1-13-126/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuaril 2013. a Tartu kohtumajas Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-13-126 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi U.G süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 25 lg 1, 2-

199 lg 2 p 4 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav U. G

elukoht: XXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimati Tartu Maakohtu 04.08.2011. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja 1572 järgi 1 aasta 10 kuu vangistusega tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 256 5 lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada U. KarS § 25 lg 1, 2 – 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista G karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2

(kaks) päeva (ajavahemik 06.- 07. jaanuar 2013), U. poolt ärakandmisele G kuuluv karistus on 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

2

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

U.G ei pane pikkuse katseaja jooksul toime uut 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid

ning kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.G-lt riigituludesse menetluskuludena ½

sundrahast, s.o (kakssada seitseteist) eurot senti ja kaitsjale makstud tasu 217 50 57

(viiskümmend seitse) eurot senti. 60

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et U.G on õigus menetluskulud summas 275

(kakssada seitsekümmend viis) eurot senti tasuda ositi alates

10 kümne kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: iga kuu tuleb tasuda vähemalt (kakskümmend seitse) 27

eurot senti. 51

Juhul, kui U.G ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese

makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või

333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

3 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

U.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi,

püüdis 06.01.2013 kella 10.30 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu

linnas Ujula tn 2 asuvast Ujula Konsumi kauplusest kolm puuderkreemi „BYS“

koguväärtusega 21,75 eurot (1 tk hind 7,25 eurot), kaks kreemi „Dream Satin ligusid“

koguväärtusega 26,30 eurot (1 tk hind 13,15 eurot) ja kaks kreemi „Dream matte mousse“ koguväärtusega 26,30 eurot (1 tk hind 11,65 eurot) kokku kaupa 71,35 euro väärtuses, pannes

kauplusest võetud kosmeetika tooted jope varukasse ja läbis seejärel kassaliini kaupade eest

tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata U.G tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta

peeti kaupluse töötaja poolt kinni. Sellega pani U.G toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, so KarS §-de 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS §-de 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3

kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (st 06.- 07.jaanuarini

2013), mille vältel U.G oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 2

kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui U.G ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime

uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et U.G on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse U.G süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2 – 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi esitatud ei ole, varastatud kaup tagastati kauplusele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2012. a 290 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab

kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565

lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra.

Samuti on menetluskuludeks riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19.20 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38.40 eurot, kokku 57.60 eurot.

4

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

U.G on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooksul, kuna tal puudub kindel töökoht. Kohus leiab, et U.G taotlus

tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada osaluselt, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. Menetluskulud on kokku 275.10 eurot. U.G

teeb oma sõnade kohaselt keevitustöid ja teenib keskmiselt 120 eurot nädalas. Arvestades menetluskulude suurust ning U.G sissetulekuid, tuleb talle anda aega menetluskulude tasumiseks 10 kuud.

Ingeri Tamm Kohtunik