1-12-11356/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated1-12-11356/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2013. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-11356 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi N.E (N.E) süüdistus KarS § 213 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav N.E
Eluvõi asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral: 24.05.2011.a. Tartu
Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-11-5299 KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega KarS § 74 lgte 1 ja 3 alusel 18 kuu pikkuse katseajaga; väärtegude eest karistatud 49-l korral Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello
RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.E KarS § 213 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud (kolm) vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust kriminaalasjas nr 1-11-5299 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 24. mai 2011.a otsusega mõistetud karistuse
ärakandmata osa, s.o 3 kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista N.E-le (kolme) ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 kuud vangistust. (kuus)
KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada N.E-le mõistetud 6 kuu pikkune (kuue)
2 vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 (kolmsada kuuskümmend) (kahe) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas –
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi
piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Määrata N.E üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla
Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 3 välja mõista N.E-lt
menetluskuluna sundraha 50 ) eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi (viiskümmend kanda. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et N.E on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (ühe)
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS
Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses
määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult
kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on
kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse
lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud:
N.E süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil, sekkus
ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, kasutas 02.10.2011.a Tartus menetlusega seni tuvastamata kohas kella 16.24 kuni kella 16.46-ni SIM-kaarti numbriga XXX ja arvutit ning helistas 11 korda
3 tasulisele numbrile 9001222 laadides „rate.ee“ portaalis oleva kasutaja „rulla12“ kontod SOL-dega, mis on suhtlusportaali „rate.ee“ valuuta, väärtuses 280 ühikut. Sellega pani N.E toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise eest muul viisil andmetöötlusprotsessi sekkumise teel. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 213 lg 1.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline kahju suuruses 67,635 eurot, s.h tavakõned
summas 2,175 eurot ja eritariifsed kõned summas 65,46 eurot. N.E on kannatanule
hüvitanud 28 eurot. Varalise kahju suuruseks jääb 39,635 eurot. Kannatanu loobus tsiviilhagi nõudest. Karistuse liik ja määr: KarS § 213 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.E-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada N.E-le käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 3 (kolme) kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 24.05.2011.a kohtuotsusega nr 11-
11-5299 mõistetud karistuse 3 kuud vangistust
ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu pikkuse
vangistuse võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada N.E-le mõistetud 6 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 tundi ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas –
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi
piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et N.E, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de
239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et N.E on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.E süüdi tunnistada KarS
§ 213 lg 1 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega.
III Kohtu seisukoht menetluskulu osas
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud
süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine
ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et
4 arvestades N.E varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid (sissetulekuks on vaid lastetoetus), on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud valdavas osas riigi kanda ja anda KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Rutt Teeveer Kohtunik