1-11-9294/59 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-9294

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

07.jaanuaril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul kaitsja advokaat Rainer Objartel osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu E.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, l e i d i s :

E.P tunnistati Tartu Maakohtu 18.juuni 2012.a otsusega süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9, § 121 ja § 274 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust E.P-le Tartu Maakohtu 11.novembri 2011.a

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11

kuud vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsusega ärakantud karistus ja kandmisele

kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 22 päeva vangistust. KarS § 68 alusel loeti karistusaja hulka E.P eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10

kuud 5 päeva vangistust alates 18.juunist 2012.a. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 28.augustil 2012.a.

E.P karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 23.aprillil 2013.a.

E.P on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu 10.juuni 2009.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1 aasta 9 kuu

pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1 aasta 2 kuu

pikkuseks vangistuseks, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust, millest KarS § 74 alusel pöörati

koheselt täitmisele 5 kuud 28 päeva vangistust ja 8 kuud vangistust jäeti 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata;

2. Tartu Maakohtu 11.novembri 2011.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1-aastase

vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud

karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust alates 11.juunist 2012.a.

Väärteokorras on E.P karistatud korduvalt.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on E.P uue üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 45% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanemisel võimalik asuda elama

oma perekonna juurde, kellega tal väidetavalt on head suhted ning kes on teda ka vangistuse

ajal toetanud. Kuigi varasemalt kuulus süüdimõistetu tutvusringkonda mitmeid kriminaalse taustaga isikuid, siis soovib ta enda sõnul edaspidiselt sellistest suhetest hoiduda ning seetõttu

planeerib hiljem ka elukohavahetust. Süüdimõistetu varasem katseaeg on olnud problemaatiline.

E.P kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja asuda elama oma perekonna juurde. Tema sooviks on osaleda tütre kasvatamisel. Enda sõnul

mõistab ta, et on valesti käitunud ning soovib edaspidiselt end muuta. Ta leiab, et kriminaalhooldus oleks talle toeks edaspidi seaduskuulekal käitumisel.

Kaitsja toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ja leidis, et süüdimõistetule tuleks anda võimalus ennast vabaduses seadusekuulekana tõestada.

Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses E.P ennetähtaegset vabastamist ei toeta.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Käesolevaks ajaks on E.P ära kandnud enam kui poole temale mõistetud

liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

E.P puhul on positiivne vabaduses elukoha olemasolu. Samas on tema poolt avaldatud elukohta kohene elamaasumine küsitav kuna ka tema pereliikmetel ei ole seal hetkel

võimalik elada. Seega on üldse küsitav kriminaalhoolduse esmase nõude, s.o elukoha nõude

täitmine. Samuti on tal olemas lähedaste toetus. Süüdimõistetu osales vangistuses

sotsiaalabiprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“, kuid katkestas selle. Ta on osalenud 3 kuu jooksul majandusabitöödel. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et E.P on kriminaalkorras karistatud juba kokku kolmel korral, sealjuures kõigil kolmel, korral ka reaalse vangistusega, millest ühel korral on

temale mõistetud vangistus jäetud osaliselt küll täitmisele pööramata. Katseajal pani ta aga

toime uued kuriteod. Samuti esines tal katseajal probleeme erinevate kriminaalhooldusnõuete järgimisega ning ta jätkas ka väärteorikkumiste toimepanemist. Ka käesoleva vangistuse ajal ei

ole süüdimõistetu suutnud järgida vangla sisekorrareegleid ja tal on 7 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja käesolev vangistus ei

ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning karistuse eesmärgid ei ole tema puhul veel täidetud. Tema avaldatud suhtumine nii oma käitumisele vangistuses olles kui ka toimepandud

kuritegudele on ennastõigustav ja näitab, et tegelikult ei ole ta ebaseadusliku käitumise sisust mingeid järeldusi teinud.

Materjalide põhjal võib järeldada, et peamiselt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime

majandusliku kasu teenimise eesmärgil. Arvestades seda, et ennetähtaegse vabastamise korral

ei ole süüdimõistetule kindlat töökohta garanteeritud ning töökoha leidmine võib varasemate

töökogemuste vähesuse ja eriala puudumise tõttu olla ka raskendatud, on jätkuvalt suur risk süüdimõistetu poolt vabanemisel õigusvastase käitumisega jätkamiseks. Samuti on oluline

arvestada, et E.P suhtes on täitmisel ka suhteliselt suures summas rahalisi nõudeid, mis võivad raskendada majanduslikku toimetulekut. Olulise kuriteoriskina tuleb süüdimõistetu puhul arvestada ka materjalidest nähtuva asjaoluga,

et võib ta olla teiste isikute poolt kergesti mõjutatav, kuigi enda sõnul soovib ta vabanedes

varasematest kriminaalsetest suhetest võimalikult palju hoiduda. Soov olla pere ja lapsega

koos ei ole E.P-le varasemalt olnud piisavalt mõjuvaks teguriks, et hoiduda kuritegelikust käitumisest. Arvestades süüdimõistetu varasema kriminaalhoolduse problemaatilisust ja asjaolu, et ta ei ole

suutnud alluda temale kehtestatud reeglitele ka vangistuses, on kohtunikul alust kahelda, kas

süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et E.P katseajaga tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat

veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt

katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Samuti tuleb käesoleva küsimuse lahendamisel arvestada sellega, et tegemist on vägivallakuritegusid toimepannud isikuga, kes muuhulgas on rünnanud ka ametiülesandeid täitvat isikut ja seega tema ennetähtaegne vabastamine oleks eriti riskantne. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegne vabastamine, kui kergemaliigiline karistuse kandmise viis, on kohaldatav vaid isiku puhul, kes ei ole oma varasema käitumisega

näidanud ebausaldusväärsust, korduvat kuritegelikku käitumist ning allumatust

kinnipidamiskoha reeglitele. E.P seda riigipoolset usaldust käesolevaks ajaks

teeninud ei ole ja tema karistuse kandmine tähtaja lõpuni on vajalik, et anda talle võimalus selle aja jooksul muuta enda mõtteviisi ja näidata reaalselt oma muutumist positiivses suunas. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras:

Jätta vabastamata süüdimõistetu (IK xxx) temale Tartu Maakohtu E.P 18.juuni 2012.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu E.P-lt seitsekümmend kuus (76) eurot 80 senti.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kümne (10) kuu jooksul peale

kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu

Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik