1-11-6220/27 · 1-11-6220/27 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(10)

Kriminaalasi nr 1-11-6220

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07 detsember 2012. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-11-6220 (11260101426) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi N.D süüdistus KarS § 266 lg 1 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav N.D

Elukoht: registrijärgne xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelikult elab

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus, emakeel-eesti keel, ei tööta,

süüks arvatav teo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata, väärteokorras omas ühte kehtivat karistus õkend:

t, t elukohast lahkumise keeld alates 21.04.2011 (tl 23)

Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada N.D KarS § 266 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita karistus Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsusega

kriminaalasjas nr 1- - , mis on s) aasta vangistust, 10 17104 mõistetud karistusega 1 (ük

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista ning N.D-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis

1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha N.D poolt Harju Maakohtu

03.0 , s.o 3 (kolm) kuud vangistust. N.D 2.2012.a otsuse alusel osaliselt ärakantud karistus kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa on 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust.

2(10)

KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud liitk ärakandmata osast 9 (üheksa) aristuse

kuu vangistuse osas N.D on ja jääb tingimisi vabastatuks Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsuses kriminaalasjas nr 1-10-

. 17104 määratud tingimustel ja tähtajaks Ülejäänud osa N.D ärakandmata liitkaristuse osast, s.o 4 (neli) kuud vangistust, ei

pöörata täitmisele, kui N.D 2 (kaks) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) d alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxx elada kohtu määratu –

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS ema § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada N.D käitumiskontrolli ajal osal sotsiaalabiprogrammides kriminaalhooldaja äranägemisel.

KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kohustada N.D käitumiskontrolli perioodil mitte suhtlema xxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata N.D

Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna

Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Sisse nõuda N.D-lt menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha ;

435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot

2) kaitsetasu 654 (kuussada neli) eurot 50 senti vandeadvokaat Karl Saavo

viiskümmend poolt osutatud õigusabi eest;

3) ekspertiisitasu 14 (neliteist) eurot;

4) paljunduskulu 3 (kolm) eurot 03 senti;

5) postikulu 3 (kolm) eurot 08 senti.

KrM ning S § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul kohustada N.D suma igakuiselt hiljemalt 06- ta ks kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust vähemalt menetluskulude katteks 92,47 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011,

Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

N.D suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Jätta kannatanu s lähenemiskeelu kohaldamiseks läbi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

vaatamata. Kannatanul on KrMS § 310 lg 3 tulenevalt õigus esitada taotlus VÕS § 1055 alusel tsiviilkohtumenetluse korras.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult

3(10)

teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise järel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Tartu

Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates 31. detsembrist 2012.a.

S

ÜÜDISTUS

N.D süüdistatakse selles, et tema 08.04.2011 kella 20:55 ajal Jõgeva linnas xxxxxxxxxxxx trepikojas peksis vastu xxxxxxxxxxxxxxxxx korteri nr lukustatud ust ja karjus xx korduvalt: „Sa kuradi lits, ma löön su maha” ning vajutas ukselinki alla püüdes korterisse siseneda

ning seejärel, jätkuva kuriteona kella 21:05 ajal avas xxxxxxxxxxxxxxxxx korteri nr xx

lukustamata ukse ning tungis ebaseaduslikult, s.o valdaja xxxxxxxxxxxxxxxxx tahte vastaselt korteri nr

xx koridori, millega rikkus Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 33 s.t kodu puutumatust.

Seega N.D, tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, pani toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde. Prokurö märkis, et KarS § 266 kaitstavaks õigushüve õhiseaduslikku õigust PS § 33 ks on avalik kord ning sellega kaitstakse p

tulenevat kodu

puutumatust. N.D on oma käitumisega realiseerinud KarS § 266 lg 1 sätestatud

kuriteokoosseisu. N.D tegevuses puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad

asjaolud. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada N.D käitumise intensiivsust ja järjepidevust. Prokurör taotles N.D süüdimõistmist KarS § 266 lg 1 järgi ning karistamist

vangistusega. Mõistetav karistus tuleb KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 järgi liita Harju Maakohtu

03.02.2012.a otsusega mõistetud karistusega ning eelmise kohtuotsuse alusel ärakantud karistus arvestada karistusaja hulka. Mõistetud karistusest 9 kuu vangistuse osas tuleb jätta N.D

tingimuslikult vabastatuks Harju Maakohtu 03.02.2012.a määratud tingimustel. Ülejäänud liitkaristuse osa tuleb jätta KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata ja määrata

uus katseaeg, mille jooksul tuleb N.D järgida kontrollnõudeid ja käesoleva otsusega määratavaid kohustusi. Prokurör ei näinud võimalust lähenemiskeelu kohaldamiseks, kuna KrMS § 3101

alusel saab lähenemiskeeldu kohaldada isikuvastase või alaealiste suhtes toimepandud kuritegude puhul.

Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxtaotles süüdistatav N.D suhtes lähenemiskeelu

kohaldamist, et süüdistatav ei võiks teda edasiselt sõimata, tülitada ega temaga vestelda. Kuigi

alates eelmise aasta novembrist ei ole süüdistatav N.D kannatanuga rääkinud, arvab kannatanu, et kui käesolev kohtuasi lõpeb, algab kõik otsast peale.

Süüdistatav N.D selgitas kohtuistungil, et ta on süüdistusest aru saanud, ennast süüdi ei tunnista. Süüdistatav N.D keeldus ütluste andmisest ning seetõttu avaldati N.D

kohtueelses menetluses antud ütlused, mida kohus käsitleb samuti otsuse põhjendavas osas.

Süüdistatav N.D arvates ei ole lähenemiskeeld põhjendatud, kuna aasta jooksul ei ole tülitamist olnud, kuid ta arvab, et asjad oleks vaja kannatanuga siiski selgeks rääkida.

Kaitsja leidis, et N.D suhtes on täidetud KarS § 266 lg 1 sätestatud süüteokoosseis,

eelkõige objektiivse külje poolest. Subjektiivse külje osas kaitsja arvates ei hinnanud N.D

ise, sisenedes kannatanu korterisse, teo ühiskonnaohtlikkust või kuritegelikkust. N.D eksis KarS § 39 mõttes. Kuigi N.D ei andnud ütlusi, on fakt, et N.D võis soovida 08.04.2011.a külastada teist korteriomanikku ja ta eeldas, et viimane on nõus tema

külaskäiguga. Kaitsja palus karistuse mõistmisel arvestada eksimuse võimalust KarS § 39 lg 2

4(10)

järgi, samuti asjaolu, et teo toimepanemise aja seisuga oli N.D karistamata isik ja omas väärteokorras kehtivat karistust. Kaitsja leidis, et N.D süü ei ole suur, kuna ta avas korra

korteriukse, sisenes ühe sammu ja kohe väljus. Kaitsja hinnangul ei ole lähenemiskeelu

kohaldamine põhjendatud, kuna viimase aasta jooksul on olukord paranenud ja ohtu kannatanu julgeolekule ei ole.

Kuna N.D maksevõime on väike, palus kaitsja KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja väljamõistetavaid menetluskulusid võimaldada tasuda ositi 1 aasta jooksul.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Kohtuistungil uuritud tõendite põhjal on tuvastatud asjaolu, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx elab

ja süüdistatav N.D

sageli viibib , Jõgeva linnas. Kan xxxxxxxxx natanu

xxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustega on tõendatud, et tema ja tema elukaaslase kaasomandis on

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx1 (protokoll lk 4). Süüdistatav vastas prokuröri

küsimustele oma elukoha kohta, et ta on sisse kirjutatud xxxxxxxxxxxx, aga tegelikult elab ta üürikorteris (protokoll lk 2). Tuvastamist on leidnud fakt, et süüdistatav N.D xxxxxxxxx

viibib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. korrusel asuvas korteris ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris (protokoll lk 3).

Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustega on tõendatud, et 08.04.2011.a oli

xxxxxxxxxxxxxxxxxkoos oma 5-aastase lapsega kodus. Korteri välistrepikotta avanev metallist

välisuks oli lukustatud. Kui oli lapse vanni pannud, nägi ta välisukse lingi xxxxxxxxxxxxxxxx allavajutamist. Seejärel algas uksele prõmmimine ja ebatsensuursete väljendite karjumine. Hääle

järgi tundis kannatanu karjuja ja lõhkuja ära – see oli süüdistatav N.D xxxxxxxxxxxxxxxxx

. Mingil hetkel jäi vaikseks ja kannatanu kuulis, et süüdistatav N.D läks ära

(protokoll lk 3-4).

Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx kirjeldatut kinnitab ka tunnistaja xxxxxxxxxxx, kes elab

xxxxxxxxxxxx, s.o 3. korrusel asuvas korteris. Süüdistuses märgitud kuupäeval kella 21 paiku kuulis ta trepikojas löömist rusika või jalaga vastu metallust ja röökimist. Hääle järgi sai tunnistaja aru, et tegemist on süüdistatav N.D-ga. Tunnistaja helistas seejärel politseisse, kuna röökimine oli võigas. Seda, keda süüdistatav N.D sõimab, tunnistaja kohe aru ei saanud (protokoll lk 5-6).

Tõendina on esitatud patrullileht, mille kohaselt olid 08.04.2011.a kella 20.00 kuni 08.00 ajal patrullitoimkonnas politseiametnikud xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx. Patrullilehe järgi saadi

kell 20.57 väljakutse – N.D lärma xxxxxxxxxxxx

b koridoris. N.D puhus

indikaatorvahendit kasutades 1,17 mg/l. Nõuab arstlikku ekspertiisi. Kell 21.34 võetud Jõgeva haiglas vereproov. /…/ N.D viidud kainenema ja ülekuulamine Rohu tn 6 (tl 12).

Seega kinnitab ka eelviidatud patrullileht ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxx xxxxxxxxx a ütlusi selle kohta, et nad tundsid hääle järgi ära maja trepikojas lõhkuja ja karjujana N.D.

Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx ning politseiametnikest tunnistajate xxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxxxxxx ütlused järgnevalt asetleidnud sündmuste kohta on omavahel kooskõlas ning

seega ka usaldusväärsed. Nii nähtub nimetatute ütlustest, et pärast politseiametnike saabumist

tunnistaja xxxxxxxxxxxxväljakutse tegemist mindi kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx korterisse.

Välistrepikotta sisenesid politseiametnikud nn võtmega (avas tunnistaja 0- xxxxxxxxxxx).

Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esmalt ütluste kohaselt sisenes korterisse

5(10)

kannatanu, seejärel xxxxxxxxxxxxxing viimasena xxxxxxxxxxxxxxx, kes jäi välisuksele kõige

lähemale ( ütluste järgi umbes 1,5 m uksest). Kui nimetatud olid kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx korterisse sisenenud, pandi uks kinni, kuid ei lukustatud. Kannatanu ja tunnistajate ütluste kohaselt jõudsid nad korteris vestelda umbes 5 minutit, pärast mida sisenes kannatanu korterisse N.D

– ta tõmbas ukse lahti ja astus sisse, ilma, et oleks uksele koputanud. Süüdistatav sõimas

ja karjus midagi, kuid see oli seosetu jutt, millest täpselt aru ei saadud. Kui süüdistatav nägi

polit xxxxxxxxxxxxxxxx seinikke, hakkas ta korterist välja taganema. Tunnistaja järgnes talle, et küsida selgitust toimuva kohta ja tuvastada, kas isik on alkoholi tarvitanud.

Asjaolu, et N.D oli 08.04.2011.a joobeseisundis kinnitab esmalt indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati 08.04.2011.a kell 21.08 indikaatorvahendit LION SL 500 nr 13632A-391 ning mõõtetulemuseks saadi 1,17 mg/l kohta. Joobele viitavate tulemustena on ära märgitud silmade punetus, silma pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud, kõne arusaamatu,

aja-, isiku- ja kohatajus esinevad häired, koordinatsioon väga häiritud, käitumine rahutu ja ärritunud (tl 13). Patrullilehe ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga on kooskõlas tunnistajate

Ü ütlused, mille kohaselt ei olnud süüdistatav N.D xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx

nõus, et ta alkoholijoobes on ning tunnistajad toimetasid süüdistatav N.D ekspertiisi.

Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et süüdistatav N.D-lt võeti 08.04.2011.a kell 22.00 vereproov ning kontrolliti selles oleva etanoolisisaldust. Verest leiti etanooli 2,81 +/-

0,07 mg/g kohta (tl 14). 08.04.2011.a kell 22.05 on süüdistatav N.D suhtes koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tl 15).

Kohus ei saa anda hinnangut süüdistatav N.D ütlustele, kuivõrd kohtuistungil kasutas N.D õigust keelduda ütluste andmisest. Sellest tulenevalt avaldati kohtuistungil KrMS §

294 p 1 alusel süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtueelses menetluses on süüdistatav N.D selgitanud, et tema ei ole kuritegu toime pannud ning ei soovi asja kohta ütlusi anda ega ühelegi küsimusele vastata (tl 43 44). Seega, kuna süüdistatav N.D on ka -

kohtueelses menetluses keeldunud ütluste andmisest, ei ole süüdistatav N.D ütlusi võimalik teiste tõenditega kõrvutada, v.a osas, kus süüdistatav N.D kinnitab, et ta ei ole kuritegu toime pannud. Kohtu hinnangul on sellesisuline süüdistatav N.D väide ümber lükatud kõikide teiste asjas kogutud ja uuritud tõenditega.

KOHTU SEISUKOHT

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtus uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et

süüdistatav N.D süüdistuses märgitud ajal ja kohas esmalt üritas kannatanu korterisse

siseneda, kuid kuna korteri välisuks oli lukustatud, siis see ei õnnestunud, mille järel ta

peksis

vastu kannatanu . Teistkordsel korteri ust ja karjus korduvalt: „Sa kuradi lits, ma löön su maha” katsel, s.o kella kannatanu lukustamata eluruumi, st xxxxxxxxxxxsuvasse 21.05 ajal õnnestus tal korterisse nr 1 siseneda xx . Eelkirjeldatud süüdistatava tegevus on käsitletav jätkuva süüteona. N.D

tegevus

ed 08.04.2011.a kella 20.55 kuni 21.05 oli ajaliselt lähedased, suunatud sama

objekti vastu ja samal viisil ning kantud ühtsest tahtlusest. Esimesel korral süüdistatav N.D ei õnnestunud kuritegu lõpule viia, kuna korteri uks oli lukustatud.

Siinjuures peab kohus vajalikuks teha täpsustuse süüdistuse teksti osas. Kuigi süüdistuses märgitud faktilistest asjaoludest nähtuvalt on sissetungimise objektiks olnud korter, on süüdistusse

kuriteo kvalifikatsiooni kirjeldusse ekslikult märgitud „hoone“. Kuna hoonena ei saa käsitleda majas asuvat korteriomandit, peab kohus oluliseks parandada selle eksituse, mis ei raskenda mingil viisil süüdistatava olukorda, ning lugeda õigeks KarS § 266 lg 1 ettenähtud alternatiivi „ruum“.

Korter, kuhu süüdistatav sisenes oli talle võõras, N.D olnud xxxxxxxxxxxx korteri ei

omanik ega ka selle seaduslikuks valdajaks AÕS § 34 lg 1 mõttes. Seda kinnitavad lisaks

6(10)

kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlustele ka süüdistatava enda selgitused. N.D kahtlustatavana ülekuulamise rakendamisel, millise protokolli kohus avaldas tulenevalt KrMS § 294 p antud andmetest elukoha kohta nähtub, et ta elas ka 1, nnatanuga ühes majas kuid teises korteris, s.o korter 57. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et käesolevalt ta enam eelnimetatud korteris elavad xxxxxxxxxxxxx kuhu on ei ela, kuid käib külas enda lastel, kes süüdistatav on jätkuvalt ö sisse kirjutatud. n- Seotust xxxxxxxxxxxxxkorteriga ta ei oma.

Asjaolu, et N.D sisenes kannatanu korterisse selle omaniku tahte vastaselt ja sisenemine oli ebaseaduslik, . Kannatanu ja on tõendatud kannatanu ja politseiametnikest tunnistajate ütlustega

tunnistajate xxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtus, et süüdistatav sisenes kannatanu korterisse koputamata Kannatanu kinnitas, et ja selleks eelnevat nõusolekut ootamata.

N.D ei olnud kannatanu korterisse sisenemiseks luba (protokoll lk 4). Kannatanu ja

tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli kannatanu N.D poolt loata korterisse sisenemisest häiritud. Kannatanu selgitas, et ta tundis ohtu ja oli paanikas, kui N.D esimest korda tema korteri ukse taga lõhkus ja karjus. Lisaks kannatanu ütlustele nähtub ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx

ütlustest, et oli juba eelnevalt väga hirmul ning kui süüdistatav korterisse xxxxxxxxxxxxxxxxxx

tuli, ehmatas kannatanu silmnähtavalt (protokoll lk 7). Seega on tuvastatud juba eelnimetatud tõenditega, et korterisse sisenemiseks süüdistataval kannatanu luba ei olnud.

Asjaolu, et süüdistatav ise samuti teadis, et ta ei ole kannatanu korterisse oodatud ning tal

sisenemiseks luba puudub, itumine peale seda, kui ta oli korterisse kinnitab ka N.D kä sisenenud

– nähes seal politseiametnikke, taganes süüdistatav koheselt korterist välja.

Kuigi kaitsja on nõustunud, et süüdistatav tegevuses on täidetud KarS § 266 lg 1 sätestatud a

kuriteokoosseis, on kaitsja siiski viidanud asjaolule, et N.D võinuks soovida külastada kannatanu elukaaslast xxxxxxxxxxxxxx

ning eeldas, et nimetatu on nõus tema külaskäiguga. Esiteks on oluline osundada, et sisenemine on valdaja tahte vastane, kui ka üks kaasomanikest ei

ole sellega nõus, st kannatanu kui üks kaasomanikest ei olnud andnud N.D-le volitust

tema eluruumi sisenemiseks. Lisaks ei ole kohtu arvates sellise kahtluse olemasolu ka eluliselt

usutav. Nimelt, kui N.D oleks soovinud külastada kannatanu elukaaslast

xxxxxxxxxxxxxx, siis tuleb pidada üldteadaolevaks asjaoluks, et korterisse sisenemisel tuleb

üldjuhul eelnevalt oodata luba sisenemiseks (vastust koputusele või ukskellale vmt-le), seda ka üksteisega tihti suhtlevate inimeste puhul. Käesolevalt sellist luba N.D ei küsinud ega ka saanud. Teiseks ei ole kaitsja poolt osundatud asjaolu eluliselt usutav ka seetõttu, et esimesel korral kui N.D kannatanu korteri ukse taha läks, lõhkus ja karjus ta seal. Olukorras, kus inimene

plaanib teisele külla minna ei pea kohus normaalseks käitumiseks üritamist omavoliliseks

sisenemiseks ning seejärel ukse taga lõhkumist, sõimamist ja karjumist, eelkõige sellisel

ebatsensuursel viisil ning sedavõrd intensiivselt, et ülemisel korrusel elav naaber helistab politseisse. Lisaks on väheusutav, et pärast eelviidatud käitumist antakse luba korterisse siseneda.

K

, et mitmeid aastaid tagasi korra viibinud tema ja annatanu ütlustest nähtus on süüdistatav elukaaslase korteris, kui nad elasid 5-ndal korrusel. Kui kannatanu tuli töölt, vestles süüdistatav

kannatanu elukaaslasega korteri koridoris. Kui kannatanu palus N.D lahkuda, sai ta

sõimu osaliseks, kuid süüdistatav tänaval küll lahkus. N.D ja kannatanu elukaaslane

tervitavad, st kandist, kuid seda, et nad suhtleksid, kannatanu ei tea kuna nad on pärit ühe

(protokoll lk 5). Seega nähtub kannatanu ütlus , et süüdistatav ja kannatanu elukaaslane test ei suhtle taoliselt,

et N.D võinuks arvata, et teda kannatanu korterisse külla oodatakse.

Eelki xxxxxxxxxxxxxxxxxjuba varasemal korral rjeldatud kannatanu ütlustest nähtuvalt oli nõudnud süüdistatav , mistõttu oli N.D põhjust eeldada, et üks a lahkumist enda korterist korteri omanikest ei nõustu tema sealviibimisega.

Kõige eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et N.D on toime pannud valdaja tahte

7(10)

vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, mis on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 1 järgi

ettenähtud kuriteona.

KARISTUS

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. N.D on s -aastane. ündinud 1970.a, seega on ta vanem kui 14 Kohtule ei ole käesolevas asjas esitatud ega kohus pole ka ise tuvastanud asjaolusid, mis seaks kahtluse alla isiku süüdivuse. Eelnevast tulenevalt

on N.D süüvõimeline.

Kaitsja on leidnud, et süüdistatav võis olla eksimuses KarS § 39 mõttes. Kaitsja hinnangul

käesoleval juhul võib olla tegemist keelueksimusega, kuna N.D soovis külastada kannatanu elukaaslast ning eksis, arvates, et kannatanu korterisse sisenemine ei ole tahtevastane. Kohus käsitles põhjalikult juba eelnevalt, miks ei ole arvestatav väide selle kohta, et süüdistatav võis eksida ning eeldada valdaja tahet kannatanu korterisse sisenemisel. Kohtu hinnangul võiks sellesisulist keelueksimust kaaluda olukorras, kus isikud suhtlevad tihedalt

või on vahetult enne nn tahtevastast korterisse sisenemist kohtunud ning teinud vastavasisulise kokkuleppe, millest juhindudes võiks siseneja olla veendunud, et ta on oodatud. Käesoleval juhul

ei ole sellist suhtlust olnud. Välistatud on ka sisenemisele eelnev varasem kokkulepe kannatanu

elukaaslesega, kuna nagu nähtub ütlustest kannatanu on tema elukaaslane harva kodus, sest ta töötab välismaal ja ka käesolevalt oli ära. kannatanu, et süüdistatav

Lisaks avaldas ale pidi olema teada, et tema elukaaslane ei viibi parasjagu Eestis ja seda asjaolust, et tema autot ei ole maja ees (protokoll lk 4). Õige on ka prokuröri osundus asjaolule, et tegelikkuses ei olnud N.D ja kannatanu vahel välja kujunenud sellist suhtlust, mill süüdistatav saama mingilgi määral uskuda, e pinnalt pidanuks et ta võiks olla kannatanu korteris oodatud. KarS § 39 lg 1 sätestab, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. N.D sai aru oma teo keelatusest, s.t ei tegutsenud eksimuses. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav N.D suhtes ei esine süüd välistavaid asjaolusid ega ole alust ka

KarS § 39 lg 2 järgi karistuse kergendamiseks KarS § 60 alusel.

N.D on 266 lg 1 o toimepanemises, ta tuleb süüdi talle KarS § järgi süüks arvatud kurite vastavalt süüdi tunnistada ning mõista karistus.

Karistuste mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. Karistuste mõistmisel arvestab kohus

eelkõige N.D süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus nõustub prokuröriga ning leiab, et N.D süü kuriteo toimepanemisel on suur. Seda kinnitab tema käitumise intensiivsus ning asjaolu, et kui esimesel korral süüdistatav korterisse ei

pääsenud, hakkas ta kannatanut ebatsensuursete väljenditega sõimama ning see ei takistanud tal mõne aja pärast hiljem proovimast. Siinjuures ei pea kohus määravaks asjaolu, et süüdistatav sai astuda korterisse vaid mõne sammu. Eelduslikult ei olnud N.D taganemise põhjuseks see, et ta sooviski vaid kannatanu korteri ust avada vms, vaid teda ehmatas politseiametnike viibimine kannatanu korteris.

Ühiskonnas ei saa aktsepteeritavaks pidada sellist käitumist, kus keegi võib tungida ebaseaduslikult kellegi koju ning riivata sellega tema põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele.

8(10)

Inimese kodu on tema privaatsfääriks, mida tuleb vastavalt PS §-le 33 kaitsta omavoli ja kolmandate isikute ebaseadusliku sekkumise eest. Eelnevast tulenevalt ja arvestades toimepandud teo asjaolusid ja riivatud õigushüve, ei pea kohus võimalikuks N.D karistada rahalise karistusega.

Süüdistatav N.D tegevuses puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes.

Käesoleva teo toimepanemise ajaks ei olnud süüdistatav N.D kriminaalkorras karistatud. Asjaolu, et praeguseks ajaks on süüdistatav N.D karistatud kriminaalkorras kahel korral (tl 17) ei saa kohtu arvates karistuse mõistmisel süüdistatav N.D kahjuks arvestada. Küll

peaks kohus põhjendatuks arvestada karistuse mõistmisel teo toimepanemise ajaks kehtivaid

väärteokari gistri väljavõttest nähtuvalt oli süüdistatav N.D suhtes stusi. Karistusre

kuriteo toimepanemise ajal -09-17965 10.06.2010.a kohtuotsus. jõustunud väärteoasjas nr 4

Nimetatud jõustumise aeg ei ole aga õige, kuna viidatud maakohtu otsus jõustus Riigikohtu

04.05.2011.a otsusega väärteoasjas nr 3-1-1-33-11 (tl 6-11). Seega tuleb toimiku materjalidest

tulenevalt lugeda kuriteo toimepanemisele süüdistatav eelnevalt ka väärteokorras karistamata isikuks. Muude varasemate karistuste kohta kohtule andmeid esitatud ei ole.

Eeltoodut ning karistuse eri-ja üldpreventiivseid eesmärke arvesse võttes leiab kohus, et süüdistatav N.D tuleb karistada vangistusega alla KarS § 266 lg 1 sätestatud sanktsiooni keskmist määra. N.D on Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsusega mõistetud süüdi KarS § 331 2 järgi ning karistatud 1 aasta pikkuse vangistusega, millest on määratud kohesele ärakandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud karistusest 9 kuud vangistust ei ole KarS § 74 lg 1,2 alusel täitmisele pööratud, k aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab KarS § ui N.D ei pane 2- -s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi (tl 26-27).

Kuna N.D Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsusega süüdimõistmine on olnud pärast

käesolevas kriminaalasjas toimepandud tegu, tuleb süüdistatav N.D-le moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 järgi Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsusega ärakantud ning

karistus 3 kuud vangistust tuleb liitkaristusest maha arvata. Kuivõrd N.D-le otsustati Harju Maa -aastase kohtu lahendiga ülejäänud karistus 9 kuud vangistust täitmisele mitte pöörata 2 katseaja jooksul, tuleb N.D 9 kuu vangistuse osas mõistetavast liitkaristusest jätta tingimuslikult vabastatuks tingimustel. Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsuses ettenähtud Kuna N.D ei olnud teo toimepanemise ajal varasemalt kriminaalkorras karistatud ning

teo toimepanemisest möödunud rohkem poolteist aastat peab kohus põhjendatuks kohaldada ka

käesoleva kuriteo toimepanemise eest mõistetava vangistuse o KarS § 74 lg 1,3 sätteid ning sas vabastada ta ka liitkaristuse ülejäänud osast tingimisi, kuid seda käesoleva otsusega määratavatel tingimustel ja tähtajaks. Lisakohustustena peab kohus põhjendatuks määrata N.D-le KarS § 75 lg 2 p 7 sätestatud kohu ning KarS § 75 lg 2 p 8 stuse mitte suhelda xxxxxxxxxxxxxxxxxxx sätestatud kohustuse osalema sotsiaalabiprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Siinjuures ei pidanud kohus põhjendatuks prokuröri taotlust määrata N.D-le KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitama alkoholi, kuna käesoleval juhul ei ole alust olla veendunud, et

süüdistatav N.D kuriteo toimepanemise põhjuseks oli temal tuvastatud alkoholijoove,

kuigi kohus ei kahtle asjaolus, et tegemist võis olla ühe indikaatoriga teo toimepanemiseks. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxi ütluste kohaselt võis süüdistatav N.D teo toimepanemise põhjuseks olla asjaolu, et kannatanu oli valmis andma eelmises süüdistatav N.D suhtes

läbiviidud kriminaalmenetluses tunnistajana ütlusi. Seega on kannatanu ütluste kohaselt ka süüdistusele järgneva aja jooksul süüdistatav kannatanut tülitanud, ähvardanud kätte maksta ning

uksest möödudes löönud vastu ust (protokoll lk 4). Lisaks sellele on kohtu arvates efektiivsem määrata N.D-le kohustuseks läbida sotsiaalabiprogramm, kus tegeletakse alkoholi liigse

9(10)

tarvitamise probleemidega või käsitletakse inimestevahelisi suhteid ning enda käitumisega

seonduvat, sh emotsioonide vaoshoidmist jne. Kuna kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal

näht ja teisi tülitav suhtlemine ei ole ub, et naabritega ebaviisakas N.D olnud esimene

kord, võiks sotsiaalabiprogrammi läbimine aidata süüdistatav viia oma käitumist kooskõlla al ühiskonnas aktsepteeritavate normide ja tavadega.

Kannatanu on esitanud taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks, et N.D-le oleks keelatud tema kõnetamine. Kuna kohus juba määrab KarS § 75 lg 2 p 7 alusel N.D-le lisakohustuse mitte suhelda

xxxxxxxxxxxxxxxxxxa, innangul ei ole täiendavalt lähenemiskeelu kohaldamine kohtu h põhjendatud, kuna nimetatud lisakohustus sisaldab endas ka keeldu kannatanu kõnetamiseks.

MENETLUSKULUD

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha 435 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 9), postikulu 3,08 eurot duskulu 3,03 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 10), paljun (KrMS § 175 lg 1 p 5), riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest kaitsjale makstu summas 673,70 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Eelnimetatud menetluskulude üle vaidlust ei olnud. Kohus leiab, et need tulenevad seadusest, kulude suurus on tõendatud ja põhjendatud ning KrMS § 180 lg 1 tulenevalt tuleb need sisse nõuda süüdimõistetult.

Kaitsja taotles menetluskulude osalist riigi kanda jätmist, kuna süüdimõistetu on registreeritud

töötuna ja tal on raske majanduslik olukord. Kaitsja esitas nimetatud olukorra kinnituseks 2 väljavõtet st ning töötu individuaalse tööotsimiskava. N.D kontode

Kohus ei pea põhjendatuks kaitsja taotlust jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulusid riigi kanda.

Kohtu hinnangul ei tõenda ainuüksi esitatud kontode väljavõtted ning töötu individuaalne tööotsimiskava isiku halba majanduslikku seisu. Kohtule esitatud Swedbank kahe erineva konto väljavõttelt, mis kajastavad vaid viimase viie kuu pikkus perioodi, nähtub laekumine Jõgeva

Linnavalitsuselt toimetulekutoetusena ning täituri poolt mittearestitava summa tagastused. Kuid

nimetatud

, lühikese ajaperioodi kohta käivate, ühest pangast pärinevate väljavõtete alusel ei saa

võtta seisukohta, et isikul varalised vahendid puuduvad ning menetluskulude hüvitamine käiks

talle ilmselt üle jõu. Lisaks ei tähenda kohtu arvates töötus seda, et tal puudub igasugune

sissetulek. Nii on varasemalt N.D avaldanud, et ta töötab juhutöödel metsas (tl 43,

kahtlustatavana ülekuulamise protokoll). Seega ei ole põhjendatud järeldada, et N.D sissetulekud üldse puuduvad.

Samas peab kohus põhjendatuks kaitsja taotlust menetluskulude osade kaupa tasumisele

määramiseks. A ja võimalikest juhtöödest saadava sissetuleku rvestades menetluskulude suurust

juhuslikku laadi, oleks kogu menetluskulu ühe maksena tasumine süüdimõistetule ilmselgelt

ebamõistlikult koormav. undtäitmisel lisanduks sellele veel täituritasu. Seega on põhjendatud S KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine ositi kulude hüvitamise osas.

Kohtunik

10(10)