1-10-8046/58 · 1-10-8046/58 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 04. jaanuaril 2013. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number 1-11-8046

Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

Süüdimõistetu E.B vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

E.B (IK: , viibimiskoht: Tartu XXX Vangla) Kaitsja

Advokaat Heiki Kuningas riigiõigusabi korras Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus

määras :

Jätta süüdimõistetu E. temale Tartu Maakohtu 08. augusti 2011. a otsusega B mõistetud karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastamata.

KrMS § 180 alusel välja mõista E. lt riigituludesse menetluskuluna B- kaitsjatasu 57(viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti

Määrata, et E. on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates B kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kolme kuu jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

2

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 08. augusti 2011. a otsusega tunnistati E.B süüdi KarS § 121 järgi

ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks E.B-le Tartu Maakohtu 03. juuni 2010. a otsusega mõistetud karistus ning

liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud 18 päeva vangistust alates 08. augustist 2011. a. Kohtuotsus jõustus 15. augustil 2011. a.

Tartu Maakohtu 18. mai 2012. a määrusega jäeti E.B temale mõistetud karistuse

kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 29. mail 2012. a. E.B karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 26. aprillil 2014. a. E.B on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Jõgeva Maakohtu 02. mai 2000. a otsusega KrK § 204 lg 3 alusel 6900 krooni suuruse

rahatrahviga ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks;

2. Jõgeva Maakohtu 31. jaanuari 2001. a otsusega KrK § 139 lg 1 alusel 10-kuulise

vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga;

3. Jõgeva Maakohtu 02. septembri 2003. a otsusega KarS § 263 p 1, 4 ja § 199 lg 2 p 4, 5

alusel 8-kuulise vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise

kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 17 päeva vangistust;

4. Jõgeva Maakohtu 14. oktoobri 2003. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 10-kuulise

vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud

vangistus ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsusega ärakantud karistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta

11 kuud 1 päev vangistust, mille kandmiselt ta 13. detsembril 2004. a tingimisi ennetähtaegselt vabastati, kuid Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2006. a määrusega pöörati vangistus uuesti täitmisele;

5. Tartu Maakohtu 13. juuni 2006. a otsusega KarS § 424 alusel 6-kuulise vangistusega,

mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 10 kuud 17 päeva vangistust ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks;

6. Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2008. a otsusega KarS § 424 ja § 329 alusel 10-kuulise

vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel 600 tunni üldkasuliku tööga tegemise

tähtajaga 2 aastat ning lisakaristuseks mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks;

7. Tartu Maakohtu 08. detsembri 2009. a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3 alusel 1 aasta 2

kuu pikkuse vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 1 alusel varasema

kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 28 päeva

vangistust ning KarS § 169 alusel 3-kuulise vangistusega, mõistes KarS § 65 lg 1, 2 alusel lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 1436 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat;

8. Tartu Maakohtu 03. juuni 2010. a otsusega KarS § 266 lg 2 p 3 alusel 3-kuulise

vangistusega, millest arvati lühimenetluse kohaldamise tõttu maha 1/3 ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust, millele liideti KarS § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 2 päeva vangistust.

3

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on E.B uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 41% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla on välja toonud KarS § 75 lg. 2 alusel E.B-le soovitatavad lisakohustused.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas kindel elukoht

oma ema juures, kes on valmis teda ka moraalselt ja materiaalselt toetama. Samuti on

süüdimõistetul vabaduses garanteeritud töökoht. Tema ohtlikkust vabaduses mõjutab senine

kriminaalne minevik, lävimine kriminaalkorras karistatud isikutega ja liigne alkoholi tarvitamine.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

E.B kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning on

nõus võtma endale ka lisakohustuse elektroonilisele valvele allumiseks, samuti Tartu Vangla

iseloomustuses toodud temale määratavad lisakohustused. Süüdimõistetu sõnul on vangistus talle mõju avaldanud ning ta soovib edaspidi seadusekuulekalt elada.

Kaitsja Heiki Kuningas toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja oli

seisukohal, et E.B on saanud aru oma negatiivsest minevikust ning soovib jätkata õiguskuulekalt ning see võimalus tuleks temale anda.

Prokurör Jüri Vissak kohtule esitatud kirjalikus seisukohas E.B katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, sest E.B on korduvalt karistatud isik, ei ole senini teinud õigeid järeldusi ning jätkanud kuritegude toimepanekut, tema vabastamine oleks ennatlik.

Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on E.B ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast

ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

E.B puhul on positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistusest puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused,

ta on läbinud sõltuvuskäitumist käsitleva sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“, lõpetanud 12. klassi ning on seadnud endale tulevikuks eesmärgid. Ennetähtaegse vabastamise korral on

ta vajadusel nõus alluma ka elektroonilisele järelevalvele ning tema vabastamisjärgses elukohas on täidetud selleks vajalikud tingimused ja olemas nõusolekud.

Samas aga tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut E.B on kriminaalkorras

karistatud juba üheksal korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Temale mõistetud karistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, karistust on

asendatud üldkasuliku tööga ning teda on ka vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt

vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Seega

tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei

ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Kuigi kohtuistungil

4 kinnitas süüdimõistetu ise, et on nüüdseks oma varasema käitumise väärolemusest aru saanud,

soovib edaspidiselt elada seadusekuulekalt ning on valmis võtma endale katseajaks ka

elektroonilisele järelevalvele allumise kohustuse, siis ei ole kohtul siiski tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid praeguseks piisavalt maandatud ning tema

ennetähtaegne vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega põhjendatud. Samuti on

kohtul alust kahelda selles, kas süüdimõistetu E.B suudab nõuetekohaselt täita

temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid, arvestades tema

varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumist ning asjaolu, et ta ei ilmunud käesoleva

kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse kandmisele õigeaegselt vabatahtlikult, vaid ta tuli otsuse täitmiseks tagaotsitavaks kuulutada.

Kuna süüdimõistetu on pannud toime väga eriliigilisi kuritegusid, siis tuleb sellest järeldada

tema kalduvust impulsiivsele ja tagajärgedega mittearvestavale käitumisele. Samuti on tema

õigusvastast käitumist mõjutanud alkoholi tarvitamine. Kuigi käesoleva vangistuse ajal on ta

enda sõnul mõistnud oma käitumise muutmise vajalikkust ning on läbinud ka

sõltuvuskäitumist käsitleva sotsiaalabiprogrammi, siis leiab kohus, et süüdimõistetule oleks

siiski kasulikum vangistust edasi kanda ja tegeleda seejuures ka oma motivatsiooni

kindlustamisega, et vabaduses riskikäitumisest hoiduda. Samuti kindlustaks pikem viibimine

vangla piiratud tingimustes tugevama võõrdumise alkoholist ja tagaks seega paremad võimalused vabaduses alkoholist hoidumiseks , uute kuritegude toimepanemise vältimise. Ka

Tartu Vangla iseloomustuses toodud uue kuriteo toimepanemise 41% tõenäosus kahe aasta

jooksul viitab sellele, et E.B vanglast ennetähtaegne tingimuslik vabastamine on enneaegne.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et E.B katseajaga tingimisi enne tähtaega

vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole

tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning

suudab nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja nõudeid täita. Kohus

peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende

isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et E.B puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades

temale varasemalt korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist.

Kohtunik