1-12-1501/18 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1501 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 7. detsembri 2012

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu D.V (D.V) kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti (Sikut) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 390, 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu 7. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu D.V kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud 1. süüdi KarS § 121 järgi ja Pärnu Maakohtu 07.03.2012 otsusega tunnistati D.V mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti D.V-le liitkaristuseks mõistetud

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 kuud 14 päeva vangistust. KarS § 65 lg 4

alusel suurendati mõistetud liitkaristust Pärnu Maakohtu 30.04.2010 otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 3 kuu 16 päeva pikkuse vangistuse võrra. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 26.11.2011 ja lõpp 26.08.2013.

Tartu Maakohtu 07.12.2012 määrusega jäeti D.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

- 2 -

2. Ringkonnakohus tegi 27.12.2012 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus

kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 07.01.2013.

02.01.2013 esitas süüdimõistetu D.V ringkonnakohtule oma seisukoha kaitsja määruskaebuse osas. Prokurör määratud kuupäevaks oma seisukohti ei esitanud.

Esimese astme kohtu määruse sisu

3. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalne alus süüdimõistetu karistusest tingimisi

ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on maakohtu määruse kohaselt kindla eluja töökoha olemasolu. Maakohtu hinnangul on lisaks positiivne, et D.V puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused ja ta hakkas 12.09.2012 läbima eluviisitreeningut.

Samas tuleb maakohtu hinnangul arvestada sellega, et D.V on kriminaalkorras karistatud 3 korda ja väärteokorras 13 korda, ta on määratud kahel korral käitumiskontrollile, kuid jätkas kuritegelikku käitumist ning pani toime katseajal uued kuriteod.

Maakohus võttis arvesse, et D.V on kasutanud kuritegude puhul vägivalda ning

tagajärjed on olnud nii kergemad kui ka raskemad. Kuigi D.V väidab, et on

motiveeritud koheselt asuma tööle xxx OÜ-sse, ei selgu maakohtu hinnangul materjalidest

siirast kahetsust toimepandud kuritegude osas. D.V pigem õigustab oma tegusid

psühholoogiliste probleemidega. Suured probleemid on tal ka alkoholi tarvitamisest. Süüdimõistetu on lubanud end ravida, kuid senised sammud positiivset tulemust andnud ei ole. Maakohtu määruse kohaselt on vangla iseloomustuses märgitud, et D.V ei arvesta

ühiskonnas kehtivaid reegleid ning on alkoholi tarvitades üleolev, provotseeriv, ohtlik ja

vägivaldne. Tartu Vangla hindab D.V poolt uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise riski lähema 2 aasta jooksul võimalikkusega 59% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise riski 56%-ga. See näitab maakohtu hinnangul, et uue kuriteo toimepanemise

risk on D.V puhul väga kõrge. Talle on antud varasemalt võimalus ennast parandada, kuid vaatamata sellele rikkus ta käitumiskontrolli ajal reegleid ja pani toime uued

kuriteod. Seetõttu leidis maakohus, et D.V katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning oleks liiga ennatlik.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 4. kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja D.V vangistusest D.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

D.V kaitsja ei nõustu maakohtu määruse põhjendustega ning leiab, et

süüdimõistetul distsiplinaarkaristuste puudumine ning vangistuses sotsiaalprogrammis

osalemine võimaldavad teha järelduse kinnipeetava ümberkasvamise kohta. Määruskaebuse kohaselt tuleb järeldada, et vabanemise järgselt hakkab D.V elama seaduskuulekalt,

sotsialiseerudes probleemideta vabasse ühiskonda. Selleks on olemas ka kõik eeldused

eesootava kodu ja toetava perekonna näol. Samuti on D.V-le vabanemise puhuks garanteeritud töökoht. Määruskaebuse kohaselt on maakohus küll neile asjaoludele viidanud, kuid ei ole nendega piisavalt arvestanud.

Kaitsja hinnangul on maakohus pigem arvestanud vangla iseloomustusega, kus on

motiveerimata viidatud süüdimõistetu poolt ühiskonnas kehtivate reeglite eiramisele, üleolevusele, provotseerivusele, vägivaldsusele ja alkoholilembusele. Kaitsja leiab, et vanglal, kes ise on väitnud, et süüdimõistetul puuduvad igasugused distsiplinaarkaristused, ei saa olla

nimetatud negatiivset ja ajakohast informatsiooni ning selle allikad jäävad selgusetuks.

Samuti ei saa kaitsja hinnangul D.V puhul pidada väga kõrgeks riski uute kuritegude toimepanemiseks, kuna protsendid 59 ja 56 on pigem keskmise riski määraga kui

- 3 -

kõrged. Lisaks eeltoodule ei ole kohus kaitsja hinnangul arvestanud asjaoludega, et D.V näol on tegemist invaliidiga, kelle töövõime kaotuse protsendiks on määratud 70%. Vastus määruskaebusele

5. märgib vastuses kaitsja määruskaebusele, et kahetseb väga toimepandud D.V kuritegusid ning on vangistuses viibinud juba 1 aasta ja 1 kuu. D.V märgib, et tal on vabaduses eluja töökoht, ta on aru saanud seniste rikkumiste rumalusest ja ohtlikkusest, tal puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused ning ta soovib edaspidi õiguskuulekalt elada.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et

D.V vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on D.V tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning

ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.

6.1. Ringkonnakohus on seisukohal, et D.V kaitsja määruskaebus ei sisalda

asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja D.V tingimisi

ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses

väljatoodud positiivsed asjaolud D.V ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud D.V käitumist karistuse kandmise ajal ning on põhjendamatult juhindunud vangla ebaõigest iseloomustusest. Ringkonnakohus märgib, et vangla iseloomustusel ei ole ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kindlaksmääratud jõudu ja otsustavat tähendust, kuid antud juhul on maakohtu

poolt vangla iseloomustuses väljatoodud asjaoludele tuginemine olnud põhjendatud, kuna vastav D.V iseloomuomaduste kirjeldus vastab D.V poolt toimepandud

kuritegusid iseloomustavatele asjaoludele nagu kuritegude ja väärtegude korduv

toimepanemine alkoholijoobes, vägivaldsete kuritegude toimepanemine ja isegi katseajal kuritegude toimepanemise jätkamine.

6.2. Ringkonnakohus leiab, et D.V korduv kriminaalja väärteokorras karistatus,

kuritegude dünaamika raskenemine, katseajal uute kuritegude toimepanemine ja alkoholi kuritarvitamise harjumusest tulenevad riskid ei võimalda teda ennetähtaegselt vabastada, kuna viitavad sellele, et tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. Ringkonnakohus

ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et D.V poolt sotsiaalprogrammis osalemine, distsiplinaarkaristuste puudumine ja vabanemisel eluja töökoha olemasolu ning

osaline töövõimetus näitavad, et süüdimõistetu edaspidi kuritegusid toime ei pane. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu võib vähendada uute kuritegude toimepanemise riski, kuid ei tee seda D.V puhul olulisel määral, arvestades, et varasemalt need D.V

õiguskuulekusele pole mõjunud. Ringkonnakohus leiab seetõttu, et D.V mõjutamiseks edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma on vajalik vangistuses karistuse edasikandmine ja pikaajalisem käitumisja sõltuvusprobleemidega edasitegelemine. 6.3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et D.V tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas