1-11-3757/48 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-11-3757

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.jaanuaril 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-11-3757 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid T.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.01.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu T.R, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta T.R vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 23.03.2011 otsusega i T.R 199 lg 2 p 4,7,8 mõistet süüdi KarS § järgi ning karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 2 kuulise KarS §

vangistusega. 69 alusel asendati T.R-ile mõistetud vangistus 850 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga

20 kuud ja allutati kriminaalhooldaja käitumiskontrollile kohustades üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS §75 lg 1 toodud kontrollnõudeid.

Viru Maakohtu 13.08.2012 määrusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 23.02.2011 kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta 2 kuud vangistust. Karistuse alg

us 11.06.2012 ja lõpp 11.08.2013.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.01.2013.

Kinnipidamisasutusest T.R-i kinnipeetaval kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

2(3) vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav töötab vanglas alates 12.10.2012

majandustöödel koristajana. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama emale kuuluvasse 3 - toalisesse korterisse aadressil xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Isikul on lõpetamata põhiharidus.

Kinnipeetava väitel on tal keevitaja eriala, mille omandas kui töötas xxx. Kinnipeetav on

ametlikult töötanud . Vabanedes puudub kindel töökoht. K xxx -raha andmetel on isikul tasumata

võlanõudeid 203,33 euro ulatuses. Kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi kuritarvitamisega.

Alkoholi tarvitab harva. Narkootilisi aineid pole kunagi tarvitanud. Antud karistus pöörati

täitmisele, sest kinnipeetav ei sooritanud talle määratud üldkasulikku tööd ning rikkus

kriminaalhooldus nõudeid käia registreerimas. Vangla toetab T.R-i vabastamist ennetähtaegselt, sest see soodustab kinnipeetava resotsialiseerumist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanedes elama emale xx xx kuuluvasse 3- toalisesse korterisse aadressil xxx soovib pärast vabanemist asuda tööle samasse . T.R

ettevõtesse, kus töötas enne vangistust. Töötamiseks puudub konkreetne kokkulepe tööandjaga.

T.R on kaks korda kriminaalkorras karistatud, mõlemad süüteod on varavastased. Väärteokorras on isikut karistatud 22 korda. T.R ei läbinud viimast katseaega, üldkasuliku

töö tunnid jättis sooritamata, esines probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Isik tarvitas

vabaduses aeg-ajalt üsna suurtes kogustes alkoholi, on saanud trahvi sõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

T.R taotleb . kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist

Prokurör toetab T.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema kirjalikult taasühiskonnastamise huvides elektroonilise järelevalve alla tähtajaga 6 (kuus) kuud KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustuste määramisega.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja kaitsja arv u , ära kuulanud süüdimõistetu am se

arvesta tuleb jätta tingimisi enne des prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et T.R

tähtaega vangistusest vabastamata. kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest Kohtu hinnangul on vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kõik T.R-i poolt toimepandud kuriteod on varavastased (vargused, asja omavoliline

kasutamine). Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, esimesel katseajal pani toime uue

kuriteo, teisel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga hoidus kõrvale üldkasuliku töö

tegemisest, ei ilmunud registreerimisele, karistus pöörati täitmisele. Viru Maakohtu 06.06.2012 määrusega kuulutati T.R tagaotsitavaks ja valiti tema suhtes tõkendiks vahistamine, kuna isik ei ilmunud kohtusse erakorralise ettekande arutamisele.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-6 T.R-i on 22 korral ) on näha, et

kar korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 9 korral istatud väärteokorras, nendest 2 Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral joobes juhtimise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud

kriminaalhooldused T.R-i

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta

3(3) jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötab vanglas alates 12.10.2012 majandustöödel koristajana. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 03.08.2015.

Vabanedes on kinnipeetaval emale xx xx kuuluvasse korterisse aadressil võimalus elama asuda

xxx. Pärast vabanemist soovib kinnipeetav tööle asuda samasse ettevõttesse, kus töötas enne

vangistust, kuid töötamiseks puudub konkreetne kokkulepe tööandjaga. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat iseseisvat sissetulekut. Samas puudub tal haridus ja eriala, mis töökohta ega raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades T.R-i

poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased

kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine ja vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja ei käinud

registreerimisel, karistus pöörati täitmisele tema käitumist vabaduses (korduvad ), väärteokaristused süüdimõistetu võimalusi vabaduses , muuhulgas joobes juhtimine ka katseajal) ja

(töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, esimesel korral

pani toime uue samalaadse kuriteo, teisel korral karistuse asendamisel üldkasuliku tööga hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja rikkus registreerimiskohustust, karistus pöörati täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta T.R-ile . Ka varem ol piisavalt mõju i süüdimõistetul

kindel elukoht ja isegi töökoht mida käesoleval ajal xxx-s ( ei ole), kuid see ei takistanud tal kuritegusid toime panna. Samas alkoholi tarvitamin eurot omakorda e ja suured võlanõuded 203,33 suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded 2574 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu T.R-i temale Viru Maakohtu 23.03.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu