1-09-10101/36 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr.1-09-10101

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

08. jaanuar 2013

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-10101 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Asja läbivaatamise kuupäev 08.01.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid V.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu V.D, isikukood xxx, viibib xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. V.D

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 21.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.D tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

V.D kohtuotsusega K on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 08.10.2009 arS § 199 lg 2 p 4,7,8 kuud vangistust. järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistuseks mõisteti 1 aasta 2

KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 KarS § 68 lg 1 alusel aastat vangistust. on

karistuse hulka arvatud eelvangistus ja kandmise ära le kuulus 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise . algus 17.02 13.02.2013 .2009 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses

teda on 5 korda V.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et karistatud distsiplinaarkorras.

Vabanedes soovib isik asuda xxx talusse vanema venna juurde. Info pärineb eelnevast RH-st,

kuna kinnipeetav keeldus vestöuse käigus avaldamast andmeid tulevase elukoha suhtes.kinnipeetava vanemad pole nõus V.D elamaasumisega nende juurde. nnipeetaval Ki on 8 klassi haridust ja xxx eriala. Omandas kursuste raames xxxi kutse. Enne vangistust vahetas

mitut töökohta, enne vahistamist töötas metsatöödel. on kindel, et vabanemisel xxx V.D

2

saab tööd is. Garanteeritud töökoht puudub. Õige hetk, on xxx Osales sotsiaalprogrammis

hõivatud vangla tootmistöödel. Enne vangistamist tarvitas isik narkootikume ning liigtarvitas alkoholi (kuriteod toime pandud joobeseisundis). Viru Vangla ei toeta V.D

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande

kohaselt V.D vanemad ei ole nõus, et poeg

vabanemisel asuks elama nende juurde, sellest on V.D ka teadlik. V.D ei soovi

ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda. Kriminaalhooldusel on korduvalt

rikkunud käitumiskontrollinõudeid ja reegleid.

Prokurör

ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. V.D ei taotle ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalid V.D ega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.D isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ning sellele järgnenud perioodil. ajal

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Vangistuses on V.D 5 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. V.D on kriminaalkorras karistatud andat korda. Varasemalt on V.D karistatud üheks valdavalt varavastaste kuritegude eest, oli karistatud ka isikuvastaste ja narkokuriteo eest.

Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue varavastase kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi

teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varem tema suhtes kohaldatud tingimisi vangistus ei andnud tulemusi. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat eluja ekut ja suurendab töökohta, mis raskendab toimetul uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Käitumiskontroll ilma alalise elukohata ei ole teostatav. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

V.D-le seda V.D suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada tema käitumist vabaduses.

Seega võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist V.D

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda

sotsiaalprogrammides ning omandada töökogemust, mis käesolevaks ajaks ei ole küllaldane tema resotsialiseerimise võimalusi arvestades.

Kohus leiab, et arvestab kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole

V.D

ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks

3 ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale V.D Pärnu Maakohtu 08.10.2009 kohtuotsuse

ga mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / / digitaalselt allkirjastatud