1-12-4707/91 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07.detsembril 2012 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number

1- -4707 12 (11240104997) Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk

Merike Erisalu k Inga Kaljus , tõl Kriminaalasi

F.M i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 - järgi, V.M i süüdistuses KarS § 200 lg 2 -

p 7, § järgi, L.B

lg 2 p 7,8

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, Maksim T.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, T.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja Maksim Kovalenko süüdistuses KarS § 199

lg 2 p 7,8,9, § 202 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri Natalja prokuröri abi

Firsova ja Jaa

nika Kõrgmaa

Süüdistatavad

F XXX .M isikukood Eesti , Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel- vene keel,

xxx ukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistatud: , el

1. 16.06.2011

199 Viru Maakohtu poolt KarS § lg 2 p 7,8,9, § 215 lg 2 p 1, § 266 lg 1, § 121

järgi KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud 28 päeva, KarS § 74 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud, KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 11 kuud 28

päeva katseajaga 18 kuud. Viru Maakohtu 11.10.2011 määrusega pöörati Viru Maakohtu

16.06.2011 kohtuotsusega mõistetud

ärakandmata karistus 11 kuud 28 päeva

2

vangistust, täitmisele. Karistuse algus

11.10.2011. Karistus kantud, vabanes 09.10.2012.

Viibis vahi kahtlustatavana all 29.09.2011-

30.09.2011, s.o 2 päeva ja 10.10.2011, s.o 1 päev, kokku 3 päeva.

Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 30.09.2011,

Viibib vahi alla käesolevas kriminaalasjas alates 07.11.2012

V.M isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik haridus, emakeel- vene keel, , põhi

töötu, elukoht ja xxx, varem kriminaalkorras : xxx karistamata.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates

03.05.2012. Vahistatud alates 25.05.2012 kriminaalasja nr 12240102289 raames.

L.B isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel- vene keel,

töötu, elukoht: xxx varem kriminaalkorras , karistatud:

1. 14.06.2011

Viru Maakohtu poolt KarS § 183 lg 2 p 1 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 3 aastat

Viibis kahtlustatavana vahi all 28.09.2011- 30.09.2011, s.o 3 päeva.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 30.09.2011

Maksim T.U isikukood 39405231512, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel- vene keel,

xxx elukoht: xxx varem kriminaalkorras karistatud: ,

1. 02.05.2012

Viru Maakohtu poolt KarS § 275 järgi KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 17 päeva katseajaga 18 kuud;

2. 15.05.2012

Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5,7, § 200 lg 2 p 4, § 266 lg 2 p 1,3 järgi KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 3 kuud 27 päeva katseajaga 2 aastat;

3. 17.08.2012

Viru Maakohtu poolt KarS § 199

3 lg 2 p 4,5, § 275 järgi KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, KarS § 65 lg 1, § 64

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 6 kuud 15

päeva, KarS § 74 lg 2 alusel 30 päeva

vangistust, KarS § 74 lg 1 alusel 1 aasta 5 kuud 15 päeva vangistust katseajaga 2 aastat

Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 16.11.2011

T.U isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, emakeel- vene

keel, xxx, elukoht: (xxx), varem kriminaalkorras xxx karistatud:

1. 02.05.2012

Viru Maakohtu poolt KarS § 274 lg 1, § 275 järgi KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 aluselvangistusega 1 kuu 27 päeva katseajaga 18 kuud;

2. 15.05.2012

Viru Maakohtu poolt KarS § 266 lg 2 p 1,3, § 199 lg 2 p 5,7 järgi KarS § 64 lg

1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel

vangistusega 5 kuud 27 päeva katseajaga 3 aastat;

3. 17.08.2012

Viru Maakohtu poolt KarS § 199

lg 2 p 9, § 274 lg 1 § 25 lg 2, § 275 järgi -

KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68

lg 1, §65 lg 1, § 64 lg 1 alusel vangistusega 9

kuud 2 päeva, KarS § 74 lg 2 alusel vangistusega 35 päeva, KarS § 74 lg 1 alusel

vangistusega 7 kuud 27 päeva katseajaga 2 aastat

Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 16.11.2011,

Vahistatud teise kriminaalasja raames alates 20.11.2012

Maksim Kovalenko isikukood 39104172223, Venemaa kodanik, põhiharidus, emakeel- vene keel,

töökoht xxx elukoht: , varem , , xxx xxx kriminaalkorras karistatud:

1. 14.06.2011

Viru Maakohtu poolt KarS § 199

lg 2 p 4,7,8 järgi KarS § 68 lg 1 alusel

vangistusega 5 kuud 28 päeva katseajaga 18 kuud Tõkendit ei ole kohaldatud.

4

Kaitsjad

F.M-i kaitsja

vandeadvokaat Nikolai Rõžov V.M-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev

L.B kaitsja vandeadvokaa Eduard t Bulattšik

Maksim T.U kaitsja vandeadvokaat

S. Politšev

T.U ja Maksim Kovalenko kaistja vandeadvokaat Kaido Kooga

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, 301, 306, 309 3, lg 1, 310 lg 1, 311, 312, 313, 315 kohus

O t s u s t a s:

F.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi.

Mõista karistuseks 2(kaks) aastat vangistust.

Vastavalt - KrMS § le 238 lg 2 vähendada F.M ile mõistetud karistust -

ühe kolmandiku ehk võrra. Kandmisele kuulub 1(üks) aasta 4 8(kaheksa) kuu

(neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.09.2011-30.09.2011 ja 10.10.2011, s. o kokku 3 päeva. Kandmisele kuulub lõplikult 1(üks) aasta 3 (kolm) kuud 27(kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Tõkend jätta F.M i suhtes muutmata. - - vahistamine-

Karistuse kandmise alguseks lugeda 07.11.2012 ehl alates kinnipidamise kuupäevast.

V.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi. Mõista karistuseks 9(üheksa) kuud vangistust.

V.M süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Mõista karistuseks 3(kolm) aastat vangistust.

KarS § mõista 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskeima liitkaristuseks 3(kolm) aastat vangistust.

5

Vastavalt KrMS § vähendada -le 238 lg 2 V.M-ile mõistetud

karistust ühe kolmandiku ehk 1(ühe) aasta võrra. K

andmisele kuulub 2(kaks) aastat vangistust.

Tõkend tühistada ja valida V.M ile - - elukohast lahkumise keeld-

KrMS § uueks tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla 130 lg 4-1 alusel selles kriminaalasjas vahetult kohtusaalis.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 07.12.2012 ehk kinnipidamise kuupäevast.

L.B süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi. Mõista karistuseks 9(üheksa) kuud vangistust.

Vastavalt KrMS § 2 vähendada L.B-le mõistetud -le 238 lg

karistust ühe kolmandiku eh võrra. Kandmisele kuulub

k 3(kolme) kuu 6(kuus) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja 65 lg 2 alusel, pöörata Viru Maakohtu 14.06.2011

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 6 kuud vangistust täitmisele, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust

Viru Maakohtu 14.06.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata

osa, 1 aasta 6 kuud vangistust,

võrra ning mõista L.B-le liitkaristuseks 2(kaks) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.09.2011-30.09.2011, s.

o 3 päeva.

Kandmisele kuulub 1(üks) aasta 11(üksteist) kuud 27(kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Tõkend tühistada, KrMS § 130 lg 4 - elukohast lahkumise keeld- -1 alusel

kohtuotsuse täitmise tagamiseks valida L.B-le uueks tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla vahetult kohtusaalis.

Karistuse kandmise alguseks lugeda . 07 12.2012 või kinnipidamise kuupäevast.

MAKSIM T.U süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi.

Mõista karistuseks üheksa) kuud 9( vangistust.

Vastavalt KrMS § le 238 lg 2 vähendada Maksim T.U le mõistetud -

karistust ühe kolmandiku ehk võrra. Kandmisele kuulub 3(kolme) kuu 6(kuus) kuud vangistust.

6

KarS § 65 lg 1, 64 lg 1 alusel lugeda kergem käesoleva kohtuotsusega

mõistetud karistust, 6 kuud vangistust raskeima Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega, 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust, ning

mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust. Arvata Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse osa, 1(üks) kuu, liitkaristusest maha.

Kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 5(viis) kuud 15(viisteist) päeva vangistust.

Lähtudes KarS § 74 lg 1,3 jätta vangistus tingimisi Maksim T.U suhtes

kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Maksim T.U katseaja

kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-5 ettenähtud kontrollnõudeid. Katseajaks määrata 2(kaks) aastat.

Katseaja algus 07.12.2012. –

KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevalt kohustada Maksim T.U käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata Maksim T.U katseajaks Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld- Maksim T.U suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

T.U süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. Mõista karistuseks 6(kuus) kuudvangistust.

Vastavalt KrMS § le 238 lg 2 vähendada T.U le mõistetud -

karistust ühe kolmandiku ehk võrra. Kandmisele kuulub 2(kahe) kuu 4(neli) kuud vangistust.

7 Karistuse kandmisele alguseks 07.12.2012 ehl kinnipidamise kuupäevast.

Tõkend tühistada - elukohast lahkumise keeld- ja valida T.U

suhtes tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla käeoleva kriminaalasja raames.

MAKSIM KOVALENKO süü unnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi. di t

Mõista karistuseks 1(üks) aasta

6(kuus) kuud vangistust.

MAKSIM KOVALENKO

süüdi tunnistada KarS § 202 lg 2 p 1 järgi. Mõista karistuseks 2(kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks mõista liitkaristuseks 1(üks) aasta 6(kuus) kuud vangistust.

Vastavalt KrMS § vähendada Maksim Kovalenkole mõistetud -le 238 lg 2

karistust ühe kolmandiku ehk võrra. K 6(kuue) kuu andmisele kuulub 1(üks) aasta vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel, pöörata Viru Maakohtu 14.06.2011

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuud 28 päeva

vangistust täitmisele, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud

karistust 1 aasta vangistust, Viru Maakohtu 14.06.2011 kohtuotsusega , mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuud 28 päeva vangistust, võrra ning

mõista Maksim Kovalenkole 1(üks) aasta 5 liitkaristuseks (viis) kuud 28(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 1076(üks tuhat seitsekümmend kuus) tundi.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

24(

kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 75 lg 1 p 1 5 tulenevalt kohustada üldkasuliku töö tegemise ajal - järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas xxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

8

Määrata Maksim Kovalenko ÜKT tegemise ajaks Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kannatanute tsiviilhagid rahuldada järgmiselt:

A. A.

tsiviilhagi summas 8005,69 eurot rahuldada täielikult;

T. tsiviilhagi sum K. mas 7280,29 eurot rahuldada täielikult; A. K.i tsiviilhagi summas 1386,47 eurot rahuldada täielikult;

T. S. tsiviilhagi summas 127,18 eurot rahuldada täielikult; I. A.i tsiviilhagi summas 766,87 eurot rahuldada täielikult;

S. i tsiviilhagi summas 1252,51 L. eurot rahuldada täielikult; xxx tsiviilhagi summas 661,32 eurot rahuldada täielikult;

A. P. tsiviilhagi summas 130,40 eurot rahuldada täielikult;

T. tsiviilhagi summas Š. 384,88 eurot rahuldada täielikult;

J. J. e tsiviilhagi summas 1023,71 eurot rahuldada

täielikult;

D. K.

e tsiviilhagi summas 79 eurot rahuldada täielikult.

Välja mõista F.M-ilt ja Maksim Kovalenkolt solidaarselt tsiviilhagide katteks:

- 8005,69 eurot

(arveldusarve nr xxx) kasuks; A. A.

- 766,87 eurot i (arveldusarve nr xxx) kasuks. I. A.

Välja mõista F.M ilt ja L.B-lt - solidaarselt tsiviilhagide katteks:

- 661,32 eurot xxx (arveldusarve nr xxx AS SEB pank) kasuks;

- 1252,51 eurot i (arveldusarve nr ) kasuks; S. L. xxx

- 384,88 eurot (arveldusarve nr xxx)) kasuks. T. Š.

Välja mõista Maksim T.U-lt, T.U-lt (tema alaealisuse kestel

tsiviikostjalt linnalt, mis on esindatud xxx poolt) ja Maksim Kovalenkolt xxx solidaarselt tsiviilhagi katteks:

- 1386,47 eurot A. i (arveldusarve nr ) kasuks. K. xxx

Välja mõista F.M-ilt, Maksim T.U-lt, T.U-lt (tema

alaealisuse kestel tsiviikostjalt xxx linnalt, mis on esindatud xxx poolt) ja xx Maksim Kovalenkolt solidaarselt tsiviilhagi katteks:

- 7280,29 eurot

(arveldusarve nr xxx) kasuks. T. K.

Välja mõista F.M-ilt , Maksim T.U-lt ja Maksim Kovalenkolt solidaarselt tsiviilhagi katteks:

- 127,18 eurot (arveldusarve nr xxx) kasuks. T. S.

9

Välja mõista F.M ilt , V.M ilt ja L.B-lt - -

solidaarselt tsiviilhagi katteks:

- 130,40 eurot A. (arveldusarve nr xxx) kasuks. P.

Välja mõista F.M-ilt , V.M-ilt ja Maksim Kovalenkolt solidaarselt tsiviilhagi katteks:

- 1023,71 eurot J. J.e (arveldusarve nr xxx) kasuks.

Välja mõista V.M ilt tsiviilhagi - katteks:

- eurot

e ( arveldusarve nr xxx) kasuks. 79 D. K.

Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Rõžovi taotlus ja määrata t

ema poolt F.M-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise

eest 38,40 eurot ja 307,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot ja 256 6,40 eurot ja 51,20 eurot). eurot, käibemaks

Välja mõista F.M-ilt riigituludesse menetluskulud: 200 eurot sundraha.

Menetluskulud: 235 eurot sundraha, 326,14 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 38,40 eurot ja 307,20 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -

jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taot a tema lus ja määrat

poolt V.M-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus

menetluses osalemise eest 38,40 eurot ja 345.60 (s.h kohtulikus

kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot ja 288 6,40

eurot, käibemaks

eurot ja 57,60 eurot ).

Välja mõista V.M-ilt riigituludesse menetluskulud: 200 eurot sundraha.

Menetluskulud: 235 eurot sundraha, 134,40 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 38,40 eurot ja 345,60 eurotkaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -

jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

10

Rahuldad

a tema poolt a vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus ja määrat

L.B-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses

osalemise eest 38,40 eurot ja 339,84 eurot (s.h kohtulikus

kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot ja 283,20 6,40 eurot, käibemaks

eurot ja 56,64 eurot).

Välja mõista L.B-lt riigituludesse menetluskulud: 200 eurot sundraha.

Menetluskulud: 235 eurot sundraha, 100,37 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 38,40 eurot ja 339,84 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -

jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Rahuldada vandeadvokaat

S. Politševi taotlus ja määrata tema poolt Maksim

T.U le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses

osalemise eest 38,40 eurot ja 304,20 eurot (s.h kohtulikus

kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot ja 256 eurot, 6,40 käibemaks

eurot ja 51,20 eurot ).

Maksim T.U menetluskulud:

134,35 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 38,40 eurot ja 307,20 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -

jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Jätta Maksim T.U lt menetluskulu sundraha välja mõistmata, sest sundraha on välja mõistetud Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsusega.

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt T.U-le

ja Maksim Kovalenkole osutatud õigusabi tasu suuruseks

kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot ja 307,20 eurot (s.h

kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest eurot ja 256 eurot 32 ,

käibemaks 6,40 eurot ja 51,20 ).

T.U menetluskulud: 38,35 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest,

38,40 eurot ja 307,20 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud

õigusabi eest ( M. Kovalenko ja T.U ühiskulu)

, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest

11 -

jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Jätta T.U lt menetluskulu sundraha välja mõistmata, sest sundraha on välja mõistetud Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsusega.

Välja mõista Maksim Kovalenkolt riigituludesse menetluskul

ud: 200 eurot sundraha.

Menetluskulud: 235 eurot sundraha, 76,80 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -

jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2800049900. Maksekorraldus tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid- 23.08.2011 xxx asuvast korterist võetud DNA proov, 26.08.2011

xxx S. i korterist varastatud L.

asuvast korterist võetud DNA proov,

protsessori osad, DNA proov, jalatsijälje fragment ja sündmuskohajälgede kaart, mis on antud hoiule Ida Prefektuuri- hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 14.12.2012 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 31.12.2012

Kohtuotsus jõustub 15 päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse te - rvikteksti

kättesaadavusest ehk juhul kui ükski menetluspool ei esitanud

16.01.2013 apellatsiooni kohtuotsuse peale.

Süüdistus

12 F.M on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud vargused, 23.08.2011 ajavahemikul kella 12.15

kuni 15.10 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos xx xx

ja Maksim

Kovalenkoga viimasele kuuluva sõiduautoga juurde, väljus autost ja läks xxx

maja taha hoovi, kus märkas, et esimese korruse äärmine aken on kergesti avatav. F.M ronis aknalauale, pistis käe läbi prao sisse ning avas akna,

mille kaudu tungis

korterisse nr xxx, kust varastas fotokaamera Sony A. A.

maksumusega 447,38 eurot, sülearvuti Asus maksumusega 766,94 eurot, väikese LG mängija maksumusega 100,00 eurot, meeste käekella Tag Hauer

maksumusega 3000,00 eurot, meeste kullast pitsatsõrmuse maksumusega

2140,00 eurot, kuldketi ristikesega maksumusega 255,65 eurot, rubiiniga

kuldsõrmuse maksumusega 223,69 eurot, kiviga kuldkõrvarõngad

maksumusega 223,69 eurot, pärlikee maksumusega 159,78 eurot,

merevaigupärlid maksumusega 31,96 eurot, kullast komplekti (käevõru,

kõrvarõngad, kett) maksumusega 319,00 eurot, 4 juukseklambri EVITA

PERON, ühe klambri hind 39,94 eurot, kokku 159,76 eurot, nahast

ehetekohvri maksumusega 127,82 eurot, kotti Lancome maksumusega 50,00 eurot. Varastatud asjad pani F.M kotti, ronis aknast välja ja läks tagasi

teda ootava M. Kovalenko autosse. Pärast seda viis M. Kovalenko teda

Kohtla- A.le tekitatud kahju summas 8005,67 eurot. Järvele. Kuriteoga on A.

Peale selle, F.M 26.08.2011 ajavahemikul alates kella 11.00 kuni

12.00 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis Maksim T.U, T.U

ja Maksim xxxmaja Kovalenkoga viimasele kuuluva sõiduautoga

juurde, murdis lahti esimesel korrusel asuva

korteri nr akna, peale T. K. xx mida F.M jäi õue ootama, M. ja T.U aga ronisid akna kaudu

korterisse, kust varastasid arvutihiire maksumusega 20,00 eurot,

mobiiltelefoni HTC laadija maksumusega 45,00 eurot, mobiiltelefoni HTC

kõrvaklapid maksumusega 33,00 eurot, arvuti ACES laadimisseadeldise

maksumusega 50,00 eurot, fotoaparaadi Canon maksumusega 300,00 eurot,

navigaatori Tom-Tom maksumusega 249,00 eurot, Inglismaa lipuga

kõrvaklapid maksumusega 60,00 eurot, sülearvuti Apple MacBook Air 13 maksumusega 1400,00 eurot, fotoaparaadi Nikon maksumusega 499,00 eurot,

televiisori Samsung maksumusega 300,00 eurot, fotoaparaadi Pentax maksumusega 300,00 eurot, kullast komplekti: käevõru + kett, maksumusega

1200,00 eurot, kuldkõrvarõngad maksumusega 350,00 eurot, pärliga

kuldsõrmuse maksumusega 300,00 eurot, oksakujulise kuldsõrmuse

maksumusega 150,00 eurot, topaasiga kuldsõrmuse maksumusega 300,00

eurot, sinise kiviga kõrvarõngad + sõrmuse maksumusega 200,00 eurot,

rõngakujulised kuldkõrvarõngad maksumusega 100,00 eurot, valgest kullast

kõrvarõngad maksumusega 140,00 eurot, kullast ripats-ristike maksumusega

110,00 eurot, valgest kullast ristikesega keti maksumusega 270,00 eurot, valgest ja kollasest kullast kõrvarõngad „Russkije Samotsvetõ“ maksumusega

145,00 eurot, fianitega kuldkõrvarõngad maksumusega 210,00 eurot. Kõik

varastatud asjad, peale televiisori, panid M. ja T.U kotti ja

13 hüppasid akna kaudu välja. Koos F.M iga viisid nad varastatud asjad M. - Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid asju müüma. Vargusega tekitati T. K.le

kahju summas 6731,00 eurot, akna lahtimurdmisega 549,29 eurot. Kokku – kuriteoga tekitatud kahju moodustas 7280,29 eurot.

Peale selle, F.M 07.09.2011 ajavahemikul alates kella 10.20 kuni

11.00 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos xx xx

, Maksim T.U ja Maksim Kovalenkoga viimasele kuuluva sõiduautoga xxx juurde, kus M.

T.U ja I. Koljaki xxx juurde. Maja juures n väljusid autost ning läksid

upitas F.M M. T.U esimese korruse

korteri nr

T. S. xx aknalauale, aga ise jäi maja nurgale seisma. M. T.U tungis lahtisurutud akna kaudu korterisse. Kuuldes, et, avaneb korteri uks, haaras M. T.U riiulilt T. S. kuuluva mobiiltelefoni №kia 7230 maksumusega 127,18 eurot ning hüppas aknast välja. Kuriteoga on T. S.tekitatud kahju 127,18 eurot.

Peale selle, F.M 12.09.2011 ajavahemikul alates kella 08.00 kuni 10.30 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos Igor Geraskini ja Maksim

Kovalenkoga viimasele kuuluva sõiduautoga tänavale. I. Geraskin ja M. xxx

Kovalenko jäid autosse ootama, F.M aga läks xxx maja juurde, kus märkas esimesel korrusel avatud akna. Ta pistis käe läbi paro sisse, avas akna

ning tungis

i korterisse nr x, kust varastas televiisori PHLIPS I. A.

maksumusega 766,87 eurot, tekitades sellega kannatanule kahju nimetatud summas.

Peale selle, F.M 15.09.2011 ajavahemikul alates kella 13.15 kuni kella 15.00 varguse toimepanemise eesmärgil läks koos L.B-ga

xxx maja juurde, ronis esimese korruse korteri nr

xx aknalauale, lõi jalaga

vastu akent ja kui see avanes, tungis i korterisse, kust varastas AS-le

S. L. xxx kuuluva sülearvuti HP Compaq NX6310, seeria nr xxx, maksumusega 661,32

eurot, samuti

S. L.ile kuuluva vara: süsteembloki AMD Athlon 64 Processor 3200T maksumusega 517,68 eurot, kuldehted: kõrvarõngad maksumusega

200,00 eurot, 40 cm kett maksumusega 180,00 eurot, hõbeehted: naistekett

maksumusega 43,05 eurot, meestekett maksumusega 25,87 eurot, sõrmus

maksumusega 20,00 eurot, kõrvarõngad maksumusega 25,00 eurot, käevõru

maksumusega 65,13 eurot, kullatud naiste käekell Tšaika maksumusega

100,00 eurot; SWEDBANK internetikaart, mälupulk internetiga ELISA MINT maksumusega 75,78 eurot. Sülearvuti ja süsteembloki andis F.M

akna kaudu L.B-le üle, ise koos teiste varastatud asjadega hüppas aknast välja. Kõik varastatud asjad viisid nad L.B sõiduautosse xxx

numbrimärgiga ning lahkusid sündmuskohalt. Kuriteoga on xxx xxx-le

tekitatud kahju 661,32 eurot,

S. L.ile tekitatud kahju üldsumma moodustas 1252,51 eurot.

14

Peale selle, F.M 23.09.2011 ajavahemikul alates kella 07.15 kuni

13.30 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos V.M i ja -

L.B-ga viimasele kuuluva sõiduautoga Kohtla valla xx xx

. V.M ja F.M väljusid autost ning läksid maja 1 juurde, L.B

aga jäi sõiduautoga põõsaste taha seisma. V.M upitas F.M

esimese korruse A. korteri nr aknalauale, peale mida avas F.M P. xx akna ja tungis korterisse, tema järel ronis korterisse ka V.M. Korterist varastasid V.M ja F.M hõbekõrvarõngad maksumusega 20,00

eurot ja väikse pudeli šampust Törley. Vargusega tekitati A. P.le kahju

summas 20,00 eurot, akna kahjustamisega 110,40 eurot. Kokku kuriteoga – tekitatud kahju moodustas 130,40 eurot.

Peale selle, F.M 27.09.2011 ajavahemikul alates kella 07.10 kuni 17.30 varguse toimepanemise eesmärgil läks koos L.B-ga xxx maja juurde. Märgates, et esimesel korrusel on aken mikrotuulutusele pandud,

ronis F.M

korteri nr

T. xx Š. aknalauale, pistis käe avasse ja avades

akna tungis korterisse, kust võttis magamistoast süsteembloki Celeron

maksumusega 320,00 eurot ning andis selle akna kaudu L.B-le üle,

teisest toast võttis F.M DJ puldi (muusikaseadmed) maksumusega 958,67 eurot ning andis selle akna kaudu jälle L.B-le üle, et ta paneks

asjad oma autosse. Lisaks sellele varastas F.M korterivõtmed

maksumusega 5,00 eurot. Kuriteoga on le tekitatud kahju 1283,67 eurot. T. Š.

Peale selle, F.M 28.09.2011 ajavahemikul alates kella 08.05 kuni

10.30 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos Igor Geraskini, V.M i-

ja Maksim Kovalenkoga viimasele kuuluva sõiduautoga xxx juurde, väljus koos V.M iga autost ja läks maja taha, kus V.M -

upitas teda esimese korruse J.e korteri nr aknalauale. F.M J. xx purustas haamrikesega lingi juures klaasi ning tungis korterisse, kust varastas

televiisori LG maksumusega 958,67 eurot, mille andis akna kaudu V.M-ile üle, fotokaamera Samsung maksumusega 75,16 eurot; sülearvuti

Samsung maksumusega 720,00 eurot, hõbeketi maksumusega 127,82 eurot,

2 ristikest üldmaksumusega 44,73 eurot, 2 kuldketi üldmaksumusega 76,69

eurot. Varastatud asjad laadisid F.M ja V.M neid ootama

jäänud M Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid Kohtla Järvele. Vargusega -

tekitati ele kahju summas 2003,07 eurot, akna kahjustamisega 28,00 J. J. – eurot. Kokku kuriteoga tekitatud kahju moodustas 2031,07 eurot.

Seega pani .M toime võõra vallasasja äravõtmise selle F

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt,

sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

L.B

on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema

15.09.2011 ajavahemikul alates kella 13.15 kuni 15.00 varguse

15 toimepanemise eesmärgil läks koos F.M iga - xx vallas xx xxx maja

juurde, F.M ronis esimese korruse korteri nr

xx aknalauale, lõi jalaga

vastu akent ja kui see avanes, tungis i korterisse, kust varastas AS-le

S. L. xxx kuuluva sülearvuti HP Compaq NX6310, seeria nr xxx, maksumusega 661,32

eurot, samuti

S. L.ile kuuluva vara: süsteembloki AMD Athlon 64 Processor 3200T maksumusega 517,68 eurot, kuldehted: kõrvarõngad maksumusega

200,00 eurot, 40 cm kett maksumusega 180,00 eurot, hõbeehted: naistekett

maksumusega 43,05 eurot, meestekett maksumusega 25,87 eurot, sõrmus

maksumusega 20,00 eurot, kõrvarõngad maksumusega 25,00 eurot, käevõru

maksumusega 65,13 eurot, kullatud naiste käekell Tšaika maksumusega

100,00 eurot; SWEDBANK internetikaart, mälupulk internetiga ELISA MINT maksumusega 75,78 eurot. Sülearvuti ja süsteembloki andis F.M

akna kaudu L.B-le üle, ise koos teiste varastatud asjadega hüppas

aknast välja. Kõik varastatud asjad viisid nad L.B sõiduautosse

xxx

numbrimärgiga ning lahkusid sündmuskohalt. Kuriteoga on

xxx xxx-le

tekitatud kahju 661,32 eurot,

S. L.ile tekitatud kahju üldsumma moodustas 1252,51 eurot.

Peale selle, L.B 23.09.2011 ajavahemikul alates kella 07.15 kuni 13.30 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos V.M i ja -

F.M iga oma sõiduautoga numbrimärgiga - xxx xxx valla

xx xxx külasse. V.M ja F.M väljusid autost ning läksid maja 1 juurde,

L.B aga jäi sõiduautoga põõsaste taha seisma. V.M upitas F.M

esimese korruse A. korteri nr aknalauale, peale mida avas I. P. xx Koljakin akna ja tungis korterisse, tema järel ronis korterisse ka V.M.

Korterist varastasid V.M ja F.M hõbekõrvarõngad

maksumusega 20,00 eurot ja väikse pudeli šampust Törley. Vargusega

tekitati A. le kahju summas 20,00 eurot, akna kahjustamisega 110,40 P. – eurot. Kokku kuriteoga tekitatud kahju moodustas 130,40 eurot.

Peale selle, L.B 27.09.2011 ajavahemikul alates kell 07.10 kuni

17.30 varguse toimepanemise eesmärgil läks koos F.M iga - xx

xxx maja juurde. Märgates, et esimesel korrusel on aken mikrotuulutusele pandud,

ronis F.M

korteri nr aknalauale, pistis T. xx Š. käe avasse ja avades

akna tungis korterisse, kust võttis magamistoast süsteembloki Celeron

maksumusega 320,00 eurot ning andis selle akna kaudu L.B-le üle,

teisest toast võttis F.M DJ puldi (muusikaseadmed) maksumusega 958,67 eurot ning andis selle akna kaudu jälle L.B-le üle, et ta paneks

asjad oma autosse. Lisaks sellele varastas F.M korterivõtmed

maksumusega 5,00 eurot. Kuriteoga on le tekitatud kahju 1283,67 eurot. T. Š. Seega pani L.B toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt,

sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

16

Maksim T.U

on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema

26.08.2011 ajavahemikul alates kella 11.00 kuni 12.00 varguse

toimepanemise eesmärgil läks koos F.M i ja T.U ga - xxx

maja juurde, murdis lahti esimesel korrusel asuva

korteri akna, peale T. K. xx mida F.M jäi õue ootama, M. ja T.U aga ronisid akna kaudu

korterisse, kust varastasid arvutihiire maksumusega 20,00 eurot,

mobiiltelefoni HTC laadija maksumusega 45,00 eurot, mobiiltelefoni HTC

kõrvaklapid maksumusega 33,00 eurot, arvuti ACES laadimisseadeldise

maksumusega 50,00 eurot, fotoaparaadi Canon maksumusega 300,00 eurot,

navigaatori Tom-Tom maksumusega 249,00 eurot, Inglismaa lipuga

kõrvaklapid maksumusega 60,00 eurot, sülearvuti Apple MacBook Air 13 maksumusega 1400,00 eurot, fotoaparaadi Nikon maksumusega 499,00 eurot,

televiisori Samsung maksumusega 300,00 eurot, fotoaparaadi Pentax maksumusega 300,00 eurot, kullast komplekti: käevõru + kett, maksumusega

1200,00 eurot, kuldkõrvarõngad maksumusega 350,00 eurot, pärliga

kuldsõrmuse maksumusega 300,00 eurot, oksakujulise kuldsõrmuse

maksumusega 150,00 eurot, topaasiga kuldsõrmuse maksumusega 300,00

eurot, sinise kiviga kõrvarõngad + sõrmuse maksumusega 200,00 eurot,

rõngakujulised kuldkõrvarõngad maksumusega 100,00 eurot, valgest kullast

kõrvarõngad maksumusega 140,00 eurot, kullast ripats-ristike maksumusega

110,00 eurot, valgest kullast ristikesega keti maksumusega 270,00 eurot, valgest ja kollasest kullast kõrvarõngad „Russkije Samotsvetõ“ maksumusega

145,00 eurot, fianitega kuldkõrvarõngad maksumusega 210,00 eurot. Kõik

varastatud asjad, peale televiisori, panid M. ja T.U kotti ja hüppasid akna kaudu välja. Koos F.M iga viisid nad varastatud asjad M. - Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid asju müüma. Vargusega tekitati T. K.le

kahju summas 6731,00 eurot, akna lahtimurdmisega 549,29 eurot. Kokku – kuriteoga tekitatud kahju moodustas 7280,29 eurot.

Peale selle, Maksim T.U 30.08.2011 ajavahemikul alates kella 11.00

kuni 15.00 varguse toimepanemise eesmärgil tegutsedes koos T.U

ja Maksim Kovalenkoga, kes viis neid kuriteo toimepanemise

kohale oma sõiduautoga, ronis xxx esimesel korrusel asuva A. i korteri K.

aknalauale ja lükkas käega akna lahti. Kui aken avanes, ronis M. T.U

koos T.U-ga korterisse, kust varastasid videokaamera Canon maksumusega 223,69 eurot, videokaamera Sony maksumusega 766,94 eurot,

veebikaamera maksumusega 12,78 eurot, fotoaparaadi maksumusega 12,78 eurot, binokli maksumusega 19,18 eurot, mobiiltelefoni №kia maksumusega

51,12 eurot, kaks 100-eurost arvuti kõvaketast, kokku 200 eurot, arvuti videokaardi maksumusega 100 eurot. Kõik asjad panid M. ja T.U

kaasas olevasse portfelli, hüppasid aknast välja, panid varastatud asjad neid

ootava M. Kovalenko sõiduautosse ja sõitsid kõik sündmuskohalt ära.

Kuriteoga on A. ile tekitatud kahju 1386,49 eurot. K.

17

Peale selle, Maksim T.U 07.09.2011 ajavahemikul alates kella 10.20 kuni 11.00 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos Igor Geraskini, F.M i-

ja Maksim Kovalenkoga viimasele kuuluva xxxjuurde, sõiduautoga

kus M. T.U ja F.M väljusid autost ning läksid xxx maja juurde.

Maja juures upitas F.M M. T.U esimese korruse korteri nr 2 T. S. aknalauale, aga ise jäi maja nurgale seisma. M. T.U tungis lahtisurutud akna kaudu korterisse. Kuuldes, et, avaneb korteri uks, haaras M. T.U riiulilt T. S. kuuluva mobiiltelefoni №kia 7230 maksumusega 127,18 eurot ning hüppas aknast välja. Kuriteoga on T. S. tekitatud kahju 127,18 eurot.

Seega pani Maksim . toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt,

sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.U , on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema

26.08.2011 ajavahemikul alates kella 11.00 kuni 12.00 varguse

toimepanemise eesmärgil läks koos F.M i ja Maksim T.U ga -

xxx maja juurde, murdis lahti esimesel korrusel asuva

korteri nr akna, T. K. xx peale mida F.M jäi õue ootama, M. ja T.U aga ronisid akna

kaudu korterisse, kust varastasid arvutihiire maksumusega 20,00 eurot,

mobiiltelefoni HTC laadija maksumusega 45,00 eurot, mobiiltelefoni HTC

kõrvaklapid maksumusega 33,00 eurot, arvuti ACES laadimisseadeldise

maksumusega 50,00 eurot, fotoaparaadi Canon maksumusega 300,00 eurot,

navigaatori Tom-Tom maksumusega 249,00 eurot, Inglismaa lipuga

kõrvaklapid maksumusega 60,00 eurot, sülearvuti Apple MacBook Air 13 maksumusega 1400,00 eurot, fotoaparaadi Nikon maksumusega 499,00 eurot,

televiisori Samsung maksumusega 300,00 eurot, fotoaparaadi Pentax maksumusega 300,00 eurot, kullast komplekti: käevõru + kett, maksumusega

1200,00 eurot, kuldkõrvarõngad maksumusega 350,00 eurot, pärliga

kuldsõrmuse maksumusega 300,00 eurot, oksakujulise kuldsõrmuse

maksumusega 150,00 eurot, topaasiga kuldsõrmuse maksumusega 300,00

eurot, sinise kiviga kõrvarõngad + sõrmuse maksumusega 200,00 eurot,

rõngakujulised kuldkõrvarõngad maksumusega 100,00 eurot, valgest kullast

kõrvarõngad maksumusega 140,00 eurot, kullast ripats-ristike maksumusega

110,00 eurot, valgest kullast ristikesega keti maksumusega 270,00 eurot, valgest ja kollasest kullast kõrvarõngad „Russkije Samotsvetõ“ maksumusega

145,00 eurot, fianitega kuldkõrvarõngad maksumusega 210,00 eurot. Kõik

varastatud asjad, peale televiisori, panid M. ja T.U kotti ja hüppasid akna kaudu välja. Koos F.M iga viisid nad varastatud asjad M. - Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid asju müüma. Vargusega tekitati T. K.le

kahju summas 6731,00 eurot, akna lahtimurdmisega 549,29 eurot. Kokku – kuriteoga tekitatud kahju moodustas 7280,29 eurot.

18

Peale selle, T.U 30.08.2011 ajavahemikul alates kella 11.00 kuni

15.00 varguse toimepanemise eesmärgil tegutsedes koos Maksim T.U

ja Maksim Kovalenkoga, kes viis neid kuriteo toimepanemise kohale oma

sõiduautoga, ronis xxx esimesel korrusel asuva A. i korteri aknalauale ja K.

lükkas käega akna lahti. Kui aken avanes, ronis M. T.U koos T.U-ga

korterisse, kust varastasid videokaamera Canon maksumusega

223,69 eurot, videokaamera Sony maksumusega 766,94 eurot, veebikaamera

maksumusega 12,78 eurot, fotoaparaadi maksumusega 12,78 eurot, binokli

maksumusega 19,18 eurot, mobiiltelefoni №kia maksumusega 51,12 eurot,

kaks 100-eurost arvuti kõvaketast, kokku 200,00 eurot, arvuti videokaardi

maksumusega 100 eurot. Kõik asjad panid M. ja T.U kaasas

olevasse portfelli, hüppasid aknast välja, panid varastatud asjad neid ootava M. Kovalenko sõiduautosse ja sõitsid kõik sündmuskohalt ära. Kuriteoga on

A. ile tekitatud kahju 1386,49 eurot. K.

Seega pani . toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt,

kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega,

süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maksim Kovalenko on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, olles

isik, kes on varem toime pannud vargused, 23.08.2011 ajavahemikul kella 12.15 kuni 15.10 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos Igor Geraskini

ja F.M iga oma sõiduautoga numbrimärgiga juurde ja jäi - xxx xxx xxx autos ootama. F.M väljus autost ja läks maja taha hoovi, kus märkas, et

esimese korruse äärmine aken on kergesti avatav. Tema ronis aknalauale,

pistis käe läbi prao sisse ning avas akna, mille kaudu tungis A. A.

korterisse nr 68, kust varastas fotokaamera Sony maksumusega 447,38 eurot, sülearvuti Asus maksumusega 766,94 eurot, väikese LG mängija maksumusega 100,00 eurot, meeste käekella Tag Hauer maksumusega 3000,00 eurot, meeste kullast

pitsatsõrmuse maksumusega 2140,00 eurot, kuldketi ristikesega

maksumusega 255,65 eurot, rubiiniga kuldsõrmuse maksumusega 223,69

eurot, kiviga kuldkõrvarõngad maksumusega 223,69 eurot, pärlikee

maksumusega 159,78 eurot, merevaigupärlid maksumusega 31,96 eurot, kullast komplekti (käevõru, kõrvarõngad, kett) maksumusega 319,00 eurot, 4 juukseklambri EVITA PERON, ühe klambri hind 39,94 eurot, kokku 159,76

eurot, nahast ehetekohvri maksumusega 127,82 eurot, koti Lancome

maksumusega 50,00 eurot. Varastatud asjad pani F.M kotti, ronis aknast välja ja läks tagasi teda ootava M. Kovalenko autosse. Pärast seda viis

M. Kovalenko teda Kohtla- xxx, Järvele. Selle eest, et M. Kovalenko käis

maksis F.M temale 20,00 eurot. Kuriteoga on A. le tekitatud kahju A. summas 8005,67 eurot.

19

Peale selle, Maksim Kovalenko 26.08.2011 ajavahemikul alates kella 11.00

kuni 12.00 varguse toimepanemise eesmärgil läks koos Maksim T.U,

T.U ja F.M iga oma sõiduautoga numbrimärgiga - xxx

xxx

xxx maja juurde ja kui F.M ja vennad T.U, väljusid autost,

jäi neid ootama. F.M murdis lahti esimesel korrusel asuva

korteri T. K.

nr 1 akna, peale mida F.M jäi õue ootama, M. ja T.U aga ronisid akna kaudu korterisse, kust varastasid arvutihiire maksumusega 20,00

eurot, mobiiltelefoni HTC laadija maksumusega 45,00 eurot, mobiiltelefoni HTC kõrvaklapid maksumusega 33,00 eurot, arvuti ACES laadimisseadeldise

maksumusega 50,00 eurot, fotoaparaadi Canon maksumusega 300,00 eurot,

navigaatori Tom-Tom maksumusega 249,00 eurot, Inglismaa lipuga

kõrvaklapid maksumusega 60,00 eurot, sülearvuti Apple MacBook Air 13 maksumusega 1400,00 eurot, fotoaparaadi Nikon maksumusega 499,00 eurot,

televiisori Samsung maksumusega 300,00 eurot, fotoaparaadi Pentax maksumusega 300,00 eurot, kullast komplekti: käevõru + kett, maksumusega

1200,00 eurot, kuldkõrvarõngad maksumusega 350,00 eurot, pärliga

kuldsõrmuse maksumusega 300,00 eurot, oksakujulise kuldsõrmuse

maksumusega 150,00 eurot, topaasiga kuldsõrmuse maksumusega 300,00

eurot, sinise kiviga kõrvarõngad + sõrmus maksumusega 200,00 eurot,

rõngakujulised kuldkõrvarõngad maksumusega 100,00 eurot, valgest kullast

kõrvarõngad maksumusega 140,00 eurot, kullast ripats-ristike maksumusega

110,00 eurot, valgest kullast ristikesega keti maksumusega 270,00 eurot, valgest ja kollasest kullast kõrvarõngad „Russkije Samotsvetõ“ maksumusega

145,00 eurot, fianitega kuldkõrvarõngad maksumusega 210,00 eurot. Kõik

varastatud asjad, peale televiisori, panid M. ja T.U kotti ja hüppasid akna kaudu välja. Koos F.M iga viisid nad varastatud asjad M. -

Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid asju müüma. Selle eest, et M. Kovalenko käis xxx, maksis F.M temale 20,00 eurot Vargusega tekitati

T. le kahju summas 6731,00 eurot, akna lahtimurdmisega 549,29 eurot. K. – Kokku kuriteoga tekitatud kahju moodustas 7280,29 eurot.

Peale selle, Maksim Kovalenko 07.09.2011 ajavahemikul alates kella 10.20

kuni 11.00 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos Igor Geraskini,

Maksim T.U ja F.M iga oma sõiduautoga numbrimärgiga - xxx

xxx xxx juurde, kus M. T.U ja F.M väljusid autost ning läksid xxx maja juurde, M. Kovalenko aga jäi neid ootama. Maja juures upitas

F.M M. T.U esimese korruse

korteri nr aknalauale, aga T. S. xx ise jäi maja nurgale seisma. M. T.U tungis lahtisurutud akna kaudu korterisse. Kuuldes, et avaneb korteri uks, haaras M. T.U riiulilt

T. Sanštšenkole kuuluva mobiiltelefoni Nokia 7230 maksumusega 127,18 eurot ning hüppas aknast välja. Peale seda viis M. Kovalenko M. T.U

ja F.M-i asuva kaupluse xxx juurde. Kuriteoga on T. S.tekitatud xxx kahju 127,18 eurot.

20

Peale selle, Maksim Kovalenko 12.09.2011 ajavahemikul alates kella 08.00 kuni 10.30 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos Igor Geraskini ja F.M iga -

oma sõiduautoga numbrimärgiga tänavale. M. xxx xxx Kovalenko ja I. Geraskin jäid autosse ootama, F.M aga läks xxx maja

juurde, tungis esimesel korrusel avatud akna kaudu i korterisse nr x I. A. , kust varastas televiisori PHLIPS maksumusega 766,87 eurot, tekitades sellega kannatanule kahju nimetatud summas. Varastatud televiisori pani F.M

teda ootava M. Kovalenko sõiduauto pagasiruumi, istus autosse ning nad hakkasid sõitma.

Peale selle, Maksim Kovalenko 30.08.2011 ajavahemikul alates kella 11.00 kuni 15.00 varguse toimepanemise eesmärgil viis T.U ja Maksim

T.U oma sõiduautoga numbrimärgiga xxx xxx kuriteo toimepanemise

kohale xxx maja juurde ja jäi neid ootama autos. M. T.U ja T.U

ronisid aga esimesel korrusel asuva A. i korteri nr x akna K. avanemise teel korterisse, kust varastasid videokaamera Canon maksumusega

223,69 eurot, videokaamera Sony maksumusega 766,94 eurot, veebikaamera

maksumusega 12,78 eurot, fotoaparaadi maksumusega 12,78 eurot, binokli

maksumusega 19,18 eurot, mobiiltelefoni №kia maksumusega 51,12 eurot,

kaks 100-eurost arvuti kõvaketast, kokku 200 eurot, arvuti videokaardi

maksumusega 100 eurot. Kõik asjad panid M. ja T.U kaasas

olevasse portfelli, hüppasid aknast välja, panid varastatud asjad neid ootava

M. Kovalenko sõiduautosse ja sõitsid kõik sündmuskohalt ära. Kuriteoga on

A. ile tekitatud kahju 1386,49 eurot. K.

Peale selle, Maksim Kovalenko 28.09.2011 ajavahemikul alates kella 08.05

kuni 10.30 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos Igor Geraskini,

V.M i ja F.M iga oma sõiduautoga numbrimärgiga - - xxx

xxx

Jõhvi juurde. M. Kovalenko jäi autosse istuma, F.M ja V.M xxx aga väljusid autost ja läksid maja taha, kus V.M upitas teda

esimese korruse

e korteri nr aknalauale. F.M purustas J. J. xx

haamrikesega lingi juures klaasi ning tungis korterisse, kust varastas

televiisori LG maksumusega 958,67 eurot, mille andis akna kaudu

V.M-ile üle, fotokaamera Samsung maksumusega 75,16 eurot;

sülearvuti Samsung maksumusega 720,00 eurot, hõbeketi maksumusega

127,82 eurot, 2 ristikest üldmaksumusega 44,73 eurot, 2 kuldketti

üldmaksumusega 76,69 eurot. Varastatud asjad laadisid F.M ja V.M

neid ootama jäänud M. Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid Kohtla-Järvele. Selle eest, et M. Kovalenko käis nendega Jõhvis, maksis F.M

temale 20,00 eurot. Vargusega tekitati

ele kahju summas J. J.

2003,07 eurot, akna kahjustamisega 28,00 eurot. Kokku kuriteoga tekitatud – kahju moodustas 2031,07 eurot.

Seega pani Maksim Kovalenko toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt,

21

sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle, Maksim Kovalenkot süüdistatakse selles, et tema, olles teadlik, et

tegemist on varastatud varaga, tuli 27.09.2011 kella 20.00 paiku koos Igor

Geraskiniga oma sõiduautoga numbrimärgiga xxx xxx xxx maja juurde, kus

F.M kandis tema sõiduautosse varem Š. T. korterist varastatud

muusikaseadmed (DJ puldi) maksumusega 958,67 eurot. Peale seda kui aparatuur peale laaditi, maksis F.M M. Kovalenkole 20,00 eurot selle

vedamise eest ning M Kovalenko viis I. Geraskini koos varastatud varaga Kohtla-Järvele. Seega pani Maksim Kovalenko toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise, mis on toime pandud grupi poolt, s.o KarS § 202 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.M on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, olles

isik, kes on varem 01.07.2011 toime pannud varguse, 23.09.2011 ajavahemikul alates kella 07.15 kuni 13.30 varguse toimepanemise eesmärgil

sõitis koos F.M i ja L.B-ga viimasele kuuluva -

sõiduautoga külasse. V.M ja F.M xx valla xxx

väljusid autost ning läksid maja juurde, L.B aga jäi sõiduautoga

xx

põõsaste taha seisma. V.M upitas F.M esimese korruse A.

P.

korteri nr aknalauale, peale mida avas F.M akna ja tungis xx korterisse, tema järel ronis korterisse ka V.M. Korterist varastasid V.M ja F.M hõbekõrvarõngad maksumusega 20,00 eurot ja väikse

pudeli šampust Törley. Vargusega tekitati A. le kahju summas 20,00 eurot, P.

akna kahjustamisega 110,40 eurot. Kokku kuriteoga tekitatud kahju – moodustas 130,40 eurot.

Peale selle, V.M 28.09.2011 ajavahemikul alates kella 08.05 kuni

10.30 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos Igor Geraskini, V.M i-

ja Maksim Kovalenkoga viimasele kuuluva sõiduautoga xxx juurde, väljus koos V.M iga autost ja läks maja taha, kus V.M -

upitas teda esimese korruse

e korteri nr aknalauale. F.M J. J. xx purustas haamrikesega lingi juures klaasi ning tungis korterisse, kust varastas

televiisori LG maksumusega 958,67 eurot, mille andis akna kaudu V.M-ile üle, fotokaamera Samsung maksumusega 75,16 eurot; sülearvuti

Samsung maksumusega 720,00 eurot, hõbeketi maksumusega 127,82 eurot,

2 ristikest üldmaksumusega 44,73 eurot, 2 kuldketi üldmaksumusega 76,69

eurot. Varastatud asjad laadisid F.M ja V.M neid ootama

jäänud M Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid Kohtla Järvele. - Vargusega

tekitati ele kahju summas 2003,07 eurot, akna kahjustamisega 28,00 J. J. – eurot. Kokku kuriteoga tekitatud kahju moodustas 2031,07 eurot.

22

Peale selle, V.M 07.03.2012 kella 15.00 paiku läks võõra

vallasasja äravõtmise eesmärgil xxx maja juures

e alaealise poja K. T. D. K.

juurde ning küsis tema käest mobiiltelefoni. Kui K. T. andis temale oma

mobiiltelefoni Samsung GT S5230, palus V.M oodata teda Kohtla- –

Järvel kaupluse juures, ise aga läks sündmuskohalt ära. Varastatud telefoni

müüs V.M samal päeval tundmatule noormehele 35,00 euro eest.

Kuriteoga tekitas V.M D. ele kahju summas 79,00 eurot. K. Seega pani V.M toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt,

sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle, V.M i süüdistatakse selles, et tema 14.05.2011 kella -

05.00 paiku hommikul puhkebaasis, asukohaga vald I -Virumaa, xx xx da

tegutsedes kooskõlastatult Andrei Semjonovi ja Igor Geraskiniga, kelle

suhtes on materjalid eraldatud eraldi menetluseks, läksid M Š . . juurde ning A. Semjonov esimesena lõi teda rusikaga näkku. Saadud löögist M. Š. kukkus ja A. Semjonov lõi teda veel kord rusikaga näkku. Peale seda jooksis lebava M. Š. juurde Igor Geraskin ning hakkas samuti teda peksma jalgade ja rusikatega vastu pead ja keha, seejärel tõmbas I. Geraskin kannatanu teksade tagataskust

mobiiltelefoni Samsung B2100 selle sees olnud Elisa kõnekaardiga

maksumusega 6,40 eurot, samuti võeti ära M. Š. kuuluv rahakott 10 euroga sularahas, Swedbanki pangakaart, mille taastamisele läks 25 eurot, sõiduauto xxx tehniline pass, mille taastamine läks maksma 16 eurot. I. Geraskin üritas kannatanu käest võtta ära kuldsõrmust, kuid see tal ei õnnestunud. Siis palus I. Geraskin V.M tuua toast seepi, mida viimane tegigi. Toodud seebi

abil võttis I. Geraskin M. Š sõrmest kuldsõrmuse ja andis selle V. . V.Mile üle, kes pani sõrmuse oma pükste taskusse. Lisaks sellele

peksmise käigus läks kaduma kannatanule kuuluv musta värvi nahast jalats maksumusega 127,90 eurot. Kuriteoga on M. Š. tekitatud kahju 185,30 eurot.

Seega pani V.M toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omistamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, grupi poolt, s.o KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Kohtuistungil avaldasid süüdistatavad F.M , V.M , L.B, M.T.U, T.U ja M.Kovalenko, ei nad tunnistavad ennast süüdi

kõikides süüskarvatud kuritegudes, ei vaidlusta kuritegude toimepanemise asjaolusid, ei taotle enda ülekuulamist. Süüdistatavad väljendasid kahetsust toimepandust.

23

Peale süüdistatavate kuritegude toimepanemise omaksvõtu on kuritegude toimepanemine kinnitatud järgmiste tõenditega.

23.08.2011 xxx varguse episood, kannatanu A. ad F.M A., süüdistatav ja M. Kovalenko

Sündmuskoha vaatlusprotokolliga k 1 lk 1-2, 6-8 on tuvastatud, et

23..08.2011 vaadeldi korter aadressil xxx. Magamistoa akna raami vaatlusel

on avastatud värsked kriimustused aknaluku piirkonnas. Aknalaud on määrdunud, on jalatsite jälge. Koostatud on skeem ja võetuid DNA proov.

Kannatanu A.

ekuulamisprotokollist k 1 lk 9- A. ül 12 nähtub, et 23.08.2011

kell 12.15 paiku läks ta poodi. Kl 15.10 tuli ta koju tagasi ja avastas, et

magamistos aken on lahti. Korterist on varastatud eronevad seemed kogusummale 7905, 69 eurot.

M. Kovalenko kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 1 lk 20 21 nähtub, et -

tema, ja F.M panid toime varguse xxx-l asuvast korterist. I. koljakin

pslus tema abi varastatud asjade vedamisel. F.M käis korteris ja tuli

tagasi varastatud esemetega. M. Kovalenko teadis, et F.M toob

autosse varastatud asjad. M. Kovalenko toimetas F.M varguse

toimepanemise kohta, ootas ted, ja sõidutas F.M pärast varguse toimepanemist. Varastatud asjade vedamise eest sai ta F.M-ilt 20 eurot.

F.M-i

kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 141 nähtub, et xxx asuvast korterist varguse toimepanemiseks kasutas ta M. Kovalenko abi,

mis seisnes selles, et M. Kovalenko pidi F.M toimetama autoga

varguse toimepanemise kohta, ootama seal ja lahkuma sündmuskohalt koos varastatuga. Korterisse tungis ta sisse akna kaudu.

Nimetatud tõendid ühtivad omavahel ja kinnitavad F.M i ja M. -

Kovalenko osalemist varguse topimepanemises. F.M tegutses antud

varguses täideviijana, sest ta tungis korteri sisse, varastas kannatanule kuuluvad asjad ja tõi need M. Kovalenko autosse, seega on tema poolt KarS

§ 199 lg 2 p 8 järgi ettenähtud süüteokoosseis, võõra vallaasja äravõtmine

sissetungimisega, . Kohus leiab, et M. Kovalenko tegutses antud täidetud

varguse toimepanemisel kaasaait oma

ajana, sest ta võimaldas kasutama sõiduautot F.M i kohaletoimetamiseks ja varastatud asjade vedamiseks - ,

seega osutas tahtlikult tahtlikule õigusvastasele teole ainelist kaasabi M.

Kovalenko tegu tuleb kvalifitsee -199 lg 2 p 8 alusel.

rida KarS § 22 lg 3

Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et antud vargus oleks toime pandud

isikute grupis. I. Geraskini roll teo toimepanemises ei ole lühimenetluse

tulemina selge, tema ütlused ei ole süüdi õendina kasutatud. I

stusaktis t .

Koljakini ütlustest selgus, et ta pani varguse toime üksi, kas Geraskin või

Kovalenko oli akna all ja võt d asjad vastu. M. Kovalenko ütlustest nähtub, si et korteris käis F.M üksi, tema ootas autos. Kohus leiab tuvastatuks, et 23.08.2011 ajavahemikul kella 12.15 kuni 15.10

varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos käesoleva kohtuprotsessis

24 tuvastamata isikuga ja Maksim Kovalenko kaasaaitamisel viimasele kuuluva

sõiduautoga juurde, väljus autost ja läks maja taha hoovi, kus märkas, et xx

esimese korruse äärmine aken on kergesti avatav. F.M ronis

aknalauale, pistis käe läbi prao sisse ning avas akna, mille kaudu tungis A. A.

korterisse nr xxx, kust varastas fotokaamera Sony maksumusega 447,38

eurot, sülearvuti Asus maksumusega 766,94 eurot, väikese LG mängija

maksumusega 100,00 eurot, meeste käekella Tag Hauer maksumusega

3000,00 eurot, meeste kullast pitsatsõrmuse maksumusega 2140,00 eurot,

kuldketi ristikesega maksumusega 255,65 eurot, rubiiniga kuldsõrmuse

maksumusega 223,69 eurot, kiviga kuldkõrvarõngad maksumusega 223,69

eurot, pärlikee maksumusega 159,78 eurot, merevaigupärlid maksumusega

31,96 eurot, kullast komplekti (käevõru, kõrvarõngad, kett) maksumusega 319,00 eurot, 4 juukseklambri EVITA PERON, ühe klambri hind 39,94 eurot,

kokku 159,76 eurot, nahast ehetekohvri maksumusega 127,82 eurot, kotti Lancome maksumusega 50,00 eurot. Varastatud asjad pani F.M kotti, ronis aknast välja ja läks tagasi teda ootava M. Kovalenko autosse. Kuriteoga

on A. le tekitatud kahju summas 8005,67 eurot. A.

26.08.2011 varguse episood, kannatanu T. xxx K., süüdistatavad F.M, M. T.U, V. Diripaloiv ja M. Kovalenko

Sündmuskoha vaatlusprotokollist lk 23 k 1 nähtub, et vaadeldud on - , 29-

26 34

korter aadressil x. Korter asub esimesel korrusel. Magamistos aken on xx

avatud olekus, isiklikud asjad on põrandal, kappide uksed ja riiulid on

lahtises olekus. Elitos aken on lahtisurumise jälgedega jalatsite jäljed, , kapid on lahtises olekus.

Kannatanu T.

K. ülekuulamisp 38 k 1 nähtub, et 26.08.2011 rotokollist lk 35- kella 11 paiku läks ta kodust ära, kl 12 paiku tuli tagasi ja avastas, et korteri uks on kinni pandud ainult ühe luku peale, korteris oli korralagedus, asjad on

laiali loobitud. Magamistoa aken oli lahtises olekus, kuigi enne minekut oli

see kinni pandud. Korterist varastati arvuti, ehted, televiisor fotoaparaat ja muu.

M. Kovalenko kahtlustatavana ülekuulamisprotokol 68 nähtub, list k 1 lk 67-

et te aks noormeest Maksim ja Vitalik,

ma sõidutas F.M ja veel k varguse toimepanemise eesmärgil. Ta pidi toimetama F.M ja noormehi xxx. M. Kovalenko pidi neid ootama autoga. 25-30 minuti pörast tulid kõik kolmekesi auto juurde. Ta nägi , et neil on televoosir Samsung, sülearbvuti,

fotoaparaa Nikon. Na - d panid asjad autosse ja koos sõitsid Kohtla Järvele. Selle episoodi eest sai ta F.M tasu 50 eurot.

M. T.U ülekuulamisprotokollist k 3 lk 3 5 nähtub, et tema, T.U -

ja Kolobok panid kolmekesi varguse ühest esemesel korrusel avuvast korterist Narva mnt Jõhvis. Kolobok jäi akna all ootama, tema ja vend

T.U tungisid akna kaudu sisse ja varastasid asjad, andsid need üle

25

akna olla ootavale Kolo - bokile ( Kolobok on süüdistuse järgi F.M ). Pärast seda panid asjad autosse ja sõitsid ära asju müüma.

T.U ülekuulamisprotoko 16 nähtub, et llist k 3 lk 13- xxx esimese

korruse korteris kais tema ja vend M. Dipipalov, osales veel kolmas isik.

Kolmanda isiku roll ei ole ülekuulamisprotokolli pinnalt selge. Kohalt lahkusid autoga.

F.M i ülekuulamisprotokollis k 3 lk 57 60 nähtub, et nimetatud - - varguse panid toime venned T.U , tema ise ei ole korteris käinud vaid

aitas akent lahti teha. Samuti mäletab, et keegi kandis sellest korterist varastatud televiisorit Samsung. F.M i, M. ja V. Dipipalovi ja M. Kovalenko ütluste alusel on võimalik -

teha järelduse, et F.M ja M ja T.U pani toime varguse

tegutsedes isikute grupis ehk ühiselt ja kooskõlastatult, sissetungimisega.

Kõik kolm osavõtjat tegutsesid täideviijatena ühiselt

, sest F.M alustas

sissetungimist varguse toimepanemise eesmärgil (tema enda sõnul aitas akent lahti teha), V. ja M. T.U tungised sisse ja varastasid asju, koos

lahkusid sündm tegevus oli kooskõlastatud ehk kõik kolm

uskohalt. Nende

täideviijat tegutsesid ühise eesmärgi varguse toimepanemise saavutamise

nimel, millele osutab rollide jagamine osavõtjate vahel ja läbimõeldud

tegevus Kohus leiab, et M. Kovalenko esines antud varguse episoodi .

toimepanemisel kaasaaitajana, kelle kaasabi kuriteole seisnes selles, et ta

tahtlikult osutas tahtlikule kuriteole vargusele ainelist kaasabi- võimaldas

kasutama oma autot isikute grupi kohaletoimetamiseks ja varastatud asjde vedamiseks, olles ise autojuht.

Nimetatud tõenditega leiab kohus tuvastatuks, et 26.08.2011 ajavahemikul

alates kella 11.00 kuni 12.00 varguse toimepanemise eesmärgil, tegutsedes

grupis sõitsid F.M Maksim T.U, T.U Maksim

Kovalenko kaasaaitamisel

viimasele kuuluva sõiduautoga xxx maja juurde,

murdis lahti esimesel korrusel asuva

korteri nr akna, peale mida I. T. K. xxx

Koljakin jäi õue ootama, M. ja T.U aga ronisid akna kaudu

korterisse, kust varastasid arvutihiire maksumusega 20,00 eurot,

mobiiltelefoni HTC laadija maksumusega 45,00 eurot, mobiiltelefoni HTC

kõrvaklapid maksumusega 33,00 eurot, arvuti ACES laadimisseadeldise

maksumusega 50,00 eurot, fotoaparaadi Canon maksumusega 300,00 eurot,

navigaatori Tom-Tom maksumusega 249,00 eurot, Inglismaa lipuga

kõrvaklapid maksumusega 60,00 eurot, sülearvuti Apple MacBook Air 13 maksumusega 1400,00 eurot, fotoaparaadi Nikon maksumusega 499,00 eurot,

televiisori Samsung maksumusega 300,00 eurot, fotoaparaadi Pentax maksumusega 300,00 eurot, kullast komplekti: käevõru + kett, maksumusega

1200,00 eurot, kuldkõrvarõngad maksumusega 350,00 eurot, pärliga

kuldsõrmuse maksumusega 300,00 eurot, oksakujulise kuldsõrmuse

maksumusega 150,00 eurot, topaasiga kuldsõrmuse maksumusega 300,00

eurot, sinise kiviga kõrvarõngad + sõrmuse maksumusega 200,00 eurot,

rõngakujulised kuldkõrvarõngad maksumusega 100,00 eurot, valgest kullast

26

kõrvarõngad maksumusega 140,00 eurot, kullast ripats-ristike maksumusega

110,00 eurot, valgest kullast ristikesega keti maksumusega 270,00 eurot, valgest ja kollasest kullast kõrvarõngad „Russkije Samotsvetõ“ maksumusega

145,00 eurot, fianitega kuldkõrvarõngad maksumusega 210,00 eurot. Kõik

varastatud asjad, peale televiisori, panid M. ja T.U kotti ja hüppasid akna kaudu välja. Koos F.M iga viisid nad varastatud asjad M. -

Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid asju müüma. Vargusega tekitati T. K.le

kahju summas 6731,00 eurot, akna lahtimurdmisega 549,29 eurot. Kokku – kuriteoga tekitatud kahju moodustas 7280,29 eurot.

30.08.2011 xxx varguse episood, kannatanu A. M. ja T.U K.

, süüdistatavad ja M. Kovalenko

Kannatanu A. K.i ülekuulamisprotokollist k 1 lk 72 73 nähtub, et 30.08.2011 - kl 11 paiku lahkus ta kodust, jättes köögiakna mikrotuulutusele.Sama päeva

kl 15 paiku tuli ta koju tagasi ja avastas, et köögiaken on lahtises olekus, korterist varastai kaks videikaamewrat, arvutikaamera, binokkel, fotoaparaat, mobiiltelefon. M. Kovalenko kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 3 lk 47 nähtub, et ta viis vend Diripialovid xxx, kus nad väljusid autost ja läksid vargile. Ta ootas

neid poe

xxx lädeduses. 30 minuti pärast tulid vennad T.U tagasi,

nende käes olid pakid. Asjad pandid pakiruumi ja tagaistmele. Ta nägi, kuidas vennad vaatasid videokaameta üle, samuti fotoaparaati VEB-kaamerat. Ta viis need bussijaamale. Ta sai selle teo eest tasu 20 eurot.

M. T.U kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 3 lk 4 nähtub, et ta

pani nimetatud varguse koos oma vennaga T.U-ga . Korterisse

tungisid mõlemad akna kaudu. . Varastasid videokaamerad, telefoni, fotoaparaadi. Kohale sõitmiseks ja asjade vedamiseks kasutasid F.M i - tuttava autot. T.U kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 3 lk 15 nähtub, et T.U

kinnitab M. T.U ütlusi varguse toimepanemise asjaolude kohta. Nimetatud tõenditega kogumis on kinnitatud, et V. ja M. T.U panid

toime varguse tegustsedes grupis ehk ühiselt ja kooskõlastatult, olles

täideviijad. Mõlemad tungisid korteri sisse ja võtsid sealt kannatanule

kuuluvad esemed, seega täideti KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ettenähtud

kuriteokoosseis. M. Kovalenko esines antud kuritepisoodis kaasaaitajana KarS § 22 lg 3 mõttes, ehk osutas tahtlikult tahtlikule teole ainelist kaasabi,

nimelt

võimaldas kasutama oma sõiduautot toimepanijate kohaletoimetamiseks ja varastatud asjade äravedamiseks, olles ise autojuht.

Nimetatud tõenditega leiab kohus tuvastatuks, et 30.08.2011 ajavahemikul

alates kella 11.00 kuni 15.00 varguse toimepanemise eesmärgil T.U

ja M. T.U tegutsedes grupis, Maksim Kovalenko kaasaaitamisel, kes viis neid kuriteo toimepanemise kohale oma sõiduautoga,

27

ronis esimesel korrusel asuva A. xxx K.i korteri aknalauale ja lükkas käega

akna lahti. Kui aken avanes, ronis M. T.U koos T.U-ga

korterisse, kust varastasid videokaamera Canon maksumusega 223,69 eurot, videokaamera Sony maksumusega 766,94 eurot, veebikaamera maksumusega

12,78 eurot, fotoaparaadi maksumusega 12,78 eurot, binokli maksumusega 19,18 eurot, mobiiltelefoni №kia maksumusega 51,12 eurot, kaks 100-eurost

arvuti kõvaketast, kokku 200 eurot, arvuti videokaardi maksumusega 100

eurot. Kõik asjad panid M. ja T.U kaasas olevasse portfelli,

hüppasid aknast välja, panid varastatud asjad neid ootava M. Kovalenko

sõiduautosse ja sõitsid kõik sündmuskohalt ära. Kuriteoga on A. K.ile tekitatud kahju 1386,49 eurot.

07.09.2011 xxx varguse episood, kannatanu T. S., süüdistatavad F.M, M. T.U ja M. Kovalenko

Kannatanu T. S. isprotokollist k 1 lk 85- ülekuulam 86 nähtub, et 07.09.2011

kl 10.20 paiku lahkus ta oma korterist. Tagasi tulles kl 11 paiki avastas, et korteris viibib võõras, ta kuulis tema liikumist magamistoas. Ta andis vargale

võimaluse põgeneda akna kaudu, sest kartis. Kappide uksed oli lahtises olekus. Varastati mobiiltelefon.

I.Geraskini kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 1 lk 91 93 näht - ub, et

tema, F.M ja Maksim Kovalenko sõitsid kohale xxx poe juurde. F.M

ütles, et läheb kontrolluida korterit. Ta sai aru, et F.M läheb

vargile. Teatud ajavahemiku möödudes tuli F.M tagasi ja näitas telefoni.

F.M i kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 141 nähtub, et -

tegelikult tema koos Geraskini, M. Kovalenko ja M. T.U-ga

sõitis xxx juurde. M. Kovalenko jäi oootama autos. Tema ja M. T.U läksid vargile.

Ta aitas M. T.U akna kaudu korterisse saada, upitas aknalauale.

Kortereisse tungis ainult M. T.U, kes jõudis sealt varastada mobiiltelefoni, sest kohale ilmus korteri perenaine. M. T.U kahtllustatavana ülekuulamisprotokollist k k lk 4 nähtub, et ta

sõitis autoga koos F.M i ühe maja juurde. Ta tungis ühe esimesel -

korrusel asuva korteri sisse akna kauduy, kuid kohale tuli perenaine. Ta

ha . I. Geraskini M. aras ühe telefoni ja põgenes sellega sündmuskohalt

Kovalenko F.M-i osalemisest ega rollist ei ole protokollis midagi märgitud.

M. Kovalenko kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 1 lk 94a b nähtub, - et ta sõidutas F.M i - koos tema tuttavaga xxx juurde. I. Geraskin oli ka autos. F.M ja tema tuttav läksid välja, nad soovisid minna vargile. I.

Geraskin kais välja suitsu tegemas. Viie minute pärast jooksid kohale F.M

ja tema tuttav. F.M ütles, et ta oli korteriw, kui tuli naisterahvas, seetõttu jõidis ta varastada üksnes ühe telefoni.

28

Nimetatud tõendite kogumist nähtub, et vähemalt F.M i ja M. -

Diriüalovi endi ütlustega kinnitatakse faktiline asjaolu, et I. Kolakin ja M. T.U panid mobiiltelefoni varguse toime tegutsedes täideviijatena grupis kooskõlastatult ja ühiselt. F.M asus täitma KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi

ettenähtud koosseisu ühisetl M. T.U ga, tema osalus sissetungimises

seisnes selles, et ta upitas M. T.U esimese korruse aknalauale. M. T.U täitis KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ettenähtud kuriteokoosseisu, sest ta

võttis võõra vallaasja- mobiiltelefoni №kia. M. Kovalenko esines antud

kuritepisoodis kaasaaitajana KarS § 22 lg 3 mõttes, ehk osutas tahtlikult tahtlikule teole ainelist kaasabi, nimelt võimaldas kasutama oma sõiduautot vargusetoimepanijate kohaletoimetamiseks, olles ise autojuht.

Nimetatud tõenditega leiab kohus kinnitatuks, et 07.09.2011 ajavahemikul

alates kella 10.20 kuni 11.00 varguse toimepanemise eesmärgil tegutsedes

grupis sõitsid Maksim T.U ja F.M , M. Kovalenko

kaasaaitamisel

sõiduautoga numbrimärgiga xxx xxx xx

juurde, kus M.

T.U ja F.M väljusid autost ning läksid xxx maja juurde, M. Kovalenko aga jäi neid ootama. Maja juures upitas F.M M. T.U

esimese korruse

korteri nr

maja nurgale T. S. xxx

aknalauale, aga ise jäi

seisma. M. T.U tungis lahtisurutud akna kaudu korterisse. Kuuldes, et

avaneb korteri uks, haaras M. T.U riiulilt T. S. kuuluva mobiiltelefoni Nokia 7230 maksumusega 127,18 eurot ning hüppas aknast välja. Peale seda

viis M. Kovalenko M. T.U ja F.M-i asuva kaupluse

xxx xxx juurde. Kuriteoga on T. S. tekitatud kahju 127,18 eurot.

12.09.2011 x varguse episood , kannatanu I. . Koljakin ja xx A., süüdistatav I M Kovalenko

Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 1 lk 95 103 nähtub, et 12.09.2011 -

vaadeldid xxx esimesel korrusel asuv korte. Köögiaken on lahtises olekus, sellel on lahtimurdmise jälgi. Aknalaual ja põrandal on jalatsite jäljed.

Kannatanu I. A.i ülekuulamisprotokollist k 1 lk 106 108 nähtub, et -

12.09.2011 kl 08 paiku ta lahkus korterist, köögiaken on lahti

mikrotuulutusele. Ttagasi tulles kella 10.30 paiku avastas, et köögiaken on lahtu murtud, aknalaula on jalatsite jäljed, varastati televiisor Philips.

M. Kovalenko kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 1 lk 114 115 nähtub, -

et F.M-i kutsel tuli ta oma autoga koos I. geraskiniha hoone xxx

juurde, kus autosse istus F.M. xxx hoone F.M i käsul sõitis ta - juurde. I. koljakin väljus autost ja läks vargile. M. Kovalenko ja I., Geraskin

ootasid F.M . Hiljem tuli F.M tagasi, käöes ta kandis televiisorit, mille ta pani autosse ja sõitsid minema. F.M-i kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 142 nähtub, et ta sõitis varguse toimepanemise kohale M. Kovalenko autoga. Autos oli veel I.

Geraskin. F.M tungis ühe esimese korruse korterisse akna kaudu,

29

varastas sealt televiisoori ja tõi selle M. Kovalenko autosse, pärast seda sõitsid minema. I. Geraskini kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 3 lk 30 nähtub, et I.

koljakin kutsus M. Kovalenko koos autoga tema, I. geraskini kaudu. I. geraskin kinnitab, et kohale sõitis tema ja M. Kovalenko oma autoga, peake

võeti F.M , kes läks vargile ja tõi autosse televiisori. Sõitsid koos minema. Nimetatud tõendite kpogumisega leiab kohus tuvastauks, et F.M pani nimetatud varguse toime M. Kovalenko kaasaaitamisel. F.M-i tegevus

tuleb kvalifitseerida karS § 199 lg 2 8 järgi võõra vallaasja äravõtmine

sissetungimisega. M. Kovalenko esines antud kuritepisoodis kaasaaitajana KarS § 22 lg 3 mõttes, ehk osutas tahtlikult tahtlikule teole ainelist kaasabi,

nimelt võimaldas kasutama oma sõiduautot vargusetoimepanijate

kohaletoimetamiseks ja varastatud asja vedamiseks, olles ise autojuht. I. geraskini roll kuriteost ei ole kohtule esitatud materjalide pinnalt selge. Ei ole

alust väiteks, et F.M tegutseks antud kuriteo toimepanemisel teise isikuga grupis.

12.09.2011 ajavahemikul alates kella 08.00 kuni 10.30 varguse

toimepanemise eesmärgil sõitis F.M Maksim Kovalenko

kaasaaitamisel xxx M. Kovalenko viimasele kuuluva sõiduautoga tänavale.

jäi autosse ootama, F.M aga läks maja juurde, kus märkas esimesel xxx korrusel avatud akna. Ta pistis käe läbi paro sisse, avas akna ning tungis I. A.i

korterisse nr , kust varastas televiisori PHLIPS maksumusega 766,87 xxx eurot, tekitades sellega kannatanule kahju nimetatud summas.

15.09.2011 varguse episood, kannatanu S. xxx L., süüdistatavad L.B ja F.M

Sü 125 nähtub, et vaadeldav korter ndmuskoha vaatlusprotokollist k 1 lk 117-

asub esimesel korrusel. Elutoa aken on lahtises olekus. Kappide uksed on lahti.

Kannatanu S. L.i ülekuulamisprotokollist k 1 lk 126 129 nähtub, et -

15.09.2011 käis ta kodus lõunal ja kõik oli korras. Elutoa aken on jäetud

mikrotuulutusele. Kl 15 paiku teatas talle poeg, et korteris on elutoa aken pärani lahti ja korterist on ära viidud asjad.

L.B ülekuulamisprotokollist k 1 lk 149 150 nähtub, et nimetatud -

varguse pani ta toime tegutsedes koos F.M-iga viimase ettepanekul. Nimelt ta jäi oootama trepikoja juurde, auto oli pargitud lähedal. F.M

ronis mööda toru esimesele korrusele, lõi jalaga akna ja tungis sisse.

10 15 - minuti pärastandis ta L.B-le akna kaudu sülearvuti ja arvutiprotsessori.

Samuti olid F.M enda juures ehted. Kahtlustatava avaldas, et arvutiprotsessor asub tema üürikorteris. Ehted viisid nad pandimajja.

30

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtubk 1 lk 152-156, et vaadeldud on arvutiprotsessor, millel puuduvad küljed, mark ja reg number, samuti puudub süsteembloki sisu.

Tunnistaja I. K. ülekuulamisprotokollist k 1 lk 158 159 nähtub, et - 15.09.2011 andis isik nimega L.B pandimajja ühe kullast kaelaketi ja kõrvarõngad.

I.Kolakini üelkuulamisprotokollist k 2 lk 117 118 nähtub, et ta kinnitab - täielikult L.B ütlusi varguse toimepanemise asjaolude kohta. Ta tungis korterisse akna kaudu, L.B ootas akna all. Ta andis L.B-le arvuti ja protsessor. Kohalt sõitsid minema L.B-le kuuluva sõiduautoga.

Nimetatud tõenditega leiab kohus kinnitatuks, et F.M ja L.B tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult panid toime varguse olles kaastäideviijad. I. koljakini roll seisnes korterisse sissetungimises ja asjade kokkukorjamiseks. L.B täitis kaastaäideviija rolli sellega, et osales asjade äravõtmises- ta

võttis F.M i poolt akna kaudu antavad asjad vastu Seega L.B ja I. - .

Koljakini tegu

vastab KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ettenähtud koosseosule- võõra vallasasja äravõtmine grupis ja sissetungimisega.

Nimetatud tõenditega leiab kohus tuvastatks, et 15.09.2011 ajavahemikul

alates kella 13.15 kuni 15.00 varguse toimepanemise eesmärgil, tegitsedes

grupis läksid F.M ja L.B küla xxx vallas xx xxx maja juurde,

F.M ronis esimese korruse korteri nr

xxx aknalauale, lõi jalaga vastu

akent ja kui see avanes, tungis

i korterisse, kust varastas xxx kuuluva S. L.

sülearvuti HP Compaq NX6310, seeria nr xxx, maksumusega 661,32 eurot,

samuti

S. L.ile kuuluva vara: süsteembloki AMD Athlon 64 Processor 3200T

maksumusega 517,68 eurot, kuldehted: kõrvarõngad maksumusega 200,00

eurot, 40 cm kett maksumusega 180,00 eurot, hõbeehted: naistekett

maksumusega 43,05 eurot, meestekett maksumusega 25,87 eurot, sõrmus

maksumusega 20,00 eurot, kõrvarõngad maksumusega 25,00 eurot, käevõru

maksumusega 65,13 eurot, kullatud naiste käekell Tšaika maksumusega

100,00 eurot; SWEDBANK internetikaart, mälupulk internetiga ELISA MINT maksumusega 75,78 eurot. Sülearvuti ja süsteembloki andis F.M

akna kaudu L.B-le üle, ise koos teiste varastatud asjadega hüppas aknast välja. Kõik varastatud asjad viisid nad L.B sõiduautosse xxx

numbrimärgiga ning lahkusid sündmuskohalt. Kuriteoga on

xxx xxx-le

tekitatud kahju 661,32 eurot,

S. L.ile tekitatud kahju üldsumma moodustas 1252,51 eurot.

23.09.2011 xxx varguse episood, kannatanu A. P., süüdistatavad L.B, F.M ja V.M

Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 2 lk 1 2 nähtub, et 23.09.2011 oli - vaadeldud xxx esimesel korrusel asuv korter. Elutoa aken on lahtises olekus,

aknalaula on porised jalatsijäljed, all pn põrandale kukkunud lillepotid. Kappide uksed on avatud.

31

Kannatanu A. Palvova ülekuulamisprotokollist k 2 lk 3 6 nähtub, et - 23.09.2011 teatas talle naaber kl 13.20 paiku, et tema elutoa aken on lahti ja

aknalaul on näha jalatsijälgi. Korterist on varastatud magamistoas olnud

hõbedast kõrvarõngad. Samuti sekgitas neeber, et akna all seisis sõiduauto xxx numbritega xxx.

Tunnistaja J, F. ülekuulamisprotokollist k 2 lk 12 15 mähtub, et ta on A. -

Švõrovi elukaaslane. L.B kasutuses on sõiduauto xxx xxx.

L.B kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 19- I. 22 nähtub, et Koljakin palus viia ta Kohtla-Järve L.B-le kuuluva sõiduautoga. Koos

F.M iga oli veel Vadim ( G.J). Sõitsid külasse. Ta parkis -

xxx autot põõsaste taga. Viie minute pärast kuulia ta, kuidas kaks isikut hüppasid

maha. F.M tulid autosse ja ütlesid, et on vaja kiiresti ära sõita, et

korterist ei olnud midagi varastada . välja arvatud väike pudel šampust

V.M-i kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 24 25 nähtub, et -

F.M ja A. - nad palusid teda neid aidata.

Švõrov olid koos autoga.

Sõitsid külasse. Seal L.B jäi oma autoga seisma, tema ja I.

xxx Koljakin läksid jaja juurde. Ta upitas F.M esimese korruse aknalauale

ja F.M tungis korterisse. Ta ei jäänud ootama, äks ära, kohtusid alles l

õhtul ja selgus, et korterist ei olnud midagi varastada välja arvatud väike

pudel šampust. F.M i kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 142 nähtub, et F.M -

, ja V.M mõlemad tungisid korteri sisse, L.B ootas

meid oma autoga väljas. Korterist varastati ainult ühe pudeli šampust, mille jõid kolme peale.

Nimetatud tõenditega leiab kohus kinnitatuks, et varastatu vara hulgas on

ainult šampust, mille maksumus ei ole materjalide kohaselt teada, sest

kannatanu ei avaldanud šampuse vargusest. Samas ükski süüdistatavatest ei tunnistanud kohtueelse uurimise käigus kõrvarõngaste vargust. Kriminaalasja

materjalidest puuduvad tõendid, et kolm süüdistatavat või keegi neist oleks

toime pannud kõrvarõngate varguse älistatud, et kannatanul puudus . Ei ole v

täielik üleva i ole välistatud kõrvarõngade ade oma isiklikest asjadest. E seega

kaotsiminek, sest kannatanu ei märkanud näiteks šampuse vargust.

Kohus

leiab, et 20 šampuse Törley väikese pudeli maksumus on ilmselt vähem kui miinimumpäevamaara ehk 64 eurot (Törley ei ole šampus vaid vahuvein ega

kuulu kallide jookide hulka). Seega tegemist on süüteoga väheväärtusliku

asja vastu . KarS § 218 lg 1 2 mõttes

Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on usaldusväärselt kinnitatud F.M i-

poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemine

varguse toimepanemine

sissetungimisega ja –

süstemaatiliselt, sest F.M tungis korterisse sisse varguse toimepanemise eesmärgil ja varastas väheväärtusliku asja, tegutsedes varguse toimepanemisel süstemaatiliselt. Süstemaatilisuse tunnus on tuletatav sellest, et F.M on varem 23.08.2011, 26.08.2011, 07.09.2011, 12.09.2011 ja 15.09.2011 toime pannud samataolised kuriteod- vargused. Kuuenda varguse

32 toimepanemise ühe kuu jooksul annab kohtule aluse väiteks, et isiku jaoks on korterisvarguste toimepanemisest saanud elustiil.

Kohus leiab, et L.B

tegevus antud episoodis

kvalifitseerimisele KarS § p 8 jär 22 lg 2 -199 lg 2 gi - kaasaaitamine

vargusele, mis on toime pandud saaitamine sissetungimisega. L.B kaa

seisnes selles, et ta kindlustas vargile korterisse läinud V.M ile ja F.M ile - -

transpordivahendit selleks, et vajaduse korral aidata neid asjade

äravedamisel. Transpordi tagamine lihtsustab ja aitab vargusele kaasa

oluliselt. L.B kasutati (nagu kinnitavad eelmise 15.09.2011 toimepandud varguse asjaolud) kui auhojuhti, kellel on igal hetkel võimaldada

vargadele kiire transport varguse toimepanemise kohalt lahkumiseks. L.B-le

oli tema roll kaasaaitamises selge, millele osutab varguse

toimepanemise faktiline külg L.B mitte ai - nult viis F.M-i, kellega

ta on juba 15.09.2011 varguse toime pannud, ja V.M-i varguse toimepanemise kohale, vaid kokkuleppel jäi neid ootama autos. L.B-le

oli selge ka F.M-i ja V.M-i teveguse iseloom- korteri varguse toimepanemine. Seega tegutses kahtlustatav kahekordse tahtlusega, ehk tema

tahtlusega oli hõlmatud nii tema enda tegevus, mis seisnes kaasaaitamises-

transpordivahendi võimaldamises, kui ka kaasosaliste tegevuse iseloom-

varguse toimepanemise sissetungimisega. Kuna aga tegemist on teoga, süü

mis on toime pandu ei ole see isik, d väheväärtusliku asja vastu ja L.B

kes oleks 23.09.2011 toime pann varguse ud kaasaaitamise vormis, sest varem on ta osalenud ainult ühes 15.09.2011 varguses, ei vastuta

ta nimetatud varguse toimepanemise eest kaasaaitamise võtmis

kriminaalkorras. L.B puhul on tegemist varavastases süüteos

osalemisega kaasaaitamise vormis, kusjuures oli süütegu toime pandud väheväärtusliku asja vastu ja tegemist polnud L.B puhul süstemaatilise

vargusega. Selles kuriteo

episoodis kuulub L.B õigeksmõistmisele.

Kohus le sjas kogutud

iab, et vastavalt esitatud süüdistusele ja kriminaala tõenditele, ei ole tõendatud, et V. Kisljalkov oleks 23.09.2011 toime oannud

väheväärtusliku asja varguse sissetungimisega ja Isikule

esitatud süüdistusest nähtub, et ta on varem varguse toime pannud

01.07.2011 ( mille kohta on kriminaalasja materjalides esitatud otsus

väärteoasjas k 3 lk 82). Korduvalt väheväärtusliku asja varguse toimepanemisest ei saa järeldada varguse toimepanemise süsteemaatilisust, peab olema toime pandud vähemalt kolm vargust, ehk süsteemaatiliseks võib

lugeda vähemalt kolmandat vargust, hoolimata sellest kas see

subsumeeritakse KarS § 199 (kuritegu) või 218 (väärtegu), alla, lisaks on

vajalik sisuline süsteem (süstemaatilise varguse tunnust

est vt RKKKo lahend

3-1-1- - ) .

Selles kuriteoepisoodis kuuluv V.M

87 08 õigeksmõistmisele.

27.09.2011 varguse episood, kannatanu T. xxx Š., süüdistatavad F.M,

L.B. M. Kovalenko kuriteoga saadud vara hoidmine –

33

Sündmuskoha vaatluspeo 34 nähtub, et vaadeldud on

rokollist k 2 lk 27-

esimesel korrusel asuv korter. Kappide uksed on lahtises olekus, sahtlid on

välja tõmmatud. Söögitpa aken on lahti. Fototabelist k 2 lk 34 nähtub, et aknalaual on jalatsijälgi.

Kannatanu ülekuulamisprotokol 38 nähtub, et 27.09.2011 akna list k 2 lk 35- lahtisurumise teel tungiti korterisse sisse ja varastai arvuto protsessor ja DJ- seadmed. K 2 lk 43-44 tunnistajana ülekuulatud V.M andis ütlusi, et 27.09.2011

nägi, et F.M ja L.B oli kaasa arvuto protsessor ja kaks mängijat.

K 2 lk 48 tunnistajana üleluulatud I. geraskin andis ütlusi, et ta ostis kaks

mängijat F.M ilt ja L.B-lt , nad olid autoga - xxx, 50 eurot eest. Protokolli lisana on tunnistajalt äravõetud DJ-seadmed kolmest osast.

Asitõendi vaatlusprotokollist k 2 lk 50 53 ja kannatanu allkirjast lk 54 nähtub, - et vaadeldud on DJ- seadmed ja kannatanu sai asjad kätte.

Kahtlustatavana M. Kovalenko ülekuulamisprotokollist k 3 nähtub, et lk 48

koos I. Geraskiniga Vedas oma autoga xxx varasrtatud -

DJ seadmed, sõitis sellega I. Geraskini kodu juurde. Sai selle eest 20 eurot.

I.Geraskini k

ahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 3 lk 29 kinnitab

täielikult M. kovalenko käesolevas episoodis antud ütlusi varastatud - DJ seadmete vedamise kohta.

F.M-i kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 107 nähtub, et

tema ja L.B sõitsid viimase autoga ühe maja juurde. F.M romis

aknalauale, aken oli mikrotuulutusel, ta tegi akna lahti ja tungis korterisse sisse. Varastas arvuto protsessori ja DL- seadmed. Asjad andis akna kaudu L.B-le , kes võttis neid vastu ja pani autosse.

L.B kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 3 lk 38 nähtub, et ta kinnitab täielikult I. Kolakini antud ütlusi kuriteo toimepanemise fakti kohta.

Ta oli akna all ja võttis F.M ilt vastu varastatud protsessori ja DJ - - seadmed, mida pandi te,a autosse ja sõitsid minema.

Nimetatud tõenditena leiab kohus kinnitatuks, et I. Kolajkin ja L.B

panid toime varguse, tegutsedes

ühiselt ja kooskõlastatult, kaastäideviijatena.

Kahtlustatavate kaastäideviimine seisnes selles, et F.M tungis sisse ja

võttis asjad ära, kuriteo lüpuleviimiseks andis asjad akna kaudu L.B-le,

kes võttis asjad vastu, millega täitus tema roll asjade äravõtmises. F.M i -

tegu tuleb kvalifitseerida antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi,

8, -

varguse toimepanemine grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. L.B

tegevus tuleb kvalifitseerida antud episoodi § 199 lg 2 p s KarS

4, 7, 8- varguse toimepanemine grupis, siistungimisega, korduvalt.

Kohus leiav tuvastatuks, et 27.09.2011 ajavahemikul alates kell 07.10 kuni

17.30 varguse toimepanemise eesmärgil läksid L.B ja F.M

xxx gates, et esimesel korrusel on aken maja juurde, tegutsedes grupis. Mär

mikrotuulutusele pandud, ronis F.M

korteri xxx aknalauale, pistis T. Š.

34

käe avasse ja avades akna tungis korterisse, kust võttis magamistoast süsteembloki Celeron maksumusega 320,00 eurot ning andis selle akna kaudu L.B-le üle, teisest toast võttis F.M DJ puldi (muusikaseadmed) maksumusega 958,67 eurot ning andis selle akna kaudu jälle L.B-le üle,

et ta paneks asjad oma autosse. Lisaks sellele varastas F.M

korterivõtmed maksumusega 5,00 eurot. Kuriteoga on

T. le tekitatud kahju Š. 1283,67 eurot.

M. Kovalenko tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 202 lg 2 p 1 järgi kuriteoga saadud vara hoidmine toimepandud grupis. Kohus leiab tuvastatuks, et olles teadlik, et tegemist on varastatud varaga, tuli

M. Kovalenko 27.09.2011 kella 20.00 paiku koos Igor Geraskiniga oma

sõiduautoga numbrimärgiga xxx xxx maja juurde, kus F.M kandis

tema sõiduautosse varem Š. T. korterist varastatud muusikaseadmed (DJ

puldi) maksumusega 958,67 eurot. Peale seda kui aparatuur peale laaditi,

maksis F.M M. Kovalenkole 20,00 eurot selle vedamise eest ning M

Kovalenko viis I. Geraskini koos varastatud varaga Kohtla-

Järvele.

28.09.2011 xxx varguse episood, kannatanu J. J., süüdistatavad V.M, F.M, , M. Kovalenko

Sünmuskoha vaatlusprotokollist k 2 lk 59 69 nähtub, et vaadeldud on - esimesel korrusel asuv korter. Lastetoa aken on katki löödud, kappde uksed on lahti, sahtlid on välja tõmmatud.

Kannatanu J. J.e ülekuulamisprotokollist 73 nähtub, et 28.09.2011 k 2 lk 71- kella 8 paiku läks ta tööle. Kl 10 paiku helistas talle ema ja teatas, et aken on

pärani lahti. Saabudes koju avastas ta, et lastetoa aken on katki löödud, varastatud on televiisor, fotoaaraadid, arvuti, ehted. V.M-i kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 88.89 nähtub, et

te,a, I. koljakin ja M. Kovalenko viimase sõiduautoga sõitsid ühe maja xxx

juurde varguse toimepanemise ee eraskin. Ta smärgiga. Autos viibis veel I. G

upitas I. Kojakinit korteri nr aknalauale, F.M avas akna ja tungis xx

korterisse. F.M andis talle akna kaudu televiisori, mille viisid koos

autosse ja sõitsid sündmuskohalt minema Kohtla Järvele. -

M. Kovalenko kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 91 92 nähtub, et -

28.09.2011 helistas talle F.M palvega, et oleks vaja vedada asju

Jõhvist. Ta võttis kaasa V.M i- ja I. Geraskini, hiljem tuli autosse F.M

ise. de F.M-i juhatusel. F.M ja V. Sõideti ühe maja juur

V.M läksid maja juurde, tema jäi oma autoga ootama. 10 mituti pärast

tulid nad tagasi, tõid televiisori, mille pandi autosse, kõik koos sõitsid Kohtla-Järvele. Ta sai oma abi eest 20 aurot.

I. Geraskini kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 95 96 nähtub, et t - a

kinnitab sisuliselt M. Kovalenko kahtlustatavana antud ütlusi ja lisab, et televiisor on hoiul tema üürikorteris. Ta annab televiisori vabatahtlikult välja.

35

K 2 lk 98 ja 99 - televiisor on vaadeldud ja koostatud vaatlusprotokoll, televiisor on tagastatud kannatanule allkirja vastu.

F.M i kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 107 nähub, et - ta

sõitis kohale M. Kovalenko autoga, autos olid veel I. Geraskin, ja V.M . Ta ütles peatuda ja läks ühe maja juurde. Kaasa ta võttis väikese

haamrikese ja lõi sellega akna katki, tungis sisse. Korterist ta varastas

sülearvuto, fotoaparaadid, televiisori, helistas V.M-ile, et too tuleks

akna juurde. Koos kandsid televiisorit ja panid selle autosse. Sõitsid kõik koos minema . Antud episoodis erinevad F.M-i ja V.M i ütlused selle poolest, et -

V.M ise tunnistab, et ta tuli akna juurde ja F.M andis talle televiisori, pärast seda F.M lahkus korterist akna kaudu ja koos kandsid

televiisorit. Sel juhul oleks isikud varguse toime pannud grupis ehl V.M

osaleks asja äravõtmisel votes asja olles vastu akna all . F.M i-

ütlustest nähtub, et V.M tuli kohale pärast seda, kui F.M poolt toime pandud vargus oli juba lõpule viidud, ehk ta ronis juba

aknast välja, viibis väljas ja ootas V.M . Sel juhul oleks vargus

toime pandud F.M-i poolt V.M-i kaasaitamisel, kelle kaasaaitamine õigusvastasele teole vargusele seisneks selles, et ta aitas kanda

televiisorit autoni. i Täiendava d tõendeid selle faktilise asjaolu

kontrolimiseks ei ole. Kohtuliku arutamise käigus tunnistasid mõlemad

süüdistatavad ennast täielikult süüdi grupilise varguse toimepanemises ega vaidlustanud faktiöliste asjaolude kogumit. Kohus rahuldubki sellega, et sel juhul leiab tuvastatuks, et F.M ja V.M panid toime varguse, tegutsedes grupis ühiselt ja kooskõlastatult, kaastäideviijatena. F.M

tungis korterisse sisse ja võttis asjad ära, V.M osales asjade

ätavõtmises selle kaudu, et võttis televiisori vastu akna kaudu. F.M-i

tetevus kuulub kvalifitseerimisele KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, V.M-

KarS § 199 lg 2 7,8 järgi.

M. Kovalenko tegu seisnes selles, et ta aitas F.M-i ja V.M-i

poolt toime pandud varguse toimepanemisele kaasa, nimelt võimaldas

kasutama oma sõiduautot varguse toimepanemse kohale sõitmiseks, ja varastatud asjade äravedamiseks. Tema tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 199

lg 2 p 7,8,9 – 22 lg 3 järgi.

Kohus leiab tuvastatuks, et 28.09.2011 ajavahemikul alates kella 08.05 kuni 10.30 varguse toimepanemise eesmärgil, tegutsedes grupis, sõitsid F.M

ja V.M Maksim Kovalenko kaasaaiotamisel viimasele kuuluva

sõiduautoga juurde, väljus koos V.M iga autost ja läks maja taha, - xxx

kus V.M upitas teda esimese korruse e korteri nr aknalauale. J. J. xx

F.M purustas haamrikesega lingi juures klaasi ning tungis korterisse,

kust varastas televiisori LG maksumusega 958,67 eurot, mille andis akna kaudu V.M ile üle, fotokaamera Samsung maksumusega 75,16 eurot; -

sülearvuti Samsung maksumusega 720,00 eurot, hõbeketi maksumusega

127,82 eurot, 2 ristikest üldmaksumusega 44,73 eurot, 2 kuldketi

36

üldmaksumusega 76,69 eurot. Varastatud asjad laadisid F.M ja V.M neid ootama jäänud M Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid Kohtla-

Järvele. Vargusega tekitati J. J.

ele kahju summas 2003,07 eurot, akna

kahjustamisega 28,00 eurot. Kokku kuriteoga tekitatud kahju moodustas – 2031,07 eurot.

14.05.2011 röövimise episood, kannatanu M. Š , süüdistatav V.M .

Kannatanu ülekuulamisprotokollist k 4 lk 5 7 nähtub, et viibides - xxx

alevikus, üks noormees kutsus ta kämpingute juurde õlut juua. Seal olid

noormehed vabuses 18-10 aastat umbes 10-15 inimest. Tegid koos suitsu. Kui 30 minuti pärast hakkas ta ära minema, löödi ta selja tagant vastu pead. Ta kukkus maha. Kohe hakati teda peksma igal poolt jalgadega. Peksjad oli

umbes 5 inimest. Ühjel hetkel hakati tema sõrmest kuldsõrmust ära

tõmbama. Üks neis tõi kuskilt seebi, sellega määriti sõrm kokku ja tõmmati

sõrmus ära. Jope taskust võeti rahakott ja telefon. Tal õnnestus pärast peksmist minna oma tuttava juurde, kes viis ta autoga koju.

Tunnistaja A. T. kinnitas k 4 lk xxx ormeest, kes oli no 26, et 14.05.2011 nägi läbi pekstud, sinakad silmade all, silm paistes, ninast jooksis verd.

Kahtlustatavana ülekuulatud A. S k 4 lk 31 andis ütlusi, et tat a tunnistab, et .

lõi mitu korda kannatanut, samuti kannatanut lõid võttis xx xx ja xx.

kannatanult sõrmuse, samuti jopest telefoni, mille kohe andis A. Sxxx, ja rahakoti.

Tunnistaja A. A. ülekuulamisprotokollist k 4 lk 50 nähtub, et ta kinnitab, et

A. S. andisd talle kuldsõrmuse ja telefoni, et tagastada asjad kannatanule, mida ta tegi samal päeval.

37

A. S. ja I. Geraskin on antud kuriteos süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.02.2012 kohtuotsusega k 5 lk 39, kaastäideviijatena. Kohus märgib, et kuna antud kriminaalasi on lahendatud lühimenetluses, pole

võimalik tunnistajat kahtlustatavate ütlusi kontrollida ristküsitlusega

e ja ja

ega kõrvaldada nende ütlustes ilmnenud vastuolusid. Kahtlustatava T. P.ja

tunnistaja A. Ž ütlused ei ühti ütlustega sündmuse käigu . tunnistaja A. S. kohta ja ka selles osas, kas V.M peksis kannatanut või mitte. Kohus

rahuldub antud juhul sellega, et V.M ise tunnistab kannatanu

peksmist, seda 1,5 tundi enne tõsiküll kannatanu röövimist. Samas kohus

märgib, et süüdistuses ei ole V. Kislajkovile esitatud lkannatanu peskmist

vaid ainult seebi toomine. statavana Kohus märgib, et V.M i kahtlu -

ant a tunnistaja A. S. ega T. P. ja ud ütlused ei ühti sündmuse käigu koht

tunnistaja A.Ž ütlustega. T nägi, kuidas Vadim ja Igor pek

. . P. sid

kannatanut, tunnistaja A. S. aga n . hakkas kannatanut ägi, kuidas algul A. S

peksma, siis ühines peksmisega Igor, pärast seda T. P.. Samas, kuigi V.M

tunnistas kahtlustatavana üksnes seda, et ta lõi kannatanu kolm

korda rusikaga näkku, seda aga 1,5 tundi enne sõrmuse äravõtmist, ja võttis

hoiule sõrmuse, mille kohta oli ta teadlik, et see on kuriteoda saadud ( ehk sisuliselt KarS § 121 ja § 202 lg 1 järgi ettenähtud teod), ei vaidlustanud V.M

kohtulikul arutamisel talle esitatud süüdistust grupilises

röövimises, tunnistas ennast grupilises röövimises süüdi ega soovinud anda

ütlusi. Kvalifikatsiooni ei vaidlustanud ka V.M-i kaitsja. Kohus

sellises olukorras rahuldub sellega, et leiab tuvastatuks V.M-i

osalemist gripilises röövimises, sest e ei eita, et kannatanu vara hõ ta is lpsas ti äravõtmiseks tõi ta I. Geraskinile seebi ja pärast röövimist sai sõrmuse endale.

Kohus leiab tuvastatuks, et 14.05.2011 kella 05.00 paiku hommikul x

xx puhkebaasis, asukohaga xxx vald Ida-Virumaa, tegutsedes kooskõlastatult V.M

, A. S. ja Igor Geraskin, läksid M Š esimesena lõi . .juurde ning A. S.

teda rusikaga näkku. Saadud löögist M. Š lõi teda veel kord . kukkus ja A. S.e.

rusikaga näkku. Peale seda jooksis lebava M. Š. juurde Igor Geraskin ning hakkas samuti teda peksma jalgade ja rusikatega vastu pead ja keha, seejärel

tõmbas I. Geraskin kannatanu teksade tagataskust mobiiltelefoni Samsung B2100 selle sees olnud Elisa kõnekaardiga maksumusega 6,40 eurot, samuti

võeti ära M. Š. kuuluv rahakott 10 euroga sularahas, Swedbanki pangakaart,

mille taastamisele x tehniline pass, mille

läks 25 eurot, sõiduauto xx

38 taastamine läks maksma 16 eurot. I. Geraskin üritas kannatanu käest võtta ära kuldsõrmust, kuid see tal ei õnnestunud. Siis palus I. Geraskin V.M tuua toast seepi, mida viimane tegigi. Toodud seebi abil võttis I. Geraskin M.

Š sõrmest kuldsõrmuse ja andis selle V.M ile üle, kes pani sõrmuse - .

oma pükste taskusse. Lisaks sellele peksmise käigus läks kaduma

kannatanule kuuluv musta värvi nahast jalats maksumusega 127,90 eurot. Kuriteoga on M. Š. tekitatud kahju 185,30 eurot. V.M-i tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 7 alusel.

07.03.2012 vargus, kannatanu D. K., süüdistatav V.M

Kannatanu ülekuulamisprotokollist k 5 lk 1 5 nähtub, võeti - et 07.03.2012 tema alaealiselt pojalt mobiiltelefoni, maksumusega 79 eurot.

Kahtlustatavana ülekuulatud V.M andis ütlusi k 5 lk 12, et ta tunnistab 07.03.2012 mobiiltelefoni äravõtmise ühels posilt. Telefoni müüs ta maha ja sai 35 eurot. Nimetatud tõenditega on kinnitatud V.M i poolt KarS § 199 lg 2 p 4 -

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemine, sest V. Kislakov on varem

28.09.2011 toime pannud grupoilise varguse sissetungimisega. Tegelikult nimetatud vargus on toime pandud avalikult, kuid KarS § 199 lg 2 p 5 järgi ettenähtud tunnus ei ole süüdistuses esitatud.

Kohus leiab tuvastauks, et V.M 07.03.2012 kella 15.00 paiku

läks võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil x maja juures

e alaealise xx D. K.

poja xx xx x andis temale juurde ning küsis tema käest mobiiltelefoni. Kui K.

oma mobiiltelefoni Samsung GT S5230, palus V.M oodata teda –

Kohtla-Järvel kaupluse juures, ise aga läks sündmuskohalt ära. Varastatud telefoni müüs V.M samal päeval tundmatule noormehele 35,00 euro

eest. Kuriteoga tekitas V.M D. ele kahju summas 79,00 eurot. K.

Kokkuvõtlikult märgib kohus, et ülaltoodud tõenditega on kinnitatud:

F.M i osavõtt täideviijana 23.08.2011, 26.08.2011, 07.09.2011 - , 12.09.2011, 15.09.2011, 23.09.2011, 27.09.2011, 28.09.2011 KarS § 199 lg 2

p 7,8,9 kvalifitseeritavatest vargustest. Kokku kaheksa vargust, kõik

vargused on toime pandud sissetungimisega viis nendest on toime pandud , grupis.

V.M i osavõtt täide S § -

viijana kahes 28.09.2011 ja 07.03.2012 Kar

199 lg 2 p 4,7,8 järgi kval

ifitseeritavatest vargusest, üks vargus on toime

pandud sissetungimisega ja grupis; osavõtt ühes gripilises röövimises täideviijana KarS § 200 lg 2 p 7.

39

L.B osavõtt 15 (täideviijana grupis, sissetungimisega),

.09.2011

27.09.2011 (täideviijana gruis, sissetungimisega) vargustest, kokku kaks vargust KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi korduvuse tunnusel.

Maksim T.U osavõtt 26.08.2011 (täideviijana grupis,

sissetungimisega), 30.08.2011 (täideviijatena, grupis, sissetungimisega),

07.09.2011 (

täideviijana grupis, sissetungimisega) KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritavatest vargustest. Kokku kolm vargust.

T.U

26.08.2011 (täideviijana grupis, sissetungimisega), 30.08.2011 (täideviijatena, grupis, sissetungimisega) KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, järgi kvalifitseeritavatest vargustest. Kokku kaks vargust.

Maksim Kovalenko osavõtt 23.08.2011 (kaasaaitajana, sissetungimisega),

26.08.2011 (kaasaaitajana, grupis, sissetungimisega), 30.08.2011

(kaasaaitajana, gripis, sissetungimisega), 07.09.2011 (kaasaaitajana, grupis,

sissetungimisega), 12.09.2011 (kaasaaitajana, sissetungimisega), 28.09.2011

(kaasaaitajana, grupis, sissetungimisega) KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 22 lg 3-

kvalifitseeritavatest vargustest, kokku kuus kaasaaitamist vargusele. Eraldi

kohus rõhutab, et kaasaaitamistegu on võimalik nii ettvalmistamisstaadiumil

(M.Kovalenko puhul on selleks osaliste sündmuskohale sõidutamine autoga),

kui ka täideviimise käigus, kui ka pärast koosseisurealiseerimist (varastatud

asjade äravedamine) ( vt RKKKO lahend 3-1-1- -09 p 7.2); 97 õsavõtt täideviijana grupis ühes KarS § 202 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavast kuriteost.

Tahtlus

Kohus leiab, et F.M tegutses kaheksa varguse toimepanemisel

kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, sest ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja vähemalt pidas võimalikuks

sellise asjaolu saabumist. Nimelt F.M planeeritud ja kavatsetult

toimepandud tegevusele viidab fakt, et lühikise aja jooksul pani ta toime

kaheksa vargust, mi olid toime pandud sarnase viisiga- need on esimesel

korrusel asuvate korterite vargused, sisse tungiti akna kaudu. Valdavalt

kasutas F.M asjaolu, et aknad olid jäetud mikrotuulutusele. Varguste toimepanemiseks kasutas F.M M. Kovalenko kaasabi või teisi isikuid, ei nad upitaksid ta esimese korruse aknalauale ja võtaksid vastu akna kaudu antavad vatastatud asjad. Selline oli I. Kolajkini poolt toimepandud varguse käekiri.

Kohus leiab, et V.M tegutses kahe varguse toimepanemisel

kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, sest ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja vähemalt pidas võimalikuks

40 sellise asjaolu saabumist. V.M oli teadlik eesseisvast vargusest, sest F.M kutsus ta sellele “üritusele” ja nägi kuidas F.M tungib akna kaudu korterisse, ta jäi sündmuskohtadele ja võttis I. koljakoinilt asjad vastu.

Tegevuse iseloom näitab, et V.M tegutses teadvalt ja sihipäraselt,

kindlustades oma rolliga varavastase kuriteo edukat toimepanemist.

Röövimise toimepanemisel tegutses V.M i vähemalt otsuse -

tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, sest ta teadis, et osaleb röövimises ja

vähemalt möönis seda. Ta nägi, kuidas teised osalised kasutavad kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ja osales kannatanu vara äravõtmises. V.M

soostus süüteokoosseisule vastava asjaoluga, nimelt kannatanu vara

äravõtmisega vägivallaga, sest vahetult pärast vara äravõtmist võttis vara

enda hoiule. Seega kogu oma tegevusega nii teo toimepanemise ajal kui ka pärast seda näitas ta üles oma sosstumist toimepanduga.

Kohus leiab, et L.B tegutses kahe varguse toimepanemisel kavatsetult

KarS § 16 lg 2 mõttes, sest ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja vähemalt pidas võimalikuks sellise asjaolu

saabumist. L.B oli teadlik eesseisvast vargusest, sest, nagu ka V.M i-

puhul, kutsus ta sellele “üritusele” F.M ja nägi kuidas F.M

tungib akna kaudu korterisse, ta jäi sündmuskohtadele ja võttis F.M ilt - asjad vastu. L.B sihipärasele tegevusele osutab ka fakt, et ta kasutas varguse kohta saabumiseks ja ärasõtmiseks, samuti asjade vedamiseks

oma sõiduautot F.M i kutsel ja palvel. Tegevuse iseloom näitab, et -

L.B tegutses teadvalt ja sihipäraselt, kindlustades oma rolliga varavastase kuriteo edukat toimepanemist.

Kohus leiab, et M. T.U tegutses kolm varguse toimepanemisel

kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, sest ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja vähemalt pidas võimalikuks

sellise asjaolu saabumist. M. T.U tegevuse sihipäraselle olemusele viidab asjaolu, et varguste toimepanemise tegutses M. T.U grupis ühiselt ja kooskõlastatult, tema rolliga oli hõivatud korteri sissetungimine ja asjade

äravõtmine. Kõlmes varguses tegutses ta sarnaselt ja planeeritult, tungis esimese korruse korteri akna kaudu sisse ja varastas asjad.

Kohus leiab, et T.U tegutses kahe varguse toimepanemisel

kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, sest ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja vähemalt pidas võimalikuks

sellise asjaolu saabumist. T.U tegevuse sihipäraselle olemusele viidab asjaolu, et varguste toimepanemise tegutses M. T.U grupis ühiselt ja kooskõlastatult, tema rolliga oli hõivatud korteri sissetungimine ja asjade

äravõtmine. Kahes varguses tegutses ta sarnasel viisil ja planeeritult, tungis esimese korruse korteri akna kaudu sisse ja varastas asjad.

41

M. Kovalenko tahtluse kohta märgib kohus järgmist. Vastavalt

väljakujunenud kohtupraktikale ( vt RKKKO lahend 3-1-1- - p 7.4) peab 97 09

kaasaaitamise vormis kuriteost osavõtnud isikul esinema “kahekordne”

tahtlus – enda kaasaaitamise käitumisakti ning teo täideviija teo kohta. Piisab kui tahtlus on realiseeritud kaudse tahtluse tasemel nii kaasaaitamisteo kui ka täideviija teo kohta.

(tsitaat nimetatud

lahendist) M. Kovalenko puhul ei ole kahtlust, et kaasaaitamisel vargustele,

võimaldades sõiduauto kasutamist nii osaliste kohaletoimetamiseks kui ka

asjade äravedamiseks, tegutses ta enda teo suhtes vähemalt otsuse tahtlusega

KarS § 16 lg 3 mõttes, ehk ta teadis, et aitab kaasa sauure tõenäosusega just

vargusele (sest ta aitas kaasa lühikese ajal jooksul kuue varguse toimepanemisele, nägi, kuidas autosse tuuakse võõrad asjad ja teadis, et asjad

on varastatud). Täideviija teo kohta olid talle selged käitumisakti olulised

jooned selles mõttes, et tegemist on süüteoga vara vastu varguse näol.

Hoolimata sellele teadmisele soostus ta täideviija teo toimepanemisega ja osutas kaasabi ka pärast teo realiseerimist. Seega tegutses ta vähemalt kaudse

tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes pidi võimalikuks süüteokoosseisule vastava - asjaolu saabumist ja möönis seda.

KarS § 202 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemisel tegutses M.

Kovalenko otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes ehk ta teadis

süüteokoosseisule vastava asjaolust, et ta võtab enda autosse varem

varastatud esemed, DJ- seadmed, mida hoidis enne seda enda juures I.

Geraskin. M. Kovalenko, ja soovis seda, kina sõitis varastatud esimetega

Kohtla-

Järvele.

Kohus leiab, et F.M , V.M, L.B , M. T.U,

T.U ja M. Kovalenko neile inkrimineeritud kuritegudes, sest on süüdi

nad on KarS § 33 mõttes süüvõimelised ning puuduvad süüd välistavad

asjaolud.

TSIVIIHAGID

VÕS (võlaõigusseadus) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui

ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

42

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on

kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud

füüsilist, varalist või moraalset kahju. Antud kriminaalasjas on tekitatud

kannatanutele varaline kahju. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult.

Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda

tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Kui

süüdistatav tsiviilhagi vastu ei vaidle ning süüdistatav hagi tunnistab, on see

käsitatav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab

kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtt on

kohtule siduv. TsMS § 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral

444 lg põhistamiskohustusest (RKKKo 3-1-1-79-09).

Kohus kvalifitseerib F.M-i , V.M-i, L.B , M. T.U, T.U ja M. Kovalenko vastu esitatud nõuded kui kannatanu omandi või valduse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel.

Kannatanud esitasid

F.M i , V.M i, L.B , M. T.U, - - T.U ja M. Kovalenko vastu tsiviilhagid järgmiselt:

A. A.

tsiviilhagi summas 8005,69 eurot k 1 lk 14

T. tsiviilhagi summas 7280,29 eurot k 1 lk 48 K.

A. i tsiviilhagi summas 1386,47 eurot k 1 lk 75 K.

T. tsiviilhagi summas 127,18 eurot k 1 lk 88 S.

I. i tsiviilhagi summas 766,87 eurot k 1 lk 111 A.

S. i tsiviilhagi summas 1252,51 eurot k 1 lk 131 L. x tsiviilhagi summas 661,32 eurot k 1 lk 145 xx

A. tsiviilhagi summas 130,40 eurot k 2 lk 8 P.

T. tsiviilhagi summas 384,88 eurot k 2 lk 40 Š.

J. J. e tsiviilhagi summas 1023,71 eurot k 2 lk 76

D. K.

e tsiviilhagi summas 79 eurot k 5 lk 6.

T.U alaealisuse tõttu on antud kriminaalasjas tsiviilkostjaks

tunnistatud x , kelle xx xx elab xx süüdistatav T.U. Kohus leiab, et ülesloetletud esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamiselenende

põhjendatuse kontrollimata seoses tsiviilhagide omaksvõtuga, tsiviilkostajte (kahju tekitajate) . solidaarsuse põhimõttega kooskõlas

Kohtuistungil vaidlustas M. T.U

kaitsja S. Politšev T. K. esitatud tsiviilhagi põhjendatust, osutades asjaolule, et kuna vara oli kindlustatud, tuleb ära lahendada, milleses summas tuleks tsiviilhagi rahuldada. Kohus märgib, et

kõik antud episoodiga seotud süüdistatavad, F.M , M. T.U, V.

43

T.U, M. Kovalenko samuti tsiviilkostja x , esindaja M. F., on tsiviilhagi xx õigeks võtnud (k 5 lk 179, kohtuistungiprotokoll lk 3). Seega kohus vee kord

kordab, et rahuldab hagi. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest (RKKKo 3-1-

1- -09). 79

KOHTU MEE™ED

Karistus

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku

eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii

üld kui ka eripreventiivsed eesmärgid. -

Riigikohtu lahend 3-1-1- -07, p 6: 14

„Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus

määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse

mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul

arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate

asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud

kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat

lahendist 3-1-1- - Klassikalise arusaama koha 43 06: „13.1 selt on karistusõigus

suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu - andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut.

Riigikohtu lahend 3-1-1- -06. p 15.1: 99

„Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS §

56 lg 1 teises lauses

sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga

eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

44

praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab

toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr - RT III 2004, 14, 3-1-1- - 40 04 174).“

KarS § 199 lg 2 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastani. Keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 202 lg 2 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3

aastani. Keskmine määr on 1 aasta 6 kuud vangistust.

KarS § 200 lg 2 näeb ette karistusena vangistuse 3 kuni 15 aastani. Keskmine määr on 9 aastat vangistust.

F.M pani toime 8 vargust ehk teise astme kuriteod suhteliselt lühikese

ajavahemiku ehk ühe kuu kestel – 28.08.2011- 28.09.2011. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et viis vargust on toime pandud grupis, kõik vargused on

toime pandud sissetungimisega. F.M-i roll kuritegude toimepanemises

oli aktiivne. Just tema kutsel osalesid varguste toimepanemises teised osalejad, kes kaastäideviijatena, kes kaasaaitajana. F.M valitses tegusid

intensiivselt, suunates tegevust edukamale tulemusele. F.M ise valis

korterid kuhu sisse tungida. Tegevus oli suunatud väärtuslike asjade

äravõtmisele, nimelt plazmateleviisorid, sülearvutid, kuldehted. Sellised

esemed on kergem realiseerida rahaks. Summaarne kahju toimepandud

vargustest moodustab 19616, varastatud asjade tagastamisega on hüvitatud

kaduvväike osa. Varguste toimepanemine oli F.M i poolt korralikult - ette kavatsetud, läbi mõeldud ja muretsetud transporti, varguse toimepanemise

vii- tungiti sisse esimesel korrusel asuvatesse korteritesse akna kaudu,

kasutades mikrotuulutusele avatud aknaid.

F.M on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral 16.06.2011

kohtuotsusega vangistusega 11 kuud 28 päeva. Karistusest vabastati

katseajaga 18 kuud. Osa karistusest, 4 kuud vangistust, kuulus kohesele ärakandmisele, vabanes 15.07.2011. Vaatamata sellele juba augustis 2011

vähem kui kohtuotsuse tegemisest kahe kuu möödumisel jätkas F.M

katseajal kuritegelikku tegevust varavastaste kuritegude valdkonnas.

16.06.2011 kohtuotsusega mõistetud karistus pöörati töitmisele 11.10.2011 kohtumäärusega, karistus on kantud, vabanes 09.10.2012. See iseloomustab F.M kui isikut, kes ei teadvustanud endale täiel määral oma tegevuse

keelatust ja 11 kuud 28 päeva vangistust katseajaga 18 kuud ja 4 kuud reaalset vangistust ei olnud talle piisavaks meetmeks, et ta hoiduks süütegude

toimepanemisest. Karistuse

mõistmise üheks eesmärgiks ongi see, et isik hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest.

45

Ka pärast vabanemist 09.10.2012 jätkas F.M

süütegude

toimepanemisega. Lõuna Prefekturr karistas F.M 14.12.2012

otsusega väärteoasjas liiklusõnnetuse põhjustamise, sündmuskohalt

põgenemise ja ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest

rahatrahviga 287,60 eurot ja 191,73 eurot ( k 5 lk 145). Tegu oli toime pandud 31.10.2012 ehk vabanemisest 3 nädal möödumisel. Kokku F.M karistusregistris 22 kehtivat karistust.

F.M õpib . Tal puudub kindel sissetulek, töökohta ei ole. xxx

Kuritegusid sooritas F.M olles alaealine.

F.M-i karistust k amlik kahetsus.

ergendavaks asjaoluks on puhtsüd Karistust raskenvadaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Kohus leiab, et F.M-i karistamine rahalise karistusega poleks

otstarbekohane ega vasta Esiteks, isikul puudub ks karistamise eesmärkidele.

töökoht, seega piisav sissetul, mille arvelt saaks isik rahalise laadi karistust

ka reaalselt täita. Teiseks, kohus leiab, et F.M i suhtes rahalise laadi -

karistuse mõistmine oleks vale karistamisotsus. Alates 2008.a on isiku

karistusregitris kokku 22 karistust, nendest 20 korral oli isikule väärteude

toimepanemise eest kohaldatud rahatrahv. Nendest ainult kolm trahvi on

tasutud, ülejäänud on tasumata. Sellest nähtub, et kui karistada isikut rahal

ise

karistusega, suure tõenäosusega jääb see täitmata, seda isegi sundkorras

rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu. Sel juhul jääb karistuse eesmärk, õiguskorra kaitmise huvide järgimine, saavutamata.

Jarelikult tueb F.M karistada vangistusega. Kohus leiab, et F.M-i

süü suurus toimepandust on vähemalt keskmine. Kohus leiab, et on põhjendatud karistada F.M vangistusega 2 aastat. Kuigi kuriteod on

toime pandud katsejal, on

eelveva kohtuotsusega mõistetud karistus

käesoleva ko ära kantud ja seega ei moodusta kohus htuotsuse tegemise ajaks

liitkaristust KrMS § 65 lg 2 alusel, kuna piidib üks liidetavast - eelmise

kohtuotsuse alusel ärakandmata karistuse osa.

KrMS § 238 alusel kuulub 2 aastane vangistus vähendamisele ühe - kolmandiku võrra. Seega kuulub ärakandmisele 1 aasta 4 kuud vangistus.

KarS § 68 aluselk tuleb karistusaja hulka arvatesda eelvangistuses viibitud aegas 3 päeva (29.09.2011-30.09.2011 ja 10.10.2011). Kandmisele kuulub 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust.

Kaitsja esitas kohtule taotluse mitte karistada F.M reaalse

vangistusega. Põhjenduseks on see, et isik on oma varasema karistuse juba

ätra kandnud, kuriteod olid toime pandud kui ta oli alaealine. Praegu süüdistatav õpib. Puudub vajadus saata vanglasse karistust kandma.

Kohus kaitsja arvamusega ei nõustu ja seda järgmistel põhjendustel.

46

Kohus ei peagi karistuse kandmisest vabastamise ebaotstarbekuse eraldi põhjendama. Riigikohtu lahend 3-1-1-138-04, otsuse p 12:

„Riigikohus selgitab, et nimetatud säte kohustab otsuses põhjendama

vangistuse, kui äärmise abinõu kohaldamist alternatiivse sanktsiooni korral. … Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et karistusest tingimisi

vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

otsus asjas nr - RT III 2002, 8 79) ja kohus ei pea karistusest 3-1-1- - 14 02 vabastamise ebaotstarbekust põhjendama.“ Samas langeb kohtule kohustus lahendada kohtule esitatud taotlused. Kohus leiab, et kaitsja taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kohtupraktikas on karistusest vabastamise teemat laialt käsitletud ja kohtute seisukohad on selles osas välja kujunenud.

Kohus soostub väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt karistuse

kandmisest vabastamine on põhjendatud kergema laadi kuritegude ja

lühiajalise vangistuse määra puhul. Kohus märgib, et karistusest tungimisi

vabastamine tähendab kohtu poolt sellise prognoosi tegemist ja eeldab kohtu

veendumust, et isik ei pane enam toime kuritegusid ja seetõttu karistuse ärakandmine on ebaotstarbekas. Kohus tuletab meelde, et kui karistuse alusek on isiku süü, siis KarS § 73 ja 74 alusel isiku tingimuslikult karistusest

vabastamise aluseks on kuriteo toimepa sik, nemise asjaolud ning süüdlane i millised kas iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise

ebaotstarbekaks ( vt RKKKO lahend 3-1-1- -16 p 11, samuti 3-1-1- -

116 10 09). Lähtudes F.M i toimepandud kuritegude asjaoluidest ni - ng tema isikust

leiab kohus, et ole ole aluseid karistuse vabastamiseks. Kohus leiab, et juba

süüdistatava isikut analüüsides on kohtul alust teha järelduse, et vaatamata

süüdistatava vanusele, on kuritegelik elustiil temasse küllaltki tugevalt juurdunud. Karistusest vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine ei ole

enam piisav meede isiku mõjutamiseks, et ta hoiduks süütegude

toimepanemisest. F.M oli kriminaalhooldusele juba allutatud kahel korral. Esimest korda Tartu Maakohtu 05.01.2011 lahendiga kohaldati tema suhtes mõjutusvahendina kriminaahooldusele alluutamist KarS õ 87 lg 1 p 2

alusel seoses varavastase kuriteo toimepanemisega. See ei andnud tulemust.

Ta jätkas nii väärtegude kui ka kuritegude toimepanemisega. Ka osaline

reaalne vangistus ja ülejäänud osas karistusest vabastamine ning kriminaalhooldusele allutamine ei toonud positiivset arengut F.M-i isikule. Kohus leiab, et F.M-i isiku kohta ei saa teha sellist prognoosi, et ta enam ei pane toime kuritegusid ja seetõttu oleks karistuse ärakandmine

ebaotstarbekas. Järelikult I. Kolajkini karistuse kandmisest vabastamiseks ei ole alust.

V.M pani toime kaks vargust, mis on teise astme kuriteod. Üks

vargus on toime pandudsissetungimisega ja grupis. Tema osavõtuga täideviijana toimepandud vargustega on tekitatud kannatanutele kahju kokku

1100 eurot, mis ei ole väga märkimisväärne. V.M on toime

47

pannud ka esimese astme kuriteo- röövimine grupis. Kohus leiab, et tema

osavõtt grupilises röövimises seisnes vara äravõtmises osalemises - I. Geraskini palvel tõi seebi, millega tiriti kannatanu sõrmest ära kuldsõrmuse. Kohus leiab, et tema roll röövimises ei olnud nii aktiivne ja intensiivne kui

teistel osalejatel. Kohus arvestab, et kannatanule tekitati röövimisega nii

füüsiline kahju korduvatest löökidest kui ka materiaalne – võeti ära

kuldsõrmus ja telefon. Kohus arvestab, et äravõetud asjad on tagastatud kannatanule ja sellel on V.M i enda positiivne panus, sest kuldsõrmus -

oli pärast röövimist tema hoiul. Samuti arvestab kohus, et V.M ei kasutanud süüdistuse kohaselt kannatanu suhtes vägivalda.

Kuritegude toimepanemise ajal oli V.M kohtulikult karistamata isik.

Kuriteod pani ta toime olles täiskasvanu. Väärteokoorras on süüdistatav

karistatud 12 korda, nendest kahel korral arestiga. V. Kislakovil puudub töökoht, puudub sissetulek.

V.M i karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus -

ning kahju osaline hüvitamine varastatud asjade tagastamisel. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Kohus leiab, et V. Kislajkovi karistamine KarS § 199 lg 2 p 47,8 järgi toimepandud kuritegude eest rahalise karistusega ei ole põhjendatud. Esiteks,

puudub süüdistataval töökoht ja igasugune vähimatki piisav sissetulek.

Järelikult sellise karistuse täideviimise tõenäosus mõistliku aja jooksul

on

kaduvväike. Teiseks, näitab isiku karistusrtegister, milles on 12 kehtivat

karistust, nendest 12 on rahatrahvid, et isiku karistamine rahalise laadi

karistusega ei anna positiivset tulemust. Ta ikka jätkab süütegude

toimepanemist. Ainult kolm trahvi on tasutud, mis pärinevad 2007-

2008.aastast. Viimati karistati I. V.M avaliku korra rikkumise eest

jaanuaris 2012. Seega rahalise laadi karistuse mõistmine poleks kooskõlas karistamise eesmärgiga, et isik hoiduks uute süütegude toimepanemisest.

Kohus leiab, et V.M i süü varguste toimepanemises on tunduvalt alla -

keskmise ja peab võimalikuks lähtuda talle KarS § 199 lg 2 järgi karistuse

mõistmisel sanktsiooni ühest neljandikust. Kohus leiab, et on põhjendatud karistada V.M i KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 9 kuud. -

KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ettenähtu kuriteos hindab kohus V.M i süüd - d

lähedasena minimaalsele. Kohus peab põhjendatuks mõista karistuseks

minimaalne antud saktsiooni piirides vangistus 3 aastat.

KarS § 64 lg 1 alusel, kuritegude kogumi eest, peab kohus võijmalikuks

kohaldada liitkaristuse moodustamise soodsamat varianti ja lugeda kergem

karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

48

KrMS § 238 alusel kuulub vähendamisele ühe kolmandikku võrra. liitkaristus

Kandmisele kuulub 2 aastat vangistust alates 07.12.2012. V.M i suhtes käesoleva kohtuotsuse tervikteksti ki - rjutamise ajaks on

ta süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.12.2012 kohtuotsusega (1- -7652). 12

Liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest moodustatud ei ole, sest käesoleva kohtuotsus ei ole jõus.

V.M i kaitsja esitas kohtule taotlus jätta vangistus koh - aldamata,

vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult. Kaitsja pööras tähelepanu

asjaolule, et röövimise episoodi aktiivsemad tegelased on karistusest tingmuslikult vabastatud ( k 5 lk 39, 03.02.2012 kohtuotsus I. Geraskini ja A. Semjonivi suhtes).

Kohus kaitsja arvamusega ei nõustu ja seda järgmistel põhjendustel.

Kohus ei peagi karistuse kandmisest vabastamise ebaotstarbekuse eraldi põhjendama. Riigikohtu lahend 3-1-1-138-04, otsuse p 12:

„Riigikohus selgitab, et nimetatud säte kohustab otsuses põhjendama

vangistuse, kui äärmise abinõu kohaldamist alternatiivse sanktsiooni korral. … Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et karistusest tingimisi

vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

otsus asjas nr - RT III 2002, 8 79) ja kohus ei pea karistusest 3-1-1- - 14 02 vabastamise ebaotstarbekust põhjendama.“ Samas langeb kohtule kohustus lahendada kohtule esitatud taotlused. Kohus leiab, et kaitsja taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kohtupraktikas on karistusest vabastamise teemat laialt käsitletud ja kohtute seisukohad on selles osas välja kujunenud.

Kohus soostub väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt karistuse

kandmisest vabastamine on põhjendatud kergema laadi kuritegude ja

lühiajalise vangistuse määra puhul. Kohus märgib, et karistusest tungimisi

vabastamine tähendab kohtu poolt sellise prognoosi tegemist ja eeldab kohtu

veendumust, et isik ei pane enam toime kuritegusid ja seetõttu karistuse ärakandmine on ebaotstarbekas. Kohus tuletab meelde, et kui karistuse alusek on isiku süü, siis KarS § 73 ja 74 alusel isiku tingimuslikult karistusest

vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlane isik, millised kas iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise

ebaotstarbekaks ( vt RKKKO lahend 3-1-1- -16 p 11, samuti 3-1-1- -09). 116 10 Lähtudes V.M i toimepandud kuritegude asjaoludest ning tema isikust -

leiab kohus, et ole ole aluseid karistuse vabastamiseks. Kohus märgib, et

kohatu on kaitsja märkus, et teised osalised on karistuse kandmisest

vabastatud. Teiste süüdistatavate karistusest vabastamine iseenesest ei ole alust V.M-i karistusest vabastamiseks.

Kohus märgib, et kuriteo asjaolud on sellised, mis annavad kohtule aluse

sedastada, et V.M süü esimese astme kuriteos on väike ja sellegi

poolest minimaalse 3-

mõistab kohus talle ettenähtud sanktsiooni piirides

49

aastase vangistuse.

Kohus märgib, et tegemist ei ole kergema laadi vaid

esimese astme grupilise kuriteoga, millega rünnatakse korraga mitu

õigushüve- kannatanu tervise ja tema vara vastu. Kohus arvestab, et V.

Kislakovi tegu ei olnud juhuslikku laadi. Pärast röövimist jätkas ta

kuritegelikku tegevust ja pani toime kaks vargust. V.M-i

karistusregistrist nähtub, et ajal, andud röövimine

mil oli toime p (kevad 2011), oli isik toime pannud mitu väärtegu, AS § 70 alusel ja avaliku korra

rikkumine, mille eest oli 25.04.2 kohtuotsusega karistatud

011 lühiajalise

arestiga (k 5 lk 141). Nii enne kui ka pärast röövimise episoodi oli isik karistatud väärteo korras varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu. Kõik see annab kohtule arvata, et V. Kislakovi isik on selline, et tema puhul

ei ole võimalik teha prognoosi, et ta ei pane enam süütegusid, eriti varavastaseid, ja seega oleks karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Alkoholi tarvitamise risk ( isik on korduvalt karistatud AS § 70 ja 71 alusel) suurendab

varavastaste kuritegude toimepanemise riski, samuti töökoha ja sissetuleku

puudumine. Järelikult, V.M i karistuse kandmisest vabastamiseks - alused puuduvad.

L.B pani toime kaks vargust, mis on teise astme kuriteod. Mõlemad vargused on toime pandud grupis sissetungimisega. Kahe vargusega tekitatud

kahju suurus ulatud 2500 eurole, mis on küllalt kimärkimisväärne summa.

Sellest on osa hüvitatud kannatanu T. Š. episoodis DJ-seadmete

tagastamisega. Süüdistatava roll antud kuritegudes oli vähem aktiivne võrreldes teiste osalistega, kuigi ta esines täideviijana.

L.B on varem kriminaalkorras karistatud isik ühel korral 14.06.2011

kohtuotsusega narkokuriteo toimepanemise eest. Uued kuriteod pani süüdistatav toime kohtuotsusest kolme kuu möödumisel – septembris 2011.

Väärteokorras on isik karistatud 6 korral liiklusalaste väärtegude

toimepanemise eest, ühel korral 10 päevase arestiga ( k 5 lk 139 - -140). Süüdistataval ei ole alalist töökohta ega püsivat sissetulekut.

L.B karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ning

kahju osaline hüvitamine varastatud asjade osalisel tagastamisel.. karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Kohus leiab, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega,

sest esiteks, süüdistataval puudub alaline töökoht ja seega piisav sissetulek, millest oleks rahalise karistuse täideviimine võimalik. Teiseks, väärteokorras

määratud viies rahatrahvist ei ole isik kunagi tasunud üht , vaid jätkas egi

süütegude toimepanemist. Sellest nähtub, et rahalise karistuse mõistmine poleks kooskõlas karistamise eesmärgiga, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest.

50

Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Kohus leiab, et

süüdistatava süü kuritegude toimepanemisest on keskmisest tunduvalt alla.

Karistuse mõistmisel peab kohus võimalikuk lähtuda KarS § 199 lg 2 järgi

ettenähtud sanktsiooni ühest neljandikust. Kohus loeb põhjendatuks karistada süüdistatavat vangistusega üheksa kuud.

KarS § 238 alusel kuulub karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Kandmisele kuulub kuus kuud vangistust.

Mõlemad vargused on toime pandud katseajal. KarS § 65 lg 2 ja 73 lg 4 alusel tuleb süüdistatavale varem Viru maakohtu 14.06.2011 kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust täitmisele pöörata, suurendada käeoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 6 kuud vangistust Viru Maakohtu

14.06.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 6 kuud võrra ning mõista liitkaristuseks 2aastat vangistust.

KarS § 68 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega 28.09-30.09.2011 kokku 3 päeva. Kandmisele kuulub 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.

Prokurör esitas taotluse asendada süüdistatavale mõistetava vangistuse üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et esitatud taotlus vangistuse asendamiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. ÜKT on vangistuse alternatiiv ehk asenduskaristus. Sisuliselt on see viimane

võimalus vältida isiku suhtes reaalset vangistust katseajal toimepandud

kuriteo toimepanemise eest. ÜKT kohaldamise formaalsed alused –

süüdistatav nõusolek ja vangistuse mõistmine kuni 2 aastani on täidetud. - ÜKT tulemuslik rakendamine eeldab ka kuriteo raskuse ja süüdistatava isiku arvestamist, mis on ÜKT kohaldamise materiaalsed alused. L.B

toime pandud teod on varavastased 2.astme kuriteod, mis ei ole seotud vägivalla kasutamisega. Sellest tulenevalt ei ole ÜKT kohaldamine välistatud.

Kohus leiab, et ÜKT kohaldamine ei ole põhjendatud isikutele, kellel

esinevad - sõltuvus või käitumisprobleemid ja süüdistatava isik vajab tõhusamat korrigeerimist. Süüdistatava suhtes on kohtul piisavalt alust arvata, et tal esineb ilmne käitumisprobleem, nimelt ta on süstemaatiline liiklusalaste

väärtegude toimepanija, korduvalt on ta karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta ( k 5 lk 139-140). Isegi arest, mis on oma loomult

vabadusekaotuslik karistusliik, ei mõjutanud isikut ja ta jätkas süütegude

toimepanemist. tunnistatud

Ilmekas on ka see, et isik on varem süüdi

narkootilise aine käitlemise eest väikeses koguses. Nimetatud asjaolud

osutavad sellele, et süüdistatava poolt kahe teise astme kuriteo

toimepanemine ei olnud juhuslikku laadi, leks ajendatud näiteks raskest

isiklikust või majanduslikust olukorrast. Süüdistatavale on üldse omane

riskeeriv elustiil- juhtimisõiguseta sõtimine, narkootilise aine käitlemine,

varavastaste kuritegude toimepanemine grupis. Kohus leiab, et süüdistatava

51 puhul ei ole ÜKT kohaldamine põhjendatud, sest tal esinev käitumisprobleem

suurendab tunduvalt uute süütegude ja kuritegude toimepanemise ohtu ja seega ei ole otstarbekas vältida reaalse karistuse ärakandmist. Kohus leiab, et

A. ei vasta asenduskaristuse- - kohaldamise eeldustele. Švõrov ÜKT

Maksim T.U pani toime kolm vargust, tegutsedes grupis,

sissetungmisega jaseda lühikese ajal jooksul ajavahemikus 26.08.2011-

07.09.2011. vargustega on kannatanutele tekitatud kahju 8600 eurot, mis on

märkimisväärne. Varastatust ei ole midagi tagastatud ega kahju hüvitatud. Varguiste toimepanemise esines süüdistatav kaastäideviijana.

Süüdistatav on varem kriminaalkottas karistatu juba kolmel korral, seda aga pärast nimetatud kuritegude toimepanemist. Süüdistatav on süüdi tunnistatud

02.05.2012, 15,05,2012 ja 17.08.2012 muuhulgas korduvate teise astme

varavastaste ja isegi esimese astme (röövimine) varavastase kuriteo toimepanemise eest. Isiku karistusregistris, vaatamata tema noorele vanusele, on 45 kehtivat karistust, nendest 43 väärtegude toimepanemise eest ( k 5 lk 1 -150). 46

Isik on x

xx endine kasvandik. Tal puudub töökoht. Isiku sotsiaalsed

võimalused ja konkurentsivõime tööturul on madal. Isik on x

xx Kuriteod olid toimepandud ajal, mis isik oli alaealine.

M. T.U karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Kohuis leiab, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega,

sest esiteks, süüdistataval puudub alaline töökoht ja seega piisav sissetulek

(sest ta on x

xx isik), millest oleks rahalise karistuse täideviimine võimalik.

Teiseks, väärteokorras määratud 43 rahatrahvist – on tasutud osa 14 trahvi,

sedagi ilmselt x hallatava x eelarvest. Vaatamata hulgalistele xx xx

karistustele ei näita süüdistatav märke oma käitumise parandamiseks vaid

jätkab süütegude toimepanemist. Viimane väärteu on toime pandud

18.07.2012, rahatrahv 20 eurot on täidetud. Sellest nähtub, et rahalise

karistuse mõistmine poleks kooskõlas karistamise eesmärgiga, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest.

Kohus leiab, et süüdistatava tuleb karistada vangistusega. Kohus leiab, et

süüdistatava süü toimepandust on alla keskmise määra, lähtudes varguste arvust. Karistuse mõistmisel loeb kous võimalikuks lähtuda KarS § 199 lg 2

järgi ettenähtud sanktsiooni ühest neljandukist. Kohus leiab põhjendatuks kakristada süüdistatava vangistusega 9 kuud. KarS § 238 alusel kuulub karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Kandmisele kuulub kuus kuud vangistust.

52 Kuna kõik kuriteod on M. T.U poolt toime pandud enne viimase Viru

Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsuse tegemist, tuleb talle moodustata liitkakristust kohtuotsuste kogumi eest KarS § 65 lg 1 alusel. Kohus kohaldab süüdistatavale liitkakristuse moodustamise soodsamat varianti, loeb käesoleva

kohtuotsusega mõistetud karistus 9 kuud vangistust kaetuks raskeima Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsusega mõistetu kakristyusega 1 aasta 6 kuud

15 päeva vangistust ja mõistab liitkakristusena 1 aasta 6 kuud 15 päeva

vangistust.Liitkaritusest tuleb maha arvata eelmise kohtuotsuse alusel

ärakantud karistuse osa mis on 1 ku. Kandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud 15 päeva vangistust. 17.08.2012 kohtuotsusega vabastati isikut karistuse kandmisest tingimuslikult

kriminaalhooldusele allutamisega katseajaga 2 aastat. Kohus leiab, et kuna

hetkel ei esine aluseid isikule varem Viru Maakohtu 17.08.2012

kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, sest antud

kriminaalasja kuriteod on toime pandud enne 17.08.2012 kohtuotsust,

vabastab kohus M. T.U karistuse kandmisest tingimuslikult kriminaalhooldusele allutamisega vastavalt KarS § 74 ja 75, katseajaks tuleb määrata 2 aastat alates käesoleva kohtuotsuse väljakuulutamist.

T.U on alaealine.

Alaealistele karistuse mõistmisel peab kohus lähtuma kohtutes omaksvõetud karistupraktikast, mille põhimõtted on ka Riigikohtu praktikas laialt käsitletud.

Riigikohtu otsuses nr

3-1-1- - 14 06 (RT III, 2006, 17, 157) on aga märgitud, et eriti tähelepanelikult tuleb arvestada isikut alaealisele karistuse kohaldamisel

ja et alaealisele karistuseks vangistuse kohaldamine peab olema pigem

erandlik. Alaealise karistamist vangistusega tuleb kohtuotsuses eriti

kaalutletult ning veenvalt põhjendada. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p- st 8 tuleb alaealise süüdistatava puhul alati kohustuslikus korras kaaluda ka KarS

§ s 87 sätestatud mõjutusvahendite kohaldamise võimalust. R - iigikohtu otsuse nr (RT III, 2006, 25, 226) punktis 13.1. 3-1-1-43-06 on aga märgitud järgmist: "Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole,

mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on - üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral on

rõhuasetus aga teistsugune ristusõiguse jaoks on sellisel juhul enam tähtis - ka just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus.

Samuti on alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral esmatähtsad just eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid. Seejuures tuleb lähtuda eeldusest,

et alaealise poolt toimepandud kuritegu on episoodilist, juhuslikku laadi. Karistusõiguse ülesandeks on alaealise puhul just uue kuriteo toimepanemise ärahoidmine, tema sotsiaalne järeleaitamine ning integratsioon; karistusõiguse vahendusel toimub nn pedagoogilise defitsiidi tasakaalustamine. Alaealise

53

mõjutamise eesmärgiks on esmajoones seega kasvatamine, aga mitte

karistamine. Karistuse mõistmisel tuleb seetõttu tähele panna, et see

kujundaks alaealises arusaama ühiskondlike normide sidususest ka tema suhtes ning ei muutuks takistuseks tema ühiskondlikul integreerumisel".

T.U pani toime kaks vargust, grupis ja sissetungimisega. Varguste

toimepanemise esines süüdistatav kaastäideviijana. Vargustega tekitatud

kahju ulatub summani 8600 eurot, mis on märkimisväärne summa. Vasrastatud asjadest ei ole midagi tagastatud.

T.U isikut iseloomustavad andmed on järgmised. Alates 20.11.2012

viibib ta vahis all kohtumääruse alusel järjekordse kuriteo toimepanemise kahtlustuses, seda katseajal. Isik on kolmel korral kohtulikult karistatud Viru

Maakohtu 02.05.2012, 15.05.2012 ja 17.08.2012 ( koos oma venna M.

T.U-ga)

kohtuotsustega teise astme varavastaste kuritegude

toimepanemise eest. Väärteokorras isik on karistatud 52 (!) korda, nendest valdavalt ja hulgaliselt just Alkoholiseaduse rikkumise eest.

M. T.U on x linna x x xx xx xx, õpib 9 klassis. Viru Maakohus pidas vajalikuk 17.08.2012 kohtuotsusega mõiste isikule taas vangistus, vabastades teda karistuse kandmisest kuid pidas vajalikuks saata ta 35 päevaks reaalset

karistust kandma, karistus on ära kantud. Käresoleva kriminaalasja kuriteod on toime pandud ajal, mis isik oli veel kohtulikult karistamata.

Kohus tuleb järeldusele, et süüdistatava puhul ei tekki kohtul veendumust, et

toimepandud varguses olid lähtudes süüdistatava alaealisusest juhuslikku laadi. Just süüdistatava isikut iseloomustatavd andmed näitavad, et alaealist

ei ole enam võimalik mõjutada muul viisil kui kohaldades tema suhtes karistuslikke meetmeid.

T.U . karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Kohus leiab, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega,

sest esiteks, süüdistatav on õpilane ja x , kellel rahaliste vahendite xx puudumise tõttu oleks rahalise laadi karistuse mõistmine mõttetu karistamise

esmärkide saavutamise seisukohalt. Teiseks, väärteokorras määratud 52

rahatrahvist on tasutud osa 9 trahvi, sedagi ilmselt x x eelarvest. – xx xx Vaatamata hulgalistele karistustele ei näita süüdistatav märke oma käitumise

parandamiseks vaid jätkab süütegude toimepanemist. Viimane väärtegu on toime pandud 14.08.2012, rahatrahv 40 eurot on tasumata. Sellest nähtub, et rahalise karistuse mõistmine poleks kooskõlas karistamise eesmärgiga, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest.

54

Kohus leiab, et t süüdistatava tuleb karistada vangistusega. Kohus leiab, e

süüdistatava süü toimepandust on alla keskmise määra, lähtudes varguste arvust. Karistuse mõistmisel loeb kohus võimalikuks lähtuda KarS § 199 lg

2 järgi ettenähtud sanktsiooni ühest neljandukist. Kohus leiab põhjendatuks kakristada süüdistatava vangistusega kuus kuud. KarS § 238 alusel kuulub karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Kandmisele kuulub neli kuud vangistust.

Kuna T.U puhul ei ole kohtul enam ühtegi alust teha prognoosi, et ta ei pane enam toime uusi kuritegusid ( sest praegu on ta vahistatud uue kuriteo

toimepanemise kahtlustuses katseaja jooksul), arvestades süüdistatava hulgalisi karistuse väärtegude toimepanemise eest, nimelt Alkoholi rikkumise

eest, ning korduvaid kriminaalkaristusi, ei näe kohus alust T.U

karistuse kandmisest vabasatnmiseks, seda ka sellel praktilisel põhjusel, et vahistatud isiku üle ei ole võimalik teostada käitumiskontrolli. T.U ilmse esineb alkoholi liirtarvitamisest tekkinud käitumisprobleem, mis veelgi suurendab uute süütegude ja eriti kuritegude toimepanemise riski.

Kuna kõik kuriteod on T.U poolt toime pandud enne viimase Viru

Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsuse tegemist, tuleks talle moodustata

liitkakristust kohtuotsuste kogumi eest KarS § 65 lg 1 alusel. Kuna aga

isikut ei vabasta käeosleva kohtuotsusega mõistetava karistuse 4 kuud

vangistus kandmisest tingimuslikult, Viru Maakohtu 17.08.2012

kohtuotsusega on aga isik karistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud.

Kohus leiab, et liitkaristuse moodustamine ei ole praktikas teostatav, isegi

RKKKO 3-1-1-66-10 lahendites väljendatud liitkaristuse moodustamise põhimõtteid arvesse võttes, sest lahend ei näe ette olukordi, mil enne viimase

kohtuotsust ( millega on isikule määratud katseaeg) toimepandud kuritegude eest mõistetav karistus on reaalne mitte tingimusliku vabastamisega.

Maksim Kovalenko on toime pannud kuus vargust lühikese aja jooksul,

ajavahemikus 23.08.2011- 28.09.2011. Süüdistatav tegutses grupis ja

sissetungimisega, osaledes vargustes kaasaaitajana. Tema tegevus on

kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 7,8,9-22 lg3 alusel. Vargustega telitatud

kahju ulatud 19000 euroni. Varastatud asjadest ei ole tagastatud midagi.

Süüdistatava roll kuritegudest on vähem aktiivne võrreldes täideviijatena. Tema kaasaaitamine seisnes selles, et ta võimaldas kasutama oma sõiduauto,

olles ise autojuht, täideviijate kohale toimetamiseks ja varastatud asjade

äravedamiseks, saades selles eest tasu 20 50 eurot. Samuti on süüdistatav - toime pannud KarS § 202 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes

selles, et ta hoidis lühikese ajal jooksul oma autos varastatud DJ seadmeid, tegutsedes ühiselt I. Geraskiniga, seadmed on kannatanule tagastatud.

55 Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Viru Maakohtu 14.06.2011 kohtuotsusega 5 kuulise vangistusega katseajaga 18 kuud. Sellest

nähtub, et uued kuriteod pani ta toime kohtuotsuse tegemisest 2 kuu

möödumisel.M. Kovalenko on väärteokorras karistatud 25 korda, nii

Alkoholiseaduse rikkumise, Narkoorlise ja psühhotroopsete ainete seaduse,

Liiklussesduse rikkumise eest, samuti süüteo toimepanemise eest väheväärtusliku asja vastu.

Süüdistatava on alaline töökoht , esitatud töölepingu koopia lk 168 k 5. xxx

M. Kovalenko karistust kergendavaks asjaoluks onm puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ol kohus tuvastanud.

Kohus leiab, et vaatamata sellele, et süüdistatavl on alaline töökoht ja seega püsiv sissetulek, ei ole otstarbekohane ja karistamise eesmärgipärane mõista talle rahaline karistus. Seda põhjusel, et tema toime pandud varguste arv (6)

on selline, mille puhul ei saa öelda, et isik pani toime üksikud vargused. Samuti vargustega toimepandud kahju ion märkimisväärne, millest tulenevalt on isiku rahaliste koh

ustuste ( kahju hüvitamise kohustus) maht on niigi suur.

Kohus leiab, e M. Kovalenkot tuleb karistada vangistusega. Tema süü suurus

on alla keskmise. KarS § 22 lg 3 järgi peab kohus õigusk 199 lg 2 p 7,8,9-

karistada ta vangistusega 1 aasta 6 kuud., karS õ 202 lg 2 p 1 järgi

vangistusega 2 kuud. Kritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus

kaetuks raskeima karistusega mõista liitkakristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 alusel kuulub liitkaristus vähendamiseke ühe kolmandiku võrra. Kandmisele kuulub 1 aasta vangistust. Kuriteod on toime pandud katseajal. karS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel tuleb M. Kovalenkole varem mõistetud karistus 5 kuud vangistust pöörata täitmisele,

suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud kartistus 1 aasta vangistust

eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata osa võrra mis on 5 kuud vangistust ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.

Kohus märgib, et kui võtta arvesse M. Kovalenko käitumist nii enne

14.06.2011 kohtuotsust kui ka pärast, tuleb tunnistada, et tegemist on

süsteemse seaduseriikkujana, kelle karistusregittris on üle 20 kehtivat

karistust. Ka karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine ja kriminaalhooldus ei andnud positiivset tulemust ja M. Kovalenko pani toime uued kuriteod. Sellest lähtudes poleks kohtule ühtegi alust arvata, et karistuse

ärakandmine oleks isiku suhtes ebaotstarbekohane ja ta ei pane toime uusi süütegusid.

Kohus on juba märkinid, et vangistuse asendamine ülskasuliku tööga on

sisuliselt viimane võimalus vältida reaalset karistuse ärakandmist. KarS § 74

lg 5 lubab karistuse täitmisele pööramisel asendada vangistus ÜKT-ga.

56 Kohus leiab, et selliseks faktiriks, mis annab kohtule aluse vältida isikule mõistetud reaalse karistuse ärakandmist, on see, et N. Kovalenko asus alates 04.10.2012 alalisele tööle. Kohtul ei ole andmeid, et pärast seda oleks ta uusi süütegusid toime pannud ( ka lühimenetluses ei ole võimalik tegelikult neid

andmeid kontrollida). See annab kohtule aluse teha õhukese aga ikka

prognoosi, et isik asudes tööle, olles samal ajal jätkivalt kriminaalhoolduse all, loobub kuritegelikust tegevusest. Kohus leiab, et vangistust a aasta 5 kuud

võib asendada ÜKT ga , mis on 1076 tundi. Arvestades, et isik on hõivatud ka - alalise tööga, mõistlik on määrata ÜKT tegemise ajaks maksimaalne aeg - 24

kuud. M. Kovalenko nõusolek ÜKT kohaldamiseks

on olemas.

Asitõendid

23.08.2011 x

x asuvast xx xx asuvast korterist võetud DNA proov, 26.08.2011

korterist võetud DNA proov, S. i korterist varastatud protsessori osad, DNA L. proov, jalatsijälje fragment ja sündmuskohajälgede kaart, mis on antud hoiule

Ida Prefektuuri- tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 4 p

3 alusel. - agmendi hoidmiseks DNA

proovid jälgede kaardi ja jalatsijälje fr kriminaalasja juures puudub vajadus.

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 on kuludeks kaitsjatasu, kriminaalasja 5, paljundamise kulu, sundraha.

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulusid süüdistatav süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel.

Kohus on teinud F.M i, V.M i, L.B, M. T.U, T.U - -

ja M. kovalenko suhtes süüdimõistva kohutosuse. Järelikult kannatav menetlukulusid süüdistatavad ise. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukora, kui kohtukulude sunna käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerimist. Teise astme kuriteo puhul on sundraha 425 eurot.

Kohus leiab põhjendatuks:

v F.M-ilt riigituludesse menetluskulud 200 eurot sundraha. älja mõista

Menetluskulud 235 eurot sundraha, 326,14 eurot kaitsjatasu kohtueelses

men 38,40 eurot ja 307,20 eurot kaitsjatasu etluses osutatud õigusabi eest,

kohtulikul aru st, 0,45 eurot toimiku paljundamise tamisel osutatud õigusabi ee eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

57

F.M ile on mõistetud reaalne vangistus, tal puudub töökoht ja -

igasugune sissetulek, tal on kohtuotsustest tulenevalt märkimisväärsed

rahalised kohustused. Kõik see kogumis võib takistada tema resotsialiseerimist.

Välja mõista V.M-ilt riigituludesse menetluskulud 200 eurot

sundraha. Menetluskulud 235 eurot sundraha, 134,40 eurot kaitsjatasu

kohtueelses men

etluses osutatud õigusabi eest, 38,40 eurot ja 345,60

eurotkaitsjatasu kohtulikul aru

tamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

V.M ile on mõistetud reaalne vangistus, tal puudub töökoht ja -

igasugune sissetulek, tal on kohtuotsustest tulenevalt märkimisväärsed

rahalised kohustused. Kõik see kogumis võib takistada tema resotsialiseerimist.

Välja mõista L.B-lt riigituludesse menetluskulud 200 eurot

sundraha. Menetluskulud 235 eurot sundraha, 100,37 eurot kaitsjatasu

kohtueelses men 38,40 eurot ja 339,84 eurot

etluses osutatud õigusabi eest,

kaitsjatasu kohtulikul aru 0,45 eurot toimiku

tamisel osutatud õigusabi eest, paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

L.B-le on mõistetud reaalne vangistus, tal puudub töökoht ja

igasugune sissetulek, tal on kohtuotsustest tulenevalt märkimisväärsed

rahalised kohustused. Kõik see kogumis võib takistada tema resotsialiseerimist.

Maksim T.U menetluskulud: 134,35 eurot kaitsjatasu kohtueelses

men 38,40 eurot ja 307,20 eurot kaitsjatasu etluses osutatud õigusabi eest,

kohtulikul aru 0,45 eurot toimiku paljundamise tamisel osutatud õigusabi eest, eest-jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

M. T.U , tal on kohtuotsustest puudub töökoht ja igasugune sissetulek

tulenevalt märkimisväärsed rahalised kohustused. Kõik see kogumis võib takistada tema resotsialiseerimist.

Jätta Maksim T.U lt menetluskulu sundraha välja mõistmata ( vt

RKKKO lahend 3-1-1- - 24 11 p 10.3, mille kohaselt võib jätta teatud juhtudel

menetluskulud välja mõistmata), sest sundraha on välja mõistetud Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsusega.

T.U menetluskulud 38,35 eurot kaitsjatasu kohtueelses

men 38,40 eurot ja 307,20 eurot kaitsjatasu etluses osutatud õigusabi eest, kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest ( M. Kovalenko ja T.U ühiskulu), 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

58

T.U sustest puudub töökoht ja igasugune sissetulek, tal on kohtuot tulenevalt märkimisväärsed rahalised kohustused, ta on lastekodu kasvandik,

praegu on ta vahistatud teise kriminaalasja raames. Kõik see kogumis võib takistada tema resotsialiseerimist.

Jätta T.U lt menetluskulu sundraha välja mõistmata, sest sundraha on välja mõistetud Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsusega.

Välja mõista Maksim Kovalenkolt riigituludesse menetluskulud 200 eurot

sundraha. Menetluskulud 235 eurot sundraha,76,80 eurot kaitsjatasu

kohtueelses men abi eest, 0,45 eurot toimiku

etluses osutatud õigus paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Kuigi M. Kovalenkol on töökoht ja seega sissetulek, peab kohus võimalikuks

kergendada talle rahaliste kohustuste koorma, ( kahrju hüvitamise kohustus) arvestades rahaliste kohustuste suurust.

Tõkend

F.M-i suhtes on kohtu poolt kohaldatud 06.11.2012 kohtumäärusega

tõkendiks valitud vahsiatmine, sest ta lahkus sajaselt omavoliliselt

kohtuistungilt, millega takistas kriminaalmenetluse läbiviimist. Isik oli küsitletud 08.11.2012 seoses vahistamisega k 5 lk 203. F.M i tõkendi -

vahistamiseks kohus ei näe alust, sest ei ole välistatud, et ta võiv uuesti

hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma, näiteks vältima karistuse kandmist.

V.M oli kohtuotsuse väljakuulutamise ajaks 07.12.2012 vahistatud

teise kriminaalasja juures. Kuna kohus karistas V.M-i reaalse

vangistusega, on põhjendatud võtta V.M i vahi alla käesolevas -

kriminaalasjas KrMS § 130 lg 4 use täitmise tagamiseks. Kohus

-1 kohtuots leiab, et kuna isikule on mõistetud reaalne vanglakaristus, võib isik hakata karistuse täitmisest kõrvale hoiduma.

L.B on käesoleva kohtuotsusega karistatud reaalse vanglakaristusega,

sellepoolest on põhjendatud võtt süüdistatavat vahi alla käesolevas a

kriminaalasjas KrMS § 130 lg 4 1 kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohus - leiab, et kuna isikule on mõistetud reaalne vanglakaristus, võib isik hakata karistuse täitmisest kõrvale hoiduma.

M. T.U tõkend – tuleb jätta muutmata

- elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumiseni.

T.U oli kohtuotsuse väljakuulutamise ajaks 07.12.2012 vahistatud

teise kriminaalasja juures. Kuna kohus karistas T.U reaalse

59

vangistusega, on põhjendatud võtta tavahi alla käesolevas kriminaalasjas

KrMS § 130 lg 4 1 kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohus leiab, et kuna -

isikule on mõistetud reaalne vanglakaristus, võib isik hakata karistuse täitmisest kõrvale hoiduma.

M. Kovalenko tõkend – tuleb jätta muutmata

- elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumiseni.

Inna Kirsipuu Kohtunik