1-13-127/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuaril 2013. a Tartu kohtumajas Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-13-127 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi

O.N-i süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 263 p 3 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav O.N

elukoht: XXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 256 5 lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada O.N KarS § 263 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 5

(viis) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud 1 (ühe) aasta 5 (viie) kuu pikkusest vangistusest tuleb O.N koheselt ära kanda 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 68 alusel lugeda ühe kuu pikkuse vangistuse osa kandmise algusajaks O.N-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 5. jaanuar 2013. Karistuse ülejäänud osa 1 (üks) aasta 4 (neli) kuu pikkust vangistust ei pöörata KarS §

74 alusel täitmisele, kui O.N ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse

2

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Asitõend – mobiiltelefon Nokia C3 (tl 11) tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle valdajale L.S. (isikukood XXX, tel XX); salvestised (tl 14) jätta kriminaalasja juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista O.N-ilt riigituludesse menetluskuludena ½

sundrahast, s.o (kakssada seitseteist) eurot senti ja kaitsjale makstud tasu (ükssada 217 50 144 nelikümmend neli) eurot.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et O.N on õigus menetluskulud summas 361

(kolmsada kuuskümmend üks) eurot senti tasuda alates kohtuotsuse

50 kahe kuu jooksul jõustumisest.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või

333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

3

I Kokkuleppe sisu

O.N süüdistatakse selles, et tema rikkus 05.01.2013 kella 12:58 paiku avalikku korda

ähvardades lõhkeseadeldisega, mis seisnes selles, et tema helistas numbrilt XXX Lõuna

Häirekeskuse telefonile 112 ja ütles: „Praegusel väljuval Hurghada reisil on pomm K.E.

kotis“ ning 05.01.2013 kella 13:10 paiku rikkus avalikku korda ähvardades

lõhkeseadeldisega, mis seisnes selles, et tema helistas numbrilt XXX Lõuna Häirekeskuse

telefonile 112 ja ütles: „Ma enne helistasin teile, et Hurghada reisiga läheb Tallinnast

Egiptusesse K.E..“ Kõnede tagajärjel kontrollis Põhja-Eesti pommigrupp Tallinna Lennujaamas aadressil Tartu mnt 101, Tallinn E.K. (ik XXX) pagasit, lõhkekeha ei leitud.

Sellega pani O.N toime avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud lõhkeseadeldisega ähvardades, so KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 263 p-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestada karistusaja alguseks 05. jaanuar 2013, st päev millal O.N kahtlustatavana kinni peeti.

KarS § 74 lg 2 kohaselt määrata, et mõistetud 1 aasta 5-kuulisest vangistusest peab O.N

koheselt ära kandma 1 kuu vangistust. Karistuse ülejäänud osa - 1 aasta ja 4 kuud vangistust - ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui O.N ei pane 1 aasta ja 6 kuu

pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et O.N on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse O.N süüdi tunnistada KarS § 263 p 3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme

kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga

alammäär on alates 1. jaanuarist 2012. a 290 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab

kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra.

Samuti on menetluskuludeks riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19.20 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 124.80 eurot, kokku 144 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda,

4

kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

O.N on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid 2

kuu jooksul, kuna tal tulöeb ära kanda ühe kuu pikkune vangistus. Kohus leiab, et O.N-i taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada.

Ingeri Tamm Kohtunik