1-11-5881/24 · Tartu Ringkonnakohus

1-11-5881

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-5881 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 5. detsembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu V.U (V.U) kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Tartu Maakohtu 5. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu

V.U kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 57 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot

60 senti, vandeadvokaat Rainer Objartelile tema poolt V.U-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista V.U-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest 57 eurot 60 senti riigituludesse.

4. V.U tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „V.U , 1-11-5881 menetluskulud“.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

- 2 - Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 05.12.2012 määrusega jäeti V.U temale Tartu Maakohtu 29.07.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V.U tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 29.07.2011 otsusega KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Samuti mõisteti ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, p 8 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning KarS § 424 ja § 329 järgi mõisteti

karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskematega ning mõisteti V.U-le liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS §-de 65 lg 2 ja 76 lg 6 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu poolt 23.11.2007 mõistetud vangistuse ärakandmata osa ning mõisteti V.U-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aasta 9 kuud ja 16 päeva vangistust. V.U karistusaeg algas 01.12.2010 ja lõpeb 17.09.2013.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, ära kuulanud kinnipeetava V.U seletuse, kaitsja seisukoha ja läbi

vaadanud prokuröri arvamuse, leidis, et V.U tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

V.U ei ole peale tingimisi ennetähtaegset vabanemist kindlat töökohta. Ta on

avaldanud soovi minna tööle Soome, kus ta leiaks tööd. Vabaduses ootab V.U

hetkeseisuga ka XXX eurot tasumata nõudeid. Kuna V.U on korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning tal puudub vabaduses kindel töökoht, siis on

säilinud reaalne oht, et vabaduses paneb ta toime uusi varavastaseid kuritegusid. Kui

V.U vabastatakse ennetähtaegselt, tuleb tal kriminaalhoolduse käigus järgida KarS § 75 lg 1 ja lg 2 sätestatud kontrollnõudeid. Eelneval kriminaalhooldusel oleku perioodil pani V.U toime uue kuriteo katseajal. V.U ei täitnud talle pandud kohustusi ning rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja käesoleva aja seisuga ei nähtu selliseid asjaolusid, mis välistaksid katseajal uuesti nõuete rikkumised.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on esitanud kaebuse V.U kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada V.U vangistusest tingimisi enne tähtaega koos allutamisega käitumiskontrollile, määrates V.U-le kriminaalhooldusametniku arvamuses loetletud

lisakohustused riskide maandamiseks ja täiendava kohustuse elektroonilise valve näol KarS § 75 lg 2 p 9 järgi.

V.U ennetähtaegselt vabastamata jätmise korral palub kaitsja kohtul määrata V.U ennetähtaegse vabastamise küsimuse uuesti arutamine 6 kuu pärast Kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei ole piisavalt motiveeritud. V.U on püstitatud

eesmärgid, mida ta pärast vabanemist soovib saavutada. Esmalt soovib V.U asuda tööle. Pikemas perspektiivis on plaan asuda koos oma perega, s.o abikaasa ja tütardega Soome Vabariiki elama ja tööle. V.U on töötanud vabaduses viibides erinevaid oskusi nõudvatel töökohtadel ja kinnipidamisasutuses majandustöödel. Enda sõnul on tal olemas ka

- 3 - elektriku elukutse. V.U on nõus käitumiskontrolli ajaks võtma kohustuse asuda tööle

või registreerima ennast tööotsijana Eesti Töötukassas. Selle läbi avaneks V.U võimalus täiendavalt omandada oskusi läbi erinevate tööturuteenuste.

V.U teadvustab endale, et teda on 6 korral karistatud kriminaalkorras, kuid

peamiseks probleemiks on olnud alkoholi tarvitamine ja tutvusringkond. V.U on alkoholisõltuvusega pikalt tegelenud ning enda sõnul suutnud ühel korral isegi 1 aasta alkoholi tarvitamata vastu pidada ja seda kriminaalhooldusel olles. Ta kinnitab, et kriminaalhooldaja

kontrolli all olles ja toetusel suudaks ta probleemiga tegeleda. V.U on eelnevate

vangistuste ajal läbinud sotsiaalprogramme nagu nt. „Eluviisitreening“ ja „12 sammu“. V.U on valmis võtma endale kohustuse katseajal mitte tarvitada alkoholi ja vajadusel saama ravi.

Tartu Vangla toetab V.U ennetähtaegset vangistusest vabastamist. V.U puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

V.U on olemas vabanedes toetajad ema, abikaasa, tütarde ja kriminaalhooldusametniku näol, kelle toetusel ja kaasabil peaks V.U tulema toime iseseisvalt nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt. Vabanedes on V.U olemas kindel

elukoht oma abikaasa juures XXX korteris. Karistuse kandmise ajal on teda toetanud

materiaalselt ema ning lisaks on ta teeninud sissetulekut töötades vanglas majandustöödel.

Lisaks soovib V.U täita ülalpidamiskohustust oma lähedaste ees ja hakata tasuma oma varalisi kohustusi.

Kaitsja leiab, et V.U suhtes tuleks kohaldada kohustust teadvalt mitte suhelda

kriminaalkorras karistatud isikutega. Kaitsja leiab, et kohaldades V.U suhtes käitumiskontrolli erinevate nõuete ja kohustustega on teda võimalik tulemuslikumalt mõjutada kui tähtaegse vabanemise korral. V.U on valmis alluma ka elektroonilisele valvele. V.U vabanemise tähtaeg seoses karistuse ärakandmisega on 17.09.2013, seega on käesolev menetlus V.U viimaseks võimaluseks vabaneda vangistusest enne tähtaega kriminaalhoolduse alla.

Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks V.U ennetähtaegset vabastamist vangistuse

kandmiselt, siis palub kaitsja, arvestades kõiki positiivseid momente, määrata KrMS § 426 lg 2 ja VangS § 76 lg 3 alusel ühe aasta pikkusest tähtajast lühem tähtaeg. Põhjendatud oleks V.U ennetähtaegse vabastamise küsimust uuesti arutada 6 kuu pärast.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on V.U puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud

asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolu, et V.U on vabanedes olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Samuti hindab ringkonnakohus V.U

töötamist vangistuses majandustöödel ning soovi elada edaspidi seadusekuulekalt. Samas

leiab ringkonnakohus, et elukoht ning toetavad sugulased ei ole varasemalt motiveerinud V.U kuritegude toimepanemisest hoiduma.

- 4 - Ringkonnakohus on seisukohal, et V.U on oma käitumise ja suhtumisega näidanud,

et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud oma eesmärki. Teda on 6 korda

kriminaalkorras karistatud. Käesoleval hetkel kannab ta karistust arvutikelmuse, varguse,

mootorsõiduki joobes juhtimise ning karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. V.U

kannab viiendat reaalset vanglakaristust. Siinkohal peab ringkonnakohus

vajalikuks rõhutada, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub

võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on KarS § 76 lg 3 loetletud asjaolude hindamise

tulemusena tekkinud veendumus, et kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud ja isik ei

jätka vabaduses kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus V.U varasemast

elukäigust võib järeldada, et mitmed reaalsed vanglakaristused ei ole mõjutanud teda seadusekuulekalt elama, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab V.U seekord kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohtukolleegium on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul on oluline kohtu siseveendumuse kujunemine, et süüdimõistetu suhtes on võimalik tulemuslikult

kohaldada kriminaalhooldust ja katseaega. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on V.U varasemalt rikkunud tema suhtes kohaldatud katseaja tingimusi –

ta on pannud katseajal toime uue kuriteo. Teda on varasemalt vabastatud tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt Tartu Maakohtu 31.10.2006 määrusega, kuid Tartu Maakohtu 22.11.2007 määrusega pöörati karistus täitmisele, kuna V.U pani toime uue kuriteo

ning ei täitnud talle kehtestatud kontrollnõudeid - ei ilmunud registreerimisele, ei allunud

kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ei otsinud määratud ajaks töökohta.

Seega ei pea ringkonnakohus veenvaks määruskaebuses esitatud väidet, et V.U

suudab kriminaalhooldaja järelevalve all oma alkoholiprobleemiga tegeleda. Samuti nähtub

viimase kriminaalasja materjalidest, et V.U poolt toime pandud arvutikelmus on

sooritatud katseajal. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et kuna V.U on korduvalt näidanud hoolimatust talle kohtu poole kehtestatud kohustustesse ning suutmatust

hoiduda kuritegude toimepanemisest isegi katseajal, ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine käitumiskontrollile allutamisega otstarbekas ega põhjendatud. Kuigi määruskaebuse kohaselt on V.U oma alkoholiprobleemiga tegelenud, nähtub vangla kinnipeetava iseloomustusest, et alkoholi kuritarvitamine on V.U puhul

jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise riskiks. Ringkonnakohus märgib, et karistuse

kandmise jätkamine võimaldab V.U läbida temale individuaalses täitmiskavas määratud tegevused ning kinnistada oma positiivseid hoiakuid, sealhulgas veelgi vähendada alkoholi tarvitamisest tingitud riski. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Selleks, et V.U tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76

lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada

tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul.

Seoses kaitsja poolt esitatud taotlusega vähendada V.U tingimisi ennetähtaegse

vangistusest vabastamise võimaluse arutamise tähtaega KrMS § 426 lg 2 alusel märgib ringkonnakohus järgmist. VangS § 76 lg 3 kohaselt edastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel vanglateenistus VangS § 76 lg 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Seega määrab kohus asja uueks

arutamiseks tähtaja, kui ta peab seda vajalikuks lähtudes süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse kestusest, KarS § 76 lg 3 sätestatud kriteeriumidest ja ajast, mis kohtu arvates on

- 5 -

vajalik kinnipeetava poolt vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks.

Ringkonnakohus, kaaludes nimetatud asjaolusid, ei leia, et V.U puhul esinevad

erandlikud asjaolud, mis tingiksid VangS § 76 lg 3 sätestatud tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise uue arutamise tähtaja lühendamist.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

V.U peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 57,60 eurot määruskaebuse koostamise ja esitamise eest.

Mati Kartau Paavo Randma Maarika Kuusk