja 29.10.2008 kuni 29.11.2008/ 22 kd. t.lk. 152, 158-159/ Varjatud jälgimine jälitustoiminguna on analoogselt kehtinuga sätestatud ka kehtiva KrMS § 1263

lg 1 ja § 1265

näeb samuti ette toimingu tegemiseks prokuratuuri loa. Mis antakse välja kuni kaheks kuuks ja võidakse pikendada kuni kahe kuu kaupa.

KrMS § 114 lg 3 alusel XXXXXX asuvasse kabinetti XXX, varjatud sisenemiseks jälitustoiminguteks vajalike tehniliste abivahendite paigutamiseks oli kohtu määrusega luba antud tähtajaga 30 päeva alates 28.08.2008 ja määrus on kohtutoimikusse lisatud / 22 kd. t.lk. 151/.

Abivahendite eemaldamiseks varjatud sisenemise loa olemasolu on allutatud kohtulikule

kontrollile ning vastavalt jälitustoimiku materjalidele on maakohtu eeluurimiskohtunik 05

detsembril 2008 aastal oma määrusega nr 497 andnud loa nimetatud kabinetti varjatult sisenemiseks ja tehniliste abivahendite eemaldamiseks ajavahemikul 05.12.-08.12.2008 aastal.

Kaitsja on märkinud, et tema kaitsealuste, sh. juriidiliste isikute osas pole kohtulikku jälitusluba välja antud, kuid jälitusprotokolle kasutatakse nende vastu. Kolleegium märgib, et kehtinud KrMS § 111 piirab jälitustegevusega kogutud teabe kasutamist

tõendina juhul kui jälitustoimingu läbiviimisel on rikutud seaduse nõudeid. Seadustik ei sea

piiranguid jälitustegevusega kogutud tõendite kasutamiseks kuriteo toimepanemise asjaolude väljaselgitamisel isikute osas, kes on jälitustoiminguteks antud lubades nimetatud isikute kas siis vestluse teiseks pooleks või tegutsevad nendega koos.

Kõik jälitustoimingud on teostatud seaduslikult, kehtinud KrMS § 110 nõudeid järgides, vastavate lubade alusel.

Esitatud süüdistuse kohaselt on kaitsja poolt viidatud juriidilised isikud kuriteo toime pannud juhatuse liikme T.Kortsu kaudu, seega on asjakohatu ka kaitsja väide, et juriidiliste isikute suhtes pole jälitustoimingute tegemiseks luba antud.

14. Mõistliku menetlusaja osas peab kolleegium vajalikuks märkida, et antud menetluses ei ole alust rääkida mõistliku menetlusaja möödumisest. Kolleegium, nõustudes maakohtu samasisulise järeldusega peab vajalikuks osutada, et T.Kortsu kaitsja on viidates nii Riigikohtu lahendites kui ka EIÕK art 6 lg 1 kui EIK lahenditele toonitanud, et menetluse mõistliku aja rikkumiseks saab lugeda üle viie aasta kestnud menetlust. Vastavalt Riigikohtu korduvates lahendites sedastatule ( nt nr , 3-1-1-6-11) hakkab 3-1-1-43-10 kriminaalasjades see periood, mida EIÕK art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea, kui isikule on esitatud (konventsiooni tähenduses) "süüdistus". Samuti tulevad menetlusaja kulgemise käivitajana arvesse muud ametivõimude meetmed või toimingud, mis viitavad küll üksnes kaudselt riigipoolsele kuriteokahtlusele isiku suhtes, kuid mis mõjutavad

oluliselt kahtlustatava olukorda. Samuti mõjutab kriminaalmenetlus oluliselt isiku olukorda ja

33

tuleb seega lugeda alanuks ajast, mil ametivõimud rakendavad isiku suhtes eksisteeriva

kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema

eraellu, nt küsitletakse seoses isiku käitumisega tunnistajaid (vt Šubinski v. Sloveenia, otsus

18. jaanuarist 2007, p 65). Samas pole iseenesest alust lugeda juriidilisest isikust

maksukohustuslase juhi kui füüsilise isiku suhtes toimunud maksukuriteo menetlemist alanuks pelgalt seetõttu, et seoses samade rikkumistega kohaldati sanktsioone juriidilise isiku suhtes (vt Hozee v. Holland, otsus 22. maist 1998, p 44)."

Käesolevas asjas alustati kriminaalmenetlust 14.jaanuar 2008 seoses konkreetselt J.D suhtes tõusetunud kuriteokahtlusega. Võttes aluseks, et tema teadmata toimunud jälitustegevuse

algusega hakkab kulgema ka J.D suhtes menetlusaeg, siis on kogu menetlus keerukas ja mahukas kriminaalasjas kestnud 5 aastat. Kohtus on kestnud menetlus kokku 3 aastat. Teiste süüdistatavate suhtes, sh. T.Kortsu suhtes on tema teadmata jälitusmenetlust läbi viidud esmaste tõendite kogumise toiminguna nii nagu kaitsja märgib 2008 aasta augustis. Kohtueelse menetluse käigus alates kriminaalasja alustamisest kuni 2009 aasta detsembrini, mil kriminaalasi saadeti juba maakohusse, on toimunud aktiivne menetlustoimingute läbiviimine ja tõendite kogumine. Kolleegium ei tuvastanud selle käigus aega, mil menetlustoiminguid üldse ei

tehtud. Harju Maakohtus mõistliku aja jooksul asja arutamise osas on kohus oma otsuses

põhistuse esitanud. Ringkonnakohtusse saabus kriminaalasi 20.04.2012 ja 08. mail 2012 toimunud eelistungil määrati kriminaalasi sisulisele arutamisele 30.mail 2012. aastal. Ringkonnakohtus kriminaalasja arutamise edasilükkumine 29. novembrile 2012 aastal põhjuseks

vaid valitud kaitsetaktika ja kaitsjate hõivatus. Kolleegium nõustudes maakohtu lahendis

väljendatud seisukohtadega mõistliku aja piirides kriminaalasja arutamise osas, leiab, et

kriminaalasja lahendamine on olnud intensiivne, ilma seisakuteta, arvestades asja keerukust ja mahukust on menetlus toimunud mõistliku aja jooksul ja seda kõikide süüdistatavate osas.

Siinjuures, apellatsioonides esitatud taotlustest tulenevalt, kolleegium märgib, et alates 1.

septembrist 2011 ei ole mõistliku menetlusaja möödumine süüdistatava õigeksmõistmise alus, sest seadusandja on sellises olukorras ette näinud teistsugused õiguskaitsevahendid (KrMS § 2742 ja § 306 lg 1 p 61).

15. Kõikides kaitsjate apellatsioonides on vaidlustatud kohtu järeldust sellest, et J.D oli ametiisik KarS § 288 mõttes. KarS § 288 lg 1 antud mõiste kohaselt on ametiisikuks isik, kes omab ametiseisundit kohaliku omavalitsuse asutuses. Vaidlus puudub selles, et organisatsiooniline kriteerium on täidetud kuna

J.D töötas alates 01.12.2005 Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea koosseisuvälise nõuniku

ametikohal ja alates 27.04.2007 täitis Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea T.A nõuniku

ülesandeid. T.A vastutusvaldkonnaks oli ka TLPA struktuuriüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelvalve teostamine Tallinna Linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle. Seega on tegemist struktuuri sisese järelvalveülesannete teostamisega. Eeltoodust tulenevalt ning lähtuvalt süüdistuses esitatust pole asjakohased kaitsjate etteheited, et

maakohus ei ole otsuses kajastanud planeerimisseaduse või kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätteid. Ametiseisundi sisuks on õiguspädevus. KarS § 288 mõttes ei ole ametiisiku obligatoorselt vajalikuks pädevustunnuseks lõplik iseseisev haldamisjärelevalvevõi juhtimisotsuste vastuvõtmine, vaid piisab ka sellest, kui isik niisuguse otsuse tegemise protsessi sisuliselt suunata saab (RKKK 3-1-1-68-05).

