1-10-445/49 · Tartu Ringkonnakohus

1-10-445

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-445 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 30. novembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu J.D (J.D) kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: 1. Jätta Tartu Maakohtu 30. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu J.D kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo kaudu 32 eurot vandeadvokaat Niina Agarjovale tema poolt J.D-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista J.D-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 32 eurot riigituludesse.

4. J.D tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.D

1-10-445 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse

jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

- 2 - Asjaolud

Tartu Maakohtu 30.11.2012 määrusega jäeti J.D temale Harju Maakohtu 02.03.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Harju Maakohtu 02.03.2010 otsusega tunnistati J.D süüdi KarS § 121 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldades vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

karistust Harju Maakohtu 12.10.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o

1 aasta 10 kuu võrra ja J.D lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati J.D-le mõistetud vangistus

üldkasuliku tööga 1456 tundi tähtajaga 2 aastat ja kohustati teda üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Harju Maakohtu

18.03.2011 määrusega pöörati Harju Maakohtu 02.03.2010 otsusega J.D-le mõistetud kandmata vangistus 1 aasta 10 kuud 13 päeva täitmisele. J.D karistusaja algus oli 16.03.2011 ja lõpp on 29.01.2013.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, ära kuulanud J.D ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku

arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid ja täiendavalt esitatud

dokumente, leidis, et J.D tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.

J.D on käesolevaks ajaks esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p 2 järgi formaalne alus J.D vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Sellele vaatamata leidis maakohus, et J.D isik ja tema eelnev elukäik, samuti

käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. J.D on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures korduvalt on kohus talle andnud võimaluse elu vabaduses jätkata. Harju Maakohtu 12.10.2007 otsusega tunnistati

J.D süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistati vangistusega 2 aastat 4 kuud, millest 5 kuud 28 päeva kuulus KarS § 74 lg 2 alusel koheselt kandmisele ja ülejäänu, s.o 1 aasta 10 kuud, mõisteti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga. Katseajal pani

J.D toime aga uue kuriteo, mille eest teda karistati Harju Maakohtu 02.03.2010 otsusega, asendades liitkaristuseks mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu

18.03.2011 määruse sisust nähtuvalt J.D rikkus pikka aega registreerimiskohustust

ning hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. J.D asukoht ei olnud pikka aega

kriminaalhooldusametnikule ja kohtule teada, mistõttu tuli ta asja menetlemise käigus kuulutada tagaotsitavaks. Selline J.D varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Ka ei ole J.D suutnud õiguskuulekalt käituda karistuse kandmise aja jooksul. Üheksa

kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu osutab asjaolule, et J.D pole suuteline

alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Tegemist ei ole üksnes väheoluliste üleastumistega, vaid üsna hiljuti on lisandunud raske distsipliinirikkumine, mille eest on J.D karistatud kartserisse paigutamisega.

Osalemine karistuse kandmise ajal majandustöödes, riigikeele õppimine, kindel elukoht ja

perekonna toetus on J.D positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid ei kaalu üles negatiivseid asjaolusid. J.D-le on kohus varem korduvalt andnud võimaluse jätkata elu vabaduses tingimusel, et ta hoidub kuritegude toimepanemisest ja täidab kohtu poolt talle

pandud kohustusi. J.D seda ei teinud. Võib arvata, et kindel elukoht ja toetav

- 3 -

perekond oli J.D olemas ka varem, kuid vaatamata sellele ei olnud ta suuteline kohtute poolt määratud tingimusi täitma.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Kaitsja palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega vabastada J.D vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et maakohus ei võtnud arvesse kõiki J.D elus ja käitumises toimunud

muutusi. Karistuse kandmise ajal J.D töötas majandustöölisena. Ta läbis Tartu

Vanglas riigikeele kursused. Tal on kindel elukoht oma ema juures (aadressil XXX) ning perekonna toetus.

Tartu Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus J.D poolt 2 aasta jooksul 14%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 26%. Tartu Vangla toetab J.D ennetähtaegset vabanemist.

J.D karistusaja lõpuni on jäänud vaid 2 kuud. J.D leiab, et vanglas

viibimisest oli tema jaoks kasu. J.D distsiplinaarkaristused olid peamiselt seotud suitsetamisega. Kaitsja leiab, et need rikkumised pole tõsised. J.D on teinud vajalikke

järeldusi oma varasemast käitumisest ja soovib edaspidiselt elada seadusekuulekat elu. J.D soovib aidata oma 82-aastast ema.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et J.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhistusi korrata ning käsitleb vaid määruskaebuses toodud väiteid.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et maakohus pole arvestanud J.D isikut positiivselt iseloomustavate asjaoludega. Maakohus on hinnanud J.D elukoha

ning lähedaste toetuse olemasolu. Samuti on maakohus arvestanud J.D poolt karistuse kandmise aja jooksul riigikeele omandamist ning majandustöödel töötamist. Samas

nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kaaludes KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid

kogumis, ei võimalda nimetatud positiivsed asjaolud J.D vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Nimelt on J.D kriminaalkorras karistatud 3 korda. Käesoleval hetkel kannab ta teist

reaalset vanglakaristust. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on J.D suhtes korduvalt kohaldatud kriminaalhooldust ja katseaega, kuid J.D ei ole suutnud täita talle kehtestatud tingimusi. J.D on katseajal toime pannud uue kuriteo, millest võib järeldada, et katseaeg ning kriminaalhooldaja järelevalve ei avalda talle soovitud mõju, s.o ei

motiveeri teda seadusekuulekalt elama. Samuti pole J.D järginud talle käitumiskontrolli ajal kehtestatud nõuded – on rikkunud registreerimiskohustust ning ei teinud talle määratud üldkasuliku töö tunde. Seega ei teki ka ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga

veendumust, et J.D suudab tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel õiguskuulekalt käituda ning tema suhtes oleks käitumiskontrolli kohaldamine otstarbekas.

- 4 - Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel

on oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. J.D on 9 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et J.D

distsiplinaarrikkumised ei ole olnud tõsised. Tartu Vangla 12.10.2012 käskkirjaga karistati

J.D kartserisse paigutamisega, kuna ta kasutas solvavat ja ähvardavat väljendit

vanglateenistuja suhtes. Varasemalt on teda lisaks tubakatoodetega seotud distsiplinaarrikkumistele karistatud ka kambri aknaklaasi lõhkumise eest. Kohtukolleegium on

seisukohal, et J.D käitumisest ei nähtu soov elada seadusekuulekalt ning ei ole põhjendatud tingimisi ennetähtaegselt vabastada isikut, kes pidevalt rikub vanglas kehtestatud korda. Selleks, et J.D tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76

lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada

tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. J.D peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaat

N. Agarjova kaitsjatasu 32 eurot määruskaebuse koostamise ja esitamise eest apellatsioonimenetluses.

Mati Kartau Paavo Randma Maarika Kuusk