Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
EE ·

1-11-14170/571-11-14170/57 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Summary AI generated

Kriminaalasi nr.1-11-14170 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 08. jaanuar 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-14170 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Tõlk Marina Davõdovitš Asja läbivaatamise kuupäev 08.01.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne A.T´i tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.T...

Kriminaalasi nr.1-11-14170

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 08. jaanuar 2013

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-14170 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Tõlk Marina Davõdovitš

Asja läbivaatamise kuupäev 08.01.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne A.T´i tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.T isikukood XXX viibib xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta A.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja

menetluse käik

Viru Vangla esitas 06.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.T´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

A.T tunnistati süüdi KarS §199 lg 2 p 7,8,9 järgi

Viru Maakohtu 04.09.2012. a otsusega ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust, KarS § järgi ja mõisteti karistuseks 266 lg 2 p 1,3 2 kuud vangistust.KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestati eelvangistuse 1 päev karistuse hulka, kandmisele jäi 4 kuud 29 päeva vangistust. KarS §

65
lg 1 alusel arvestades 31.08.2011. a Viru Maakohtu otsust, millega A.T-d karistati vangistusega 2 aastat 2 kuud 24 päeva, mõisteti liitkatistus üksikkaristusest raskeima suurendam

ise teel ja lõplikuks ärakandmiseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse algus 30.10.2010 22.06.2013. ja lõpp

Kinnipidamisasutuses

A.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. xxx

Ta töötab alates majandustöödel köögitöölisena. Vabanemise korral asub ta elama ema juurde aadressil xxx l on 9 klassi haridust. . Süüdimõistetu Eriala puudub. Peale kooli asus xxx erialal, kuid etanud seda. Viru Vanglas alustas õppima ei lõp 09.08.2011 riigikeele õppe sissejuhatava kursusega, kuid katkestas 20.08.2011. Kinnipeetava sõnul enne vangistust on töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Vangistuses on tema sissetulekuks töötasu ja ema toetus. Kuriteod pani toime materiaalse kasu saamiseks. 663,24 EUR. Vabanedes on tal Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid summas 10 garanteeritud töökoht xxx. Isik leiab, et alkoholiga tal probleeme ei ole.viimati karistati teda alkoholiseaduse alusel 2005.a. Kinnipeetava sõnul on ta suitsetanud kanepit ning mõned korrad tarvitanud amfetamiini. Tarvitas u. korra kuus. Mõistab narkootikumide tarvitamise kahjulikkust endale ja teistele, soovib hoiduda narkootikumide tarvitamisest. Vangistuses on läbinud xxx Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemad karistused ei ole mõju avaldanud. Reaalset vangistust kannab esmakordselt. Varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Suhtumine ühiskonda on paranenud, mõistab ühiskonnas kehtivate reeglite ja normide vajalikkust. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega.

Kriminaalhooldusametniku andmetel kinnipeetava ema (kelle juurde kinnipeetav asub elama) koos tütrega elab korteris aadressil xxx. Tegemist on korralikult sisutatud mugavusteg 3-toalise a korteriga.

Kommunaalteenuste eest võlgnevusi pole. A.T ema T Š on pensionil ning nõus pega vanglast vabanemisel toetama xxx xxx materiaalselt ja moraalselt. Vangistusest vabanemise järgselt asub A.T tööle xxx Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

A.T taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Kohtu seisukoht ja põhjendused.

Kohus tutvunud esitat arvamusega ja ud materjalidega ning prokuröri ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et

A.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Kohtu ei hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. A.T ole varasemalt katseaja kohaldamise nõudeid järginud.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Vabaduses on kinnipeetaval garanteeritud ning olemas kindel elukoh töökoht t.

A.T on varem kriminaalkorras karistatud 5 korda, neist 3 korral esimese astme kuriteo eest. Teda oli karistatud tingimisi vangistusega ning oli allutatud käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele p es kuritegude toimepanemist mis aranemise teele ei asunud jätkat näitab, et ta est vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta ei ole oma eelnevast karistus on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna A.T on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane

meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

A.T puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist

ja toimepandud kur gude asjaolusid. ite

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei

ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu A.T mõistetud vabastamata temale vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko Kohtunik