1-12-12466/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-12-12466

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-12466 (12230107026) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi A.B süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav A.B

ik : XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ EA L, elukoht: XXX, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 22.08.2012.

varasem karistatus: Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2000 otsusega KrK § 115 lg 3 p 2 järgi vangistus 13 aastat, karistus kantud, vabanes

24.05.2012

Kaitsja Advokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON

1. A.B süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada A.B-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta A.B-le mõistetud ja ärakandmata

tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud A.B suhtes kohaldamata, jättes

selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et A.B temale

määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Viru Vangla

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud Narva talituse kriminaalhooldaja järelevalve all (Kerese 3, Narva, tel: 6 638 100)

2

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada A.B järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas XXX,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talitusse registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada A.B-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise

katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.01.2013.

6. A.B suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

7. A.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg

1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 40

(nelikümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 11 (üksteist) euro ja 20 (kakskümmend) sendi

kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „A.B, 1-12-12466, kaitsjatasu, ositi tasumine“.

8. A.B-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179

lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 36 (kolmkümmend kuus) euro ja 25 (kakskümmend viis) sendi kaupa kuus tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr

221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „A.B, 1-12-12466, sundraha“.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Asitõend: Mobiiltelefon №kia C2-01, mis on tagastatud VK, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2

alusel asja ikule VK. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

Käesolevas kriminaalasjas on A.B-le süüdistus esitatud selles, et tema, ajavahemikul 24. – 27.05.2012 viibides külas Tallinnas, XXXasuvas korteris varastas VK’ile kuuluva mobiiltelefoni №kia C2-01 maksumusega 72 eurot.

3 Sel moel A.B võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav A.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 27.05.2012 ja 23.08.2012 koostatud kannatanu VK’i ütlused, mille kohaselt 24.05.2012 tulid tema elukohta aadressile XXX, külla Aleksandr ja Ivan A.B, nad helistasid talle enne kohale jõudmist mõlemale telefonile. Koos tarvitati alkoholi. Kuidas ja millisel hetkel

kadus ära tema üks mobiiltelefon №kia C2-01 (IMEI 351971055923145), öelda ei oska. Mobiiltelefoni väärtus koos kõneaja ja mälukaardiga oli 72 eurot. Telefon on tagastatud ning kahju esitamise nõudest loobub. /t.l 2 – 6, 46 - 48/

• 17.08.2012 koostatud tunnistaja V M ’i ütlused, mille kohaselt 11.07.2012 tõi mobiiltelefoni №kia C2-01 (IMEI 351971055923145) Mobiserv OÜ kauplusesse aadressile Jakobsoni 4, Tallinn, müügiks R J , mille kohta sõlmiti leping nr 335. Antud telefon müüdi ära 18.07.2012. /t.l 12 – 17/

• Koopia ostu-müügilepingust nr 335, mille kohaselt 11.07.2012 R J müüs OÜ-le Mobiserv mobiiltelefoni №kia C2-01 (IMEI 351971055923145) 13 euro eest. /t.l 18/

• 17.08.2012 koostatud tunnistaja R S ülekuulamisprotokollist nähtub, et tema ostis mobiiltelefoni №kia C2-01 (IMEI 351971055923145) OÜ-st Mobiserv. /t.l 19 – 22/

• 21.08.2012 koostatud tunnistaja R J ’i ütlused, mille kohaselt ostis ta nimetatud telefoni võõralt inimeselt tänaval, ostes müüjale viinapudeli. /t.l 25 – 27/

• 22.08.2012 koostatud kahtlustatava A.B ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end kahtlustuses süüdi ning selgitab, et paar päeva pärast vanglast

vabanemisest läks ta koos vennaga K külla. K soovis talle näidata telefonist pilte lapselapsest, kuid ta ei leidnud telefoni üles. Helistas sellele K telefonile, kuid telefon oli välja lülitatud. Enne lahkumist nägi diivanil musta mobiiltelefoni №kia. K ja tema vend olid sel ajal televiisori juures ning otsisid telefoni. Otsustas telefoni varastada, võttis selle diivanilt

ja pani pükste taskusse. Hiljem lahkusid ning majast eemaldudes näitas vennale varastatud telefoni. Ivan ütles, et seda ei oleks olnud vaja teha. Pani telefoni kohe oma kõnekaardi ning telefonis olnud kaardi viskas minema. K telefoni varastamist ta tunnistada ei julgenud ning

peale seda kui sai teada, et K tegi politseisse avalduse hakkas kartma ning palus telefoni Ivanil minema visata. Ivan andis telefoni J N ning viimane müüs telefoni viinapudeli eest maha. Kahetseb tehtut. /t.l 34 – 37/

• 23.08.2012 koostatud tunnistaja J N ’i ütlused, mille kohaselt juunikuus 2012 andis talle

mobiiltelefoni №kia Ivan A.B. Järgmisel päeval tagastas telefoni Ivanile, kuna viimane ütles, et selle telefoniga on probleeme. /t.l 40 – 42/

• 23.08.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks mobiiltelefon №kia C2-01 (IMEI 351971055923145). /t.l 43 – 45/

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 1,88 eurot. /tl 56/

Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava A.B süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu VK´i ütlusi, tunnistajate V M ’i, R S , R J ’i ja J N ’i ütlusi, koopiat ostu-müügilepingust, vaatlusprotokolli fototabeliga, teatist süüdistatava keskmise sissetuleku kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

4

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava A.B käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ajavahemikul 24. – 27.05.2012

viibides külas Tallinnas, XXX asuvas korteris varastas A.B VK’ile kuuluva mobiiltelefoni №kia C2-01 maksumusega 72 eurot. Kogutud tõenditest nähtuvalt oli

süüdistatav kannatanul külas ja tal oli vaba ligipääs kannatanu varale. Süüdistatava objektiivsest käitumisest, so mobiiltelefoni oma tasku panemisest ajal kui teised korteris viibinud isikud nimetatud telefoni otsisid saab järeldada, et süüdistatava eesmärgiks oli võõras

vallasasi teiste teadmata ära võtta ja ebaseaduslikult omastada ja enda kasuks pöörata. Süüdistatav viis kannatanule kuuluva vallasasja kannatanu korterist välja, mistõttu vallasasja

ik ei olnud enam oma vara asukohast teadlik, kuivõrd see oli tema valdusest välja viidud. Vahetult peale kannatanu korterist lahkumist võttis süüdistatav välja seal sees olnud kaardi

ning hakkas oma kaardiga varastatud telefoni kasutama. Sel viisil kehtestas süüdistatav valduse kannatanu mobiiltelefoni üle ning asus oma äranägemise järgi võõrast vara käsutama.

Taolistel asjaoludel on kohus seisukohal, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel

menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus ning heausksele isikule R.S tekitatud

varalise kahju hüvitamist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat

karistatud kriminaalkorras pikemaajalise reaalse vangistusega, millise ärakandmise järgselt lühikese aja möödudes pani süüdistatav toime menetlusesemeks oleva kuriteo. Süüdistatavale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või

vangistus kuni 3 aastat. Süüdistatava sõnade kohaselt on süüdistataval alaline töökoht ja

sissetulek, mis annaks aluse kohaldada süüdistatava suhtes kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust. Samas leiab kohus, et eelmise karistuse ärakandmise järgselt koheselt uue,

kuigi teiselaadilise kuriteo toimepanemine viitab sellele, et süüdistatav ei suutnud koheselt tavaeluga kohaneda. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes kergemaliigilise karistusliigi

kohaldamine ei oleks põhjendatud ning rahaline karistus ei pruugi oodatud mõju avaldada.

Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust.

Kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes episoodis, tekitatud varaline kahju oli suhteliselt tühine ning varastatu õnnestus kannatanule tagastada, siis ei ole süüdistatava süü

nii suur, et see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning

kohus peab võimalikuks mõista karistuse sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades süüdistatava süü suurust, karistust kergendava asjaolu olemasolu, süüdistatava õiguskuulekat

käitumist pärast temale süüks arvatava teo toimepanemist ja tööle asumist, leiab kohus, et

süüdistatavale mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, allutades

süüdistatava käitumiskontrollile lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Mis puudutab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt välja mõistetavaid menetluskulusid, siis

leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista kõik menetluskulud, so määratud kaitsjale

makstud tasud ja teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Arvestades süüdistatava kuriteo liiki ja süüdistatava andmeid tulude kohta, leiab

kohus, et süüdistataval käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu ning

menetluskulud tuleb määrata KrMS § 180 lg 3, § 423 ja 424 alusel hüvitamiseks ositi maksimaalse tähtaja jooksul.

Märt Toming kohtunik