1-12-2699/11

1-12-2699 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2013. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-2699 (09750000070) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla

Kriminaalasi J.N 201 lg 2 p 1 süüdistus karistusseadustiku (KarS) § , § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Kaitsja Indrek Kalda Advokaat Marina Valge Süüdistatav

J.N - , elukoht * isikukood xxx, *

kodanik, *haridus, emakeel * keel t * kriminaalkorras , öökoht , karistatud 14.02.2008 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt KarS

§ 263 p 3 alusel rahalise karistusega 639,1 eurot (10000 krooni), mis on tasutud 17.03.2008.

RESOLUTSIOON

KrMS § 301 alusel mõista J.N es KarS § 201 lg 2 p 1 järgi (kahju 359 545 krooni ja kahju 39 000 krooni) (kahju ning süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 6945,20 krooni). 2.

KrMS § 310 lg 2 alusel jätta K T poolt punktis 1 nimetatud kuriteoepisoodidega seoses itatud es tsiviilhagi 405 490,20 krooni s.o 25 915,54 summas eurot läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3 alusel on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. 3. J.N 209 lg 2 p 1 karistada vangistusega 1 Süüdi mõista KarS § järgi ja (üks) aasta.

5.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 21. jaanuar 2013. a.

1-12-2699 2

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr le

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal,

arveldusarvele nr 17001577198 №rdea Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-12-2699, menetluskulu/

: - sundraha 480 eurot

(nelisada ) kaheksakümmend ; -tunnistajatasu 87 eurot 24 senti; (kaheksakümmend seitse) - koopiate tegemise kulu 45 senti; -kannatanu esindajale makstud tasu 526 eurot 27 senti. (viissada kakskümmend kuus)

Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata tasumata menetluskulud kogusummas 1093 eurot 96 senti (üks tuhat üheksakümmend kolm) tasumisele osade kaupa 12 90,76 eurot (kaheteist) kuu jooksul osamaksetena, esimene osamakse

tasuda 28. veebruariks 2013, 91,20 eurot järgnevad 11 osamakset summas

järgnevate kuude viimaseks kuupäevaks Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse . kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.

7.

. poolt 1 aasta jooksul üheksasada kuuskümmend üks) eurot Kahju hüvitada J.N igakuiste maksetena

1080,08 eurot kuus, tasudes maksed hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, esimene osamakse tasuda 28.veebruariks 2013.

. jätta muutmata 10 K T 1052 .Rahuldada kannatanu taotlus ja kannatanu välja maksta riigieelarve vahenditest `u le

( )

üks tuhat viiskümmend kaks eurot 54 senti valitud kaitsjale makstud õigusabi tasu hüvitamiseks. 11. Asitõend - – CD plaat jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1

rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu,

see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. n tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Apellatsioo 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus. J.N-i süüdistatakse selles, et selles, et tema, tegutsedes OÜ Sakri kaudu ning asudes 2008 aasta juulikuus M- -E T kuuluva, E T seadusliku esindajaga K T sõlmitud suulise lepinguga M

Lääne maakonnas Hanila vallas R külas M kinnistul asuva palkmaja püstitamiseks tööle ehitusnõunik-konsultandina ja varustajana, korraldades ja juhtides palkmaja ehitust ning teostades selle üle järelevalvet,

sai enda valdusesse ajavahemikul 07.07.2008 kuni 08.12.2008 K T poolt eelnevalt M kinnistu

ehitustööde tarbeks OÜ Sakri SEB kontole 10102050792007 (48299,76 €), J.N-i

1-12-2699 3 isiklikule Swedbank kontole *

(1278,23 €) kantud rahalisi vahendeid ja K T poolt J.N-ile antud sularaha (25245,10 €), kogusummas 74823,09 € (1170727,05 krooni)

, millest kandis ajavahemikul 07.07.2008.a. kuni 08.12.2008.a. kokku 26 korral Haapsalus, Tartus ja

Võrus asuvate sularaha sissemakse automaatide ja pangas tehtavate sularaha sissemaksete ja

pangaülekannete kaudu oma isiklikule Swedbanki arvelduskontole nr * sularaha 12974.07 eurot

lisaks eelnevalt K T poolt 07.07.2008.a kantud 1278,23 eurole (kokku 15530.50 ehk 243000 €

krooni), oma isiklikule Sampo panga arvelduskontole * sularaha 795,38 € (12445 krooni), oma

isiklikule SEB panga arvelduskontole nr * sularaha 690,25 € (10800 krooni) ja oma isiklikule Krediidipanga maksekontole * 93300 krooni), kokku 359 545 krooni. sularaha 5962,96 € (

Nimetatud summasid ei kasutanud J.N sihtotstarbeliselt vastavalt K T sõlmitud kokkuleppele palkmaja püstitamiseks vajalike tööde teostamiseks ning pööras need enda kasuks.

Sellise tegevusega tekitas J.N K T kokku varalist kahju kogusummas 22979,11 eurot

(359 545 krooni). Sellise tegevusega pani J.N varem omastamise ja kelmuse toime pannud isikuna

jätkuva kuriteona toime valduses oleva võõra vallasasja ja talle usaldatud võõra vara ebaseadusliku enda kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse selles, et tema, olles varem omastamise toime pannud J.N-i isik, -E T seadusliku esindajaga K T tegutsedes OÜ Sakri kaudu ning asudes 2008 aasta juulikuus M

sõlmitud suulise lepinguga M E T kuuluva, Lääne maakonnas Hanila vallas R külas M kinnistul -

asuva palkmaja püstitamiseks tööle ehitusnõunik-konsultandina ja varustajana, korraldades ja juhtides palkmaja ehitust ning teostades selle üle järelevalvet, ajavahemikul september kuni november 2008 omastas Lääne maakonnas Hanila vallas R külas M kinnistult tema valduses olevat K T kuuluvat puitmaterjali 15 m3 kogusummas 2492,55 € (39000 krooni), tekitades K.T varalist kahju summas (39000 krooni). 2492,55 €

Sellise tegevusega pani J.N varem omastamise toime pannud isikuna toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse selles, et tema, olles varem omastamise toime pannud J.N-i isik, -E T seadusliku esindajaga K tegutsedes OÜ Sakri kaudu ning asudes 2008 aasta juulikuus M T sõlmitud suulise lepinguga M E T kuuluva, Lääne maakonnas Hanila vallas Ra külas M kinnistul -

asuva palkmaja püstitamiseks tööle ehitusnõunik-konsultandina ja varustajana, korraldades ja juhtides palkmaja ehitust ning teostades selle üle järelevalvet, varalise kasu saamise eesmärgil lõi K T tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et saatis 19.10.2008 kell 10.00 oma telefonilt numbriga * K T telefonile numbriga * sõnumi, milles

esitas 22.09.2008 OÜ Trendwood poolt teostatud termotöötluse transpordi kuludeks 1763,65 € (27595.20 krooni) teades, et tegelik summa transporditeenuse eest on 20650 krooni, milline tasuti vastavalt OÜ Trendwood poolt OÜ le Sakri esitatud arvele nr 359 02.10.2008 OÜ Sakri SEB panga -

arvelduskontolt 10102050792007 OÜ Trendwood arvelduskontole 10220066548017. Pettuse tulemusel sai J.N K T 19.10.2008 termotöötluse transpordi tasumiseks 1789,53 € (28000 krooni) sularahas. Kuriteoga tekitas J.N K T varalise kahju (6945.20 krooni) 443,88 € suuruses summas.

Sellise tegevusega pani J.N varem omastamise toime pannud isikuna toime

varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o kelmuse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1 järgi.

Eelkirjeldatud kolmes kuritoeepisoodis l loobus prokurör kohtuistungi süüdistustest. KrMS § 301 alusel tuleb neis episoodides J.N õigeks mõista.

1-12-2699 4 Kannatanu K T on eelkirjeldatud kolmes kuriteoepisoodis esitanud tsiviilhagi summas 405 490,20 krooni. KrMS § 310 lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva otsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata eeltoodu u Kersti Talving poolt esitatud summas – al sel tuleb jätta tsiviilhagi 405 490,20 krooni s.o 25 915,54 eurot läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3 alusel on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Süüdistused kokkuleppe järgi. J.N-i süüdistatakse selles, et tema, olles varem omastamise ja kelmuse toime pannud isik, tegu -E T seadusliku esindajaga K T tsedes OÜ Sakri kaudu ning asudes 2008 aasta juulikuus M

sõlmitud suulise lepinguga M E T kuuluva, Lääne maakonnas Hanila vallas R külas M kinnistul -

asuva palkmaja püstitamiseks tööle ehitusnõunik-konsultandina ja varustajana, korraldades ja juhtides palkmaja ehitust ning teostades selle üle järelevalvet, varalise kasu saamise eesmärgil lõi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et olles teadlik, et K nimeline töötaja M kinnistul tööd teinud ei ole, viis K T eksitusse, andes talle

korduvalt SMS-de saatmisega ja suuliselt teada, et selline töötaja tegi ülalmärgitud kohas tööd,

mille tagajärjel K T andis J.N-ile tema poolt küsitud summa 29.11.2008.a 1629,75 € (25500 krooni) M kinnistul K nimelisele töötajale tehtud elamu karkassivöö tööde eest tasumiseks, mille J.N pööras enda kasuks. Seejuures oleks eksperdi arvates põhjendatud töötasu kulu olnud karkassivöö ehituseks 1280 krooni. Kuriteo toimepanemise tagajärjel tekitas J.N K T varalist kahju summas 1629,75 € (25500 krooni). Sellise tegevusega pani J.N varem omastamise ja kelmuse toime pannud isikuna toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o kelmuse, mis on

kuriteona kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1 järgi.

Peale selle selles, et tema, olles varem omastamise ja kelmuse süüdistatakse J.N-i toime pannud isik, tegutsedes OÜ Sakri kaudu ning asudes 2008 aasta juulikuus M-E T seadusliku esindajaga K T sõlmitud suulise lepinguga M E T kuuluva, Lääne maakonnas Hanila vallas R külas -

M kinnistul asuva palkmaja püstitamiseks tööle ehitusnõunik-konsultandina ja varustajana, korraldades ja juhtides palkmaja ehitust ning teostades se

lle üle järelevalvet, varalise kasu saamise eesmärgil lõi K T tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et esitas OÜ Sakri poolt 21.10.2008 K T valubetooni arve nr K19/08 2446,38 € (38277.58 krooni).

Hiljem esitas Keila Betoon AS OÜ poolt - Sakri arve 20.11.2008 nr 282267 J.N-i le

tellitud valubetooni eest 1158,39 € (18124.80 krooni). Sellise tegevusega lootis J.N saada K T alusetult 1288 € (38277.58 18124.80=20152.78 krooni), kuid kuritegu jäi lõpule viimata, - kuna K - T ei tasunud OÜ le Sakri 2446,38 € (38277.58 krooni), kuna talle tundus see summa liiga suur. Sellise tegevusega pani J.N varem omastamise ja kelmuse toime pannud isikuna toime varalise kasu saamise katse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o kelmuse katse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1 § 25 lg 2 järgi. -

Peale selle selles, et tema, olles varem omastamise ja kelmuse süüdistatakse J.N-i toime pannud isik, tegutsedes OÜ Sakri kaudu ning asudes 2008 aasta juulikuus M-E T seadusliku esindajaga K T sõlmitud suulise lepinguga M E T kuuluva, Lääne maakonnas Hanila vallas R külas -

M kinnistul asuva palkmaja püstitamiseks tööle ehitusnõunik-konsultandina ja varustajana, korraldades ja juhtides palkmaja ehitust ning teostades selle üle järelevalvet, varalise kasu saamise eesmärgil lõi K T tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et saatis 13.11.2008 kell 10.15 oma telefonilt numbriga * K T telefonile numbriga * milles sõnumi,

küsis K T objektil töötanud K L, R L, E S ja T Vpalgaks 1533,88 € (24000 krooni), teades, et

tegelik tasu, mida K oli L küsis enda ja temaga kaasas olnud töömeeste palgaks J.N-ilt 613,55 € (9600 krooni), lootes saada 920,33 € (24000 4400 krooni), kuid kuritegu jäi lõpule -9600=1 viimata kuna K T ei maksnud J.N-ile tema poolt küsitud summat, vaid tasus isiklikult 29.11.2008 M kinnistul sularahas K L 703,03 € (11000 krooni).

1-12-2699 5 Sellise tegevusega pani J.N varem omastamise ja kelmuse toime pannud isikuna toime varalise kasu saamise katse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o kelmuse katse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1 § 25 lg 2 järgi. -

Peale selle selles, et tema, olles varem omastamise ja kelmuse süüdistatakse J.N-i toime pannud isik, tegutsedes OÜ Sakri kaudu ning asudes 2008 aasta juulikuus M-E T seadusliku esindajaga K T sõlmitud suulise lepinguga M E T kuuluva, Lääne maakonnas Hanila vallas R külas -

M kinnis -konsultandina ja varustajana, tul asuva palkmaja püstitamiseks tööle ehitusnõunik korraldades ja juhtides palkmaja ehitust ning teostades selle üle järelevalvet, varalise kasu saamise eesmärgil lõi K T tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega,

et esitas OÜ Sakri poolt 21.11.2008 K T armeerimisraua arve nr K19/08 summas 1178,40 €

(18438.03 krooni) ja 05.11.2008 armeerimisraua arve nr K20/08 summas 1563,93 € (24470.23

krooni), seega kokku 2742,32 € (42908 krooni), eksperthinnangu järgi on armatuurvõrgu reaalset

vajadust kattev maksumus 192,50 € (3012 krooni) 74 m2 armatuurvõrgu eest, kuid tegelikult esitati arved 188,5 m2

armatuurvõrgu eest. Nimetatud arved K T ka tasus ning saadud summad pööras J.N enda kasuks. Kuriteoga tekitas J.N K T varalise kahju 2549,82 € (42908- 3012=39896 krooni) suuruses summas. Sellise tegevusega pani J.N varem omastamise ja kelmuse toime pannud isikuna toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o kelmuse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1 järgi.

Peale selle selles, et tema, olles varem omastamise ja kelmuse süüdistatakse J.N-i toime pannud isik, tegutsedes OÜ Sakri kaudu ning asudes 2008 aasta juulikuus M-E T seadusliku esindajaga K T sõlmitud suulise lepinguga M E T kuuluva, Lääne maakonnas Hanila vallas R külas -

M kinnistul asuva palkmaja püstitamiseks tööle ehitusnõunik-konsultandina ja varustajana, korraldades ja juhtides palkmaja ehitust ning te

ostades selle üle järelevalvet, varalise kasu saamise eesmärgil lõi K T tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega,

et esitas K T tema poolt kalkuleeritud tööaja kulu ajavahemikul juuli kuni november 2008 Mere

kinnistul teostatud ehitustööde eest kokku 1745 inimtundi, mis eksperdi arvates oleks pidanud

olema 600 inimtundi, seega

(1745-600) 1145 inimtundi ehk umbes kolm korda põhjendatud

ajakulust rohkem, mille eest sai K T- arvestades 2008 aastal erasektoris olnud ehitustööliste keskmisek - =137400 krooni), mille s tunnipalgaks 7,67 € (120 krooni) kokku 8781,46 € (120x1145 pööras enda kasuks. Kuriteoga tekitas J.N K T varalise kahju 8781,46 € (137400 krooni)

suuruses summas. Sellise tegevusega pani J.N varem omastamise ja kelmuse toime pannud isikuna toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o kelmuse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1 järgi.

Kannatanu / on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse koha amiseks ld tl 30 VI kd/.

Prokuröri poolt kohtus nõutud karistus: J.N-ile KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest nõudis prokurör süüdistatavale karistuseks vangistust üks aasta, mille kandmisest vabastada tingimisi KarS § 73 sätete kohaldamisega kolmeaastase katseajaga.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. saab aru, et süüdimõistva kohtuotsusega mõistetakse välja ka kriminaalmenetluse kulud. Prokurör ja kaitsja

jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. -s

Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja

juuresolekul ja kohus mõistab süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes J.N kokkulepitud karistuse.

1-12-2699 6 Tsiviilhagi Kokkuleppes kirjeldatud kuritegudega on kannatanu K T tekitatud varaline kahju 202 796 krooni ehk 12961 eurot. poolt ühe Kokkuleppes on kokku lepitud, et kahju kuulub hüvitamisele J.N-i aasta jooksul igakuiste maksetena 1080,08 eurot kuus.

Tsiviilhagi kuulub oga kitatud rahuldamisele VÕS § 1043 ja TsMS § 440 lg 1 alusel ja kurite te

kahju kuulub kannatanu kasuks J.N-ilt väljamõistmisele vastavalt kokkuleppes kokku lepitud graafikule.

Pärnu Maakohtu 02.11.2011 kohtumäärusega on seatud kohtulik hüpoteek summas 38 876,57 eurot Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna jaoskonna registriosa nr * jakku K T kasuks. Kohtumääruse kohaselt on hüpoteek seatud käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi 38 876,57

eurot tagamiseks. Kuna J.N ei ole hüvitanud kannatanule kuriteoga tekitatud kahju, tuleb jätta 02.11.2011 kohtumäärusega seatud kohtulik hüpoteek tsiviilhagi tagamiseks muutmata. Asitõend CD- akaane vahel ja CD- a K plaat asub kriminaalasja II köite tag plaat tuleb jätt rMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Tõkend – puudub. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse J.N-ilt

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga a äära suuruses summas s.o lamm 480 eurot (1,5 * 320).

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on menetluskulu kaitsjale toimikust ja koopiate tegemise kulu käesolevas kriminaalasjas on see 0,45 eurot /tl 65 IV kd/.

Tunnistajale on menetluskulu vastavalt levas makstud sõidukulu krMS § 178 lg 1 p 3 ja käeso kriminaalasjas on need: -

tunnistajale R L makstud sõidukulu 300 krooni s.o 19,17 eurot /tl 240 II kd/; -

tunnistajale V O makstud sõidukulud 265,18 krooni s.o 16,95 eurot /tl 31 III kd/; -tunnistajale A Amakstud

sõidukulu 475 krooni s.o 30,36 eurot /tl 34 III kd/; - s.o 30,36 eurot /tl 37 III kd/. tunnistajale E U makstud sõidukulu 475 krooni

R.L`ele makstud sõidukulust tuleb jätta ½ riigi kanda, kuna R.L on tunnistaja olnud kahes

kuriteoepisoodis - ühes neis mõistab kohus J.N õigeks, teises aga süüdi. Teiste tunnistajate

sõidukulud tuleb J.N-ilt välja mõista, kuna tunnistajad on seotud episoodidega, milledes kohus J.N süüdi mõistab. Seega J.N-ilt tuleb tunnistajate sõidukuludena välja mõista 87,24 eurot ja riigi kanda jätta 9,60 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu mõistliku suurusega valitud esindajale makstud tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kannatanu K.T esindaja advokaat Peep Rajavere

esitas kohtule taotluse K.T`u hüvitada le kulud, mis on tekkinud seoses esindaja poolt õigusabi

osutamisega käeolevas kriminaalasjas. Esindaja esitas kohtule OÜ Andres Rüütli Advokaadibüroo

arved /tl 36-40/, millede kohaselt on K.T`ule esitatud arved : õigusabi osutamise eest

1)5280 krooni s.o 337,45 eurot, 4 tundi (tunnitasu 1100 krooni) kuriteokaebuse koostamine ja – esitamine detsembris 2009; 2)3960 krooni s.o 253,09 eurot, 3 tundi (tunnitasu 1100 krooni) viibimine kohtueelses menetluses – vastastamise juures 01.10.2010; 3)252 eurot, 1 tund 18.03.2011 kriminaaltoimikuga tutvumine Haapsalu PJ, 2 tundi 04.03.2011 uurija määrusele kaebuse koostamine (tunnihind 70 eurot);

4)84 eurot, 1 tund (tunnihind 70 eurot), tsiviilhagi koostamine kriminaalasjas ja esitamine 13.06.2011;

1-12-2699 7 5)126 eurot, 28.08.2012 1 tund ettevalmistus korraldavaks istungiks, 28.08.2012 esindus korraldaval istungil ½ tundi (tunnihind 70 eurot).

Tasudele lisandub iga arve puhul käibemaks 20%, kokku valitud kaitsjale makstud tasu 1052,54 eurot.

Kohus leiab, arvestades kriminaalasja mahukust, et esindajale makstud tasu on põhjendatud ja

mõistliku suurusega. Kaitsja on detailselt välja toonud, milliseid toiminguid ta on õigusabi osutamiseks teostanud. Kohus leiab, et need toimingud on olnud õigusabi osutamiseks vajalikud ja nendeks toiminguteks kulunud aeg on põhjendatud. Valitud esindaja tasu on kriminaalmenetluse kulu ja seda tuleb hüvitada KrMS sätestatud korras, kus

kulude hüvitamise kohta menetlusosalisele on kehtestatud erireeglid. Menetluskulud on tekkinud

käesolevas kriminaalasjas kannatanul seoses sellega, et ta on endale esindaja valinud. Et menetlusosalised saaks oma õigusi ja kohustusi teostada, on KrMS sätestatud kord, et menetlusega

seoses tekkinud kulud hüvitatakse menetlusosalisele menetleja määruse alusel ja nende kulude

hüvitamine riigile otsustakse menetluse lõpplahendis. Nii saab menetlusosaline oma kantud kulud kiiremini hüvitatud.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanule K T`le tuleb hüvitada riigieelarvest tema poolt valitud esindajale advokaat Peep Rajavere`le makstud tasu 1052 eurot 54 senti. Kuna kohus mõistab J.N 3 kuriteoepisoodis õigeks ja 5 episoodis süüdi, siis vastavalt KrMS § 181 lg 1 tuleb osa kannatanu poolt esindajale makstud tasust jätta riigi kanda. Kohus leiab, et riigi

kanda tuleb jätta pool kannatanu esindajale makstud tasust, arvestades tõendite mahtu ja seda, et esialgses süüdistuses 2/3 väidetavalt kannatanule tekitatud kahjust tekitati nendes episoodides, milles kohus J.N õigeks mõistab. Seega tuleb J.N-ilt kannatanu esindajale makstud tasust riigi

kasuks välja mõista 526,27 eurot ja KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda jätta 526,27 eurot.

Kaitsja taotles, et kohus KrMS § 180 lg 3 alusel jätaks osa menetluskulusid riigi kanda, kuna J.N ülapidamisel on 4 isikut, samuti palus kaitsja, et kohus määraks menetluskulude tasumise ositi. uskulude etluskulusid tuleb Prokurör ei toetanud menetl riigi kanda jätmist, leides, et osa men nagunii jätta riigi kanda seoses J.N õigeksmõistmisega. Prokurör ei vaielnud vastu taotlusele määrata menetluskulude tasumine ositi.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude jätmiseks osaliselt riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel, tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et kuigi J.N on kinnitanud, et tal on 4 ülalpeetavat, ei tingi see asjaolu iseenesest menetluskulude riigi

kanda jätmist. Tl 26 V kd on teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta,

kuid need andmed pärinevad aastatest 2008 kohtuistungil, et ta töötab. -2010. J.N kinnitas

Kohtule ei ole esitatud andmeid J.N käesoleva aja elatustaseme ja sissetulekute kohta. Küll

aga nähtub tl 48 55 V kd olevatest väljavõtetest kinnist - usregistrist, et J.N on viie kinnistu

omanik. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et J.N varaline seis

oleks selline, et menetluskulude hüvitamine käiks talle ilmselt üle jõu. Küll aga rahuldab kohus

taotluse menetluskulude ositi tasumiseks, kuna kohustus tasuda menetluskulud korraga võib seada

raskesse olukorda J.N ülalpeetavad, kuna J.N lasub käeoleva kohtuotsusega ka kohustus hüvitada igakuiselt ühe aasta jooksul kannatanule tsiviilhagi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo

Kohtunik