1-12-10992/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2013. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-10992 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi R.M süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav R.M

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel (3) korral, sealhulgas: - 07.03.2012 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-12-2166 KarS § 199 lg 2 p 8 järgi 2-kuulise vangistusega; väärteokorras karistatud korduvalt; Tõkend: kohaldatud ei ole Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Mare Laur

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.M KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 4 ) (neli kuud vangistust.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei

pöörata täielikult täitmisele, kui R.M ei pane 3 aasta pikkuse katseaja (kolme) jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata R.M katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tsiviilhagi: Rahuldada U.M. (ik XXX) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5

alusel R.M-ilt U.M. kasuks 200 (kakssada) eurot, milline summa tuleb tasuda arvelduskontole nr 10152003230003 SEB Pank.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 3 välja mõista R.M-ilt menetluskuluna sundraha 100 ) eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi kanda. (ükssada

KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et R.M on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (ühe)

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS

Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses

määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide

rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja kuriteo kvalifikatsioon:

R.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud valdaja tahte

vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, ajavahemikul 03.07.2012 kuni 04.07.2012

kell 10.00 tungis ebaseaduslikult sisse valdaja tahte vastaselt laudadega kinni löödud ukse lahtikangutamise teel Tartu linnas XXX asuvasse ja U.M. kuuluvasse majja.

R.M pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda.

3 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga kaasnenud lõhkumisega tekitas R.M

kannatanu U.M. 200 eurot varalist kahju. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi 200 eurot kuriteoga kaasnenud lõhkumisega seotud varalise kahju hüvitamiseks.

Karistuse liik ja määr: KarS §-s 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks neli (4) kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus R.M suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.M ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

R.M on nõus tsiviilhagi 200 eurot väljamõistmisega kuriteoga kaasnenud lõhkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et R.M, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et R.M on sõlminud

kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.M süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kohus on seisukohal, et R.M on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuletsiviilhagejale varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta.

IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine

4

ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades R.M tervislikku ja varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid (80%

töövõimetu, sissetulekuks on vaid invaliidsuspension), on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud valdavas osas riigi kanda ja anda KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rutt Teeveer Kohtunik