4-12-5642/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-12-5642

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2013.a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-12-5642 Väärteoasi Kaido Sireli kaitsja kaebus 28.10.2012.a väärteoasjas nr 2490,12,004355 tehtud kiirmenetluse otsusele Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: Kaido Sirel (isikukood: 36903212767, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx); Seaduslik esindaja: eestkostja xxxxxxxxxxxxisikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kaitsja: advokaat Valli Murde (OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo, asukoht: Riia 4, Tartu, e-post: vmurde@gmail.com)

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskond, kohtuvälise menetleja ametnik – patrullpolitseinik Tõnu Tammearu; Esindaja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Pent. RESOLUTSIOON

1. Tühistada kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna 28.10.2012.a kiirmenetluse otsus Kaido Sireli väärteoasjas nr 2490,12,004355.

2. Lõpetada menetlusaluse isiku Kaido Sireli suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteoasjas nr 2490,12,004355 väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3. Rahuldada menetlusaluse isiku Kaido Sireli kaitsja kaebus.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Määrata advokaat Valli Murde tasu Kaido Sirelile riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest

2 summas 96 eurot (tasu 80 eurot ja käibemaks 16 eurot). Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise õigusabi osutanud advokaadile korraldab kohtuotsuse alusel Eesti Advokatuur.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (18. jaanuaril 2013.a), s.o alates 19. jaanuarist 2013.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullpolitseinik Tõnu Tammearu on 28.10.2012.a koostanud menetlusaluse isiku Kaido Sireli suhtes kiirmenetluse otsuse selle kohta, et Kaido Sirel juhtis 28.10.2012.a kell 17.46 xxxxxxxxxxxxjuures, Põltsamaa linnas Jõgeva maakonnas jalgratast alkoholijoobe seisundis. Lisaks juhtis Kaido Sirel jalgratast, millel puudusid ees valge ja taga punane helkur. Sellega rikkus Kaido Sirel LS § 33 lg 11 p 2, § 69 lg 1 ja § 87 lg 1 p 2 ning pani toime LS § 259 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteo toimepanemise eest määrati Kaido Sirelile rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 eurot.

06.11.2012.a esitas menetlusaluse isiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 20.12.2012.a kohtu määrusega võeti xxxxxxxxxxx esitatud kaebus menetlusse, edastati kohtuvälisele menetlejale ja kohustati kohtuvälist menetlejat esitama kirjalikku seisukohta ning edastama väärteotoimikut (tl 1).

Tartu Maakohtu 29.11.2012.a määrusega määrati muuhulgas VTMS § 19 lg-st 3 lähtudes Kaido Sirelile riigi õigusabi korras kaitsja (tl 14-15). Kaitsja esitas kaebuse, milles taotles Kaido Sireli suhtes koostatud kiirmenetluse otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist Kaido Sireli teos väärteotunnuste puudumise tõttu (tl 19-21). Kaitsja hinnangul vastab Kaido Sireli tegu LS § 33 lg 11 p 2, § 69 lg 1 ja § 87 lg 1 p 2 ettenähtud süüteokoosseisule ning selline tegu on õigusvastane KarS § 27 mõttes. Kaitsja käsitses KarS § 32 lg 1, § 33, § 34 p 1 sätteid ning osundas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx.

3 Kohtuväline menetleja esitas seisukoha, milles taotletakse VTMS § 132 p 2 alusel kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse tühistamist ning VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuväline menetleja leidis, et kiirmenetluse otsuse tegemisel puudus patrullpolitseinik Tõnu Tammearul informatsioon Kaido Sireli tervislikust seisundist. Antud informatsioon puudub ka politsei andmebaasidest, kui kontrollitakse isiku andmeid.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta ning on nõustunud väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 27, 37), on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses ja juhinduda kohtulahendi tegemisel VTMS §-st 132.

2. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning menetlusaluse isiku Kaido Sireli suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ja esitatud kaebus rahuldada. Kohus juhindub lahendi tegemisel muuhulgas VTMS § 123 lg-st 2, mis sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteomenetluses on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust ja käsitleb tuvastatud rikkumisi alljärgnevalt.

3. Menetlusaluse isiku Kaido Sireli suhtes koostati 28.10.2012.a kiirmenetluse otsus selle kohta, et tema 28.10.2012.a kell 17.46 juhtis Tartu mnt 2 juures, Põltsamaa linnas Jõgeva maakonnas jalgratast alkoholijoobe seisundis. Lisaks juhtis Kaido Sirel jalgratast, millel puudusid ees valge ja taga punane helkur. Sellega rikkus Kaido Sirel LS § 33 lg 11 p 2, § 69 lg 1 ja § 87 lg 1 p 2 ning pani toime LS § 259 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

LS § 259 lg 1 sätestab, et jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub LS §-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

LS § 259 lg 2 sätestab vastutuse sama teo eest: kui see on toime pandud joobeseisundis (p 1), kui sellega on tekitatud inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus (p 2) või kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht (p 3).

LS §-s 259 ettenähtud süüteokoosseis on blanketne, st väärtegu tuleb sisustada liiklusnõudeid kehtestavate õigusaktide pinnalt. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on Kaido Sirel rikkunud järgnevaid liiklusnõudeid – LS § 33 lg 11 p 2, mis sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule; LS § 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides; LS § 87 lg 1 p 2, mis sätestab, et jalgrattal ja pisimopeedil peab olema ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur.

4

3.1 Esmalt on kohus seisukohal, et kiirmenetluse otsuse koostamisel on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, kvalifitseerides Kaido Sirelile etteheidetava teo väärteo kirjelduses LS § 259 lg 2 järgi. Nimelt koosneb viidatud säte omakorda kolmest alapunktist, millele kohtuväline menetleja viidanud ei ole. VTMS § 57 lg 1 p 9 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Korrektse kvalifikatsiooni märkimine seondub menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamisega. Täpsemalt, VTMS § 19 lg 1 p-st 1 tuleneva menetlusaluse isiku õigusega teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Olukorras, kus isikule ei ole teada konkreetne ja selgelt väljendatud väärteo kvalifikatsioon, ei ole menetlusalusel isikul võimalik end etteheidetava süüteo vastu kaitsta. Tegemist on sellise puudusega, mida kohtul ei ole võimalik kõrvaldada. Samas ei ole käesolevas väärteoasjas ebakorrektne viide süüteo kvalifikatsioonile ainsaks kohtu poolt tuvastatud rikkumiseks.

3.2 Järgnevalt peab kohus oluliseks viidata VTMS § 55 lg 3 p-le 1, mis sätestab, et kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust, kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14- kuni 18-aastane või psüühikahäirega. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

3.3 Kaitsja on Kaido Sirelile etteheidetavat väärtegu pidanud põhjendatuks ning leidnud, et Kaido Sireli tegu vastab kogu ulatuses süüteokoosseisule ning on õigusvastane. Kohus kaitsja sellesisulise arvamusega ei nõustu ning põhjendab seda järgnevalt.

Käesolevas väärteoasjas on kiirmenetluse otsuse kohaselt kogutud tõenditeks indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja menetlusaluse isiku ütlused (tl 35).

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt juhtis ta 28.10.2012.a Põltsamaa Säästumarketi juures jalgratast alkoholijoobes. Tunnistab süüd (tl 35). 28.10.2012.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kasutati 28.10.2012.a kell 17.46 indikaatorvahendit Lion 500 nr 38525 A 391, mille reaktsiooniks oli 1,10 mg/l. Protokolli kohaselt esinesid kontrollile allutatud isikul joobele viitavate tunnustena silmade punetus, aeglane kõne ja häireid aja,- isiku- ja kohatajus ning kergeid häireid koordinatsioonis. Kontrollile allutatud isiku selgituste kohaselt jõi ta 28.10.2012.a kell 17.00 süütevedelikku (tl 36).

VTMS § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades.

Kohtu hinnangul saab väärteomenetluses kogutud tõendite põhjal lugeda tuvastatuks, et menetlusalune isik Kaido Sirel juhtis 28.10.2012.a kell 17.46 Tartu mnt 2 juures Põltsamaal jalgratast alkoholijoobe seisundis. Samas ei ole võimalik kogutud tõenditele tuginedes lugeda tõendatuks väärteokirjelduses sisalduvat faktilist asjaolu selle kohta, et Kaido Sirel juhtis

5 28.10.2012.a kell 17.46 jalgratast, millel puudusid ees valge ja taga punane helkur. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Kaido Sirel jalgrattalt nõutavate helkurite puudumise tõttu LS § 87 lg 1 p 2, mis sätestab, et jalgrattal ja pisimopeedil peab olema ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Samas ei ole etteheidetava fakti osas, st et Kaido Sireli juhitaval jalgrattal puudusid ees valge ja taga punane helkur, kogutud mingisuguseid tõendeid- selle rikkumise kohta ei sisaldu midagi K.Sireli seletuses, ei ole fotosid, vaatlust ega muud tõendit. Sellest tulenevalt ei saa kohus millelegi tuginedes tuvastada või hinnata, kas Kaido Sireli juhitaval jalgrattal olid 28.10.2012.a kell 17.46 LS § 87 lg 1 p-s 2 nõutavad helkurid või mitte. Seega tuleb väärteokirjeldusest välja jätta etteheide selle kohta, et Kaido Sirel juhtis jalgratast, millel puudusid ees valge ja taga punane helkur ning sellega rikkus Kaido Sirel LS § 87 lg 1 p 2.

Kogutud tõenditest – indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja menetlusaluse isiku ütlused – nähtuvalt on Kaido Sireli juhtinud 28.10.2012.a joobeseisundis jalgratast, s.t. on tõendatud tema poolt LS § 33 lg.1 p.2, LS § 69 lg.1 nõuete rikkumine. Kaido Sirelile väärteo protokollis ja –otsuses ette heidetud Liiklusseaduse § 87 lg.1 p.2 rikkumine ei ole tõendamist leidnud. Seetõttu ei saa Kaido Sireli rikkumist kvalifitseerida LS § 259 lg.2 p.1 järgi (nagu on kirjas väärteootsuses tl.5), vaid tema tegu jääks kvalifitseerituks LS § 259 lg.1 järgi kui liiklusnõuete muu rikkumine (ja puudub §-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis) ja selleks muuks rikkumiseks ongi juhtimine joobeseisundis ehk LS § 33 lg.11 p.2 ja § 69 lg.1 nõuete rikkumine. Kui lisaks joobeseisundile oleks leidnud tõendamist ka LS § 87 lg.1 p.2 nõuete rikkumine, siis selle rikkumise toimepanemise tõttu kvalifitseeruks tegu LS § 259 lg.2 p.1 järgi.

3.4 VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. VTMS § 132 p 3 sätestab, et maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS §-s 29 või 30 sätestatud alustel.

Kohus tuvastas, et Kaido Sireli käitumises on LS § 259 lg-s 1 sätestatud süüteo objektiivsed tunnused, kuna Kaido Sirel juhtis jalgratast alkoholijoobes ja ta rikkus sellega LS § 33 lg.11 p.2 ja LS § 69 lg.1 nõudeid. Samas ei saa kohus olla veendumusel, et Kaido Sireli käitumises on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Kaido Sireli väärteoasja on menetletud kiirmenetluses. VTMS § 55 lg.3 järgi kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust, kui

menetlusalune isik… on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx. Seega tuleb Kaido Sireli suhtes koostatud kiirmenetluse otsus tühistada ning Kaido Sireli suhtes väärteomenetlus lõpetada. Kohus juhindub sealjuures VTMS § 29 lg1 p-st 1 ja § 132 p- st 3.

4. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

6 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Menetluskulud

Menetluskuluks on menetlusaluse isiku kaitsja tasu. Kaitsja on tasu taotlenud töö eest 5 pooltunni ulatuses, s.o. 80 eurot, koos käibemaksuga (16 eurot) kokku summas 96 eurot. Kohus leiab, et taotletud tasu vastab vajalikule töö mahule ja kvaliteedile selles väärteoasjas, on põhjendatud ning tuleb rahuldada ja määrata kaitsjale välja maksmisele 96 eurot.

Menetluskulud tuleb vastavalt VTMS § 38 lg-le 1, § 23, ja KrMS § 183 hüvitada riigil.

Kohtunik Ülle Raag