1-12-6569/881-12-6569/88 · Tartu Ringkonnakohus

2013-01-16

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6569 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 4. detsembri 2012 määrus vahistamise elektroonilise valvega asendamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Janek Toomi...

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6569 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 4. detsembri 2012 määrus vahistamise elektroonilise valvega asendamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Janek Toomiku (Toomik) kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 4. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdistatav Janek Toomiku kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus rahuldamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel lugeda vandeadvokaat Marina Valgele kaitsjatasuna arvestatud summa 76,8 eurot, sh käibemaks 12,8 eurot, menetluskulude hulka. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud 1. Tartu Maakohtu 14.12.2011 määrusega anti luba kahtlustatav J. Toomiku suhtes tõkendina vahistamise kohaldamiseks. 2. Tartu Maakohtu 17.07.2012 määrusega anti J. Toomik kohtu alla, kohtuistungi toimumise ajaks määrati 22.01.2013-21.03.2013 ning J. Toomiku vahi all viibimine loeti jätkuvalt põhjendatuks. 3. 31.10.2012 esitas J. Toomiku kaitsja maakohtule taotluse J. Toomiku vahistamise asendamiseks elukohast lahkumise keelu või elektroonilise valvega. Sama taotluse esitas maakohtule ka süüdistatav J. Toomik. 4. Tartu Maakohus jättis 04.12.2012 määrusega J. Toomiku ja tema kaitsja taotluse vahistamine asendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu 5. Maakohus tõi välja, et J. Toomikut on varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral, sealhulgas varguse, avaliku varguse, huligaansuse, väljapressimise ja vägistamise eest ning viiel korral on talle mõistetud karistuseks vangistus. Pärast viimase vangistuse kandmiselt vabanemist Eestis on ta sooritanud kuritegusid Euroopa Liidu riikides (Saksamaal ja Rootsis) ja ka seal karistatud vabaduskaotusliku karistusega. Vaatamata sellele, et J. Toomikut on korduvalt karistatud vangistusega erinevate kuritegude eest, on teda nüüd alust süüdistada esimese astme rahva tervise vastase kuriteo toimepanemises. Seega pole senised karistused olnud piisavad, et välistada uue kuriteo toimepanemist. J. Toomiku varasem pikaajaline ja korduv õigusvastane käitumine nii Eesti kui ka välisriikides viitab sellele, et perekonna ning kindla elu- ja töökoha olemasolu ei ole tema jaoks olnud piisavad, et tagada tema seadusekuulekust. Järelikult esineb suur tõenäosus, et J. Toomik võib vabaduses jätkata nii vara- ja isikuvastaste kui rahva tervise vastaste kuritegude sooritamist. Selle vältimiseks ja süüdistatava kohtu ette toomiseks on põhjendatud tema jätkuv vahistamine. 5.1. Maakohus märkis, et on mõistetav, et J. Toomiku vahistamine riivab olulisel määral tema õigust vabadusele, perekonnaelule ja eneseteostusele, kuid vahistamine on J. Toomiku puhul sobiv meede uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks, sest vahistamise korral viibib isik vanglas pideva järelevalve all, kus reeglina on välistatud oht uute kuritegude toimepanemiseks. Vahistamisest kergemad tõkendid ei välistaks maakohtu hinnangul kindlalt J. Toomiku kuritegeliku käitumise jätkumist ega tema kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist. Arvestades piirikontrolli puudumist, saab J. Toomik kui mitteseadusekuulekas isik vabaduses viibides minna teise Euroopa Liidu liikmesriiki ilma kohtu loata, kust tema tabamine võib osutada üsna raskeks. 5.2. Maakohus leidis, et J. Toomiku põhiõiguste riive seoses tema vahistamisega on praegu mõõdukaks ning isiku puhul, keda süüdistatakse narkootilise aine suures koguses omandamises ja hoidmises ning kes on vahi all olnud ligi aasta, ei ole vahistamise mõistlikku tähtaega veel ületatud. Maakohtu hinnangul kaalub uute kuritegude toimepanemise ärahoidmise vajadus üles J. Toomiku vahistamisega kaasnevad riived. 5.3. Maakohtu määruse kohaselt on elektroonilise valve kohaldamine J. Toomiku elukohas võimalik, kuid uute kuritegude toimepanemist ei ole võimalik elektroonilise valvega vältida. Kuna J. Toomiku vahistamisaluseks on eelkõige vajadus vältida uute kuritegude toimepanemist ning elektroonilise valve kohaldamine, kindel elu- ja töökoht ning perekonna olemasolu seda ei saa välistada, siis tuleb taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega jätta rahuldamata.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 6. J. Toomiku kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja J. Toomiku vahistamise asendamist elukohast lahkumise keelu või elektroonilise valvega. 6.1. Määruskaebuse kohaselt on J. Toomikul olemas elukoht, toetavad lähedased ja võimalus asuda koheselt tööle ehitustöölisena ning ta on kinnitanud oma avalduses ja kohtuistungil, et lubab olla seaduskuulekas, mitte toime panna uusi kuritegusid ega minna pakku. Kaitsja märgib, et J. Toomik on viibinud vahi all juba aasta aega ning möödunud on vahistamise mõistlik aeg. Kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul on kriminaalmenetluse tagamine selgelt saavutatav ka vahistamisega võrreldes vähemkoormava vahendiga nagu elukohast lahkumise keeld. Kaitsja hinnangul on J. Toomik sisuliselt asunud juba karistust kandma, sest KarS § 184 lg 1 sanktsiooni alammäär on üks aasta vangistust. 6.2. Määruskaebuse kohaselt on J. Toomik oma süüd tunnistanud ning oleks nõus kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses, kuid kriminaalasjade ühendamise tõttu on kriminaalasja arutamine määratud mitme kuu peale. Kaitsja on seisukohal, et asjaolust, et isikut on varem kriminaalkorras karistatud, ei ole võimalik teha järeldust, et ta võiks asuda kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma või uusi kuritegusid toime panema. Ka kõige raskema kuriteo toimepanemises

isiku süüdistamine ei ole kaitsja hinnangul piisavaks isikult vabaduse võtmiseks ning vahi all pidamiseks nii pikaks ajaks nagu seda on J. Toomiku suhtes tehtud.

Vastus määruskaebusele 7. Prokuröri hinnangul on J. Toomiku kaitsja määruskaebus põhjendamatu, kuna ükski muu meede peale vahistamise ei oleks piisav selleks, et takistada J. Toomikul kuritegusid toime panemast. Prokurör toob välja, et J. Toomiku kuritegelik aktiivsus on olnud stabiilselt väga kõrge, teda on juba alates 1993. aastast varasemalt Eestis kuuel korral kriminaalkorras karistatud, ta on kandnud kahel korral vanglakaristust ka välismaal ning teda süüdistatakse raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises. 7.1. Prokuröri hinnangul ei ole J. Toomiku vahi all viibimise aeg, s.o natuke üle aasta, ebamõistlikult pikk ning tema kohtuistung algab juba 22.01.2013. Prokurör märgib, et KarS § 184 lg 1 sanktsiooni ja J. Toomikule esitatud süüdistuse raskust arvestades, võib temale mõistetav karistus jääda sanktsiooni keskmise, mitte alammäära lähedale. Ka kriminaalasja mahukust arvesse võttes, on prokuröri hinnangul J. Toomiku vahistamine jätkuvalt vajalik ja põhjendatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lg-s 1 sätestatud elektroonilisele valvele. 9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et J. Toomiku puhul ei ole alust arvata, et ta jätkaks kuritegude toimepanemist või hakkaks kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma, mistõttu oleks tema suhtes võimalik vahistamise asemel kohaldada elektroonilist valvet. 9.1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et J. Toomiku puhul ei oleks elektroonilise valvega saavutatav vahistamisega samaväärselt eesmärk, mida J. Toomiku vahi alla võtmisega on taotletud, kuivõrd tema poolt uute kuritegude toimepanemist ei ole elektroonilise valvega võimalik vältida. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt Tartu Maakohtu 14.12.2011 ja Tartu Ringkonnakohtu 17.07.2012 määrustele on hinnatud J. Toomikule esitatud kahtlustuse põhjendatust ning tema vahistamist on peetud vajalikuks uute kuritegude toimepanemise ja kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise vältimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud vahistamisalused jätkuvalt olemas nimetatud määrustes väljatoodud motiividel ning J. Toomiku toimepandud kuriteo iseloom ja varasem kuritegelik aktiivsus annavad endiselt alust arvata, et ta võib vabaduses viibides kuritegude toimepanemist jätkata. 9.2. Tartu Ringkonnakohus on 17.07.2012 määruses pidanud J. Toomiku vahistamise pikendamist üle 6 kuu vajalikuks, leides, et vahistamise pikendamiseks esinesid KrMS 130 lg 31 sätestatud kriteeriumid: tegemist on eriliselt keeruka ja mahuka kriminaalasjaga. Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et arvestades J. Toomiku senist elukäiku, mis on koosnenud pidevast kuritegude toimepanemisest, pikaajalisest vangistuses viibimisest erinevates riikides, tema enda antud ütluste kohaselt ligi 10 aastat kestnud narkootikumide tarvitamisest, samuti arvestades kahtlustuse kohaselt toimepandud kuriteo raskust ja vahistamisaluste jätkuvat olemasolu, kaalub J. Toomiku vahi all hoidmise vajadus kahtlustatava kohtu alla andmiseks ja edaspidiste kuritegude tõkestamiseks üles tema pikaajalise vahistamisega kaasneva põhiõiguste riive.

9.3. Ringkonnakohus leiab, et tõkendi asendamiseks ei anna alust ka määruskaebuses toodud asjaolud nagu töö- ja elukoha olemasolu, perekonna toetus ja J. Toomiku lubadused edaspidi õiguskuulekalt elada, kuna J. Toomiku eelnev elukäik on näidanud, et need ei mõjutaks teda kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et J. Toomiku suhtes ei ole võimalik mõne muu tõkendi kohaldamine. Ringkonnakohus märgib seejuures vastuseks määruskaebuses esitatud taotlusele asendada J. Toomiku vahistamine elukohast lahkumise keeluga, et vastavalt KrMS § 1371 lg-le 1 on võimalik vahistamise asendamine vaid elektroonilise valvega ning elukohast lahkumise keelu kui reeglina kohtueelses menetluses kohaldatava leebeima tõkendi kohaldamine on kohtumenetluses võimalik vaid prokuratuuri taotlusel. 10. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsja seisukohaga, J. Toomiku puhul tuleks vahistamine asendada elektroonilise valvega seetõttu, et vahistamise mõistlik aeg on möödunud. 10.1. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendist nr 3-1-1-9-12 juhindudes hinnata, et vahistamisaluse kaal ei oleks aja jooksul vähenenud, vahistamisega ei kaasneks isiku põhiõiguste põhjendamatut riivet ning vahistamine jääks mõistliku aja piiresse sõltumata vahistamisaluse olemasolust. Riigikohus nõustus aga nimetatud lahendis maakohtu põhjendustega, mille kohaselt avaneks süüdistataval kodus elektroonilise valve all viibides võimalus jätkata narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist ning leidis, et süüdistatava vahi all pidamine oli ligikaudu aasta pärast vahistamist oli veel põhjendatud. 10.2. Ringkonnakohtu hinnangul on J. Toomiku vahi all hoidmine praegusel ajal, s.o ligikaudu aasta pärast tema vahistamist, endiselt vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et selle aja jooksul oleks J. Toomiku vahistamise alus jõudnud ära langeda, kuna arvestades tema juba eelnevalt analüüsitud kõrget kuritegelikku aktiivsust nii Eestis kui ka välismaal, eksisteerib endiselt oht, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Ringkonnakohus märgib, et J. Toomikul on kriminaalasja menetlemise põhjendamatu venimise korral uuesti võimalus tõstatada küsimus vahistuse põhjendatuse või vahistamise elektroonilise valvega asendamise kohta. Praeguses menetlusstaadiumis ringkonnakohtu hinnangul vahi all oldud aja pikkus J. Toomiku tõkendi muutmiseks alust ei anna. 11. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et J. Toomiku puhul ei ole vahistamise asendamine elektroonilise valvega põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 12. J. Toomiku kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt J. Toomikule riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 5 pooltundi, põhjendatud. Arvestades määruskaebemenetluse keerukust, määruskaebuse mahtu (kaitsja sisulised seisukohad ligikaudu 1 lehekülg) ja maakohtu määrusega tutvumisele kuluvat mõistlikku aega, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud riigi õigusabi andmisele kuuluva aja arvestuseks kokku 4 pooltundi. Eeltoodust tulenevalt arvab ringkonnakohus vandeadvokaat Marina Valgele kaitsja tasuna 4 pooltunni eest 76,8 eurot, sh käibemaks 12,8 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas Maarika Kuusk