1-11-12853/26 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-12853 (08260103658)

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Kriminaalasi

K.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja

§ 213 lg 1 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. novembri 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava K.B (K.B) kaitsja

vandeadvokaat Anu Pärteli (Pärtel) apellatsioon

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 jätta süüdistatava K.B kaitsja

vandeadvokaat Anu Pärteli apellatsioon Tartu Maakohtu 13. novembri 2012 otsuse peale läbi vaatamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6.40 eurot (kuus eurot ja nelikümmend senti), vandeadvokaat Anu Pärtelile tema poolt K.B-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista K.B-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse. K.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „K.B 1- 11-12853 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

1.

süüdi KarS § 199 lg 2

Tartu Maakohtu 13.11.2012 otsusega tunnistati K.B

p 8, 9 järgi ja karistati 2-aastase vangistusega. Sama otsusega tunnistati K.B süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti K.B-le liirkaristuseks 2 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendas kohus mõistetud karistust osaliselt Tartu Maakohtu 06.08.2009 otsusega mõistetud karistusega 3 aastat 6 kuud ja 3 päeva vangistust ja mõistis lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 4 aastat vangistust. Tartu Maakohtu 06.08.2009 otsuse järgi ära kantud 3 aastat 3 kuud ja 8 päeva arvas kohus mõistetavast vangistusest maha, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 22 päeva vangistust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 13.11.2012. Süüdistatavale karistuse mõistmisel juhindus maakohus KarS §-st 56 ning võttis arvesse, et K.B pani toime teise astme kuriteod. Kohus ei tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid, karistust kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Samuti arvestas kohus, et süüdistatavat on varem kümnel korral kriminaalkorras karistatud, sh varguste eest. Väärteokorras on teda karistatud kuuel korral. Seega on K.B puhul tegemist retsidiivsusele kalduva isikuga, kes, hoolimata eelnevatest karistustest, on jätkanud kuritegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel pidas kohus silmas nii K.B varasemat kuritegelikku minevikku kui ka kuriteo asjaolusid ja kuritegudega tekitatud märkimisväärset kahju. Lisaks ei olnud käesolevas asjas tegemist ühekordse episoodiga, vaid K.B pani kuriteo toime korduvalt. Seega asus kohus seisukohale, et K.B-le tuleb mõista karistuseks vangistus. Kohus leidis, et K.B tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal. Sellega on kindlustatud õiguskorra huvid ning on saavutatav karistuse eesmärk.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, vaidlustades kohtuotsust K.B-le karistuse mõistmise osas ning taotledes karistuse kergendamist, lugedes maakohtu otsusega mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 06.08.2009 otsusega mõistetud karistusega. Apellatsiooni kohaselt on K.B seisukohal, et maakohus pidanuks lugema mõistetava karistuse kaetuks Tartu Maakohtu 06.08.2009 otsusega mõistetud karistusega. Põhjuseks on see, et maakohtu otsusega tuvastatud kuriteod on toime pandud enne Tartu Maakohtu 06.08.2009 otsusega mõistetud karistust, s.o jaanuar 2008 kuni november 2008, ja kui need kuriteod oleks avastatud varem, siis oleks karistus mõistetud ühe otsusega. Samuti on K.B hinnangul oluline see, et kuriteod on avastatud ainuüksi seetõttu, et ta ise need üles tunnistas ja näitas ette sündmuskohad. Vastasel juhul ei oleks neid avastatud. Need faktorid on piisavalt kaalukad, et kohaldada KarS § 65 lg 1 järgi § 64 lg 1. Seega, mõistes K.B antud kohtuotsusega süüdi, tuleks talle mõista karistused KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 213 lg 1 järgi nii, et lugeda mõistetav karistus kaetuks Tartu Maakohtu 06.08.2009 otsusega.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3.

kaitsja esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle

Ringkonnakohus, hinnates K.B

kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. 4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsiooni ja apelleeritava kohtuotsusega, leiab, et süüdistatava K.B kaitsja apellatsioon on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub alus. Apellatsioonis heidetakse maakohtule ette, et kohus pidanuks K.B-le KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristust mõistes lugema uue otsusega mõistetava karistuse KarS § 64 lg

1 alusel kaetuks varasema, s.o Tartu Maakohtu 06.08.2009 otsusega mõistetud karistusega. Eeltoodud seisukohta põhjendab apellant asjaoluga, et kui käesoleva kriminaalmenetluse aluseks olevad kuriteod oleks avastatud varem, siis oleks karistus mõistetud ühe otsusega.

4.1

Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonis esitatud seisukoht põhjendamatu ega anna alust maakohtu otsusega mõistetud karistuse kergendamiseks. KarS § 65 lg 1 kohaselt mõistetakse juhul, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, liitkaristus KarS §-s

64 sätestatud korras. Nimetatud sätte lõike 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskemaga. Seega näeb karistusseadustik liitkaristuse hilisemal mõistmisel ette kaks alternatiivi ning see, kumba viisi konkreetsel juhul kohaldada, on kohtu otsustada.

4.2

Liitkaristuse moodustamise viisi valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest ja karistuse eesmärkidest. Ringkonnakohus leiab, et liitkaristuse mõistmine apellatsioonis taotletud viisil, s.o lugedes uue otsusega mõistetava karistuse kaetuks Tartu Maakohtu 06.08.2009 otsusega mõistetud karistusega, oleks osutunud võimalikuks juhul, kui K.B süü käesoleva kriminaalasja esemeks olevate kuritegude toimepanemisel oleks olnud niivõrd väike, et kui kuritegusid oleks arutatud ühes menetluses, poleks hiljem tuvastatud kuriteod suurendanud temale eelmise otsusega mõistetud karistust. See tähendab, et kui kõiki K.B-le eelmises ning käesolevas maakohtu otsuses ette heidetud kuritegusid oleks arutatud samaaegselt, oleks nende eest mõistetav liitkaristus jäänud samaks nagu Tartu Maakohtu 06.08.2009 otsusega mõistetu.

4.3

käesolevas kriminaalasjas süüdi kuueteistkümnes

Maakohus mõistis K.B

varguse ja kahes arvutikelmuse episoodis. Kuritegudega põhjustas K.B kannatanutele märkimisväärse kahju. Seega oli tegemist mahuka süüdistusega, mille eest kohus karistas K.B liitkaristusega 2 aastat vangistust. Maakohus arvestas karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja kuriteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist, mistõttu mõistis liitkaristuse alla KarS § 199 lg-s 2 ja § 213 lg-s 1 sätestatud sanktsioonide keskmisi määrasid. Eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et uue otsusega mõistetud karistuse kaetuks lugemine Tartu Maakohtu 06.08.2009 otsusega mõistetud karistusega, ei oleks kooskõlas süüdistatava süü ega karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Seda enam, et maakohus, mõistes K.B-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat vangistust, suurendas raskeimat, s.o Tartu Maakohtu 06.08.2009 otsusega mõistetud karistust 3 aastat 6 kuud 3 päeva vangistust vaid 5 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra. Seega on maakohtu otsus karistuse mõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust selle tühistamiseks. 5. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus