4-12-6756/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-12-6756

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2013 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-6756 (2302,12,016717) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi N.P kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema

politseileitnant Kairi Palits 23.11.2012 otsusele nr 2302,12,016717 N.P karistamises LS § 227 lg

2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Manetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor

Kaebuse esitaja: N.P, ik: XXX, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta N.P kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

menetlusteenistuse vanema politseileitnant Kairi Palits 23.11.2012 otsusele nr

2302,12,016717 N.P karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse

vanema politseileitnant Kairi Palits 23.11.2012 otsus nr 2302,12,016717 N.P

karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Mõistetud põhikaristuse, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 4 kuuline tähtaeg

algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 4 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba

loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

2

tutvumiseks kättesaadav alates 14.01.2013. Kui kassatsioonkaebuse esitamise soovist 7

päevase tähtaja jooksul ei teatata, jõustub otsus 22.01.2013. Kassatsiooniõiguse soovist 7

päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 13.02.2013. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 14.02.2013.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema politseileitnant Kairi Palits 23.11.2012 otsusega nr 2302,12,016717 karistati N.P LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

4 kuuks selles, et menetlusalune isik 02.11.2012 kell 13.04 Rae vallas Harju maakonnas

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 15. kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 123 +/- 4 km/h, ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h, millega pani toime LS § l5 lg 1 p 1 nõude rikkumise ja LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et vaidlusalusel teelõigul oli mõni

päev varem muudetud ära kiirusepiirang ning sel teelõigul võis varem sõita kiirusega 110

km/h ja kaks päeva tagasi oli teel kehtestatud kiirusepiirang 90 km/h. Ei pannud kahjuks piirangu muutust tähele. Võimalik, et sõitis mööda mõnest suurest autost ja märki ei näinudki.

Sõidukiiruse ületamine kiirusest, millega oma teada võis sõita, tulenes sellest, et sõitis eesliikuvast sõidukist mööda ja tahtis manöövrit kiiresti lõpetada. Seetõttu ei pannud tähele, et

kiirus läks üle 110 km/h. Töötab OÜs K ja ülesandeks on küttepuude laiali vedamine

klientidele. Kui kaotab juhtimisõiguse, kaotab ka töö. Ainus eriala, mida oskab, on auto

juhtimine. Seega puuduks sissetulekuallikas korteriüüri maksmiseks. Maalt ema juurest kursustel käia ei saaks. Ema on invaliid ja elab xxx. Peab teda abistama, käima poes, tooma puid. Kui ei ole juhtimisõigust, peaks elama ema juures, kuid sel ei ole töökohta leida. Varem

määratud üldkasulik töö on tehtud, oma teada kehtivaid karistusi ei ole. Seetõttu palub tühistada otsus ja teha uus otsus, mõistes karistuseks rahatrahvi.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et kogu aeg sõidab

Tallinna ja Tartu vahet, ei jõua need kaks tundi kogu aeg jälgida. Iga minut, iga päev rikutakse, proovib olla hoolikam. Pärast seda kinnipidamist karistati turvavööta sõitmise eest

ilmselt seetõttu, et käis tellimust täitmas ja ei jõudnud turvavööd kinnitada. Teab, et peab

kohe kinnitama. Kui juhtimisõigus ära võetakse, ei saa sissetuleku puudumisel trahve ära

maksta, liisingud on ka kaelas. Kui 2010 juhtimisõigus ära võeti, siis pani küll mõtlema. Kiirus oli 110, teine auto tuli selga, teda peeti kinni, teine auto sai hoo maha. Eessõitnud auto oli aeglasem, kiirus võis olla 95 kuni 105. Teadis, et lubatud kiirus on 110, sest kuu aega pidi veel 110 olema. Sõidab oma raha. Ei näinud kas kuskil oli 110 märki, või mõnda muud märki, teab maanteed. Püüab, et enam ei ületa kiirust, viimasel ajal ei ole kaameratesse sõitnud.

Kohtuväline menetleja andis arvamuse, et jääb otsuses toodud seisukohtade juurde. Kiiruse

ületamine on enim levinud rikkumisi. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra

kaitsmise huvidega ja selle alla kuulub ka liikluskord. Kaebuse esitajal on 20 kustumata karistust ja 20 päeva pärast vaidlusaluse väärteo toimepanemiselt kinnipidamist peeti ta kinni uue liiklusalase väärteo toimepanemise tõttu. Määratud trahvid on jäetud tähtaegselt tasumata,

mistõttu ei ole muud võimalust kui juhtimisõigus ära võtta, sest trahvid soovitud mõju ei avalda. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud

kaebuse esitaja esitatud dokumentide ja väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 227 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega kuni kuue kuuni ning lõike 5 p 1 kohaselt võib

3

kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme

kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati kaebuse esitajat LS 227 lg 2 järgi põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku väärteos karistust

kergendava asjaoluna tuvastanud kahetsuse ja leidnud, et karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Kohtuistungil põhjendas kaebuse esitaja juhtimisõiguse vajalikkust, kuid väärteo

toimepanemise asjaolude kohta selgitusi andes põhjendas väärteo toimepanemist

tähelepanematusega ja sellega, et kogu aeg rikutakse liiklusnõudeid, kuid tema püüab edaspidi hoolsam olla. Kohus leiab, et taolistest põhjendustest on raske kahetsust tuvastada.

Samas on kohtuväline menetleja selle kahetsuse tuvastanud ning kohus ei saa kohtuvälises menetluses tuvastatud kahetsuse osas võetud seisukohta muuta.

Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes on keskmine, kuivõrd rikkumise määr on LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumise keskmises määras. See aga omakorda peaks tingima karistuse ranguse, so karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Samas tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus

sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitanud isiku

karistusandmetest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut 2012 aasta jooksul karistatud

liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kolmel korral, kusjuures viimane karistus on

määratud pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist toime pandud uue väärteo eest. Sellele eelnevalt on kaebuse esitajat 2011 aasta jooksul karistatud ainuüksi liiklusalaste

väärtegude toimepanemise eest viiel korral ning sellele eelnenud aastate jooksul veel korduvalt. Seejuures on kaebuse esitaja suhtes varem kohaldatud ka lisakaristust, peale selle

on teda samalaadse väärteo toimepanemise eest 2012 aastal karistatud ka arestiga, mis

asendati üldkasuliku tööga. Kaebuse esitajat on samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud erinevaliigiliste karistustega korduvalt, kuid ükski mõjutusvahend ei ole sundinud kaebuse esitajat hoiduma üha uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Kuivõrd kaebuse esitaja on regulaarselt toime pannud väärtegusid, siis ei ole uute väärtegude toimepanemise tõttu määratud karistused saanud kustuda. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt, mida tõendati ka

kohtuistungil esitatud kirjaliku dokumendiga kaebuse esitaja ema terviseseisundi kohta, on

juhtimisõigus kaebuse esitajale eluliselt vajalik. Seejuures ei ole kaebuse esitaja vaatamata korduvatele karistustele mingeid järeldusi teinud, kuigi sellise karistuste pagasi juures peaks

juht teadma nii liiklusnõudeid kui ka nende rikkumise eest määratavaid karistusi. Sellest

tulenevalt on kaebuse esitaja teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et just tema enda käitumise tõttu tema ja tema

lähedaste olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Menetlusesemeks oleva ja järjekordse väärteo toimepanemine aga viitab üheselt sellele, et kaebuse esitaja suhtub enese ja lähedaste heaolusse ükskõikselt ning on liikluses jätkuvalt ohtlik. Kui isik ei ole liikluses juhina osaledes võimeline tajuma liikluskorraldust ja selle muutumist ega tunne selle vastu ka huvi ning käitub liikluses vastavalt oma äranägemisele, jättes kõrvale liiklusnõuded, siis on

tegemist isikuga, kes ei tohiks liikluses juhina osaleda, kuivõrd ta kujutab endast ohtu nii

temale endale kui ka kõigile teistele liiklejatele, kes temaga üheaegselt samal teelõigul liiguvad.

Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist

4 kui ka juhi kohustuste täitmist. Kaebuse esitanud isik väärteoasja materjalidest nähtuvalt seda järjekordselt teha ei soovinud. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo

iseloomu, seda et varasemad karistused ei sundinud isikut uue süüteo toimepanemisest

loobuma ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on kohus sunnitud tõdema, et senise

karistusliigina kohaldatud rahatrahv, lühiajaline lisakaristus või aresti asenduskaristusena kohaldatud üldkasulik töö ei sunni kaebuse esitajat liiklusalaste väärtegude toimepanemisest loobuma. Seetõttu leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt käituma ei sunni ja kaebuse

esitaja suhtes tuleb kohaldada teisi seaduses ette nähtud mõjutusvahendeid, so teistsugust karistusliiki, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Seetõttu leiab kohus, et esitatud kaebus, milles taotleti teiseliigilise karistusliigi, so rahatrahvi kohaldamist, tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus karistusliigi osas tühistamata ja muutmata.

Mis puudutab aga karistuse määra, siis leiab kohus, et arvestades kaebuse esitaja süü suurust, millist tuleks hinnata keskmisena ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning karistuse eesmärki, so

sundida isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest, siis on tegemist olukorraga, kus õiguskorra kaitsmise huvid ja karistuse eesmärk kaaluvad üles süü suuruse ning kohus leiab, et määratud karistus keskmist määra ületavas määras on täielikult põhjendatud.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik