1-12-8143/21 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-8143 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kriminaalasi O.O süüdistuses KarS § 329 järgi (lühimenetluses) Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. oktoobri 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava O.O (O.O) ja tema kaitsja Sirje Veimani (Veiman) apellatsioonid

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 jätta süüdistatava O.O ja tema kaitsja Sirje Veimani apellatsioonid Viru Maakohtu 25. oktoobri 2012 otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. O.O anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles karistatud 09.12.2010 Viru Maakohtu otsusega nr 1-10-14629 mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6

kuuks (otsus jõustus 17.12.2010 ning oli sisestatud Liiklusregistri andmebaasi 04.01.2011) 28.04.2012 kella 14:20 paiku juhtis XXX juures mootorsõidukit VW Golf reg. nr XXX .

Oma teoga pani O.O toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Viru Maakohus tunnistas O.O süüdi KarS § 329 järgi ja mõistis karistuseks kolm kuud

vangistust, mida vähendati KrMS §-le 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku ehk ühe kuu võrra. Kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörati täitmisele ka Viru Maakohtu 09.12.2010 kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 11 päeva vangistust,

2

võrra. O.O-le

mõisteti liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.04.2012- 30.04.2012, s.o 3 päeva.

Kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 8 (kaheksa) päeva vangistust.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

3. Maakohus märkis, et KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

3.1 Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid.

Riigikohtu lahendi järgi sätestab Karistusseadustiku § 56 karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (nr 3-1-1-14-07, p 6).

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis

süüdistatava isikut. Riigikohus on leidnud, et klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (3-1-1-43-06 p 13.1).

Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohus on märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb kooskõlas KarS § 56

lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga

eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on

osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute

muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt

välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04 - RT III 2004, 14, 174 ja 3-1-1-99-06. p 15).

3.2 KarS § 329 sanktsioon näeb ette kas rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aastani.

3.3 O.O karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. O.O karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

O.O pani toime üheepisoodilise II astme kuriteo. KarS § 329 järgi ettenähtud süüteokoosseis on oma olemuselt ohudelikt, mille käigus ei tekita kellele ega millegagi kahju vaid luuakse kahju

tekitamise oht. Süüdistatav juhtis mootorsõidukit päevasel ajal asula territooriumil ilma

3 juhtimisõiguseta, mis oli talt ära võetud kohtuotsuse alusel. Arvestada tuleb, et isik sõitis umbes

paarkümmend meetrit ja oli peatatud politsei poolt. Seega, tema poolt loodud oht objektiivsel põhjusel (sõitmise vahemaa umbes 30 meetrit) ei olnud oluline. Sellest tulenevat leiab kohus, et isiku süü on oluliselt alla keskmise.

3.4 O.O on varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral, nendest kolmel korral samalaadse (KarS § 329 järgi) kuriteo toimepanemise eest 2006., 2007. ja 2010. aastal. Neljal korral on ta karistatud KarS § 424 järgi. Kolmel korral karistati teda vangistusega ning vabastati karistuse

kandmisest tingimuslikult (2004., 2007. ja 2010. aastal). 2009.aastal asendati vangistus üldkasuliku tööga. Seega, isik on kriminaalhoolduse all olnud neljal korral. Kolmel korral pani ta

toime uued samalaadsed kuriteod (KarS § 329 ja 424 järgi), üldkasulikud tööd pöörati aga täitmisele, sest isik ei tulnud ÜKT-ga toime. Reaalset vangistust on isik kandnud kolmel korral. Viimati vabanes ta karistuse kandmiselt 27.07.2010.

Karistusregistri väljavõttest nähtub (lk 51-54), et O.O on korduvalt karistatud väärteokorras

(kokku 12 korda enamuses liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest). Kaks rahatrahvi on tasutud.

3.5 O.O on isik, kelle käitumist ei suudetud korrigeerida karistusest vabastamise, käitumiskontrollile allutamise (seda neljal korral) ega reaalse vangistuse kaudu.

Kohus leidis, et O.O karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, kuigi süüdistataval on töökoht OÜ XXX , sest teda on korduvalt (6 korral) liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest karistatud vangistusega, mis jäeti korduvalt tingimuslikult kohaldamata või asendati ÜKT- ga. Isegi reaalne vangistus ei olnud talle piisav meede süütegude toimepanemise ärahoidmiseks. Liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest mõistetud rahatrahvid (12 rahatrahvi) ei ole samuti olnud piisavad isiku mõjutamiseks. Rahatrahvid, v.a kaks, on tasumata.

3.6 O.O tuleb karistada vangistusega KarS § 329 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmisest

määrast väiksemal, ühe neljandiku ulatuses. O.O on põhjendatud karistada kolmekuulise

vangistusega. Kuna tegemist on lühimenetlusega siis KrMS § 238 kohaselt tuleb karistust

vähendada ühe kolmandikku ehk ühe kuu võrra, mõistes lõplikuks karistuseks kaks kuud vangistust.

Kuna isik pani teo toime katseajal, tuleb talle varem (09.12.2010 kohtuotsusega) mõistetud karistus, s.o 2 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust, pöörata täitmisele ja mõista liitkaristus KarS

§ 65 lg 2 sätte kohaselt ehk suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 2 kuud

vangistust 09.12.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust, võrra, ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 11 päeva vangistust.

KarS § 68 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva, mõistes, et kandmisele kuulub 2 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust.

3.7 Kaitsja esitas taotluse mõista isikule mingi muu karistus, mis ei oleks seotud vangistuse kohaldamisega. Milline see karistus peaks kaitsja arvates olema, ei suutnud kaitsja oma kõnes selgitada.

Rahalise karistuse mõistmise võimalikkuse kohta on kohus juba oma seisukohta väljendanud. Karistusest tingimisi vabastamist ei pea kohus O.O suhtes seaduslikuks.

O.O karistati Viru Maakohtu 09.12.2010 otsusega vangistusega, mis jäeti tingimuslikult

kohaldamata katseajaga 2 aastat 6 kuud. Antud kuritegu on O.O poolt toime pandud 28.04.2012 ehk katseajal. KarS § 74 lg 5 kohaselt kui isik paneb teo toime katseajal, mõistetakse

4 talle liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel ehk moodustatakse liitkaristus. KarS § 74 lg 5 sätestab, et karistusest tingimisi vabastamist võib katseajal toimepandud kuriteo puhul kohaldada alles siis,

kui tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Antud juhul kohus tuvastas, et tegu on toime pandud tahtlusega. Seega järjekordne karistusest tingimuslik vabastamine on välistatud.

KarS § 74 lg 5 näeb ette, et vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle

ÜKT-ga. Ent kohus märgib, et esiteks asendatakse vangistus ÜKT-ga ainult süüdistatava

nõusolekul (vt KarS § 69 lg 1), millist kohtuliku arutamise käigus ei antud ja ka kaitsja ei pidanud vajalikuks välja selgitada kaitsealuse seisukohta ÜKT kohaldamise osas. Süüdistatava nõusoleku puudumise korral ei vangistuse asendamine ainult kohtu algatusel võimalik. Teiseks näeb KarS § 69 lg 1 ette, et ÜKT-ga on võimalik asendada kuni 2-aastast vangistust. O.O-le lõplikuks liitkaristuseks on 2 aastat 3 kuud 8 päeva vangistust. Seega on vangistuse asendamine ÜKT-ga välistatud.

Apellatsioonides esitatud taotluste sisu

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav O.O , kes vaidlustab talle

määratud karistuse ja leiab, et see oleks pidanud olema kergem. Kaitsja Sirje Veiman palub tühistada Viru Maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, asendades kolm kuud

vangistust rahalise karistusega ning jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistus täitmisele

pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud karistus viiakse täide iseseisvalt. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 4.1 Tegemist on juhuslikku laadi rikkumisega ja nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et tegu on toime pandud tahtlusega. O.O põhjendas oma süütegu sooviga kaitsta oma vara ning selgitas, et enne autorooli istumist proovis ta seda lükata, ent kahjuks ei olnud tal piisavalt jõudu, et lükata

30 meetrit koduukseni. Seega pani O.O teo toime KarS § 18 mõttes ettevaatamatus-

hooletusena. Proovides ära hoida halvimat ja võttes purjus sõbralt auto võtmed, et viimane ei saaks autoga liikluses osaleda, ei osanud O.O ette näha, et auto äraviimisega võib tema tegu põhjustada tagajärje. 4.2 Viru Maakohus on ka ise möönnud, et tegu oli üheepisoodilise II astme kuriteoga. KarS § 329 on oma olemuselt ohudelikt, mille käigus ei tekitata kellelgi ega millelegi kahju vaid luuakse kahju tekkimise oht. Sellest tulenevalt leidis kohus, et süü on alla keskmise.

4.3 Kohus ei arvestanud karistuse mõistmisel kõiki O.O iseloomustavaid materjale.

Kergendava asjaoluna tulnuks arvestada, et O.O ei olnud kuni 28.04.2012 sündmuseni

rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Ta käis regulaarselt kriminaalhooldaja juures, läbis individuaalse täitmiskava ja asus tööle. 4.4 Tähelepanuta on jäetud, et O.O on seaduslik hooldaja raske puudega elukaaslasele, mille

kohta ta esitas ka Kiviõli Linnavalitsuse tõendi ja Sotsiaalameti otsuse, millest selgub, et

hooldatav ei tule toime igapäevaelu toimingutega ja vajab selleks olulisel määral pidevat

kõrvalabi ja juhendamist. Seoses O.O vahistamisega jäi raske puudega isik raskesse olukorda. 4.5 Oluline on, et O.O süüga tekitatud kahju on väike (alla keskmise). Ta palus karistuse kergendamist ja kinnitas kohtus, et on asunud paranemise teele. 4.6 Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et O.O suhtes on otstarbekas ja võimalik kohaldada osalist või täielikku karistusest vabastamist, mida KarS § 74 alusel apellant ka taotleb. Samuti on ta nõus

rahalise karistusega, mille on suuteline koheselt tasuma. Arvestades apellatsiooni motiive, on võimalik O.O karistada reaalsest vangistusest leebema karistusega.

5 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus, hinnates O.O apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine

võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt

kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba

eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. 5.1 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja maakohtu seisukohtadega, nõustub

maakohtu otsuses tehtud järeldustega O.O-le määratud karistuse osas ja leiab, et see on

õiglane ning kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Lisaks

arvestatakse karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra

huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-

11, p 8.1). Süü suurust võivad iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul,

koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal. Lisaks kuriteokoosseisuga hõlmatud asjaoludele peab kohus

süü suuruse hindamisel arvestama isiku käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo

toimepanemist (RKK nr 3-1-1-77-11, p 11), kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse.

Käesoleval juhul on maakohus andnud põhjaliku hinnangu kõigile KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise eesmärkidele kogumis ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.

5.2 Ringkonnakohus märgib puutuvalt kaitsja väidetesse seoses eripreventiivse eesmärgi

mittearvestamisega isiku karistamisel, et maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud

O.O käitumist ja talle varasemalt määratud karistustega seatud paranduslike eesmärkide luhtumist, m.h on maakohus analüüsinud kaitsja poolt pakutud põhikaristusena rahalise karistuse mittevastavust O.O isikule. Samuti on maakohus õigesti märkinud, et O.O-le on antud võimalusi kanda vabadusekaotuslikku karistust tingimisi, asendamisega üldkasuliku tööga, teda

on karistatud ka reaalse vangistusega ja on määratud rahalist karistust ning kohaldatud kriminaalhooldaja järelevalvet, ent O.O on jätkanud kuritegude toimepanemist. Tema ÜKT

täitmine ebaõnnestus ja tasumata on ka enamik väärteokorras kohaldatud rahatrahve. Seega ei

omaks rahalise karistuse määramine O.O puhul kuritegusid ärahoidvat toimet. Ringkonnakohus leiab, et O.O-le on korduvalt antud võimalus asuda seaduskuulekale teele

ning teha karistustest omapoolsed järeldused, mistõttu tuleb teda sel korral karistada reaalse vangistusega.

6

5.3 Samuti märgib ringkonnakohus, et kaitsja etteheide maakohtu otsusele kergendavate asjaolude arvestamata jätmise osas on põhjendamatu. Maakohus on karistust mõistes arvestanud muu hulgas ka puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist (vt kohtuotsuse lk 7). Ehkki KarS § 57 lg 2 kohaselt on kohtul õigus karistuse kohaldamisel arvestada ka nimetatud paragrahvis loetlemata asjaolusid, ei nähtu kohtuistungi protokollist kaitsja taotlust arvestada asjaoludega, et

O.O ei olnud kuni 28.04.2012 sündmuseni rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, et ta käis

regulaarselt kriminaalhooldaja juures, läbis individuaalse täitmiskava ja asus tööle. Samuti on kohus süü suuruse juures juba arvestanud, et tegu oli üheepisoodilise II astme kuriteoga. 5.4 O.O leiab, et tema karistus peaks olema leebem. Kaitsja arvates on otstarbekas ja võimalik

kohaldada osalist või täielikku karistusest vabastamist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Sanktsioon on teo õigusjärelm, mis tuleneb teo õigusvastasusest. Karistus on rangelt seotud

seadusega, kuivõrd potentsiaalsele normirikkujale kirjeldatakse enne tegu konkreetse teo eest

ettenähtud konkreetset karistust, mistõttu oli O.O-le teada, milline sanktsioon ja millised tagajärjed tema teole järgnevad (nii mõisteti Viru Maakohtu 09.10.2012 kokkuleppemenetluses

O.O-le KarS § 329 ja § 424 KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust, mida ei pööratud KarS § 74 lg 1 p 1,3 alusel tingimisi täitmisele). Kohtukolleegium leiab, et olukorras, kus isikut on karistatud sama kvalifikatsiooniga teo toimepanemise eest tingimusliku karistusega ja ta sellele vaatamata jätkab samaliigilise kuriteo toimepanemist, ei saa teda karistada kergema

karistusega juba ainuüksi sel põhjusel, et kohus peab karistuse mõistmisel silmas pidama ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Nii on ka Riigikohus leidnud, et Põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud põhiõigust - õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse - ei saa lugeda tegelikult realiseerituks, kui riik ei astuks samme kohtuotsuste täitmise tagamiseks. Spetsiaalsed meetmed kohtuotsuse täitmise tagamiseks on aga vajalikud ka kohtuvõimu ja selle kaudu kogu

riigi autoriteedi huvides. Kohtuotsuse täitmise tagamine võib toimuda erinevate õiguslike

vahendite ja sealhulgas ka erinevate kriminaalõiguslike vahendite abil. Üheks selliseks

kriminaalõiguslikuks vahendiks on ka asjaolu, et on täitmisele pööratud kohtuotsuse tahtlik

mittetäitmine on käsitatav õigusemõistmise vastu suunatud kuriteona (RKKK 3-1-1-103-00). Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna ka O.O hooldaja staatus põhjust mõista talle teistsugust

karistust, kuivõrd tegemist ei ole juhuslikku laadi rikkumisega, vaid pigem õiguskorra pideva rikkumisega. Samuti on maakohus, osundades KarS § 74 lg-le 5 õigesti leidnud, et kui isik paneb teo toime katseajal, mõistetakse talle liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. KarS § 74 lg 5 sätestab, et karistusest tingimisi vabastamist võib katseajal toimepandud kuriteo puhul kohaldada alles siis, kui tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Antud juhul tuvastas maakohus, et tegu on toime pandud tahtlusega, mistõttu on karistusest tingimuslik vabastamine välistatud.

6. Ringkonnakohus märgib siiski seonduvalt kaitsja väidetega subjektiivse teokoosseisu realiseerimise osas, et vaadeldav süüteokoosseis eeldab tahtlust kõigi KarS § 329 objektiivsete asjaolude suhtes, s.o selle osas, et a) isiku suhtes on tehtud kohtuotsus, millega talle on mõistetud karistus; b) see kohtuotsus on jõustunud; c) see kohtuotsus on täitmisele pööratud; d) isik hoiab

talle süüteo eest mõistetud karistusest kõrvale. Koosseis on realiseeritud, kui isik tegutseb

vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus on oma otsuses tuvastanud kõik objektiivse koosseisu

elemendid ja leidnud, et O.O pani teo toime tahtlusega. Kaitsja arvates oli tegemist

ettevaatamatusega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. O.O kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (tlk 18) aga samuti tema poolt kohtuistungil avaldatust (tlk 63) nähtub, et O.O

teadis, et tal puudub juhtimisõigus. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et vastas ka teda kinni pidanud politseinikele, et teab juhtimisõiguse puudumisest ja sellest, et 2 kuud on jäänud veel (tlk 63). Samuti on O.O KarS § 329 järgi karistatud varem kolmel korral, mistõttu pidi talle teada olema süüteo realiseerimisega saabuv õiguslik järelm.

7

7. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau