4-12-6927/4 · 4-12-6927/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.01.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 4-12-6927 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi Aleksei DEMIŠINI kaebus kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Aleksandr METELITSA tegevuse peale seoses väärteoasja nr 2330,12,009692 menetluse alustamata jätmisega 23.11.2012 Kaebuse esitaja (menetlusväline isik) Aleksei DEMIŠIN isikukood 36703253715, elukoht XXX RESOLUTSIOON Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Aleksandr METELITSA 23.11.2012 teatis väärteomenetluse alustamata jätmise kohta väärteoasjas nr 2330,12,009692 täies ulatuses. Saata käesolev määrus ja kohtuvälise menetleja poolt esitatud väärteotoimik väärteoasjas nr 233012009692 kohtuvälisele menetlejale. Määruse ärakiri saata Aleksei Demišinile. Käesolev määrus on lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu.

Viru Maakohtusse saabus 31.12.2012 kohtuvälise isiku Aleksei Demišini kaebus kohtuvälise menetleja Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Aleksandr Metelitsa tegevuse peale seoses väärteomenetluse nr 2330,12,009692 alustamata jätmisega 23.11.2012.

Väärteoasja materjalidest on näha, et Aleksei Demišin ja Mxxx Zxxx on esitanud Narva politseijaoskonda kolm avaldust 12.11.2012, 15.11.2012, 18.11.2012 (t.lk 13, 17, 19) selle kohta, et ajavahemikul 11.11.2012 kuni 17.11.2012 sõidukite autojuhid xxx territooriumi haljasalale ilma omaniku loata. Avalduste juurde on lisatud fotod (t.lk 14, 15, 20, 23).

2 Menetlejaks on Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskond, kes ei alustanud menetlust 12.11.2012, 15.11.2012 ja 18.11.2012 avalduste peale, koostades 23.11.2012 teatise väärteomenetluse alustamata jätmise kohta. Menetleja on otsustuse põhjenduseks märkinud, et juhtumis puudub väärteo koosseis. Avalduse menetlemise käigus oli läbiviidud vestlus xxx xxx esinaise Nxxxa Bxxx, kes seletas, et xxx xxx üldkoosolekul oli vastu võetud otsus haljasalale parkimisplatsi laiendamisest ning xxx territooriumil haljasalale parkimise lubamisest. Seoses sellega, et avalduses märgitud sõidukite omanikud on xxx liikmed, on neil õigus parkida oma sõidukeid haljasalale omaniku loal.

Menetluse alustamata jätmise teate peale esitas Aleksei Demišin kaebuse, milles vaidlustab menetluse alustamata jätmist, kuna leiab, et see ei ole põhjendatud ja palub alustada avalduses märgitud sõidukite omanike vastu väärteomenetluse.

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseiosakonna politseileitnant Jüri Teslenko 20.12.2012 määrusega jäeti rahuldamata Aleksei Demišini kaebus, millega vaidlustati Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Aleksandr Metelitsa 23.11.2012 teatis väärteomenetluse alustamata jätmise kohta väärteoasjas nr 2330,12,009692.

Aleksei Demišin ei nõustunud nimetatud määrusega ja esitas 31.12.2012 kaebuse Viru Maakohtusse, milles palus alustada väärteomenetlust kaebuse esitaja avalduses nimetatud isikute suhtes.

Kaebuse esitaja leiab, et tema avalduse peale väärteoasjas menetluse alustamata jätmine on põhjendamatu. xxx asuva elamu juures on võimalik autosid parkida piki elamut kulgeva sõidutee ääres, samuti selleks ette nähtud parkimisalale (maaeralduse plaan on lisatud). Kaebuse esitaja avaldus puudutas neid parkijaid autoomanikke, kes parkisid oma liiklusvahendid tee piiridest välja rohealale (murule).

Liiklusseaduse § 2 punkt 50 sätestab parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Kooskõlas Liiklusseaduse § 21 lg 2 punktiga 12 sõidukit ei tohi peatada haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata. Liiklusseaduse sätted ei luba parkida transpordivahendit haljasalale, järelikult on parkimine haljasalale parkimine selleks keelatud kohas.

Menetluse alustamisest keeldumise teates on viidatud, et xxx juhatuse esimees NxxxBxxxa selgitas, et «xxx üldkoosolekul oli vastuvõetud otsus haljasalale parkimisplatsi laiendamisest ning Kangelaste 4 territooriumil haljasalale parkimise lubamisest».

18.05.2012.a toimunud üldkoosolekul ei võetud vastu otsust lubada autodel parkida haljasalal. Üldkoosoleku protokolli koopiast (lisatud) on näha, et punktiga 2.7 on otsustatud lisada projekteerimisülesandesse haljasala vähendamine (parkimiskohtade loomiseks). Järelikult on menetlust teostava isiku seisukoht ebaõige, et «Teie avalduses märgitud sõidukite omanikud on xx liikmed, on neil õigus parkida oma sõidukeid haljasalale omaniku loal». 18.05.2012.a üldkoosoleku protokollis ei anta luba autode parkimiseks haljasalale. Samuti tuleks pöörata tähelepanu asjaolule, et xxx asuv maatükk on kõigi sellel maatükil oleva elamu korteriomandite omanike ühisomand. Korteriühistu ei ole maatüki omanik, vaid on mittetulunduslik ühendus, mille eesmärgiks on kaasomandis oleva hoone ja maa,

3 mis on osa korteriomandist, ühine majanduslik teenindamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Asjaõigusseaduse § 74 lg 1 kohaselt kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kangelaste 4 asuv maatükk on sellel asuva maja korteriomanike ühisomand. Ei korteriühistu ega üldkoosolek ei saa anda luba parkimiseks Kangelaste 4 asuva kinnistu piires oleva maatüki haljasalal. Sellise otsuse saab vastu võtta ainult maja korteriomanike, s.o maaomanike enamushäältega. Sellist otsust vastu võetud ei ole.

Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse kohta vastu võetud määruses viitab kaebust läbi vaadanud isik, et 27.11.2012.a toimunud üldkoosolekul võttis xxx 4 vastu otsuse, millega lubas transpordivahendite omanikel parkida oma autod haljasalale selle servast kuni 2,5 m sügavuselt. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et tema avaldused (12., 15., 18. novembrist 2012.a) olid kirjutatud korrarikkumisjuhtude peale, mis toimusid enne 27.11.2012.a. See tähendab, et autode parkimise momendil haljasalale ei olnud üldkoosoleku otsust veel vastu võetud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et üldkoosoleku kompetentsi ei kuulu parkimisala suurendamise otsustamine haljasala arvelt, kuna sel juhul on otsustamise objektiks kõigi maja korteriomanike kaasomandis oleva maatüki kasutuse sihtotstarbe muutmine. Maatüki sihtotstarbe muutmise otsuse võib algatada vaid kõigi kaasomanike (Kangelaste 4 elamu korteriomandite omanike) nõusolekul.

Kaebuse esitaja arvates on kaebuse kohtuvälises korras läbi vaadanud isiku viide Karistusseadustiku §5 lg.2 põhjendamatu. Antud juhul ei ole mitte mingisugust põhjust arvata, et parkimiseeskirjade rikkumine ei ole seadusega karistatav.

Kohtu seisukoht

Maakohus, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasja materjalidega leiab, et kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja 23.11.2012 teatis väärteomenetluse alustamata jätmise kohta väärteoasjas nr 2330,12,009692 tuleb tühistada.

VTMS §79 lg.3 järgi kaebust lahendades võib maakohtunik: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.

Väärteomenetluse alustamata jätmise teatise kohaselt jäeti väärteomenetlus alustamata VTMS §29 lg.1 p.1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu, kuna xxx esinaise Nxxx Bxxx seletuse kohaselt 18.05.2010 xxx üldkoosolekul võeti vastu otsus haljasalale parkimisplatsi laiendamisest ning Kangelaste 4 territooriumil haljasalale parkimise lubamisest.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Sama põhimõtet kordab VTMS §31 lg.1 ka tõendamise ja tõendite kogumise osas. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. Selleks, et kasutada väärteomenetluses mingilt isikult saadud informatsiooni,

4 tuleb see isik menetlusseadustikus sätestatud korras tunnistajana üle kuulata. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §62 ja §63 lg.1 kohaselt on tõendamiseseme asjaolu esinemise või selle puudumise tõendamine võimalik ka tunnistaja, s.o tõendamiseseme asjaolusid teada võiva isiku ütlustega. KrMS §66 lg.1 kohaselt, milline VTMS §2 kohaselt kuulub kohaldamisele ka väärteomenetluses, on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. See tähendab, et tunnistaja väärteomenetluses kuulatakse üle tõendamiseseme asjaolude suhtes ning tunnistaja ütlusteks on sellised faktilised asjaolud, mida tunnistajana ülekuulatav isik on vahetult tajunud. Menetleja ülesanne on välja selgitada kõik asja lahendamise seisukohalt olulised faktilised asjaolud, mis on tunnistajale teada.

Tõendamiseseme asjaolusid saab väärteomenetluses tuvastatuks lugeda kohtuväline menetleja. Kohtuvälisel menetlejal tuleb hinnata asjaolusid ja võtta seiskoht väärteomenetluse alustamise või selle jätkamise põhjendatuses. VTMS § 75 järgi on kohtuvälise menetleja pädevuses väärteomenetluse lõpetamine. Kohtuvälise menetleja kohustus on tuvastada väärteokoosseis ja väärteomenetlust välistavad asjaolud. Teos väärteotunnuste puudumisel tuleb VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel väärteomenetlus jätta alustamata ja alustatud väärteomenetlus lõpetada.

Kohtule saadetud väärteomaterjalidest on näha, et kohtuväline menetleja on kogunud materjale, mis koosnevad A.Demišini ja M.Zxxxi avaldustest ja nende lisadest ning KÜ xxx üldkoosoleku protokollist. Samas 23.11.2012 koostatud väärteomenetluse alustamata jätmise teatises viitab A.xxx esinaisega Nxxx Bxxxa läbiviidud vestlusele, kuid selle sisu ei ole protokollitud.

xxx üldkoosoleku protokollile on kohtuväline menetleja andnud väära hinnangu, et eelpoolnimetatud üldkoosolekul on vastu võetud otsus haljasalale parkimisplatsi laiendamisest ning Kangelaste 4 territooriumil haljasalale parkimise lubamisest. 18.05.2012 üldkoosolekul otsust lubada autodel parkida haljasalale vastu võetud ei ole. Üldkoosoleku protokolli koopiast on näha, et punktiga 2.7 on otsustatud lisada projekteerimisülesandesse haljasala vähendamine (parkimiskohtade loomiseks).

Liiklusseaduse (LS) §2 p.50 kohaselt parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. LS §21 lg.2 p.12 kohaselt sõidukit ei tohi peatada haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata.

Riigikohtus 10.10.2005 otsuses nr 3-1-1-92-05 p 8 ütleb, et mootorsõiduki juht peab tundma liiklusalast regulatsiooni ning Liiklusseaduse § 48 lg 1 näeb ette, et mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda ainult maaomaniku loal. Sama kordab Liikluseekirja § 17. Seega tuleneb nimetatud õigusaktidest üldine keeld sõita mootorsõidukiga väljaspool teid (v.a maa omaniku nõusolekul).

Kohus leiab, et kuna antud väärteoasjas on tegemist KÜ maaga ja väärteo toimepanemise ajal 11.11.2012-17.11.2010 puudus mootorsõiduki juhil KÜ luba haljasalal parkimiseks siis on rikutud LS §21 lg.2 p.12 sätteid.

5 Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseiosakonna politseileitnant Jüri Teslenko 20.12.2012 määruse kohaselt on kaebuse lahendamise ajal olukord parkimisega KÜ xxx kinnistul muutunud. 18.12.2012 Narva politseijaoskonnale on esitatud KÜ Kangelaste 4 27.11.2012 üldkoosoleku protokoll, kus päevakorrapunkti nr 1 „Sõidutee laiendamine haljasala arvelt sõidukite parkimiskohtade rajamiseks“ kohta tehtud otsuses on märgitud, et lubatakse sõiduki omanikel parkida oma sõidukeid haljasalal õgvendusega 2,5 meetrit. Kohtuväline menetleja leidis, et sõidukite parkimine kõnealusel kinnistu haljasalal ei peaks olema eelnimetatud üldkoosoleku protokolliga vastavas korras täna enam vaadeldav liiklusseaduse §21 lg.2 punktis tuleneva süüteona. KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Kohtuväline menetleja leidis, et õigusmõistmise põhimõttest lähtuvalt tuleb lugeda, et avaldajate 12.11.2012, 15.11.2012 ja 18.11.2012 avaldustes näidatud rikkumiste eest karistamine on välistatud. Samas kohtuväline menetleja tunnistab, et väärteoteate 2330012009693 puhul on menetluse alustamata jätmisega küll rikutud avaldajate õigusi, kuid samas tunnistavad ka seda, et antud rikkumist kõrvaldada enam ei saa.

Maakohus peab vajalikuks märkida, et KarS § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistuse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi, KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud, KarS § 5 lg 3 kohaselt pole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu.

Maakohus märgib, et KarS §5 on sõnaselgelt silmas peetud karistusseadust, või seadust mitte korteriühistu otsuseid. Seega Karistusseadustik ei ole kohaldatav KÜ otsuste suhtes.

Lähtudes ülalnimetatust tuleb Aleksei Demišini kaebus rahuldada ning kaebuse esitaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks tuleb tühistada kohtuvälise menetleja 23.11.2012 määrus/ teatis väärteomenetluse nr 2330,12,009692 alustamata jätmise kohta.

VTMS §191 p.12 kohaselt ei saa kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud kohtu määrusele määruskaebust esitada. VTMS §79 lg.5 kohaselt saadab maakohus kaebust lahendades koostatud määruse vaidlustatud menetlustoimingu või määruse teinud kohtuvälisele menetlejale ning määruse koopia kaebuse esitajale. Väärteoasja materjalid tuleb saata menetluse jätkamiseks senisele menetlejale, st Ida Prefektuuri Narva politseiosakonnale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE kohtunik