1-10-10469/79 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-10469 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 27. novembri 2012 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu N.D (N.D) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru

Maakohtu 27. novembri 2012 määrus muutmata ning N.D kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere

Advokaadibüroo OÜ kaudu 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, vandeadvokaat

Lembit Nirgile tema poolt N.D-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista N.D-lt menetluskulud,

s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot

riigituludesse.

4. N.D tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „N.D 1-10-10469 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

- 2 -

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud 1. mõisteti Viru Maakohtu 23.12.2010 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 N.D järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.-02.04.2010, s.o 2 päeva, millest tulenevalt kuulus N.D ärakandmisele 3 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 13.04.2010 ja lõpp 11.12.2013. Viru Maakohtu 27.11.2012 määrusega jäeti N.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

2. Ringkonnakohus tegi 27.12.2012 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus

kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 07.01.2013. Nimetatud kuupäevaks määruskaebemenetluse pooled ringkonnakohtule täiendavaid seisukohti ei esitanud.

Esimese astme kohtu määruse sisu

3. ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega Maakohus leidis, et N.D

vabastamisele vaatamata sellele, et tegu on väga noore inimesega, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja kes kannab oma esimest vanglakaristust. Maakohus märkis, et N.D kannab karistust esimese astme varavastase kuriteo eest, millega kaasnes vägivald ja mis pandi toime grupi poolt. Ta tunnistati süüdi kahes röövimise episoodis, kus kannatanute suhtes, kellest üheks oli naisterahvas, kasutati jõhkrat vägivalda

ning kohus ei näinud N.D esmakordselt karistades võimalust tema suhtes mittevabadusekaotusliku karistuse ega ka šokivangistuse mõistmiseks.

Maakohus tõi välja, et kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes, kuid Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt alkoholi tarvitamisest loobumiseks N.D kindlat tahet ei

ole. N.D oma tegusid ei kahetse ning pigem kahetseb ta seda, et talle mõistetud karistus on nii pikk. Vangistuse kandmise ajal ei ole N.D olnud seaduskuulekas, sest

tal on Viru Vangla andmetel 10 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest.

Maakohus märkis, et vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele

nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu

õiguspärane käitumine. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Seega on maakohtu hinnangul võimalik järeldada, et kui N.D ei suuda

kinnipidamiskohas olles käituda seaduskuulekalt, siis vabaduses olles ei suuda ta seda ammugi. Maakohtu arvates ei ole võimalik väita, et distsiplinaarkaristused on kohanematuse tagajärg, sest karistatud on N.D kogu vangistuse jooksul.

Maakohtu määruse kohaselt puudub kinnipeetaval vabaduses garanteeritud töökoht ning

eksisteerib reaalne oht, et tööle mittesaamisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist, tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib N.D toime panna uusi kuritegusid. Maakohus märkis, et

moraalselt ja materiaalselt kinnipeetavat toetavad lähedased olid N.D olemas ka

enne kuritegude toimepanemist, kuid need ei suutnud panna teda oma väärtushinnanguid ümber hindama ja seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi pidas maakohus vajalikuks märkida, et

- 3 -

reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes

erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu hinnangul N.D suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Samas luges maakohus

positiivseks, et N.D on ennast vangistuses mitmekülgselt arendanud, omandanud

abikoka eriala ja läbinud sotsiaalprogramme, luues sellega tulevikuks eelduse vabaduses paremini hakkama saada.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 4. kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja N.D vangistusest N.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist katseajaga 1 aasta, käitumiskontrollile allutamisega ning kohustamisega järgida KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

Kaitsja leiab, et N.D puhul tuleks ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel arvestada asjaoluga, et teda on esmakordselt karistatud reaalse karistusega, kuigi tegemist ei ole esimese astme isikuvastase kuriteoga. Kaitsja märgib, et süüdimõistetu on kuritegu väga sügavalt läbi elanud ning võib arvata, et tema poolt kohtus avaldatud kahetsus tema karistust ei kergendanud. Kaitsja hinnangul nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et N.D-le on iseloomulik kahetseda oma mõtlematut tegutsemist. Seega on karistus oma mõju avaldanud,

positiivsed muutused on kinnistunud ning on kindel, et N.D käitub edaspidi seaduskuulekalt.

Kaitsja märgib positiivsete asjaoludena ka seda, et süüdimõistetu on asunud oma

elukorraldust muutma: vangistuses viibides läbis ta sotsiaalprogrammid EQUIP ja

Eluviisitreening. N.D on soovinud asuda vabanedes tööle ning selgitanud

kohtuistungil, et tema isa tuttav on lubanud teda enda alluvusse tööle võtta. Samuti on

N.D nõus alluma kriminaalhooldusele ja tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd, mis näitab tema tahet alluda reeglitele ja asuda seaduskuulekale teele. Kaitsja toob

välja, et ka Viru Vangla on tema ennetähtaegset vabanemist toetanud ja teinud ettepaneku

riskide maandamiseks panna N.D-le KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 sätestatud

kohustused. Kaitsja leiab, et kui Viru Vanglal puuduks usk isiku paranemisesse, siis ta ei toetaks isiku ennetähtaegset vabanemist. Lisaks on N.D määruskaebuse kohaselt omandanud vanglas abikoka eriala ja läbinud

mitmeid sotsiaalprogramme. Talle on vabanedes tagatud sissetulek, ta võib töötada

autolukksepana või majahoidjana. Ennekõike on süüdimõistetu määruskaebuse kohaselt soovinud õppima asuda ja selleks on tal olemas vanemate toetus. Nimelt on tema vanemad

lubanud teda materiaalselt ja moraalselt toetada. Seega on tal olemas toetav sotsiaalne

võrgustik. Nimetatud asjaoludest võib kaitsja hinnangul järeldada, et uue kuriteo risk

majanduslikel põhjustel on väike. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on mittevägivaldse

kuriteo risk N.D väga madal – 12 %. Kaitsja leiab, et ka suhete tõttu ei saa uue

kuriteo riski samuti suureks hinnata, kuna N.D tutvusringkonnas on ka seaduskuulekaid isikuid ning peab vajalikuks edaspidi valida vaid õiguskuulekaid tuttavaid. Määruskaebuse kohaselt on maakohus märkinud, et kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et

N.D alkoholi tarvitamisest loobumiseks kindlat tahet ei ole. Kaitsja märgib, et

iseloomustuses puuduvad viited, et N.D oleks alkoholivõi narkootikumide

sõltuvus. Kohtuistungil kinnitas N.D, et soovib alkoholi tarvitamisest täielikult

loobuda, et edaspidi mingit probleemi sellest ei tekiks. Kaitsja leiab, et kohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ega välista positiivsete asjaolude mõju N.D enne tähtaega

vabastamiseks. Kaitsja on kindel, et N.D on motiveeritud ja võimeline läbima

katseaega positiivselt ning käitumiskontrollnõuete kohaldamise kaudu ja kriminaalhooldaja abil saab katseajal suunata tema edaspidist tegevust ja käitumist.

- 4 -

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et

N.D vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on N.D tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat. 5.1. määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis Ringkonnakohus on seisukohal, et N.D

annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja N.D tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda N.D kuriteo toimepanemise asjaolud ja õigusvastane käitumise karistuse kandmise ajal tema ennetähtaegset vabastamist.

5.2. poolt Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väidetega, et N.D

vangistuses sotsiaalprogrammide läbimine ja vabanemisel eesootavad head tingimused näitavad, et N.D suudab edaspidi õiguskuulekalt elada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaitsja määruskaebuses väljatoodud N.D positiivselt iseloomustavatel asjaoludel sellist kaalu, et õigustada tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus leiab, et isikut,

kes on toime pannud raske vägivaldse kuriteo, s.o röövimise kahes episoodis, ning on ka vangistuses järjepidevalt käitunud õigusvastaselt, ei ole võimalik vangistusest ennetähtaegselt

vabastada, kuna ta ei ole oma tegude tähendusest aru saanud ja võib vabanedes süütegude toimepanemist jätkata.

N.D on vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, seda muuhulgas nii

suitsetamiseeskirjade rikkumise, ametniku korralduste eiramise, keelatud esemete omamise kui ka vangla vara lõhkumise eest. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kaitsja

väide, et N.D karistus oma mõju avaldanud, positiivsed muutused jäädavalt

kinnistunud ning on kindel, et N.D käitub edaspidi seaduskuulekalt. Kuna N.D ei ole vangistuses, s.o range järelevalve tingimustes, suutnud kehtestatud korrast

kinni pidada, puudub ringkonnakohtul alus arvata, et ta vabaduses katseaja tingimusi ja

kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi täidaks. Ringkonnakohtu hinnangul täidab

N.D puhul karistuseesmärke praegu kõige paremini vangistus ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik ja põhjendamatu.

5.3. tuleb jätta vangistusest Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et N.D tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 6. kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi N.D õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt N.D-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o kolm pooltundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning

Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta.

Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat L. Nirgile Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, N.D-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu N.D-lt välja.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk