4-12-6763/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 14.01.2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Vaidlustatud lahend

Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna 02.12.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2317,12,012804 Kaebuse esitanud isik

D.V ,

isikukood: xxx , elukoht: Kirsi 8 Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus

LÕPPOSA

Jätta Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna 02.12.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2317,12,012804 muutmata ning D.V kaebus rahuldamata.

Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju

Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kättesaamisest.

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 02.12.2012.a Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseijaoskonna kiirmenetluse otsusega karistati D.V LS § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 40 eurot.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis D.V esmase juhtimisõigusega juhina

mootorsõidukit, millel puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid, millega rikkus LS § 106 lg 3 nõudeid ja pani toime LS 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusalune isik esitas kohtule kaebuse, milles taotleb määratud karistuse kergendamist, asja arutamisest ta osa võtta ei soovi.

Kohtuväline menetleja edastas kohtule seisukoha, milles leiab, et D.V-le määratud karistus on seaduslik ja õiglane, kiirmenetluse otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Kohtuväline menetleja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Väärteoasi nr.4-12-6763

2

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Käesolevas menetluses on kohus saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, kes on esitanud kaebuse suhtes omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. V™S § 120 lg 1 kohaselt lahendab kohus esitatud kaebuse kirjalikus menetluses.

Kaebaja ei vaidlusta talle esitatud süüdistust sisuliselt. LS § 106 lg 3 kohaselt peab autol, mida juhib esmase juhiloa omaja olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. D.V poolt väärteo toimepanemise kohta antud ütlustest nähtub, et ta juhtis sõidukit, millel ei olnud ees ja taga algaja juhi tunnusmärke, kuna taga olnud tunnusmärk kukkus maha ning ees olnud tunnusmärki ei olnud näha läbi uduse esiklaasi. Tunnistaja Sergei Igaševi

ütluste kohaselt kontrollis ta 02.12.2012 kell 17.48 liiklusjärelevalve teostamise käigus

sõiduautot Audi A-4 registreerimisnumbriga xxx, mida juhtis esmase juhtimisõigusega juht D.V ning sõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid.

Seega leiab kohus, et ülalmainitud tõenditega on D.V-le süüks arvatud teo toimepanemine tõendamist leidnud.

Liiklusseaduse § 242 lg 1 näeb karistusena ette selles sätestatud väärteo eest rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

Kohus leiab, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja järginud KarS § 56 sätestatud põhimõtteid. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja põhjendatult arvestanud isiku süü

astet, kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi mitmetes lahendites on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja

seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi

süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07). Sellest johtuvalt on kohtuväline menetleja õigesti arvestanud D.V varasemat käitumist, nimelt asjaolu, et teda on varasemalt korduvalt karistatud väärteokorras ning arutatava väärteo

toimepanemise ajaks ei olnud eelnevad karistused kustunud, kuid see ei sundinud teda uue

väärteo toimepanemisest hoiduma. Isikule määratud karistusmäär – rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses - jääb alla LS § 242 lg 1 sätestatud sanktsiooni ühe neljandiku. Eeltoodu alusel on kohus

seisukohal, et selline karistus vastab toimepandule, on kooskõlas karistuse mõistmise

põhimõtetega ja seega on seaduslik ja õiglane. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ei ole alust.

Kohtunik Julia Vernikova