1-12-11796/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

15. jaanuar 2013 Kriminaalasi

(number menetlus) ja nr 1-12-11796 (kohtueelses menetluses nr 12284000123)

riik V.S versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav

V.S

(isikukood ; elukoht xxxx XXX

xxx xx-x xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus

KarS

§ 263 p 1 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada V.S (KarS)

süüdi § 263 p 1 järgi ja mõista talle karistusseadustiku

karistusena vangistus 2 (kaks)

74 lg 1 ja lg 3 alusel kuud; KarS § määrata, et mõistetud

vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata V.S-ile katseaeg 18

(kaheksateist)

V.S ei kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumis

75 lg-s -

kon V.S-ile trolli nõuded; määrata käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xxx xx-x xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx V.S-ile ; tühistada tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1. K.M V.S-ilt 600 (kuussada) rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista € K.M kasuks;

2.2 välja mõista kaheksakümmend) € V.S-ilt sundraha 480 (nelisada

riigi ja

õigusabi tasu kolmkümmend ka ) € ja

38 ( heksa

40 senti ning muu kriminaalmenetluse kulu

2 (kaks) € ja 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 521 (viissada kakskümmend üks) € ja 10 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 43

3 senti tasumine, (nelikümmend kolm) € ja 4

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

2.2

Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale

-des 318 321, mille koha-

edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § –

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest;

apellatsiooni eatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja õiguse kasutamise soovist tuleb t kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § –

-de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 naalhooldaja kriminaalhoolduskäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi nõudeid või ei täida talle kontroll

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makseangas või korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr

1-12-11796

“);

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on V.S toime pannud kuriteona avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga arS § § 263 p 1 järgi, mis seisnes K

selles, et tema

10. juuni 2012 kella 04.00 paiku Viljandi linnas Viljandi järve ääres, so avalikus kohas, tungis kallale K.M.le , keda lõi peaga näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu selili ning peksis seejärel rusikatega näkku ja keha piirkonda, tekitades kannatanule tervisekahjustuse ja K.M.t rikkudes oma käitumisega läheduses viibivate isikute õigusrahu.

2.

e Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi . KarS § 74 lg 1 ja

263 p 1 ja karistamises vangistusega 2 kuud lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, määrata V.S-ile katseaeg 18 kuud

koos allutamisega KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile.

3. gud kokkuleppemenetluses Kohtu õiguslikud motiveerin

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg okkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest -le 2 on k

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikat

siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS (Avaliku korra rikkumine) p 1 karistatakse § 263 näeb ette süüdlase karistamise

rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.3.

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS §

1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

K.M on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta mata kahju hüvitamiseks tsiviilhagi

summas . Tsiviilhagi tuleb alusel rahuldada ning

600 € VÕS § 1043 ning VÕS § 1045 lg 1 p 2

välja mõista € V.S-ilt 600 (kuussada) K.M.i kasuks.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), 2. jaos ( ; § 180 § 188) - -

ning 3. jaos ( ; § 189 § 192). -

KrMS § 189 ( mise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvi ohtu tamine

kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS.

189 lg 2). §

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud).

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. € Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest o 480 .

10. jaanuar 2013

nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks € kuus.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kord

kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud V.S

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna €. Süüdistatav 38,40

V.S

loobus kaitsja

kohtuistungist osavõtust. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu . kohtukutse kättetoimetamise

– 2,70 €

Kriminaalmenetluses on s etluskuludeks kokku: sundraha üüdistatavale arvestuslikult men

480 , 38,40 ja muu kriminaalmenetluse kulu . € riigi õigusabi tasu € 2,70 €

KrMS § 180 ( ) lg 1 s res arvestatakse üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuu

KrMS § ) sätestatud erandeid. KrMS § -s 182 (

180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu kä KrMS § 180 ivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata . o tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m endused uud põhj

KrMS § 313 ( üüdimõistva ) lg 1 p 8 kohaselt s

kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahk umise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassa - tsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar