1-12-6658/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuaril 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-6658 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

Süüdimõistetu A.D vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

A.D (IK XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla) RESOLUTSIOON Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432 lg 3, kohus

määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu A.D temale Tartu Maakohtu 03. septembri 2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

A.D tunnistati Tartu Maakohtu 03. seprtembri 2012. a otsusega süüdi KarS § 121

järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A.D-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 08. märtsi 2007. a otsusega temale mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks ärakadmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti

7 kuud 24 päeva vangistust alates tema kinnipidamisest, s.o 18. juunist 2012. a. Kohtuotsus jõustus 19. septembril 2012. a.

A.D karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 11. veebruaril 2013. a.

2 A.D on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Järva Maakohtu 03. oktoobri 1995. a otsusega KrK § 115

1 lg 2, § 115 lg 3 p 2 - § 15 lg 2 ja § 113 järgi 4-aastase vangistusega;

2. Lääne-Viru Maakohtu 12. mai 2000. a otsusega KrK § 195 lg 2 järgi 69,02 euro suuruse

rahatrahviga;

3. Tallinna Linnakohtu 23. veebruari 2004. a otsusega KarS § 263 p 1, 4 järgi 5-kuulise

vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;

4. Tallinna Linnakohtu 29. juuni 2005. a otsusega KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi 7-aastase

vangistusega, millest KarS § 74 alusel pöörati 2 aastat kohesele täitmisele ja ülejäänud 5 aastat vangistust jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata;

5. Harju Maakohtu 08. märtsi 2007. a otsusega KarS § 424 järgi 2-kuulise vangistusega,

mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja millele liideti KarS § 65 lg

2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mõistes

liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu 10 päeva vangistust ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on A.D uue üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 24% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Seksuaalja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41- 62%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt soovib süüdimõistetu vabanedes asuda elama

välismaale. Kindel töökoht tal puudub. Kuna isik ei avalikustanud kriminaalhooldajale lähedaste kontaktandmeid, siis puudub info nimetatud suhete kohta.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

A.D avaldas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta soovib asuda elama välismaale ja seega oleks kriminaalhooldus raske.

Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, arvestades nii süüdimõistetu isikut kui ka tema poolt toimepandud kuritegusid.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Käesolevaks ajaks on A.D kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud

liitkaristusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kuna A.D ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabaneda,

siis leiab kohtunik, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja

3 käitumiskontrollile allutamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud sisulisest küljest.

On küll positiivne, et vangistuses ei ole süüdimõistetu pannud toime ühtegi

distsiplinaarrikkumist, tal puuduvad rahalised nõuded, tal on kogunenud vabanemisfondi esmaseks toimetulekuks vajalik raha ja väidetavalt on tal vabanemisel olemas ka töökoht, kuid nimetatud asjaolud ei ole siiski piisavad, et ennetähtaegset vabastamist toetada. Süüdimõistetut

on kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral ja reaalset vangistust kannab ta kolmandat

korda. Ta on olnud varasemalt ka katseajal, kuid sellest hoolimata kuritegelikku käitumist jätkanud ja rikkunud ka kriminaalhoolduse nõudeid. Materjalide põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu kuritegelikku käitumist on oluliselt mõjutanud alkoholi tarvitamine, kuid samas

ise ta probleemi alkoholi tarvitamises ei näe. Samuti on ta materjalidest nähtuvalt oma käitumise osas kohati ennastõigustav ega pruugi probleeme täiesti adekvaatselt hinnata. Kuna tema käitumises on esinenud ka vägivaldust, pannes toime vägivallaga seotud kuritegusid, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegset vabastamist eriti põhjalikult kaaluda ning vaadata, kas kuriteoriskid on piisavalt maandatud. Käesoleval juhul kohtul süüdimõistetut iseloomustavate

materjalide põhjal sellist veendumust kujunenud ei ole. Samuti ei ole süüdimõistetu

ennetähtaegne vabastamine võimalik seetõttu, et vabanemisel soovib ta asuda elama välismaale, mis aga ei sobi kokku ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse

olemusega, kus süüdimõistetu peab kriminaalhooldaja järelevalve all täitma nii seadusega sätestatud kontrollnõudeid kui ka kohtu poolt määratavaid kohustusi.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et A.D katseajaga tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ei ole võimalik ega põhjendatud. Süüdimõistetu ise ei soovi ennetähtaegselt

vabaneda ning seda ei toeta ka tema vabastamisjärgsed elutingimused ega jätkuvad kuriteoriskid.

Kohtunik