4-12-6751/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-12-6751

HARJU MAAKOHUS LIIVALAIA KOHTUMAJA

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.01.2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-6751 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Väärteoasi F.N-i

(ik: xxx) kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 26.11.2012.a. otsusele väärteoasjas nr 2302,12,016387

RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata kaebuse esitaja F.N-i taotlus

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse poolt 26.11.2012.a. väärteoasjas nr 2302,12,016387 tehtud otsusele kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Jätta läbi vaatamata kaebuse esitaja F.N-i

kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse

26.11.2012.a. otsusele väärteoasjas nr 2302,12,016387 ning tagastada kaebus F.N-ile. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kümne päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Harju Maakohtule.

Määruse motiivid

Harju Maakohtule on 17.12.2012.a. saabunud F.N-i kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse

26.11.2012.a. otsusele väärteoasjas nr 2302,12,016387. Kaebuses taotletakse kaebetähtaja ennistamist põhjustel, et isikule teatati väärteoprotokolli koostamise ajal, et otsus saadetakse

talle e-posti teel, samuti ei olnud menetlusalusele isikule selgitatud tema õigusi. Kaebuse

2 kohaselt ei selgitatud menetlusalusele isikule, et kaebuse esitamise tähtaega hakatakse lugema alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetleja juures kättesaadav ning samuti sai isik menetleja jutust aru, et otsus saadetakse tema e-mailile. Kaebuses on leitud, et antud otsuse vaidlustamise korra selgitamata jätmine ning viide, et otsus edastatakse e-posti teel, ei võimaldanud isikul kaebust õigeaegselt esitada.

Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse, leiab, et tähtaja ennistamiseks ei ole alust. Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 38 lg-st 1 järgitakse väärteoasjade puhul kohtuvälises

menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning

menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS §

172 lg-st 2 tulenevalt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei

seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus,

prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-5-07 asunud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid

sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia

kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt ka RKKKm nr 3-1 1-77-98 ja 3-1-1-152-05).

Kohus viitab, et kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt oli F.N-i suhtes koostatud

väärteoprotokollis märgitud väärteootsuse kättesaamise ajaks 26.11.2012.a. (tl 9). Kohus

kontrollis antud asjaolusid, kohtule edastatud väärteoprotokolli koopiast nähtub, et

väärteootsuse kättesaamise ajaks oli märgitud 26.11.2012.a., F.N on protokolli

allkirjastanud ja seejuures märkinud, et protokolliga on ta tutvunud (tl 12). Seega tuleb järeldada, et F.N oli teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest, kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt

oli lahend kättesaadav juba 26.11.2012.a. (tl 9), seda kinnitab ka väärteootsuse koostamise

kuupäev (tl 16). Kohus leiab, et antud juhul võib tegu olla olukorraga, kus isik tähelepanematuse või muudel kaebetähtaja ennistamise aluseks mitteolevate põhjuste tõttu ei läinud õigeaegselt väärteootsusele järele, see nähtub ka kaebusest, mille kohaselt: „otsuse sai

isik kätte 13.12.2012, siis kui pöördus ise Politseija Piirivalveametisse küsimusega, mis

kuupäeval on võimalik oodata otsust antud asjas.“ (tl 3). V™S ei näe ette kohtuvälise

menetleja kohustust väärteootsuse edastamiseks, asjaolu, et väärteoprotokolli on

menetlusaluse isikute andmete hulgas märgitud ka elektronpostiaadress, ei tähenda, et

väärteootsus sellele elektronpostiaadressile edastatakse, kuna tegemist on väärteoprotokolli

täitmiseks vajaliku kontaktivahendi andmeväljaga. Kohtule esitatud vastuse kohaselt ei

taotlenud isik väärteootsuse edastamist elektronposti teel. Antud asjaolu ei nähtu ka

väärteoprotokollist, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 11) ega ka isiku poolt 31.10.2012.a. kohtuvälise menetlejale saadetud vastulausest (tl 14). Samuti, väärteootsusest nähtuvalt sai menetlusalune isik otsuse kätte isiklikult 13.12.2012.a., seega on vastuoluline ka

kaebuses toodud väide selle kohta, et isik ootas otsuse edastamist elektronposti teel, kuna pidas siiski vajalikuks antud lahendile isiklikult järele minna, kuid seda pärast väärteootsuse jõustumist (tl 17).

Kaebuses väidetu, nagu oleks kaebuse mittetähtaegne esitamine tingitud sellest, et

menetlusalusele isikule ei selgitatud väärteoprotokolli koostamisel tema õigusi ja

vaidlustamise korda, ei ole tuvastamist leidnud. Kohus märgib siinkohal esmalt, et menetlusalune isik on kinnitanud V™S §-s 19 toodud õiguste ja kohustustega tutvumist oma

allkirjaga väärteoprotokollis (tl 13), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on allkirjaga kinnitanud ka talle (tl 11). Tuleb eeldada, et isik õiguste ja kohustuste selgitamist

3 mõistab väärteomenetluses õiguste ja kohustustega tutvumisel antava allkirja tähendust ning

seega tuleb asuda seisukohale, et väärteomenetluses on isikule tema õigusi ja kohustusi

selgitatud. Kohus viitab, et antud järeldus ühtib ka kaebuses viidatud Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-1-1-6-07 tehtud otsuses väljendatud seisukohaga, mille kohaselt tuleb üldjuhul

õigusteja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks

menetlusaluse isiku allkirjaga ja seejuures on põhjust eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest. Tuvastamist ei ole leidnud, et isiku oleks sunnitud allkirja

andma või oleks allkirja saamiseks kasutatud pettust. Asjaolu, et menetlusalune isik sai

tegelikkuses väärteoprotokollis toodud õigustest aru, sh oma õigusest väärteoasja vaidlustada, nähtub ka sellest, et isik esitas väärteoprotokollile tähtaegselt vastulause (tl 14).

Kohtu hinnangul on asjakohatu ka kaebuses toodud väide nagu polnuks kaebuse esitajale

arusaadav see, alates millisest kuupäevast hakatakse lugema kaebuse esitamise tähtaega.

Väärteoprotokollist nähtub viide sellele, et lahend jõustub 15 päeva möödudes protokollis

märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast, seega on väärteoprotokollis selgelt

väljendatud see, millal lahend jõustub. Niisamuti, põhjendatud ei ole väärteoprotokolli märkida viidet väärteootsuse vaidlustamise kohta, kuivõrd väärteoprotokolli koostamise järel

võib asjas lahendiks olla nii määrus, kui väärteootsus. Lahend koostatakse kohtuvälise

menetleja diskretsioonist lähtuvalt, vaidlustamise kord sõltub lahendi liigist ja see tuleb esitada konkreetses lahendis.

Kohus märgib, et kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kaebetähtaja mööda laskmise mõjuvaid põhjuseid antud juhul ei esine, kuna tuvastamist ei ole leidnud, et isik ei saanud väärteokaebust õigeaegselt esitada. Menetlusalune isik oli teadlik, et tema suhtes vastavat menetlust läbi viiakse, ta oli teadlik ka ajast, mil väärteootsus on talle menetleja juures kättesaadav.

V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on

esitatud pärast V™S § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Eeltoodust

lähtuvalt jätab kohus käesoleval juhul kaebaja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata, mistõttu tuleb esitatud kaebus jätta läbi vaatamata.

Kohus juhindub V™S § 38 lg 1, § 118 lg 2 p 1, KrMS § 172.

Merle Parts Kohtunik