1-13-112/3 · 1-13-112/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-112

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.jaanuaril 2013.a. Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-112 (13230100190)

Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Kriminaalasi B.L süüdistuses KarS § 424 järgi. Prokuröri abi Maigi Simson Süüdistatav B.L elukoht xxx, isikukood: xxx, kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus, töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud:

1) 06.06.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 alusel mõisteti vangistus 30 päeva;

2) 18.11.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 203 lg 1 alusel mõisteti rahaline karistus 4600 krooni; 3) 25.05.2004 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5 - § 25 lg 2 ja § 200 lg 1 alusel mõisteti lõpliku liitkaristusena vangistus 2 aastat 6 kuud ja 5 päeva (vabanes tingimisi ennetähtaega); 4) 21.05.2007 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt KarS § 263 p 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 8 kuud katseajaga 2 aastat ja 6 kuud;

5) 12.12.2008 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 424 alusel mõisteti vangistus 1 aasta, mis KarS § 69 alusel asendati 718-tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks;

6) 08.12.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 424 alusel mõisteti tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 2 aastat (katseaja lõpp 07.12.2012) /tl 19-21/

Tõkend Kahtlustatavana kinnipidamine alates 06.01.2013 Kaitsja

Sergei Narusberg

2 RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada B.L KarS § 424 järgi mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 06.01.2013.a. kuni 07.01.2013.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust.

Kandmata karistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 69 asendada B.L-ile mõistetud 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga (1146) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 24 (kakskümmend neli) kuud.

Määrata B.L Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Kohustada B.L-i täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.

1) elama

kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma

kriminaalhooldaja kon

trollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vabastada kinnipeetud B.L kohtusaalis.

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt ära võtta B.L-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks)

kuuks. LS § 127 alusel on B.L kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel B.L-ile kuuluv mootorsõiduk Volkswagen registreerimismärgiga xxx, kui kuriteo toimepanemise vahend.

Välja mõista B.L-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256

5 lg 2 alusel sundraha

teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti

riigituludesse ja kaitsjatasu kokku 124 (ükssada kakskümmend neli) eurot 80 senti riigituludesse. Selgitusse märkida „B.L 1-13-112, sundraha“ ja „B.L 1-13-112, kaitsjatasu.“ KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011

SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

3 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS

§ 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on

kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse

esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

B.L-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 06.01.2013 kella 00:00 ajal Maardus, Ringi 3

asuva maja juures mootorsõidukit Volkswagen registreerimisnumbriga xxx, olles

joobeseisundis [alkoholijoove 0,85 mg/l laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l (lõplik tulemus 0,78 mg/l)].

Sellise käitumisega rikkus B.L liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla

joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund,

mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides alkoholijoobes olevaks loetakse / ja § 69 lg 4 p 1 /

mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani B.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistuse liik ja määr:

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 06.01.2013

kuni 07.01.2013, so 2 päeva ning ärakandmata karistuseks jääb seega vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada B.L-ile mõistetud vangistus

723 päeva üldkasuliku tööga 1446 tunni ulatuses, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks arvata 2 aastat ning

määrata, et B.L peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg 1 alusel

määratud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena B.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

4 Juhindudes KarS § 83 lg 1 konfiskeerida B.L-ile kuuluv mootorsõiduk Volkswagen

registreerimismärgiga xxx, kui kuriteo toimepanemise vahend. Nimetatud mootorsõiduki

konfiskeerimiseks on loa andnud ka B.L-i abikaasa BMM, kes on mootorsõiduki ühisomanik /tl 43-45/.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustus B.L ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo

kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava B.L poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte

avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus tunnistab B.L süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse

vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab B.L süü suurusele ning

karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9, 4 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3

kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et B.L

´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks

või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema

kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulude täies ulatuses

tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku

sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka RK oma lahendis 3-1-1-105-12. B.L

ei ole maakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et B.L

varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies

ulatuses. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et B.L-ilt tuleb menetluskulud

seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032; 1-12-5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t.

pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumises, arvestades summade suurust ning asjaolu, et isik ei tööta. B.L-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 217 eurot 50 senti

ja kaitsjatasu kokku 124.80 eurot. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Kohtunik