34 Kohtukolleegium leiab, et antud juhul otsustamaks kas J.D näol on tegemist ametiisikuga,

on määravaks nii ametijuhendis talle pandud teenistuskohustused kui T.A vastutusvaldkonnas talle pandud ülesanded ja volitused.

Tuginedes nii KarS § 288 ettenähtud ametiisiku mõistele kui Riigikohtu poolt erinevates

lahendites sedastatule on maakohus andes hinnangu J.D ametijuhendis märgitule kui ka T.A poolt talle antud volituste alusel piisava selgusega põhjendanud miks ta jõudis järeldusele, et J.D on KarS § 288 ettenähtud ametiisik ja § 293 ettenähtud subjektiks. Kolleegium sellise järeldusega nõustub. Maakohus on kooskõlas materjalidega tuvastanud, et J.D ametijuhendi raames ja nimelt p 4.2, 4.3, 4.4, 4.5, mis on maakohtu otsuses kajastatud, mistõttu nende uuesti esitamiseks vajadus puudub ja T.A poolt temale antud volituste alusel ülesannete täitmine, lõi seadusliku võimaluse sekkuda detailplaneeringute, ehitusprojektide ja ehituslubade menetlemise ja otsuste kujundamise protsessi.

T.A ütluste kohaselt oli ta volitanud J.D osalema enda asemel TLPA komisjoni töös ja samuti oli T.A andnud volituse J.D avaldada arvamust iga konkreetse küsimuse osas oli

siis puudutatud mingit detailplaneeringut vm. Analoogseid ütlusi J.D volituste ning tema poolt antud korralduste, ettepanekute ja arvamuste kui abilinnapea T.A poolt antutega on andnud kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad T.Õ, E.M, A.R, M.P. Kaitsjate poolt esitatud ajaolud, et J.D puudus komisjoni otsuste vastuvõtmisel hääleõigus, et tal ei olnud alluvaid, et järelevalve teostamine ei saa olla valikuline, on maakohtu otsuses juba analüüsitud ja kolleegiumi veendumuse kohaselt apellatsioonis kajastatu ei anna alust jõuda maakohtust erinevale seisukohale. Kohus on igas episoodis eraldi välja toonud need toimingud millega J.D oma ametialase tegevuse raames, ametiseisundit ära kasutades, saadud tasu eest,

mõjutas ja suunas erinevate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektide

osas otsustuste vastuvõtmist ja seda pistise andja huvides. Kolleegiumi veendumuse kohadelt

vaid komisjonis hääletamise õiguse omamisega ei saa sisustada otsuste vastuvõtmise kujundamist.

Süüdistuses ei ole ametiisiku mõistet avatud juhtimisülesannete täitmisest tulenevalt mistõttu pole alluvate puudumine oluline.

Siinjuures peab kolleegium vajalikuks osutada, et nii pistise võtmise kui pistise andmise eest

vastutusele võtmisel pole oluline kas ametiisik pistise vastutasuna ka pani reaalselt toime

seadusega lubatud teo või jättis selle toime panemata. Seetõttu pole oluline ka apellatsioonis tõstatatud küsimus sellest, kas J.D tegevusel ka mingeid teenet osutavat tagajärgi oli.

16. Süüdistatavate poolt vaidlustatavad kuriteod asuvad ametialaste süütegude peatükis ja teises jaos, mis käsitlevad aususe kohustuse rikkumist. KarS § 293, § 297 järgi kaitstavaks õigushüveks

on esmajoones avalikkuse usaldus riiklike otsuste suhtes, mis kinnitavad ning garanteerivad

samaaegselt üldisena kehtivaid õigusriiklikke põhimõtteid, sealhulgas ametnikkonna äraostmatust.

Sellest tuleneb ka käesoleva kriminaalasja spetsiifika ja kogutud tõendite eripära. Ametialaste

süütegude spetsiifika seisneb selles, et siin kahjustatakse täitevvõimu tegevust n-ö seestpoolt, selle täitevvõimu esindajate endi tegevusega.

Seetõttu tuleb rõhutada, et nimetatud kuriteoliigi uurimine ja tõendite talletamine ongi menetluslikult keerukas ja maakohus on süüdimõistva otsuse tegemisel põhjendatult omistanud

olulist kaalu jälitustoimingu protokollidele, kõrvutades detailselt süüdistatavate tegevuse ja nende omavahelistest vestlustest tuleneva, millest järeldub omavaheline seotus.

35

Tõendite hindamise osas kolleegium selgitab, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul ja ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt

kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Sellist seisukohta on korduvalt oma lahendites väljendanud ka Riigikohus( nt otsus 3-1-1-48-11). Maakohus on otsuse B 2 osas episoodide kaupa analüüsinud kohtule esitatud ja vahetult uuritud tõendeid. Kohtukolleegium märgib, et esitatud süüdistustes, kus kolleegium täielikult maakohtu põhistuse, tõenditele antava hinnangu ja järeldusega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks uuesti tõendite analüüsi korrata vaid piirdub kaitsjate apellatsioonides esitatud peamistele ja asjassepuutuvate väidetele hinnangu andmisega.

Maakohus on otsuse B 2 osas, lk. 144-154/ 17 kd. t.lk. 218-228/ analüüsinud J.D ja J.O

ning AS Tallinna Farmaatsiatehasele esitatud süüdistuse raames kohtuliku uurimise käigus vahetult uuritud tõendeid ning on jõudnud järeldusele, et inkrimineeritud kuriteo toimepanemine ja süü on tõendamist leidnud vastavalt süüdistuses esitatule.

J.O kaitsja on apellatsioonis leidnud, et kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Puuduvad tõendid sellest, et kinkekaardid oleks J.D saanud J.O-lt. J.D ei tegutsenud ei J.O ega äriühingu huvides vaid linn huvides. Puudub ekvivalentsussuhe. J.D kaitsja samuti leiab, et J.D ja J.O pole tuttavad ega kohtunud. Puuduvad tõendid pistise andmise ja võtmise kohta. Kolleegium leiab, et apellatsioonide väited ei anna alust tõendite ümberhindamiseks. Maakohtu

otsuses on hinnatud nii teemaplaneeringu nr XXXXXX kui detailplaneeringu nr XXXXX

menetlemisel tõusetunud probleeme ja seda nii kirjalike tõenditele kui tunnistajate ütlustele

hinnangu andmisega. Kohus on leidnud, et ülaltoodud planeeringutaotlust 29.10.2007 aastal

linnvalitusse menetlusse ei võetud. Esines rida vigu ja vastuolusid mis tuli kõrvaldada/ III kd,

t.lk. 32-35/. Kaitsja viited sellele, et kuna detailplaneeringuga hõlmatud alale pidid tulema Kristiine linnaosavalitsuse ruumid ja linnavalitsus oli huvitatud planeeringust, ei kummuta kohtu

järeldusi planeeringutega seotud probleemide ega kuriteo toimepanemise osas. Maakohus on

andnud nii kriminaalasja kirjalike tõendite kui tunnistajate poolt antud ütluste pinnal ülevaate

J.D tegevusest seonduvalt nende planeeringutega ja kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et J.D aktiivne tegevuse eesmärgiks oli planeeringutega seotud asjaajamise ja menetluse tõrgeteta sujumine ning selline aktiivne roll ei olnud kantud mitte linna huvidest vaid oli vastuteeneks kinkekaartide eest.

Seotus J.O-ga on kinnitust leidnud kohtu poolt vahetult uuritud ja hinnatud asitõendi, J.D kalendermärkmiku vaatlusprotokolliga, kus on tegevus kajastatud kellaaegade lõikes ja suhtluse teiseks pooleks on märgitud ka J.O kd. t.lk.94-160/. Tuvastamist on leidnud, et süüdistuses nimetatud kinkekaardid kogumaksumusega 25 000 krooni

osteti 28. august 2007 J.O korraldusel Tallinna Farmaatsiatehas AS poolt/ III kd. t.lk. 6/.

Tõendatud ja vaidlustamata on asjaolu, et süüdistuses äranäidatud kinkekaardid kasutas ära J.D koos perega reisi eest maksmisel 09.01.2008 ja reisil 11.03-18.03.2008/ III kd. t.lk. 8, 13-17/. Ehk siis reisi eest tasumine kinkekaartidega ja reisile minek langevad kokku ajaga, mil süüdistuses esitatud planeeringutega seonduvat menetleti.

Kohus on analüüsinud ka nii J.O poolt alles kohtus esmakordselt esitatud väidet, et

süüdistusega seotud kinkekaardid anti kostööpartnerile, professor M.Kle. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et alles kohtuistungil antud esmakordsed ja ühegi tõendiga kinnitamata

36

versioon selle esitamise ajaks surnud isikule kinkekaartide andmisest, on alus lugeda ebausaldusväärseks nii nagu ka J.D poolt esitatu, et temale kinkis need kaardid keegi isik, kelle nime ei soovi ta avaldada.

Süüdistatavad ise välistasid igasuguse võimaluse nende väidete õigsust kontrollida ning seega pole tegemist ka kõrvaldamata kahtlusega mida peaks tõlgendama nende kasuks nagu leiab kaitsja apellatsioonis.

Otsuse lk 154-170/ 17 kd, t.lk. 228-244/ on kohus hinnanud J.D ja V.R-iga seonduva süüdistusega esitatud ja vahetult uuritud tõendeid ning on jõudnud järeldusele, et tõendite kogum annab aluse mõlema süüdistatava osas süüdimõistva otsuse tegemiseks kogu süüdistuse ulatuses.

Kohus on tõenditele tuginevalt tuvastanud J.D toimingud seonduvalt V.R süüdistust

puudutavate detailplaneeringuga nr XXXX ja ehitusprojektiga nr XXXXX ja kaitsjad ei olegi kohtu põhistust kahtluse alla seadnud ega seda kummutanud. On leidnud, et suhtlemine ja arutelu

nimetatud planeeringu ja projektidega toimus. J.D täitis oma tööülesandeid ning aktiivne huvi ei olnud seotud pistise saamisega. Tegemist oli vanade tuttavatega kelledel olid võlasuhted.

Vaidlus puudub selles, et V.R andis J.D-le viimase kabinetis üle 40 000 krooni. Nii

süüdistatavad kui kaitsjad on leidnud, et tegemist oli eelnevalt saadud laenu osalise

tagastamisega. Maakohus on sellised väited juba tõendite pinnal kummutanud ja lugenud sellekohased ütlused ebausaldusväärseteks. Kolleegium nõustub maakohtu põhistusega ja leiab, et maakohustus vahetult uuritud teabetalletise ja jälitustoimingu protokollist nähtuv käitumine ja

vestluse sisu mingilgi määral ei viita täiesti legaalse ja salastatust mittevajava võlasuhte

olemasolule ja võlasumma tagastamisele. Kõik maakohtu poolt esitatud tõendid näitavad aga

üheselt, et 40 000 üleandmist tahetakse teha varjatult, kiiresti, ilma pikema jututa, kusjuures mingit vihjet võlale ei tehta. Kolleegium nõustub kaitsja väitega, et V.R poolt J.D-le antud paberil, mis siis J.D

katki tõmbas, kuid mis võimaluse piires taastati ja kohtu poolt hinnati, oli kirjutatud mitte

„XXXX“ nagu otsuses on märgitud, vaid „XXXX“ / XIV t.lk. 57/, samas kolleegiumi veendumuse kohaselt selline eksitus pole asjas oluline ega anna vähimatki alust anda tõendite kogumile maakohtust erinevat hinnangut.

Samuti on kohus andnud juba andnud hinnangu apellatsioonis korratud XXXXX

ehitusprojektiga seotud episoodis arutelu käigus J.D poolt kasutatud termile „valulävi“.

Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et teabetalletise ja protokollis kajastatud käitumine kinnitab üheselt et tegemist oli pistise summas kokkuleppe saavutamisega.

Otsuse lk 170-186 / 17 kd, t.lk. 244-260/ on kohus andnud hinnangu tõendite kogumile puudutavalt J.D, T.Susi ja K.S-ile esitatud süüdistust. Antud juhul pole kaitsjad vaidlustanud kohtuotsuses kajastatut T.Susi ja J.D omavahelise suhtlemise ja J.D-le süüdistuses äranäidatud tegevuse osas seotuna detailplaneeringutega nr

XXXXX ja XXXXX. Kuid kaitsjad on leidnud, et puuduvad tõendid nende poolt süüdistuses esitatud kuriteo toimepanemise kohta. T. Susi ja äriühingu kaitsja poolt apellatsioonis esitatud seisukoht, et jälitustoimingu protokollist

ega kohtuistungil vahetult uuritud salvestiselt pole täpselt aru saadav mille 26.09.2008 aastal pärast restoranis XXX ühiselt lõunatamist T.Susi J.D-le üle andis ja kas üldse midagi andis. Nimetatud küsimuse on kaitsja tõstatanud ka maakohtus ja kohus on otsuses juba sellise kahtluse kõrvaldanud. Seejuures on kohus andnud hinnangu ka süüdistavate ütluste usaldusväärsusele ja

seda ka elulise usutavuse aspektist ning kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et ütlus

sellest, et T.Susi poolt üleantavaks oli paber arsti telefoninumbriga, saab lugeda

37

ennastõigustavaks ning ebausaldusväärseks. J.D on ise tunnistanud, et tegelikult tundis ja teadis ise doktor M. M ning protokollis kajastatud ja videosalvestiselt nähtuv tegevus annab aluse

jõuda järeldusele, et mõlemad süüdistatavad püüavad asja üleandmist teha varjatult, kiiresti. T.Susi on andnud ütlusi, et küsis A4 formaadis paberilehe juba restoranis olles kelnerilt, kuhu kirjutas siis arsti telefoninumbri. Seega puudunuks ju igasugune vajadus lehe üleandmiseks alles tänaval, kõndimise pealt ja varjatuna.

Tuvastatav on ülalnimetatud tõendite alusel, et tänaval saadu paneb J.D taskusse ja võtab

sealt kabinetti saabudes ümbriku ning paneb lauasahtlisse. Samuti jagab kolleegium maakohtu

seisukohta sellest, et kuigi pole täpselt tuvastatav, et sahtlis võtab J.D ümbrikust just rahatähed, on sellisele järeldusele võimalik tulla süüdistatavate tegevusele tervikpilti andes ning ka heli alusel, mis selgelt kinnitab rahatähtede lugemist. Maakohus on lahanud ka T.Susi kaitsja poolt tõstatud ajalist faktorit ning on loogiliselt välistanud

ka asjaolu, et nähtud ümbriku koos rahaga oleks J.D saanud kellgi teiselt mõne minuti

jooksul Tallinna Linnavalitsuse majas, enne kabinetti sisenemist ehk siis ajal, mil teda jälgida võimalik ei olnud. Kolleegium leiab, et apellatsioonid ei lükka ümber maakohtu poolt tõendite kogumile tuginevat ja põhistatud järeldust, et T.Susi poolt üleantav raha oli tasu J.D poolt oma pädevuse piires detailplaneeringu kiireks, tõrgeteta vastuvõtmiseks tehtud toimingute eest.

Maakohus on lugenud tõendatuks ka, et detailplaneeringu nr XXXXXX seonduvaga

etteheidetavad teod pani T. Susi toime K.S huvides, olles osaühingu juhatuse ainuliige. Nimetud järeldust pole kaitsja eraldi vaidlustanud.

Ka detailplaneeringuga nr XXXXX seonduva süüdistusega pole vaidlustatud J.D ega

T.Susi omavahelist suhtlemist ega J.D tegevust nimetatud detailplaneeringu kiireks ja

takistuseta kehtestamiseks. Külla aga on leitud kaitsjate poolt et mingit pistist ei lubatud ega antud ega ka lubamisega nõustutud või vastu võetud. Kolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited on olnud maakohtule teada ning juba otsuses

analüüsitud. Maakohus on analüüsinud J.D ja T.Susi vestlust 17.11.2008 J.D

kabinetis ning kolleegium nõustub maakohtu kui ka prokuröri poolt ringkonnakohtus esitatud

järeldusega, et tuvastatav on omavaheline kokkulepe anda tasu J.D-le nimetatud detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamise eest. Maakohus on katkendliku ja selge

alltekstiga vestluse sisu otsuses kajastanud ning kolleegium ei pea vajalikuks seda korrata. Samuti on kohtuotsuses kajastamist leidnud 21.11.2008 aastal toimunud omavahelise kõne sisu ja 24.11.2008 aastal kohtumine ja kokkulepped. Samuti on maakohus otsuses kajastanud jälitusprotokollis fikseeritud kohtumist jällegi restoranis XXX. Kuigi maakohus on nõustunud T.Susi kaitsja väitega, et salvestiselt pole täpselt näha, et

T.Susi annaks J.D ümbriku, on kohus kogu jälitustoimingu protokollides, nimetatud

kohtumisele eelnenud, kohtumise ajal ning sellele järgneva J.D käitumisele tema töökabinetis, hinnangu andmisel tuvastanud, et vahetult pärast kohtumiselt naasmist on J.D pannud järjekordse ümbriku lauasahtlisse ja talle omaselt loeb seal üle rahatähti, mis siis uuesti taskusse paneb.

Maakohus on avaldanud seisukoha, et rahaga ümbriku üleandmine võis toimuda restoranist

lahkumisel kui T.Susi möödus J.D-st, millele kohaselt järgnes J.D poolt käe tasku panek. Asjaolu, et salvestiselt ega protokollist täpselt ümbriku üleandmine ei nähtu, ei anna alust õigeksmõistva otsuse tegemiseks. Juba kokkuleppe saavutamisel pistise andmise, selle eest

pädevusega lubatud tegude toimepanemiseks valmisoleku ülesnäitamisega, oli inkrimineeritud kuritegu lõpule viidud.

38

Otsuse lk 186-209/ 17 kd. t.lk. 260-283/ on kohus analüüsinud J.D, V.Z-i, B.Z

, K.K ja I.J süüdistusi puudutavaid tõendeid ning

andnud hinnangu nii tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude tuvastatusele kui kaitsjate poolt esitatud argumentidele.

Maakohus on otsuses ära näidanud, viidates ka ajalisele faktorile ja vastavalt süüdistuses esitatule, kõikide süüdistatavate toimingud seonduvalt süüdistuses toodud detailplaneeringutega.

Kaitsjate poolt ei ole kohtu sellekohaseid järeldusi ka ümber lükatud. Küll on aga leitud, et tuvastatu pole seotud pistisega ning puudub koosseisuks vajalik ekvivalentsussuhe kuna tegemist oli annetusega erakonnale.

V.Z-i kaitsja on leidnud, et V.Z-i poolt J.D poole pöördumise eesmärgiks seonduvalt

XXXXXX detailplaneeringuga oli vaid välja selgitada miks oli planeeringu menetlus venima jäänud. Tuvastav pole J.D tegevusele järgnenud järelmõju arendajale positiivses suunas.

Süüdistusega seotud isikute vahel pole tuvastatav mingisugust süüdistuse aluseks olevat kokkulepet. Eelpool tõstatu osas peab kolleegium vajalikuks uuesti märkida, et KarS § 293 ettenähtud kurieo

realiseerimiseks ei ole vajalik konkreetne kokkulepe pistisevõtja ja pistiseandja vahel. Piisab abstraktsest suhtest pistise saamise ja ametisiku poolt toimepandava teo vahel/Riigikohtu otsus nr 3-1-1-118-06/.

Pistise võtmise koosseisu lõpule viimise seisukohalt pole tähtsust, kas ametiisik pistise vastutasuna ka pani reaalselt toime seadusega lubatud teo. Ehk antud juhul pole määravat tähtsust

kas Sihtasutusele ülekantud summa eest J.D poolt tehtavate toimingutega realiseerus K.K nägemus vastuteenuse loodetud tagajärg või mitte. Samuti ei oma KarS § 293 ettenähtud kooseisu realiseerimiseks tähtsust, kas pistisena antav vara

kuulub selle andjalel või mitte, seega pole oluline asjaolu, et ülekanne tehti süüdistatava K.K isa arveldusarvelt.

Antud juhul on kohus muuhulgas analüüsinud toimiku materjalide hulgas olevat kirjavahetust.

Nimelt tuleneb K.K 26.08.2008 e-kirjast P. Tle, et K.K on juba jätnud P. Tle

Kaupmehe 17, 19 detailplaneeringu joonised (kd V lk 25) 27.08.2008 e-kirjas pakub P. Tl K.K-le

välja 28.08.2008 kell 11 kohtumise V.Z-i ja P. Tga, millele K.K vastab 27.08.2008 jaatavalt (kd V lk 25). Tulenevalt 15.09.2008 e-kirjast P. Tlt K.K-le on edastanud P. T K.K-le järgmised andmed: 221022261402 (kd V lk 29). B.Z Seejärel on vahetatud e-kirju 16.09.2008, kus K.K-kirjas P. Tle ütleb: „Asi peaks meie poolt korras olema, vaadake üle, eks saame ehk laupäeval Kadriorus kohtudes üle rääkida“ (kd V lk 32).

Jälitustoimingu protokolli ning teabetalletise vahetul uurimisel on tuvastatav, et J.D

töökabinetis 18.09.2008 aset leidnud kohtumusel ütleb V.Z: „…see detail, millest me

rääkisime, see XXXX tänaval…selle peaks nagu ära algatama…“ ja lisab: „Teatud käigud,

teatud käigud on ära tehtud ja, ja, ja … teatud kokkulepetest on kinni pidanud…“. J.D vastab: „…Siis läheb sinna täispressid peale ja kõik ja…“ Kohtuistungil vahetult uuritud J.D 2008. aasta kalendermärkmikust nähtub, et seoses selles

süüdistuses äratoodud detailplaneeringutega on J.D ja V.Z korduvalt ka enne

jälitustoiminguga saadud tõendiga tuvastatud päeva kohtunud, kuna mitmed kanded viitega

XXXXX tänavale puudutavad 13.09.2008, 14.09.2008, 25.09.2008, 30.09.2008, 01.10.2008, 06.10.2008. Kohus on jõudnud õigele järelduse, et kannetest nähtub, et V.Z ja J.D olid

detailplaneeringutega seoses korduvalt nii telefoni teel ühenduses kui ka kohtusid ja ka

39

eelrefereeritud 18.09.2008 vestlusest nähtus, et ka varasemalt enne seda kohtumist on V.Z selgitanud J.D-le XXXXX tänava detailplaneeringute menetluse suhtes oma tegevust, kuna V.Z alustas oma lauset selliselt: „…see detail, millest me rääkisime, see XXXX tänaval…“,

Maakohus on õigesti toonitanud, et V.Z kasutab minevikuvormi - rääkisime.

Kolleegium peab vajalikuks osutada, et ajalisest aspektist ei ole esitatud süüteokoosseisu realiseerimise seisukohalt oluline pistise lubamisega nõustumine või selle vastuvõtmine, kas ametiisiku poolt teadaolevalt kolmanda isiku poolt, leidis aset enne või pärast ametiisiku poolt pistise andja huvides teo toimepanemist.

Sihtasutusele O.V ja A.R poolt ülekantud summa seost just viimastega seotud detailplaneeringutega on maakohus piisava selgusega põhistanud ja seda nii tunnistajate ütlustega kui kriminaalasja materjalidega ning jälitustoimingu protokolliga.

V.Z-i poolt J.D kallutamise kuriteo toimepanemisele on maakohus muuhulgas õigesti

tuvastanud jälitustoimingu protokollis ja vahetult uuritud salvestisel kajastatu alusel mille kohaselt 27.10.2008 J.D kabinetis toimunud J.D ja V.Z-i vestluse käigus V.Z

ütleb: „Kuule, miks ma su juurde tulin, see on nüüd seoses minu lehtedega, analoogne teemakäsitlus nagu oli selle XXXXX…ma lihtsalt ütlen sulle, et samasugune teema. Sama teema, ee, mul on kokkusaamine arendajatega kell 4. Ma tahan ütelda, et sealt…meie ideeliste ajalehtede jaoks toetust ja neil on nüüd probleem. Nad leidsid selle probleemiga mind ülesse. Ole hea, tule loe, et sa saaksid pildi ja minu küsimus on see, et kas seal oleks võimalik leida lahendus ja siis vastavalt sellele ma panen nad fakti ette“

Samas kõnes ütleb J.D , et ta peab uurima, mis seisus menetlus on. V.Z ütleb: „ma

lihtsalt lasen neil sellisel juhul, kui küsimust on võimalik lahendada, teha sihtasutusse toekad annetused, …seal on selle eluspüsimisega, kuna seal on nagu see probleem praegu…“ Maakohus on otsuses analüüsinud ka süüdistusest lähtuvalt V.Z-i tegevusele antud õiguslikku hinnangut. Ära on toodud milles on maakohus tuvastanud V.Z-i poolt J.D kui ametiisiku

kihutamise ja milles seisnesid kuriteole kaasaaitamisteod, millised eraldi kvalifitseerimist ei vajanud seoses tegevuse kihutamistegudega hõlmatuks lugemisega. Esitatud süüdistuse kohaselt osutas V.Z ja tema kaudu sihtasutus J.D poolt toimepandud

kuriteole ainelist ja vaimset kaasabi. Maakohus on otsuse esitanud põhistuse kogu süüdistuse

mahus süüdistavate süü tõendatuse osas ning on tuvastanud ka kõik süüdistuses esitatud

toimingud kuriteo toimepanemisel. Seetõttu ei nõustu kolleegium V.Z-i kaitsja väitega, et V.Z-i teopanus ega vorm pole ära näidatud, kusjuures apellant on oma etteheites teinud ka viite füüsilise kaasaaitamisele, millega pole süüdistust sisustatud.

B.Z kaitsja esitas taotluse sihtasutuse suhtes menetluse lõpetamisega

KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel. Kolleegium leiab, et nimetatud alustel menetluse lõpetamiseks seaduslikud alused puuduvad. Nii nagu maakohtus menetluse toimumise ajal on ka käesoleval ajal on avaliku andmebaasi alusel kohtumäärusega välja kuulutatud 12.06.2009 aastal sihtasutuse pankrot.

KrMS § 199 lg 1 p 4 näeb ette menetluse lõpetamise aluse juhul, kui juriidilisest isikust

süüdistatav on lõppenud. Nimetatud aluse sisustamisel tuleb lähtuda antud juhul Sihtasutuste seadusest nagu on ka kaitsja oma apellatsioonis asjakohaselt leidnud. Samuti on kaitsja kohaselt teinud viite SAS § 47 lg 4, mille kohaselt loetakse sihtasutus lõpetatuks alates selle lõpetamise

kande tegemisest registrisse. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole registrisse lõpetamise kannet

tehtud ning sihtasutuse lõpetamise kohta puuduvad sellekohased viited ka andmekoguses Ametlikud Teadaanded.

40

Seega pole antud juhul alust sihtasutuse suhtes menetluse lõpetamiseks. Viited mõistetud karistuse täitmise võimatuse osas pole antud juhul menetluse lõpetamise aluseks ning karituse täitmise küsimused pole antud menetluse esemeks.

Otsuse lk 209-361/ 17 kd. t.lk. 283-335/ on kohus esitanud ja analüüsinud J.D, T.Korts’u, OÜ- etele I.E, R.J, L.Z, AS –le J.F süüdistuse raames kohtuistungitel vahetult uuritud tõendeid ning on esitanud oma põhistuse nende usaldusväärsusele ning otsuses on loogiliselt põhistatud seisukohti, milleni kohus tõendite hindamise tulemina jõudis.

Maakohus on esitatud süüdistuste raames J.D toiminguid ülalnimetatud äriühingutega

seotud detailplaneeringutega analüüsinud ja on lugenud need tõendite pinnal tuvastatuks. Omavahelist suhtlust J.D ja T.Kortsu vahel pole ka apellatsioonides vaidlustatud nagu ka J.D tegevust. T.Kortsu ja temaga seotud äriühingute kaitsja oma apellatsioonis uuesti ära toonud nii tõendid kui ka nende sisu ning pole seega sisuliselt esitanud argumente, mis lükkasid ümber kohtu põhjendusi J.D poolt süüdistuses esitatud toimingute tegemise osas. Kaitsja arvamust, et kohtu poolt tõendatuks loetud toimingud pole hinnatavad järelvalvealase tegevusena

on maakohus juba otsuses analüüsitud nii otsuse B1 osas kui eraldi veel igas episoodis.

Kolleegium ei pea vajalikuks uuesti põhistada maakohtu otsuses piisava selgusega esitatud

järeldust sellest, et J.D etteheidetavate toimingute raames oli KarS § 288 ettenähtud ametiisikuks. Juriidiliste isikutest süüdistatavate seotust erinevate planeeringute ja projektidega on maakohus

otsuses analüüsinud ja on nii J.D-le kui T.Kortsule ning äriühingutele esitatud süüdistuse raames lahanud ka nii kohtuistungil vahetult uuritud tõendeid kui ka kaitsjate ja süüdistatavate väited.

Asjaolu, et XXXXXXXXX kinnistu lähiala detailplaneeringuga seonduvalt, milles oli esitatud süüdistus L.Z ’le on süüdistuse kohaselt seotud T.Kortsu, kes oli mõlema äriühingu

esindaja ja ajuhatuse liige, ka AS Merko Ehitusega ja seda vaid J.D poolt erinevate

ametnikega kokkusaamiste korraldamisega, ei oma J.D poolt teostatud toimingute

tuvastatuse osas mingit olulist tähtsust, seda enam, et ka J.D on kokkulepete sõlmisel nimetatud Merkot / IX kd. t.lk. 37/.

XXXXX ehitusprojektiga nr XXXXX osas J.D poolt oma pädevuse piires teostatud

toimingute tõendatuse juures on kohus teinud eksliku viite läbiotsimise protokolli ja vaatlusprotokollile/ otsuse lk. 239 4 lõige/. Nimetatud tõendite mittearvestamine ei too endaga kaasa mingeid muudatusi kohtu põhistatud järelduste ega tuvastatud asjaolude osas.

Maakohus on lugenud tõendatuks asjaolu, et süüdistuses esitatud pistisena äratoodud AS Estravel kinkekaardid soetas T.Korts ja K.Tihase raamatu “Eesti talurahvaarhitektuur“ J.F. Nimetatud järeldust pole apellatsioonis vaidlustatud.

Maakohus on tõendite kogumile, sh tunnistaja J.S ütlustele tuginevalt jõudnud järeldusele, et

T.Kortsu suhe tunnistajaga pole seostatav kinkekaartidega. Ka on kohus andnud hinnangu

J.D, T.Kortsu ja otsuses kajastatud tunnistajate, sh. K.A-K poolt antud ütluste usaldusväärsusele kinkekaartide J.D-le üleandmise asjaolude kohta.

Kaitsja väited J.S ja R.L kui üllatustunnistajate ülekuulamise ja sellega seotuna kaitseõiguse

rikkumise osas on maakohus juba oma põhistuse esitanud. Apellatsioonis uuesti sellise väite esitamise tõttu peab kolleegium vajalikuks osutada, et just T.Korts oli isikuks, kes kohtule esitas oma versiooni kinkekaartide J.D-ni jõudmisest tuginevalt oma abieluvälistest suhtest J.Sga,

ära tuues ka seose R.Lga. Seega tunnistajate kutsumise ja T.Kortsu poolt esitatud versiooni

41

kontrollimise vajadus oli tingitud just T.Kortsu enda ütlustest, mistõttu ei saa rääkida kaitsjale üllatustunnistajatest ega kaitseõiguse rikkumisest. T.Kortsu ja tema abikaasast tunnistaja versioon J.S töölt sunnitud lahkumisest seoses J.D aktiivse tegevusega näitab J.D kui isikut, kes otsustas linnavalitsuse töötaja lahtilaskmise või töötamise. Selline seisukohta on aga vastuolus nii J. S ütlustega kui ka apellatsioone läbiva

seisukohaga, et J.D puudus igasugune otsuste kujundamise võimalus ja mõju isegi oma töökohustuste täitmisel ja valdkonnas.

J.S ja T.Kortsu vahelise kirjavahetuse esitas kohtule T.Kortsu kaitsja kohtuliku menetluse

alguses, seega oli sellega arvestamine T.Kortsu soov ja tulenes kaitsetaktikast ja seega kaitsja poolt selle hindamise etteheited asjakohatud. J.S on kinnitanud kirjavahetuse pidamist ja nõustus selle avaldamisega.

Apellatsioonis puudutatu T.Kortsu poolt A.T advokaadibüroo külastamise asjaolusid on maakohus analüüsinud ning on kaitsja enda poolt kohtule esitatud videosalvestise alusel andnud

hinnangu ka T.Kortsu poolt antud ütluste usaldusväärsusele. Kaitsja apellatsioonis tehtud

etteheited sellest, et kohus on kaitsja poolt esitatud salvestisest nähtuvat moonutanud on asjakohatu. Samas esitatud süüdistuse pinnal süü tõendatuse osas, ei oma A.T büroo külastamine tähtsust.

Maakohus on T.Kortsu poolt J.D-le antud raamatu vahel olnud eseme osas jõudnud järeldusele, et tegemist oli ühe Estravel kinkekaardiga. Kohus on oma järelduse rajanud vahetult uuritud jälitustoimingu protokolli, videosalvestise ja asitõendi vaatluse alusel tuvastatule. Ajaolu,

et maakohus on viidanud kohtuistungil vahetult vaadatud videosalvestiselt nähtule ehk kontrollinud protokolli ja salvestise vastavust, ei anna alust rääkida kaitsja poolt apellatsioonis viidatud kaitseõiguse rikkumisest. Nii Estravel kinkekaartide, kui protokolli, kui videosalvestise

vaatlus toimus kohtuistungil kaitsjate ja süüdistatavate juuresolekul ning asjaolu, et süüdistatavatele pole selles osas küsimusi esitatud või kaitsja pole oma argumente esitanud, ei võta kohtult ära kohtuistungil vahetult uuritud tõenditele hinnangu andmise kohustust.

Nii 23.05.2008 kui ka 28.11.2008 aastal T.Kortsu poolt soetatud Estraval kinkekaardid leiti ja võeti ära J.D elukohas toimunud läbiotsimise käigus. 23.05.2008 aastal ostetud kinkekaardi J.D-le üleandmise on kohus lugenud tõendatuks samal ajaperioodil J.D ja T.Kortsu aktiivse suhtluse ja J.D-le esitatud süüdistuses sisustatud aktiivse tegevusega T.Kortsu poolt esindatavate äriühingutega seotud planeeringute ja projektide üle järelvalvetoiminguteks hinnatud tegevuse alusel. Samuti on kohus kummutanud kaitsja väited sellest, et nimetatud kinkekaardi ostis T.Korts K.Ale.

Samuti on kohus mõlema kinkekaardi ja eelkõige 23.05.2008 aastal soetatud kinkekaardi

pistisena andmise ja võtmise lugenud tõendatuks ka süüdistatavate käitumises sedastatud

„käitumismustri“ alusel ning on asjakohaselt teinud viite ka Riigikohtu erinevates lahendites märgitule.

Kohtukolleegium leiab, et asjaolu, et ole teada millal enne 28.11.2008 aastat T.Korts edastas

J.D-le 23.05.2008 aastal soetatud kinkekaardi, pole aluseks tuvastada süüdistuse konkretiseerimatust.

Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna. See sõltub konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest. Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on oluline, et süüdistataval oleks võimalus aru saada,

42

millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ja ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-85-08, p 13.1). Antud juhul on süüdistusest arusaadav millist tegu nii T.Kortsule kui tema tegevuse kaudu äriühingutele ette heidetakse. T.Kortsul oli võimalus ennast kaitsta ja vastavalt kaitsetaktikale on ta seda ka teinud.

Maakohus on otsuses esitanud /otsuse lk. 261-263/ oma põhjenduse inkrimineeritud kuritegude

subjektiivsete tunnuste esinemisest ja tõendatusest ning etteheidetavatele tegudele antud

kvalifikatsioonist ning süü tõendatusest. Kolleegium nõustub nii selles osas toodud kui ka

kohtuotsuse koguulatuses esitatud põhistusega ega pea eraldi uuesti kohtu põhistatud järeldusi korrata.

Kokkuvõtvalt kohtukolleegium leiab, et esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses

sisalduva piisavalt põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks.

17. Apellatsioonides on vaidlustatud ka mõistetud karistusi. Kolleegium on juba oma põhistuse ja

järeldused süüdistatavatele valitud tõkendi seaduslikkuse osas 08. mai 2012 aasta määruses esitanud, mistõttu ei pea vajalikuks nende põhjenduste kordamist.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on otsuses karistuse mõistmist põhistatud ja kolleegium ei tuvastanud selles osas mingeid eksimusi, mis annaks aluse maakohtu poolt mõistetud karistuste muutmiseks.

Apellatsioonides esitatud väidete pinnal kolleegium märgib, et karistusliigi valiku osas oli maakohtul kaalutlusõigus ja raskemaliigilise karistuse valiku põhjendamiskohustus vaid J.O ja K.K suhtes, kuivõrd teiste füüsilisest isikust süüdistatavate poolt ettenähtud kuritegude

toimepanemiste eest karistusseadustiku esiosas ettenähtud sanktsioon rahalise karistuse

mõistmist ette ei näe. Maakohus on otsuses ka nende osas karistusliigi valikut põhistanud.

K.K kaitsja apellatsioonis pole mõistetud karistust vaidlustatud, J.O kaitsja on

leidnud, et karistuse mõistmisel pole arvestatud süüdistatava ühiskondlikku positsiooni kindla töökoha ja elukoha olemasolu. Kolleegium, leiab, et kõik nimetatud asjaolud olid kohtule teada ning need ei anna iseenesest alust kergemaliigilise karistuse mõistmiseks.

Apellatsioonides märgitu, et kohus on karistuse mõistmisel kasutanud trafaretseid väljendeid pole kohtule etteheidetav kuna KarS § 56 ettenähtud karistamise alused on süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kõikidele süüdistatavatele analoogsed ja need on seaduses sätestatud. Nii KarS § 293 kui § 297 kuuluvad aususe kohustuse rikkumist käsitletavate kuritegude hulka ja kaitstavaks õigushüveks on isikute usk riiklike otsuste õiguspärasusse, isikute usaldussuhe riigi esindajate vastu ja usk ametiisiku erapooletusse ja äraostmatusse.

Nimetatud seadustega kaitstava õigushüve lahtikirjutamine otsuses ja üldpereventiivse aspekti juures arvestamine, ei saanud olla ei süüdistatavatele ega kaitsjatele üllatuseks kuna tuleneb juba süüdistuse sisust. Seetõttu on ainetu ka T.Kortsu kaitsja apellatsioonis esitatud etteheide, et

ülatooduga arvestamisel on tegemist süüdistuses esitamata vastutuse eelduse arvestamisega,

võrdsuse põhimõtte rikkumisega ja ka kaitseõiguse rikkumisega kuna seda pole kohtuistungil uuritud. KarS § 293 lg 2, § 297 lg 2 sanktsioon näeb ainukese karistusliigina ette vangistuse. Maakohus ongi nimetatud seaduse sätete järgi süüdimõistmisel karistanud süüdlasi vangistusega, kusjuures

43

karistusmäärad on erinevad. Arvestatud on KarS § 56 aluseid ehk süü suurust, toimepandu asjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastatust ja kolleegium ei nõustu

apellatsioonides esitatud väidetega, et karistus on individualiseerimata. Mõistetud karistused jäävad sanktsiooni keskmäära ligilähedaseks või alla selle. Maakohus on põhistatult leidnud, et J.D-le mõistetud vangistus tuleb tal reaalselt ära kanda, kõikide teiste süüdistatavate suhtes esinevad karistusest tingimisi vabastamise alused, mistõttu on ainetud L.Glikmani poolt apellatsioonis esitatud väited karistuspraktika radikaalsest muutmisest.

Kolleegium ei nõustu J.D kaitsja väidetega sellest, et karistus ei vasta toimepandule ega

süüdistatava isikule. Juba süüdistatava süü suurus, mis väljendub tema poolt toimepandud

korruptiivsete tegude rohkuses, käitumismudelid, ajalises faktoris annab aluse temale mõista

reaalne vangistus. Maakohus on mõistnud vaid veidi üle sanktsiooni keskmise määra jääva karistuse.

Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta( nt lahend 3-1-1-18-11), et KarS §-de 73 ja 74

järgi karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning

süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise

ebaotstarbekaks. Seetõttu peab kohus karistust mõistes muuhulgas kujundama seisukoha, kas kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik võivad koostoimes evida selliseid erisusi, mis teevad karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Antud juhul pole tuvastatavad mingid erilised asjaolud, mis annaksid seadusliku aluse J.D

karistusest tingimisi vabastamiseks ja nimetatud erilisi asjaolusid pole kajastatud ka apellatsioonis.

Teiste süüdistatavate osas on maakohus pärast põhjenduste esitamist nende tingimuslikult

karistusest vabastamiseks, leidnud, et katseaja toime võiks isikule mõjuda oluliselt

distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud.

Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega. Elukoha, perekonna, T.Kortsu puhul 4 lapse

olemasolu, karistatuse puudumine, on maakohtule olnud teada ja on kohus on nendega

arvestanud ning kolleegiumi veendumuse kohaselt nimetatud asjaolude uuestiesitamine ei too

kaasa maakohtu seisukohast, et süüdistatavatel tuleb ära kanda kogu karistusest vaid mõnekuuline vangistus, erinevat järeldust. Kokkuvõtvalt kolleegium märgib, et õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus, kohus on karistusmäära põhistanud

nagu ka J.D-le reaalse karistuse mõistmist ning teiste osas karistuse kandmisest osalist

vabastamist. Kolleegium leiab, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistused vastavad nii kuriteo raskusele kui isikutele ja kohus ei ole ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, mistõttu puuduvad alused mõistetud karistuse osas otsuse tühistamiseks ja uue karistuse mõistmiseks.

Kaitsjate poolt on vaidlustatud ka juriidilistele isikutele mõistetud rahalist karistust.

Kolleegium leiab, et nagu on maakohus otsuses põhistanud on juriidilise isikule mõistetav

rahalise karistuse määrad ette nähtud KarS § 44 lg 8. Rahalise karistuse mõistmisel juriidilise

isiku poolt esitatud majandusaasta aruannetes esitatud andmete arvestamine pole etteheidetav.

Tegemist on avalike andetega. L.Glikmani väited, et prokuröri süüdistusaktis pole nimetatud

aruannetele viidatud ei oma tähtsust, kuna KrMS § 154 ei näe süüdistusaktis selliste andmete

esitamist ette. Seaduses ettenähtud rahalise karistuse puhul pole tegemist KarS 53 alusel

44 lisakaristusena ettenähtud varalise karistusega, mille arvutamise aluseks olevad asjaolud peavad kajastuma süüdistusaktis.

Arvestades asjaolu, et juriidilisele isikule mõistetava rahalise karistuse alammääraks on 3200

eurot ja ülemmääraks 16 miljonit eurot jäävad kõik mõistetud rahalised karistused ennemini miinimummkaristuse kui ülemmäära ligilähedasteks.

Kokkuvõtvalt kolleegium märgib, et juriidilistele isikutele mõistetud karistused on kooskõlas seadusega ja muutmisele ei kuulu.

18. K.K kaitsja esitas kohtule taotluse KrMS § 408 lg 6 alusel jõustada K.K osas

maakohtu otsusest kaks lõiku ja seda K.K-le kohaldatud tõkendi osas, tagastades K.K eest tasutud kautsjoni. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kolleegiumi veendumuse kohaselt taotledes apellatsioonis kogu süüdistuse osas õigeksmõistva otsuse tegemist, pole paari eraldi lause või valitud tõkendi osas otsuse jõustamine kooskõlas KrMS § 408 lg-ga 1, mis

sätestab, et kohtuotsus või -määrus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses Samuti ka KrMS § 408 lg-ga 6, mille puhul on tegemist lahendi formaalse

jõustumisega selle subjektiivses tähenduses, mille sisuks on lahendi edasi kaebamata jätnud kohtumenetluse poole võimetus taotleda edasiselt tema suhtes tehtud otsustuse muutmist. KrMS § 408 lg 6 kohaselt tuleb lugeda lahend formaalselt jõustunuks selle kohtumenetluse poole jaoks, kes ei ole otsust edasi kaevanud. Seega kohtuotsus ei jõustu ka osaliselt olukorras, kus on vaidlus isiku süüditunnistamise ja karistamise seaduslikkusest ja selle kohta ei ole kõrgema astme kohtu jõustunud lahendit ning isiku süüditunnistamist ja karistamist saab vaidlustada kassatsiooni korras.

19. Riigi õigusabi korras kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil osalenud kaitsjatele

väljamõistetava menetluskulude suurust ning süüdistatavatelt menetluskulude väljamõistmise

materiaalõiguslikud alused on maakohus kohtuotsuses kajastanud ning J.D kaitsja poolt

apellatsioonis esitatud argumendid ei too endaga kaasa selles osas kohtuotsuse tühistamist. Maakohus on juba ära näidanud vead, millised kaitsja on teinud taotluste esitamisel ja kolleegium peab vaid vajalikuks märkida, et esitades maakohtule taotluse on kaitsja eiranud Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 5 kehtestatud kohustust kasutada advokatuuri juhatuse poolt ettenähtud taotluse vormi, mis tegelikult toob endaga kaasa taotluse läbi vaatamata jätmise. Maakohus on taotlused

siiski läbi vaadanud ning on suures osas kaitsja taotluse rahuldanud. Seejuures kolleegium ka

osutab, et asja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise tasu suurendamine on kohtu õigus, mitte kohustus ning kohus peab seda vaagima vaid põhjaliku taotluse alusel. Antud juhul sellist põhistatud taotlust maakohtule ei esitatud.

20. T.Liiva on apellatsioonis taotlenud tunnistada põhiseaduse vastaseks ja jätta kohaldamata

KrMS § 179. Kaitsja on palunud juhinduda PS § 15 ja § 152. Maakohtus on kaitsja esitanud

analoogse taotluse ja maakohus on otsuses kaitsja taotlust lahendades jõudnud Riigikohtu

asjassepuutuvale lahendile viidates järeldusele, et süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha väljamõistmine KrMS § 179 alusel on õigustatud ja sundraha regulatsioon on põhiseaduspärane. Kolleegium sellise järeldusega nõustub. Apellatsioonis tõstatatu osas peab kolleegium vajalikuks märkida, et kaitsja poolt viidatud PS § 15 lg 1 esimese lause esmane ja peamine mõte seisnebki igaühele menetlusliku tagatise loomises,

et isik saaks pöörduda oma õiguste realiseerimiseks kohtusse ja käivitada sellega asja sisulise

45 läbivaatamise. Paragrahvi 15 lg 1 teine lause sätestab õiguse nõuda asjassepuutuva õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel. PS § 152 sätestab kohtu kohustuse jätta kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seadus või muu õigusakt, mis on vastuolus PS-ga. Seega ülaltoodust tuleneb iga kohtu kohustus tunnistada asjassepuutuv seadus, muu õigusakt või

toiming põhiseaduse vastaseks ning see kohustus on kohtul ka siis, kui menetlusosalised ise sellist nõuet oma kohtuasja arutamise käigus ei esita, kuid mille kohaldamine tooks kaasa isiku

põhiõiguste rikkumise. Kohtukolleegium leiab, et vaid süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

rahaline sissenõue, millega menetluse põhjustanud isik kompenseerib vaid väikese osa

kulutustest, mida riik kannab seoses menetlusega ja isiku poolt kuriteo toimepanemisega kaasnenud tagajärgede heastamisega, ei too kaasa isiku põhiõiguste rikkumist.

Kohtukolleegium leiab, et seadus või muu õigusakt peab põhiseadusvastaseks tunnistamiseks

olema vastuolus PS sätte ja mõttega, kuid kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud Põhiseaduse sättele ega mõttele millega KrMS §179 vastuolus on ja Põhiseadusega vastuolu ei tuvastanud ka kolleegium. Ülaltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et kaitsja taotlus tunnistada KrMS § 179 põhiseadusega vastuolus olevaks, rahuldamisele ei kuulu.

21. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 , 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 30 märtsi 2012 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

22. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese

astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Eeltoodust lähtuvalt lepinguliste kaitsjate taotlused Eesti Vabariigilt kaitsealustele menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamisele ei kuulu ning menetluskulu tervikuna jääb süüdistatava kanda.

Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud ja juhatuse 11. detsembri 2012. a. otsusega muudetud „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise

kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ / edaspidi Korra/ punktile 16 on määratud kaitsjatasu kriminaalasja apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest 16 eurot iga poole tunni kohta, kuid mitte rohkem kui 192 eurot.

Riigi õigusabi korras apellatsioonimenetlusest osavõtnud J.D kaitsja esitas tasu suuruse

kindlaksmääramise taotluse, kus ettevalmistumise eest on esitanud erikoefitsiendi 1,5 kohaldamise taotluse. Korra p 111 näeb tõepoolest ette võimaluse määrata ühekordselt riigi õigusabi tasule koefitsiendi 1,5, kuid sellise lisakoefitsiendi rakendamise alused antud juhul puuduvad kuna tegemist pole

olukorraga kus tavapärases korras ei õnnestu leida advokaat ja kus oleks taotlusele kantsleri vastav esildis lisatud. Korra p 11 ettenähtud asja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise tasu suurendamiseks antud juhul samuti alused puuduvad. Tegemist on kaitsjaga, kes osales ka maakohtus, seega olid kõik asjaolud teada. Küll aga arvestades kriminaalasja mahukust ja asjaolu, et apellatsiooni esitajaks oli kaitsja, tuleb kaitsjale hüvitada Korra p 16 ettenähtud tasu maksimaalses summas, so. 192.00 eurot.

46 Korra p 18 kehtestab, et määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtumenetluse istungil osalemise

eest on 16,00 eurot iga poole tunni kohta, kusjuures p 19 kohaselt tasu arvestamine toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi, kohaldatakse lähima pooltunnini ümardamise põhimõtet.

Kohtuistung kestis 10.00 kuni 16.21, seega 6 tundi ja ümardatult 30 minutit, mis teeb 13 pooltundi, seega kuulub hüvitamisele 13x16= 208. 00 eurot nagu kaitsja on taotluses märkinud.

Seega saab lugeda põhjendatuks J.D-le osutatud kaitsjatasu hüvitamist summas 192.00+ 208.00 = 400.00, millele lisandub 20 % käbemaks, so 80.00 eurot, kokku 480.00 eurot, mis jääb süüdistatava kanda ja kuulub temalt väljamõistmisele.

T.Liiva on riigi õigusabi osutamise korras kaitsnud kolme süüdistatavat. Ka T.Liiva on küll viidates Korra p 11 taotlenud erikoefitsiendi 1,5 kohaldamist. Juba ülaltoodud põhistusel sellekohase taotluse rahuldamiseks alused puuduvad. Korra p 20 näeb ette, et kui kaitsjal on ühes kriminaalasjas rohkem kui üks kaitsealune, on tasu

kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise ja istungil osalemise tasumääradest kõikide kaitsealuste eest ühine. Kohus võib advokaadi põhjendatud taotluse alusel, hinnates kriminaalasja töömahukust ja ajakulu põhjendatust, suurendada tasu kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 50% iga esindatava võrra.

Seega on T.Liival ülaltoodu alusel võimalik üldjuhul taotleda ühiselt kõikide kaitsealuste osas kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest kokku 192.00 eurot. Kaitsjal on võimalik taotleda iga kaitsealuse eest tasu suurendamist 50% võrra.

Kohtumenetluseks ettevalmistumise taotlustes on kaitsja menetlustoiminguks märkinud apellatsiooni koostamise , mille eest taotleb kõikides taotlustes eraldi 144.00 euro hüvitamist, mis kokku teeks sellisel juhul 3x 144.00= 432.00 eurot. Nimetatud summa jääb küll iga kaitsealuse eest 50% võrra tasu suurendamise piiridesse, kuid antud juhul pole tasu suurendamise põhistus

kolleegiumi veendumuse kohaselt aluseks nimetatud tasu suurendamiseks. Nimelt on kaitsja

analoogselt iga süüdistatava osas eraldi äratoonud põhistuseks kohtuotsuse mahukuse ja 15

toimikuga töötamise. Sellise taotluse kohaselt peaks iga süüdistatav osas olema eraldi 15

toimikut ja üle kahesaja otsuse lehe. Apellatsioonide koostamisel on kaitsja kasutanud suures

osas kopeerimise võimalust ning eraldi iga kaitsealuse osas esitatud väited on apellatsioonis

kajastatud väga lühidalt, kokku vaid mõnel lehel. Kolleegium leiab, et nimetatud kujul

apellatsioonide tegemiseks kulutatud ajaks korra p 16 ettenähtud 12 pooltundi on olnud piisav

kaitsja jaoks, kes osales maakohtus asja arutamisel ning kellele kõik asjaolud olid juba varem teada.

Seega kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest tuleb kaitsjale hüvitada 192.00 eurot, millele lisandub käibemaks ja tuleb jagada kõikide süüdistatavate vahel võrdses osas.

Kohtuistungil osalemise eest on kaitsja V.R osas taotlenud kolmel korraldaval istungil osalemise eest, kokku 5 pooltunni eest kaitsjatasu hüvitamist. Vastavalt kohtuistungi protokollidele kestis 03.05. 2012 aastal T.Liiva osavõtul korraldav istung

1 tund ehk 2 pooltundi. 11.07. 2012 toimunud korraldav istung kaitsja T.Liiva osalusel kestis 10.00 kuini 10.30 ehk siis 1 pooltund, mitte aga kaitsja taotluses äranäidatud 1 tund/ 22 kd. t.lk. 62-64/. 23.08.2012 aastal kestis korraldav istung, kus T.Liiva osales pool tundi nagu kaitsja on õigesti taotluses ära näidanud. Seega korraldavatel istungitel osalemise eest kuulub T.Liivale hüvitamisele 64.00 eurot, millele lisandub käibemaks ja mis kuulub väljamõistmisele V.R-ilt, kelle huvides korraldaval istungil kaitsja osales.

47

Asja sisulise arutamise kohtuistung kestis 10.00 kuni 16.21, seega 6 tundi ja ümardatult 30 minutit, mis teeb 13 pooltundi, seega kuulub hüvitamisele 13x16= 208. 00 eurot. Ka nimetatud summa kuulub jagamisele kolme kaitsealuse vahel ja jällegi koos käibemaksuga. Kohtuistungil osalemise eest tasu suurendamist Kord ette ei näe.

Seega kolleegium leiab, et advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

vandeadvokaat Toomas Liiva poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest saab

lugeda põhjendatuks kaitsjatasu hüvitamist summas 192.00+ 64.00+ 208.00 = 464.00, millele lisandub 20 % käbemaks, so 92,80 eurot, kokku 556,80 eurot.

Ivi Kesküla Meelika Aava Sten Lind