1-12-12475/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-12-12475

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11 jaanuar 2013. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-12475 (12230106122) Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi I.E süüdistus KarS § 215 lg 1 järgi Käskmenetluses Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav I.E

ik XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: BP OÜ ehitaja, elukoht: XXX tõkendit ei ole kohaldatud

Varasem karistatus:

- Saare Maakohtu 27.08.1999 otsusega KrK § 195 lg 2 järgi

vangistus 5 kuud tiingimisi;

- Pärnu Maakohtu 16.11.2009 otsusega KarS § 424 järgi

rahaline karistus 7500 krooni. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel Merike Allikmäe RESOLUTSIOON

1. I.E süüdi tunnistada KarS § 215 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks rahaline karistus 160 (ükssada kuuskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 3,2 eurot päevamäär, so 512 (viissada kaksteist) eurot.

2. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse, so 512 euro tasumine ositi 8 (kaheksa)

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 64 (kuuskümmend neli)

euro kaupa kuus iga kuu 20ndaks kuupäevaks. Rahaline karistus tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr

221023778606 Swedbankis viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „I.E , 1-12-12475, rahaline karistus, ositi tasumine“.

3. I.E-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5, 180 lg 1 alusel

2

kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti, mis

tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.E, 1-12-12475, koopiate kulu“.

4. I.E-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180

lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3

alusel määrata tasumisele 8 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes osades so.

esimesel kuul 57 (viiskümmend seitse) eurot ning sellele järgneval seitsmel kuul 54

(viiskümmend neli) eurot kuus. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „I.E, 1-12-12475, sundraha, ositi tasumine“.

5. I.E-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4, 180 lg 1 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel määrata tasumisele 8 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades so. 16 (kuusteist) eurot ja 80

(kaheksakümmend) senti kuus. Kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.E, 1-12-12475, kaitsjatasu, ositi tasumine“.

6. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused

esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui

kriminaalmenetluse kulud või rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub

käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja

kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg 1 sätetele kui süüdimõistetu

vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja

üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on

aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks

üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas:

I.E süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 27.04.2012 kella 15:00 kuni

29.04.2012 kella 22:00 võttis ja kasutas omavoliliselt Tallinnas Raadiku 23 hoovi pargitud SEB Liising AS-le kuuluvat ja LR kasutuses olevat sõiduautot Škoda Fabia, reg nr XXX ning sõitis sellega Tallinnas ringi. I.E tagastas sõiduki LR 29.04.2012 kella 22.00 paiku avariilisena.

Võõra vallasasja omavolilise kasutamisega pani I.E toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava

käitumisele süüdistusaktis antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Süüdistatava süü

on tõendamist leidnud kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, so kriminaalmenetluse alustamise teatisega, Lianne Ristikivi avaldusega, ülekuulamise protokollides antud ütlustega ning lisamaterjalidega, asitõendi vaatlusprotokolliga, I.E karistusregistri teatisega,

3 materjalide nõude ja vastusega väärteomenetluse kohta, tunnistajate KK´i, AI, SO´i, T F ja K

T ´i ülekuulamisprotokollidega, äratundmiseks esitamise protokollidega, 16.11.2009

kohtuotsuse väljatrükiga, kannatanu nõusolekuga kokkuleppemenetluseks, I.E

avaldusega käskmenetluse kohaldamiseks. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud karistusõigusliku hinnanguga ning leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisena so KarS § 215 lg 1 ettenähtud kuriteona.

Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat KarS § 215 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 160 miinimumpäevamäära ulatuses so 512 eurot, milline rahaline karistus KarS § 66 lg 1 alusel määrataks kandmisele ositi kaheksa kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest nii, et I.E peab iga kuu 20.-ndaks kuupäevaks ära tasuma 64 eurot.

Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on

põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Süüdistatavat on varem 2 korda kohtu poolt karistatud, viimati 16.11.2009 Pärnu Maakohtu

otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega, mis on süüdistatava poolt tasutud. Süüdistataval on olemas alaline töökoht ja sissetulek ning karistusregistri andmete kohaselt

I.E ei ole isikuks, kes järjekindlat paneks toime uusi süütegusid, mistõttu on

süüdistatava suhtes võimalik kohaldada veelkord kergemaliigilist so. rahalist karistust.

Arvestades süüdistatava süü suurust peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuivõrd süüdistatava

käitumises puuduvad koosseisulised raskendavad asjaolud ning süüdistatavat süüdistatakse

süüteo lihtkoosseisuliste tunnustega süüteo toimepanemises. Selline karistuse määr peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. Arvestades, et süüdistatava sissetulekute kohta 2010-2011 andmed puuduvad, on prokuröri ettepanekus õigesti lähtutud

päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Samuti peab kohus põhjendatuks

arvestades süüdistatava avaldust ning käesoleva kriminaalmenetlusega kaasnevaid menetluskulusid, määrata süüdistatava suhtes mõistetav rahaline karistus ositi täitmisele.

Kuivõrd süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud, mis kogumis rahalise

karistusega on suhteliselt suur rahaline kohustus, siis leiab kohus, et suurem osa menetluskulust, so sundraha ja kaitsjatasu tuleb KrMS § 180 lg 3; § 423 ja § 424 alusel välja mõista süüdistatavalt ositi, andes süüdistatavale võimaluse tasuda sundraha ja kaitsjatasu pikema aja vältel, so 8 kuu jooksul.

Märt Toming kohtunik