4-12-5459/9 · 4-12-5459/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-12-5459

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu kohtumaja Maakohus Jõgeva Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2013.a, Jõgeva Väärteoasja number 4-12-5459 Väärteoasi

N.P kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva

politseijaoskonna patrullteenistuse otsusele väärteoasjas nr 2490,12,003780 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: N.P

(isikukood:

xxx, elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, telefon xxxxxxxxx.

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva

politseijaoskonna patrullteenistus, kohtuvälise menetleja ametnik vanemliikluspolitseinik Kajar Pent. –

RESOLUTSIOON 1. Tühistada kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri osaliselt Politsei-

korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse 08.10.2012.a otsus N.P väärteoasjas nr 2490,12,003780, s.o järgnevas:

1.1 N.P-le etteheidetava väärteo toimepanemises LS § 207 järgi; 1.2 N.P-le LS § 207 järgi määratud karistuses; 1.3 N.P-le karistuse määramisel KarS § 63 lg 3 kohaldamises.

2. Lõpetada menetlusaluse isiku N.P suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteoasjas 2490,12,003780 osaliselt väärteomenetlus, s.o N.P-le etteheidetava nr

väärteo toimepanemises LS § 207 järgi, kuna menetlusaluse isiku käitumises puuduvad väärteo tunnused.

3. Ülejäänud osas jätta kohtuvälise menetleja Politsei a Piirivalveameti Lõuna - j

prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse 08.10.2012.a

otsus N.P väärteoasjas nr 2490,12,003780 muutmata, s.o menetlusaluse isiku N.P-le etteheidetava väärteo toimepanemises ja karistuse määramises LS § 227 lg 2 järgi.

2

4.

Jätta N.P taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks rahuldamata.

5. Menetlusaluse isiku N.P kaebus rahuldamata. jätta

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta osaliselt riigi ja N.P enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirj

. alikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest

Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakoh kohtumaja alates tule (Jõgeva le) 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

(7. jaanuar 2013.a), s.o alates 8. jaanuarist 2013.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna

patrullpolitseinik Mikk Tehvan on 14.09.2012.a koostanud N.P suhtes väärteoprotokolli nr AB 1276995. Väärteoprotokoll on koostatud selle kohta, et 14.09.2012.a

kell 17.29 juhtis N.P Viljandi- - Põltsamaa mnt 41 km l mootorsõidukit liikluskorraldusvahendi liiklusmärgi 351 (50 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 81 +/- 3 km/h,

millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 28 km/h. Lisaks ei olnud mootorsõidukil läbitud tehnonõuetele vastavuse kontroll. Nimetatud tegudega rikkus N.P liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lg 5 p 3 ja § 73 lg 2. Sellega pani N.P toime LS § 227 lg s 2 ja § s 207 ettenähtud väärteod (tl 21). - -

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Penti 08.10.2012.a otsuses asus kohtuväline

menetleja seisukohale, et menetlusaluse isiku süüd tõendavad väärteoprotokoll, tunnistaja ütlused ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (tl 28). Karistuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja LS § 227 lg st 2, § st 207 ja KarS § 56 lg - - - st 1. Lisaks arvestas kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna kahetsust (KarS § 57 lg 1 p

3). Kohtuvälise menetleja hinnangul on kohaldatud karistus kooskõlas menetlusaluse isiku

süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Samuti omab rahatrahvi kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusalusele isikule N.P-le määrati KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 3 alusel karistuseks LS § 227 lg 2 järgi toimepandud rikkumise eest rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses ning LS § 207 järgi rahatrahvi 8 trahviühiku ulatuses.

N.P esitas 29.10.2012.a maakohtule kaebuse, milles taotles Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.10.2012.a otsuse osalist tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega määrata kergem karistus ja anda võimalus tasuda rahatrahv 3 kuu jooksul (tl 1).

Kaebuse kohaselt on N.P-le määratud rahatrahv ebaõiglane. N.P on oma süüd tunnistanud ja avaldanud siirast kahetsust eksimuse pärast. Kuna suure töö tegemisega

kaasneb kiire ja raske tempo ning paratamatult väsimus ja hajameelsus, ei pannud Erlend

3

N.P-ga kahetsusväärselt tähele asula märki ja ta ületas tahtmatult lubatud sõidukiirust. Samadel põhjustel ununes N.P, et sõidukil puudub kehtiv tehniline ülevaatus, mille

ta tegi kohe järgmisel hommikul ära. N.P on pingutanud selle nimel, et osaleda

liikluses korra

liku ja tehniliselt korras oleva sõidukiga – sõiduk ongi tehniliselt korras. Niivõrd suure rahatrahvi määramine on ebaõiglane ning tekitab olukorra, kus N.P tuleb veel rohkem tööd teha ja pingutada. N.P sissetulek ei ole nii suur, et ta jõuaks rahatrahvi maksta, veel enam korraga.

Tartu Maakohtu 09.11.2012.a määrusega jäeti N.P kaebus käiguta (kaebus allkirjastamata) ning määrati tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 8-9).

16.11.2012.a esitas N.P allkirjastatud kaebuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse (tl 12-15).

Tartu Maakohtu 21.11.2012.a määrusega ennistati kaebuse esitamise tähtaeg, võeti N.P

kaebus menetlusse, nõuti välja väärteotoimik ning anti kohtuvälisele menetlejale tähtaeg kirjaliku seisukoha esitamiseks (tl 16-17).

Kohtuväline menetleja seisukoha kohaselt tuleks jä

tta N.P suhtes tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata (tl 31-34).

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et

N.P väärteoasja on võimalik lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt

kirjalikus menetluses, kuna kirjaliku menetlusega nõustumust on avaldanud kohtuväline

menetleja kohtule esitatud kirjalikus seisukohas ning N.P oma teates kohtule.

Kuivõrd ka kohus ei pidanud vajalikuks väärteoasja arutamiseks kohtuistungi korraldamist,

lahendab kohus väärteoasja VTMS § st 120 lähtudes kirjalikus menetluses, juhindudes - lahendi tegemisel VTMS §-st 132.

2. Väärteoasjas seisukoha võtmisel lähtub kohus VTMS § 123 lg

-st 2, mille kohaselt arutab . Seega, kuigi menetlusalune isik N.P on kaebuses vaidlustanud üksnes talle väärtegude eest

määratud karistust hindab kohus järgnevalt N.P-le etteheidetud väärtegusid ,

tervikuna, sh käsitle süüküsimust. b

K ohus, tutvunud uurinud ja hinnanud esitatud okkuvõtlikult leiab k väärteoasja materjalidega,

tõendeid kogumis, et kohtuvälise men tsus tuleb osaliselt tühistada (N.P-le etleja o

etteheidetav väärteorikkumine LS § 207 järgi ja selle eest karistuse määramine) ning

väärteomenetlus N.P suhtes osaliselt lõpetada (VTMS § 29 lg 1 p 1). Muus osas

tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata. jätta N.P kaebus tuleb rahuldamata, nagu ka N.P taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks.

Kohus käsitleb järgnevalt esmalt väärteomenetluse lõpetamisega seonduvat (N.P-le

etteheidetav rikkumine LS § 207 järgi), seejärel kohtuvälise menetleja lahendi muutmata

jätmise otsustust (N.P-le rikkumine LS § 227 lg 2 järgi) ning lõpuks etteheidetav võtab seisukoha menetlusalusele isikule määratud karistuse ja esitatud kaebuse osas.

4

3. Väärteoprotokollist nähtuvalt ei olnud menetlusalusel isikul N.P juhitaval

mootorsõidukil 14.09.2012.a kell 17.29 Viljandi Põltsamaa mnt 41 km l läbitud - - tehnonõuetele vastavuse kontroll ning sellega rikkus N.P LS § 73 lg 2 ja pani toime LS § s 207 sätestatud väärteo - (tl 21).

LS § 207 sätestab, et .

LS § 73 lg 2 sätestab, et

.

Kohus leiab, et väärteoasja materjalides puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et N.P rikkus LS § 73 lg s 2 sätestatud nõuet ning sellega pani toime LS § 207 järgi - kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku süüd kinnitavate tõenditena viidatud tunnistaja

ülekuulamise protokollile ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile (tl 21). Nimetatud

tõendid sisaldavad teavet menetlusaluse isiku N.P rikkumise kohta LS § 227 lg 2

järgi (vt otsuse põhjendused allpool), mitte informatsiooni N.P-le etteheidetava väärteo toimepanemise kohta LS § 207 järgi.

Kohtuvälise menetleja otsuses on tõenditena lisaks kiirusmõõteseadme kasutamise

protokollile ja tunnistaja ülekuulamise protokollile viidatud väärteoprotokollile ning

menetlusaluse isiku vastulausele (tl 28). Kohus osundab, et

väärteoprotokollist nähtuvalt ei ole menetlusalune isik andnud protokolli koostamise ajal ütlusi, kuigi on kuupäeva ja allkirja kirjutamisega kinnitanud protokolli ärakirja saamist, protokollis sisalduvate andmete õigsust ning talle VTMS § s 19 sätestatud õiguste ja kohustuste tutvustamist (tl 21). Sellest järeldub, - et menetlusalusele isikule on antud võimalus teostada VTMS § 19 lg 1 p tulenevat õigust -st 4 anda ütlusi, kuid N.P on soovinud ütlusi mitte anda, mis on igati aktsepteeritav ning

ei anna alust etteheideteks. Kuna N.P ei ole andnud ütlusi LS § 207 järgi

kvalifitseeritava väärteo (tehnoülevaatust mitteläbinud sõiduki juhtimine) toimepanemise asjaolude kohta, ei ole selle väärteo kohta tõendiks menetlusaluse isiku ütlused. Seetõttu on

kohtu jaoks arusaamatu kohtuvälise menetleja otsuses tehtud viide väärteoprotokolli kui

tõendi kohta, kuna väärteoprotokolli saaks tõendina käsitleda üksnes ütlusi sisaldavas osas

(VTMS § 31 lg 1, KrMS § 63 lg 1, VTMS § 65 lg 1).

Siinjuures märgib kohus, et väärteoprotokoll ei oma iseseisva tõendi väärtust (kuigi selliseks t

tõendiks võivad olla väärteoprotokolli kantud menetlusaluse isiku ütlused). Siinjuures on

oluline viidata kohtupraktikas juurdunud arusaamale, et väärteoprotokoll täidab sama funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (nt Riigikohtu lahendid väärteoasjades nr 3-1-1-68-08 ja 3-1-1-45-11). Seega on väärteoprotokolli funktsiooniks kajastada väärteoasja

lahendamiseks olulisi asjaolusid (VTMS § 69), sh väärteo kirjeldust, kvalifikatsiooni,

tõend id. Väärteoprotokolli peamise erisusena süüdistusaktist võib välja tuua asjaolu, et e väärteoprotokollis tuleb kajastada ka tunnistaja(te) või menetlusaluse isiku ütlused või viide

sellele, et nimetatud ütlused on protokollitud eraldi (VTMS § 69 lg 2 p 3,4). Arvestades

väärteoprotokolli funktsiooni väärteomenetluses, ei saa kohtu hinnangul pidada korrektseks kohtuvälise me otsuses sisalduvat viidet väärteoprotokollile kui tõendile netleja . Menetlusaluse

isiku ütlusi mittesisaldav väärteoprotokoll on kohtuvälisele menetlejale otsuse tegemise aluseks, kuid mitte iseseisvaks tõendiks. Nii tuleneb ka VTMS § 72 lg st 1, et /…/ - ko -

5 .

Kuigi otsuse põhjendustes ei ole kohtuväline menetleja märkinud, mida konkreetselt

väärteoprotokoll tõendama peaks, märgitud ei saa eeltoodut arvestades protokollis

väärteokirjeldust pidada tõendiks. Nii kajastab N.P-le etteheidetavat väärtegu LS § 207 järgi üksnes väärteoprotokollis sisalduv väärteokirjeldus, kuid seda kinnitavaid tõendeid

väärteotoimikust ei nähtu. Samas saab väärteokirjeldus sisaldada teavet, mis on eelnevalt

tõenditega fikseeritud. Väärteoasja materjalides puudub igasugune teave selle kohta, millal möödus N.P juhitaval mootorsõidukil tehnonõuetele vastavuse kontrolli aeg, millist

liiki kontroll tuli mootorsõidukil läbida (nt korraline, erakorraline ülevaatus) jms asjaolud. Samas on oluline nimetatud asjaolud menetlusalusele tuvastada, neid hinnata ning käsitleda isikule etteheidete tegemiseks ja väärteo toimepanemise eest karistamiseks.

Kohus osundas juba eelnevalt asjaolule, et väärteoprotokolli koostamise ajal ei kasutanud

menetlusalune isik N.P õigust anda väärtegude toimepanemise kohta ütlusi. Ka

N.P poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses ei ole käsitletud N.P-le

etteheidetud rikkumist LS § 207 järgi (tl.26). Alles kohtule esitatud kaebuses on

N.P märkinud, et tema juhitaval sõidukil ei olnud läbitud nõuetekohast tehnoülevaatust. Siiski ei saa kohtu arvates kaebuses sisalduvat väidet hinnata N.P süüstavana. Siinjuures on oluline, et süüteomenetluses lasub tõendamiskoormus kohtuvälisel

menetlejal. Isiku karistamine ilma süüd kinnitavate tõenditeta on välistatud. Asjaolu, et isik

kohtule esitatud kaebuses tunnistab väärteo toimepanemist, ei saa kasutada tema vastu, kui

muud konkreetsed tõendid väärteo toimepanemise kohta puuduvad. Seega, kuna väärteotoimikust ei nähtu, millest lähtudes koostati N.P suhtes väärteoprotokoll LS § 207 rikkumise eest

. , ei saa N.P karistada väärteo toimepanemises LS § 207 järgi

Kohus märgib veel, et ükski muu kohtuvälise menetleja kogutud tõend ei sisalda mingeid andmeid LS § 207 asjaolude k : neid andmeid ei sisalda kiirusemõõteseadme kasutamise ohta

protokoll (tl.22) ega ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx ülekuulamise protokoll (tl.23). Kohtul puudub igasugune võimalus kindlaks teha, millisest allikast pärineb teave, et „mootorsõidukil ei olnud läbitud tehnonõuetele vastavuse kontroll“.

N.P on kohtule esitatud kaebuses lisanud

tehnilise ülevaatuse dokumendid sõiduki registreerimismärgiga 122MGN pidurite ja diiselsuitsususe mõõtmise testi tulemuste kohta (tl

2). Siinjuures leiab kohus, et nimetatud dokumendid ei tõenda mootorsõiduki ülevaatuse tulemust. Vastavalt LS § 73 lg-le 12 kehtestab vastavuse kontrollimise tingimused ja korra, sealhulgas varustuse kontrollimise tingimused ja korra, tehnon se

kontrolli kohale majandus- . Kehtiva majandus- ja

kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 11 lg 2 p 1 kohaselt kontrollkaardi o kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitama sissekande allkirja ja pitseriga. Sama määruse § 2 p 9 kohaselt on kohta. Mootorsõiduki kohta koostatud kontrollkaarti kohtule esitatud ei ole.

6

VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et

.

VTMS § 132 p 3 sätestab, et V™S -

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus N.P-le etteheidetava väärteo

toimepanemises ja karistamises LS § 207 järgi tühistada ning selles osas väärteomenetlus lõpetada.

4. Kuna kohus lõpetas N.P suhtes väärteomenetluse LS § 207 järgi, tuleb tühistada kohtuvälise menetleja lahend karistuse määramisel tuleb lähtuda KarS § 63 lg selles, et -st 3.

5. Väärteoprotokolli kohaselt Jõgeva maakonnas juhtis 14.09.2012.a kell 17.29 N.P

P Viljandi- - õltsamaa vallas Põltsamaa mnt 41 km l mootorsõidukit Skoda Octavia,

registreerimismärgiga 122MGN, liikluskorraldusvahendi liiklusmärgi 351 (50 km/h)

mõjupiirkonnas kiirusega 81 +/ 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 28 - km/h. Se - llega rikkus N.P LS § 50 lg 5 p 3 ja pani toime LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo (tl 21).

LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse

40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 tra .

LS § 50 lg 5 p 3 sätestab, et kiirusest.

Kohus, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et N.P poolt LS § 227 lg-s 2

sätestatud väärteo toimepanemine on tõendatud. Väärteo toimepanemist N.P poolt

kinnitab 14.09.2012.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll,

mille kohaselt mõõtis politseiametnik N.P juhitava mootorsõiduki Skoda Octavia

liikumiskiirust Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas, Viljandi Põltsamaa - 41 km-l sõidusuunaga Viljandi poole. Protokolli kohaselt oli kiirusmõõteseadme Stalker DSR 2X S.N. DP009622 seadme lugemiks 81 km/h, lubatud sõidukiiruseks antud teelõigul 50 km/h. Seega,

arvestades kiiruse mõõtmise laiendmääramatust +/ 3 km/h, ületas N.P teelõigul - kiirust mitte vähem kui 28 km/h (tl 22). Protokollis märgituga kattuvad ka mõõtmist teostanud

politseiametniku tunnistajana antud ütlused, mille kohaselt fikseeris tunnistaja kiirusmõõtja

seadmel kiiruseks 81 km/h. Tegemist oli N.P poolt juhitava mootorsõidukiga. Suurimaks lubatud kiiruseks antud teelõigul oli 50 km/h (tl 23-24).

Kiiruse ületamist 14.09.2012.a kell 17.29 kinnitab kohtu arvates ka menetlusaluse isiku vastulausena esitatud avaldus. Selle kohaselt kinnitab N.P, et juhtis mootorsõidukit

lubatud kiirust ületades. Ta palus kergemat karistust, kuna antud maanteelõik oli hõreda liiklustihedusega ning otseselt ta kedagi ohtu ei seadnud. Ta on – tegemist oli õhtuse ajaga – teadnud, et sellel teelõigul on kiiruse piiranguks 70 km/h (tl 26).

Eelkäsitletud tõendid kinnitavad, et N.P juhtis 14.09.2012.a kell 17.29

mootorsõidukit Skoda Octavia Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Viljandi-Põltsamaa mnt

7

41 km-l kiirusega 81 km/h, arvestades ületades suurimat lubatud sõidukiirust (50 km/h), laiendmääramatust +/ 3 km/h, mitte vähem kui - 28 km/h.

LS § 2 p 29 sätestab, et liikluskorraldusvahend v vahend (foor, .

LS § 6 lg 1 sätestab, et kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.

LS § 6 lg 2 sätestab, et liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega.

LS § 6 lg 6 sätestab, et - kehtestab majandus- .

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 30 sätestab, et .

Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli teelõigul suurimaks lubatud kiiruseks 50 km/h. Eeltoodust lähtuvalt on kohtu arvates tuvastatud, et N.P rikkus LS § 50 lg 5 p-s 3 sätestatut ning sellega pani toime LS § 2 s 2 sätestatud väärteo, s.o 27 lg- 40 kilomeetrit tunnis.

Kohtu hinnangul on N.P pannud LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo toime tahtlikult. -

Asjaolu, et N.P ei pannud enda väitel tähele liikluskorraldusvahendit, mis keelas sõita teelõigul suurema kiirusega kui 50 km/h, ei välista tema tahtlust.

6. Kaebuses on N.P taotlenud talle määratud karistuse vähendamist. Kohus peab N.P-le määratud karistust 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, põhjendatuks.

LS § 227 lg 2 näeb ette sanktsioonina rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et

Kohtu hinnangul kinnitab ohta, et tegemist oli N.P vastulauses esitatud väide selle k õhtuse ajaga, mil liiklustihedus oli hõre, et N.P süü väärteo toimepanemisel ei ole

suur. Ühtlasi on kohtuväline menetleja põhjendatult arvestanud kergendava asjaoluna kahetsust. Kohus leiab, et N.P-le määratav karistus, mis oleks kooskõlas nii karistuse mõistmise eri kui ka üldpreventiivsete eesmärkidega, on rahatrahv sanktsiooni alammääras. -

Siinjuures nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning leiab, et kuivõrd LS § 227 lg-s 1 amine kuni 20 km/h) (suurima sõidukiiruse ület sätestatud väärteo toimepanemise

eest on ette nähtud rahatrahv maksimaalmääras 30 trahviühikut, ei ole karistuse määramise

põhimõtetega kooskõlas olukord, kus LS § 227 lg s 2 sätestatud raskema rikkumise eest -

8 (kiiruse ületamine 21 /h) määratakse kergem karistus, kui vähem raskema väärteo -40 km toimepanemise eest LS § 227 lg 1 järgi määratav karistus. LS § Seega tuleb N.P-le

227 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest määratud karistust 30 trahviühikut pidada

alammääraks, mis viidatud rikkumise korral on võimalik isikule määrata. Sellest tulenevalt puudub alus N.P-le määratud karistuse kergendamiseks.

Kaebuses on N.P selgitanud kiiruse ületamise põhjusena suure töö tegemise, sellega

kaasneva kiire ja raske te ei pea nimetatud mpo ning hajameelsuse ja väsimuse. Kohus põhjendusi aktsepteeritavateks ning viitab LS § karistust kergendavate asjaoludena 14 -le 2, lg

mis sätestab, et

. Sellesisulise kohustuse täitmine on küsitav mootorsõiduki

juhi osas, kes on hajameelne ja väsinud ning sellest tulenevalt ei ole võimeline märkama ja tähele panema liikluskorraldusvahendeid. Siinjuures rõhutab kohus, et keelavad liiklusmärgid liikluskorralduses on seatud kindlatel eesmärkidel, aga loogiliselt lähtudes ka sellest, et liiklus

oleks kõikidele liiklejatele turvaline ja ohutu. Olukorras, kus on teatud teelõigul peetud

vajalikuks suurimat lubatud sõidukiirust vähendada, on sellel kindlad põhjused, nt halb

nähtavus, jalakäijad vms. Seega on äärmiselt oluline, et juht oleks võimeline märkama

liikluskorraldusvahendeid, reageerima erinevatele olukordadele ning tagama teiste liiklejate kaitse. Juhi seisund ei saa Vastupidi, juht olla õigustuseks tema üldiste kohustuste eiramiseks. peab enne sõitmist veenduma, et tema seisund võimaldab tal kõiki kohustusi täita. Lisaks on

kohus arvamusel, et olukorras, kus juht võib olla üldisest elutempost tingituna natukene

hajameelne või väsinud, tuleks valida seisundile vastav sõidukiirus, mitte juhtida mootorsõidukit kiirust ületades.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N.P-le määratud karistus 30 trahviühikut, s.o 120 eurot, on põhjendatud ja tuleb jätta muutmata.

7. N.P on kaebuses taotlenud Kohus võimalust rahatrahvi tasumiseks 3 kuu jooksul. on seisukohal, et N.P taotlus ei ole põhjendatud.

KarS § 66 lg 1 sätestab, et .

N.P on ositi tasumise taotluse esitamisel peamiselt asjaolule, et tema sissetulek ei ole nii suur, et ta jõuaks trahvi korraga maksta. Seega ei ole N.P esitanud kohtule väiteid või asjaolusid oma perekondliku, tööalase või tervisliku seisundi kohta. Sealjuures asjaolusid,

milline on N.P sissetulek, kas N.P on ülalpeetavaid, millised kulutused

tuleb tal kanda vms. Ühtlasi puuduvad igasugused tõendid N.P halva materiaalse olukorra kohta.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus N.P taotluse rahatrahvi ositi tasumiseks rahuldamata.

Siinjuures märgib kohus veel, et N.P on 29.10.2012 esitatud kaebuses taotlenud

trahvi tasumist kolme kuu jooksul. Kaebuse esitamisest on möödunud kaks kuud, mille

jooksul on N.P endal olnud võimalik teha ettevalmistusi trah ja näiteks vi tasumiseks säästa trahvi tasumise eesmärgil.

Menetluskulud

9 Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg le 1 ja KrMS § le 183 tuleb menetluse lõpetamise korral hüvitada menetluskulud riigil - -

ning vastavalt VTMS § 38 lg le 1 ja KrMS § 180 lg le 1 süüdlasel Kuna kohus käesoleva - - . otsusega osaliselt lõpetas väärteomenetluse ning osaliselt jättis kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, tuleb proportsionaalselt kanda pooltel ka menetluskulud.

Kohtunik Ülle Raag