1-13-164/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

15. jaanuar 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-164 (kohtueelses menetluses nr 12260104862) riik L.U versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Küllike Taits Süüdistatav L.U

(isikukood xxx; elukoht xxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ilma kindla ; töökohata; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada L.U (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS 65 lg oleva kohtu- §

2 alusel suurendada käes

otsusega L.U-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt 14.09.2011.a. otsusega L.U-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu võrra ning mõista liitkaristusena vangistus 6 (kuus) kuud; L.U-le KarS §

alusel arvata eelvangistuse aeg 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda L.U-le kandmata karistuseks vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus 5 kuud ja 28 päeva L.U-le

üldkasuliku tööga lmsada viiskümmend kuus) tundi ja määrata üldkasuliku töö

356 (ko tegemise tähtajaks ; üldkasuliku töö tegem KarS

15. jaanuar 2014 isel allutada L.U

§ 75 lg-s kontrollile alalise elukohaga xxxxx xxxx xxxxxx xxxx

1 sätestatud käitumis xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx; tühistada tõkendina kohal L.U-le datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. V L.U-lt sundraha 480 (nelisada älja mõista kaheksakümmend) € ja riigi õigusabi

tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) € ja 40 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 518 (viissada kaheksateist ) € ja 0 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 43 (nelikümmend kolm) € ja 20 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sät - estatud alustel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooni tamise soovist tuleb teatada Tartu õiguse kasu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;

3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.4 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB

P aksekorraldusele: viiteangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel m number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr “); 1-13-164

3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise on L.U

joobeseisundis selles, et tema juhtis 22.11.2012.a. kella 13.20 KarS § 424 järgi, mis seisnes

paiku -Leebiku tee 4.kilomeetril Viljandimaal Tarvastu vallas Vooru külas Suislepa mootorsõidukit Volkswagen Golf, riiklik registreerimisnumber – puudus, joobeseisundis tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 MK III EST ARAF 0016 näit lõpliku mõõtetule - musena 1,40 mg/l, kus lõplikust lugemist 1,54 mg/l on maha arvatud mõõtemääramatus 0,14 mg/l.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi kuulise vangistusega. KarS § 68 ja karistamises 3 (kolme)-

alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 22.11.2012 kuni 23.11.2012.a , so 2 päeva karistuse hulka ja kandmata karistuseks lugeda 2 kuud ning 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt 14.09.2011.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 kuu võrra ja liitkaristuseks mõista L.U-le 5 kuud ning 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus 356 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemisel peab L.U järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) il - muma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 7) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata üks aasta.

3.

luses Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenet 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest -le 2 on kokkuleppemenetluse

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid Krimi ; § 173 § 179), 2. jaos ( - ; § 180 § 188) - ning 3. jaos ( ; § 189 § 192). -

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaal e otsus menetluse kulude hüvitamin tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvi ohtu tamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS.

§ 189 lg 2). Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud). KrMS § 175 lg 1 p 9 üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev kohaselt on menetluskuluks s

sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest o 480

10. jaanuari 2013

nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks € kuus.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohase riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu lt arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kord

kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud L.U

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna €. Süüdistatav

38,40 L.U loobus kaitsja

kohtuistungist osavõtust.

Kriminaalmenetluses on s u: sundraha üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokk

€ ja riigi õigusabi tasu 38,40 €. KrMS § 180 ( ) lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tuleb

alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

L.U on kahtlustatavana kinni peetud 22.11.2012 kuni 23.11.2012, seega on

L.U viibinud eelvangistuses rvatakse eelvangistus

2 päeva. KarS § 68 kohaselt a karistusaja hulka, kusjuures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev vangistus .

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme - päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik