1-12-7100/24 · 1-12-7100/24 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7100 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 5. detsembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu M.M-i (M.M) kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebus

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Tartu Maakohtu 5. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu

M.M-i kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 76 eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 12 eurot 80 senti, vandeadvokaat Rainer Objartelile tema poolt M.M-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista M.M-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest 76 eurot 80 senti riigituludesse.

4. M.M tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „M.M

1-12-7100 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva

määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

- 2 - Asjaolud

Tartu Maakohtu 05.12.2012 määrusega jäeti M.M temale Viru Maakohtu 24.07.2012 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. M.M tunnistati süüdi Viru Maakohtu 24.07.2012 otsusega KarS §199 lg 2 p 4, p 7, p 8 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 121 järgi

ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ja mõisteti liitkaristuseks 4 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 15.08.2011-17.08.2011, mille tulemusena jäi kanda 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu

01.06.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta ja 24 päeva võrra, mõistes M.M-ile liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 21 päeva vangistust. M.M-i karistusaja algus on 07.10.2011 ja lõpp 28.02.2013. Tartu Maakohtus registreeriti 10.10.2012 Tartu Vangla taotlus kinnipeetava M.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, ära kuulanud M.M-i seletuse ja kaitsja seisukoha ja läbi vaadanud

prokuröri arvamuse, leidis, et M.M-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel esineb formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu ema ja vajadusel ka isa

juures. M.M puudub vabanedes töökoht. Ema ja õde on teda küll seni toetanud, kuid ema leiab, et poeg peab hakkama oma tarbeks ise raha teenima. Kuna M.M on

seni oma käitumisega otsinud seiklusi, siis on keeruline ennustada, kas tema poolt seatud realistlikud eesmärgid (jätkata õpinguid, võimalusel asuda tööle) leiavad täitmist. Samuti on M.M kehtiv distsiplinaarkaristus 18.06.2012.a, mil ta sai 15 ööpäeva kartserit, sest kasutas avavanglaosakonna territooriumil mobiiltelefonis internetti. M.M saab aru, et ühiskonnas kehtivad teatud reeglid, kuid nende reeglite järgimine tundub talle kohati liiga

raske. Samuti on M.M rikkunud varem kriminaalhooldusnõudeid. Viimane viitab

sellele, et M.M ei ole usaldusväärne ning ka lisatingimuste seadmisega ei saa vähendada riski, et ta paneb toime uue kuriteo.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Kaitsja palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada M.M vangistusest

tingimisi enne tähtaega koos käitumiskontrollile allutamisega, määrates M.M-ile

Tartu Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku arvamuses loetletud kohustused riskide maandamiseks lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on motiveerimata. M.M on püstitanud eesmärgid,

mida ta pärast vangistusest ennetähtaegset vabanemist saavutada soovib. Kuigi

M.M puudub kindel töökoht, on tal soov vabanedes asuda tööle ning tulevikus

asutada oma firma. Karistuse kandmise ajal on ta lühiajaliselt töötanud majandustöödel.

M.M teadvustab hariduse omandamise vajalikkust ja soovib vabaduses jätkata vanglas alustatud õpinguid Täiskasvanute Gümnaasiumis.

M.M on nõus vabanedes asuma tööle või registreerima ennast tööotsijana Eesti Töötukassas. Kaitsja leiab, et läbi Töötukassa avaneks M.M võimalus omandada kogemusi tööturul hakkamasaamiseks. See maandaks ka uue kuriteo toimepanemise riski.

- 3 -

M.M soovib peale karistuse kandmiselt vabanemist elada õiguskuulekalt.

M.M teadvustab riskitegureid ja lubab järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid. Kriminaalhooldaja järelevalve all olek distsiplineeriks teda. M.M on valmis täitma kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi, mis on märgitud vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku arvamuses, sh katseajal mitte tarvitada alkoholi ning mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Tartu Vangla toetab M.M-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. M.M

on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Motiveeritust õiguskuulekalt tulevikus elada näitab kehtivate distsiplinaarkaristuste vähesus. M.M on olemas vabanedes kindel elukoht ning toetajad oma ema, ema elukaaslase, poolõe ja kriminaalhooldusametniku näol,

kelle toetusel ja kaasabil peaks M.M tulema toime nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt.

M.M kannab esmakordselt reaalset vangistust. Kaitsja leiab, et kohaldades

M.M-i suhtes käitumiskontrolli on teda võimalik tulemuslikumalt mõjutada kui

tähtaegse vabanemise korral. Vangistuse lõpuni kandmise korral ei jää M.M-ile

ühtegi karistusõiguslikku kohustust ning puudub kontroll tema üle. M.M-i

vabanemise tähtaeg seoses karistuse ärakandmisega on 28.02.2013, seega on käesolev

menetlus tema viimaseks võimaluseks vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega kriminaalhoolduse alla.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et M.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhistusi korrata ning käsitleb vaid määruskaebuses toodud väiteid.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ringkonnakohus peab positiivseks M.M elukoha ning toetavate lähedaste

olemasolu. Samuti tunnustab kohtukolleegium M.M-i vanglakaristuse ajal majandustöödel osalemise, sotsiaalprogrammi läbimise ning Täiskasvanute Gümnaasiumis

õppimise eest. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis,

mistõttu ringkonnakohus leiab, et M.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtukolleegium on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul on oluline kohtu siseveendumuse kujunemine, et süüdimõistetu suhtes on võimalik tulemuslikult

kohaldada kriminaalhooldust ja katseaega. Arvestades M.M-i varasemat elukäiku, mis on KarS § 76 lg 3 järgi üheks hinnatavaks asjaoluks, ringkonnakohtul sellist veendumust

ei teki. M.M on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Pärnu Maakohtu 11.11.2008 otsusega karistati M.M-i KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi 6 kuu tingimisi vangistusega 18-kuulise katseajaga. Uued kuriteod pani M.M toime vähem kui aasta pärast eelmise süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ja seega kehtiva katseaja jooksul. Sellele

vaatamata otsustas maakohus anda M.M-ile veel ühe võimaluse kanda karistust vabaduses, asendades uue otsusega mõistetud liitkaristuse – 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust

– 834 tunni üldkasuliku tööga. Samuti kohustati süüdimõistetut alluma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele. M.M aga hoidus üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ega ilmunud registreerimisele, mistõttu karistuse kandmata osa pöörati täitmisele. Samuti nähtub

- 4 - Viru Maakohtu 24.07.2012 otsusest, et süüdistuse sisuks olevad kuriteod pani M.M toime ajal, mil ta oli kohustatud tegema talle määratud üldkasulikku tööd, s.o ajal, mil tal oli veel kandmata eelmine kriminaalkaristus. Eeltoodust nähtub, et M.M-ile on korduvalt antud võimalusi oma käitumist muuta ning kanda karistust vabaduses. M.M on aga

näidanud äärmiselt hoolimatut suhtumist talle kehtestatud kontrollnõuetesse ning

kohustustesse, samal ajal jätkates kuritegude toimepanemist. Sellepärast ei pea kohtukolleegium veenvaks ka määruskaebuses esitatud väidet, et M.M on seekord valmis täitma kõiki käitumiskontrollnõudeid ja kohustusi. Seega, kuna M.M on oma

käitumisega korduvalt näidanud, et kriminaalhooldaja järelevalve ei oma talle positiivset

mõju, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on M.M-i puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks töökoha puudumine. Kuna M.M on kriminaalkorras valdavalt

karistatud varavastaste kuritegude eest, esineb oht, et vabaduses majanduslike raskuste

tekkimisel hakkab ta jälle kuritegusid toime panema. Siinkohal tuleb riski maandavaks asjaoluks lugeda lähedaste toetust, sh ema regulaarset rahalist abi. Sellegipoolest nähtub M.M-i poolt toime pandud kuritegudest, et ainult lähedaste majanduslikust toetusest

riskide maandamiseks ei piisa. Küll aga nõustub kohtukolleegium määruskaebuses

sedastatuga, et M.M-ile avaldab positiivset mõju töö otsimisel tööturuteenuste kasutamine, mida võib kasutada ka pärast karistuse täielikku ärakandmist. Kohtukolleegium on seisukohal, et M.M on võimalik vangistuse edasise kandmise

ajal süvendada positiivseid nihkeid oma elus, sh jätkata õpinguid ning vestlusi inspektor-

kontaktisikuga. Kuna M.M ei ole varasemalt täitnud käitumiskontrolli tingimusi, peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga käesoleval hetkel otstarbekamaks M.M-i poolt talle mõistetud karistuse täielikku ärakandmist. Kohtukolleegium sedastab, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest

tingimisi enne tähtaega, vaid isikul on § 76 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade saabumisel

subjektiivne õigus taotleda enda tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise avalduse menetlemist (3-1-1-91-06, p 8.1). Käesoleval juhul on M.M-ile see subjektiivne õigus tagatud. Selleks, et M.M-i tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik

teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid.

Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

M.M peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on

vandeadvokaat R. Objarteli kaitsjatasu 76 eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 12 eurot 80 senti, maakohtu määrusega tutvumise, konsultatsiooni ja määruskaebuse koostamise eest apellatsioonimenetluses.

Paavo Randma Tiit Lõhmus Maarika Kuusk