1-10-1333/71 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-10-1333

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoobril 2012.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 04.09. - 05.09.2012.a, 17.09.- 19.09.2012.a, 02.10.2012.a avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides. Kriminaalasja number 1-10-1333 (08240104869, 09240100643) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Jana Pelepelina, Jelena Muttonen, Ksenija Frolova Tõlk Diana Arhipova Kriminaalasi Sergei Dobrodetelevi (Pohlebajevi) süüdistuses KarS § 209 lg 2 p

1,3, § 320 lg 2 § 22 lg 2, § 320 lg 1 järgi, Sergei Repei - süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,3, § 320 lg 2 § 22 lg 2, § 320 lg 1, -

§ 120, § 121 järgi, V.H süüdistuses KarS § 320 lg 1,2 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo Süüdistatav Sergei Dobrodetelev (endine Pohlebajev)

Elukoht xxx, isikukood 37408082238, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel vene keel,

– ei tööta.

Varasemad karistatused:

- 22.09,1998.a Ida-

Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi vabaduskaotusega 7 kuud 16 päeva;

- 23.09.1998.a Kohtla-

Järve Linnakohtu poolt KrK § 207 lg 2 järgi rahatrahviga 2800 krooni (178.95 eurot);

- 27.03.2000.a Kohtla-

Järve Linnakohtu poolt KrK § 197 lg

1, § 195 lg 2, § 140 lg 2 p 3, § 203 lg 1 järgi vabaduskaotusega 7 aastat;

- 18.01.2007.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt

KarS § 121, § 133 lg 2 p 1,2, § 175, § 176 lg 1, § 181, § 268 lg 1, § 424 järgi, § 64 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 3 aastat 9 kuud 22 päeva.

1-10-1333

2 Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Süüdistatav Sergei Repei

Elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood 36604173741, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel vene keel,

– ei tööta. Varasemad karistatused:

- 22.05.1998.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1, 11, 2, § 186 järgi vabaduskaotusega 4 aastat;

- 24.12.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1,2- § 17 lg 6, § 203 lg järgi, KrK § 40 lg 1, § 47 alusel tingimisi vabaduskaotusega 5 aastat katseajaga 3 aastat;

- 13.09.2006.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt

KarS § 209 lg 2 p 1,2,3, § 136 lg 1 järgi, § 74 lg 2 alusel

vangistusega 10 kuud, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat katseajaga 2 aastat. Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov Süüdistatav V.H

Elukoht puudub, asukoht Viru Vangla, isikukood xxx, EV kodakondsus, keskeriharidus, emakeel vene keel,

– ei tööta. Varasem karistatus: puudub. Tõkend- vahistamine alates 02.06.2011.a. Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina

RESOLUTSIOON

Sergei Dobrodetelev süüdistuses KarS § 320 lg 2 § 22 lg 2 järgi õigeks mõista. -

Sergei Dobrodetelev süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi õigeks mõista.

Tunnistada Sergei Dobrodetelev s

p 3 üüdi KarS § 209 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 1

(üks) aasta vangistust.

K 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu Liivalaia arS § 76 lg 6, § mõistetud kohtumaja 18.01.2007.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra 11 (üksteist) kuud 5 (viis) p

S. Dobrodetelevile

äeva vangistust ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 5 (viis) päeva vangistust.

Sergei Dobrodetelevi suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, kaotab kehtivuse Sergei Dobrodetelevi vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest.

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Sergei Dobrodetelevile kirjaliku teatisega, mis ajaks

1-10-1333

3 ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Sergei Dobrodetelevi vanglasse saabumise aeg.

Kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, Sergei Dobrodetelev edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Sergei Repei süüdistuses KarS § 320 lg 2 § 22 lg 2 järgi õigeks mõista. -

Sergei Repei süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi õigeks mõista.

Tunnistada Sergei Repei s

üüdi KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada Sergei Repei s

0 üüdi KarS § 12 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada Sergei Repei s

üüdi KarS § 121 järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme)

kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Sergei Repeile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Sergei Repei Sergei suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, kaotab kehtivuse Repei vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest.

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Sergei Repeile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Sergei Repei vanglasse saabumise aeg.

Kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse kar Sergei Repei istust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Tunnistada V.H s

üüdi KarS § 320 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks)

aasta

alusel eelvangistuse 4 (neli) kuud 7 (seitse) päeva vangistust. Arvata KarS § 68 lg 1 s viibitud aeg alates 02.06.2011.a kuni 08.10.2012.a, s.o. 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 7 (seitse) päeva karistusaja hulka ja lugeda karistus täielikult ärakantuks.

V.H suhtes valitud tõkend vahistamine tühistada ning vaba - stada vahi alt ta kohtusaalis.

Kannatanute L Z ja A M (endine Z hagid rahuldada A tsiviilhagi ) täielikult, kannatanu J rahuldada osaliselt.

1-10-1333

4

Kannatanu I E hagi jätta läbivaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras.

Välja mõista Sergei Dobrodetelevilt ja Sergei Repeilt solidaarselt:

- kannatanu L Z (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 4300 (neli tuhat kolmsada) krooni ehk 274 (kakssada seitsekümmend neli) eurot ja 82 senti.

- kannatanu J A (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju osaliselt summas 27 500

(kakskümmend seitse tuhat viissada) krooni ehk 1757 (üks tuhat seitsesada viiskümmend seitse) eurot ja 57 senti.

Välja mõista Sergei Repeilt:

- kannatanu A M (endine Z ) (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 5000 (viis tuhat) krooni ehk 319 (kolmsada üheksateist) eurot ja 56 senti.

Mõista riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada Sergei Dobrodetelevilt kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 84 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 9 (üheksa) eurot ja 24 senti.

Mõista riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada Sergei Repeilt kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Nikolai Rõžovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 170 (ükssada seitsekümmend) eurot ja 09 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate

tegemise eest 12 (kaksteist) eurot ja 53 senti, kaitsja Nikolai Rõžovi poolt kohtuistungitel osuta eurot ja 88 senti. tud õigusabi eest 1742 (üks tuhat seitsesada nelikümmend kaks)

Mõista V.H-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Antonina Belõševa poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 84 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate

tegemise eest 22 (kakskümmend kaks) eurot ja 97 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 1001 (üks tuhat üks) eurot ja 04 senti.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 09. oktoobrist 2012.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 31. oktoobrist 2012.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

1-10-1333

5

Sergei Pohlebajevit

süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema koos Sergei Repeiga ja J.A kasutades ära A.Z

vahelist peretüli, lõi kaastäideviijana korduvalt J teadvalt õigetest asjaoludest A ja A Z ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil

, korraldas pettusskeemi: Nimelt 2008.a septembri lõpus/oktoobri alguses pakkus S.Pohlebajev koos S.Repeiga esitada J.A materjalid sh video, fotod jms viimase elukaaslase, A Z petmisest. Selle jaoks S.Repei võttis J.A telefonitsi ühendust ning nimetades ennast „Olegiks“ pakkus omapoolset abi. J.A

nõustus S.Repei ettepanekuga. Pettusskeemi järgi täitis kontaktisiku rolli S.Pohlebajev.

Esimesel kokkusaamisel J.A Sergei Pohlebajev tutvustades ennast „Dmitriks“ firma

„Skoprion“ eradetektiivina, pakkus koostööd, mille sisuks oli esitada J.A iga päev tõendid

tema naise petmise kohta. S.Pohlebajev keeldus kirjalikus vormis lepingu vormistamisest ning

nõudis J.A 000 krooni. Tõendamiseks näitas ta J.A vaevatasu summas 50 oma

mobiilitelefoni ekraanil A.Z osalusega telefonisalvestist. J.A soovides välja osta näidatud

videosalvestust, nõustus S.Pohlebajevi tingimustega, makstes seejuures ettemaksu summas

12500 krooni. S.Pohlebajev lubas tuua J.A näidatud mobiiltelefoni salvestuse koos teiste materjalidega.

Järgmisel kohtumisel näitas S.Pohlebajev mobiiltelefonis salvestist teise naisterahva

osalusega petmisest J.A ja näidatud materjalide kätteandmise eest, nõudis raha summas 12500 krooni, veendes teda, et vajalikus mahus, töödeldud ja kvaliteetne materjal esitatakse hiljem. Erinevatel ettekäänetel ei täitnud S.Pohlebajev ja S.Repei oma lubadusi ning J.A materjale ei andnud, kuid öeldi, et nad on nõus korraldama kokkusaamise J.A ja ta abikaasa armukesega,

keda võivad täiendava vaevatasu eest summas 2500 krooni tuua Tallinnast. J.A nõustus

sellega ja maksis nimetatud summa ära. Oma lubadusi nad ei täitnud ning J.A poolt saadud raha kasutasid S.Pohlebajev ja S.Repei

oma tarbeks. Eebaseadusliku tegevusega S.Pohlebajev koos S Repeiga tekitasid J.A kahju summas 27500 krooni. Pettuse toimepanemisel kasutasid S.Pohlebajev ja S.Repei Tallinna elaniku V.H, kes skeemi järgi täitis armukese rolli, kuid ei olnud A.Z tuttav. V.H pidi J.A kokkusaamisel

restoranis Yes ütlema, et ta on A.Z armuke ning juhul, kui J.A hakkab kaklema, mitte

mingil juhul ei tohi osutada talle vastupanu. S.Pohlebajev pidi salvestama kakluse mobiiltelefoni kaameraga eesmärgiga santaaži teel nõuda J.A veel raha.

Seejärel S.Pohlebajev ja S.Repei teavitasid telefonitsi J.A , et 15.10.2008.a kella 22.00 ajal korraldatakse tema ja Valeri nimelise mehe kokkusaamine Narva- is Yes. J.A Jõesuus restoran , S.Pohlebajevi saatel saabus restorani Yes juurde. Restorani fuajees kohtus ta V.H-ga ning suhete klaarimiseks kutsus viimase õue, kus xxx asuva hotelli Y

es lähedal isiklike vaenulike

suhete pinna rusikate

l lõi V.H ga näkku vasakule ja paremale poole ning lõi lamavat kannatanut jalgadega vastu keha. Seejuures S.Pohlebajev salvestas kogu toimunud konflikti arengu mobiiltelefoni kaameraga. Peale kehavigastuste tekitamist lahkus J.A sündmuskohalt ära ning S.Pohlebajev ja S.Repei viisid V.H Narva Haigla meditsiini abi osutamiseks.

16.10.2008.a päevalisel ajal S.Pohlebajev määras telefonitsi J.A kokkusaamise Narva-

Jõesuus Lemmik kohvikus, kuhu saabusid S.Repei ja V.H. S.Repei nimetas ennast

V.H sugulaseks ning nõudis 15.10.2008.a toimunud peksmise käigus kaotsiläinud raha

asemel 100000 krooni suuruse summa tagastamist, vastasel juhul edastavad nad salvestised politseile, vaatamata sellele esitas V.H S.Pohlebajevi ja S.Repei nõudmisel avalduse Ida

Politseiprefektuuri Narva politseiosakonnale 16.10.2008.a kella 10.15 ajal selle kohta, et tekitades kehavigastusi hõivas J.A V.H-lt sularaha summas 42000 krooni. - kasutades A.Z ja J.A peale selle, ära vahelist peretüli, 2008.a septembri lõpus/oktoobri kuu

alguses tema koos Serg petuskeemi ei Repei´ga oma järgi raha saamise eesmärgil teavitasid

A.Z ja tema ema L Z sellest, et J.A tahab A.Z happega üle valada ja tsementi valada, hirmutades sellega naist, et lihtsustada pettuse teel raha saamist. Abikaasaga keeruliste suhete

1-10-1333

6

lahendamisel andis A.Z S.Pohlebajevi ja S.Repei´le advokaatide teenuste osutamiseks

sularaha summas 5000 krooni. L.Z andis oma poolt sularaha summas 4300 krooni. Oma lubadusi S. ja L.Z poolt saadud raha kasutasid Repei ja S. Pohlebajev ei täitnud ning A.Z S.Pohlebajev ja S.Repei oma tarbeks.

Oma ebaseadusliku tegevusega S.Pohlebajev koos S.Repeiga tekitasid A.Z kahju summas 5000 krooni.

Oma ebaseadusliku tegevusega S.Pohlebajev koos S.Repeiga tekitasid L.Z kahju summas 4300 krooni. Peale selle Sergei koos Pohlebajev 2008.a septembri lõpus/oktoobri alguses S.Repei´ga oma

petuskeemis . Selle jaoks S.Repeile kuuluvas raha saamise eesmärgil kasutasid ka A.Z

korteris aadressil xxx varjatult salvestas S.Pohlebajev mobiiltelefoni kaameraga S.Repei

intiimsuhed A.Z ei viimase abikaasale raha eest edastamise eesmärgil, seejuures A.Z teadnud salvestamise toimumise kohta. Seejärel S.Repei võttis ühendust J.A , tutvustas ennast

Olegiks Pärnust ja pakkus omapoolset teenust perekonflikti lahendamisel. J.A

kokkusaamisele tuli Sergei Pohlebajev, kes nimetas ennas Dmitriks ning näitas J.A oma

mobiilitelefoni ekraanil telefonisalvestist A.Z osalusega intiimsuhtest tundmatu meesterahvaga, sundides maksma materjalide eest raha.

Seega Sergei Pohlebajev isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikute grupis, s.o kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi

- peale selle, olles isikuna, kes omandas V.H-le kuuluva korteri asukohaga xxx, lubades

selle eest osta maja Tallinna äärelinnas või korteri Narvas, millega sai reaalse kontrolli

viimase tegevuse ja rahaliste vahendite ning tegutse pettuse nimel, elamu ostmise üle des

ettekäändel, pani V.H-le tingimuseks ühe teenuse osutamise. V.H pidi kohtuma A , juhul kui teda pekstakse, ei tohi ta osutada vastupanu. Seejärel S.Pohlebajev ja S.Repei korraldasid 15.10.2008.a kella 22.00 ajal A kokkusaamise

Narva- jees koht Jõesuus restoranis YES. Restorani fua udes V.H-ga ning suhete

klaarimiseks kutsus teda xxx õue, kus asuva hotelli YES lähedal isiklike vaenulike suhete

pinnal A lõi V.H rusikatega näkku vasakule ja paremale poole ning lõi lamavat

kannatanut jalgadega. Peale kehavigastuste tekitamist lahkus J.A aga sündmuskohalt,

S.Pohlebajev koos S.Repei´ga toimetasid V.H Narva Haigla traumapunkti.

16.10.2008.a kella 10.15 ajal S.Pohlebajevi ja S.Repei nõudmisel ja nende eestvedamisel

esitas V.H avalduse Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna selle kohta, et

kehavigastuste tekitades hõivas J.A V.H-lt sularaha summas 42000 krooni. Avalduse

teksti täiendasid ja parandasid S.Pohlebajev ja S.Repei A relva olemasoluga ning A

sõnadega selle kohta, et viimane soovib V.H tappa. Ettevalmistatud ütluse teksti kordaski

V.H Narva politseiosakonnas 16.10.2008.a kella 10.15 ajal kannatanuna ülekuulatud kriminaalasja nr 08240104636 menetlemisel, olles hoiatatud kriminaalvastutusest KarS § 320 järgi teadvalt vale ütluste andmise eest. - Ida peale selle 20.10.2008.a kella 15.30 ajal Sergei Pohlebajevi ja S.Repei nõudmisel, olles

Politseiprefektuuri Narva politseiosakonnas kriminaalasjas nr 08240104636 tunnistajana

ülekuulamisel ning hoiatatud kriminaalvastutusest KarS § 320 järgi teadvalt vale ütluste andmise eest, andis A.Z valeütlused selle kohta, et 2008.a suvel tutvus V.H-ga, kes

pakkus raha äri arendamiseks ja kellega ta leppis kokku 15.10.2008 kella 22.00 paiku restoranis Yes kohtumise asjus, kuhu V.H pidi talle tooma 40 000 krooni

Seega Sergei Pohlebajev oma ülalkirjeldatud tegevusega kallutas tahtlikult teisi isikuid

tahtlikule õigusvastasele teole, millega on kaasnenud tõendite kunstliku loomise so.

kannatanu ja tunnistajana kohtueelses menetluses teadvalt vale ütluste andmisele, kes oli

1-10-1333

7 eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus, pani toime KarS § 22 lg 2 - 320 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- peale selle, tema 21.10.2008.a kella 20.45 ajal tunnistajana ülekuulamisel kriminaalasjas nr

08240104636, olles hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt vale ütluse andmise eest, andis valeütlused selle kohta, et 15.10.2008 kella 22.00 paiku J A peksis V.H hotelli Yes asukohaga xxx sularaha. , lähedal, otsis läbi V.H taskud ja varastas temalt

Seega Sergei Pohlebajev andis kohtueelses menetluses teadvalt vale ütluse, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud kriminaalvastutus, pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sergei Repeid s

kvalifitseeritava kuriteo üüdistatakse KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi toimepanemises, mis seisneb selles, et kasutades A.Z ja tema koos Sergei Pohlebajeviga ära J.A A ja A Z est vahelist peretüli, lõi kaastäideviijana korduvalt J teadvalt õigetest asjaolud ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil

korraldas pettusskeemi: Nimelt 2008.a septembri lõpus/oktoobri alguses pakkus S.Repei koos S.Pohlebajeviga esitada

J.A materjalid sh video, fotod jms viimase abikaasa, A Z petmisest. Selle jaoks S.Repei

võttis J.A telefonitsi ühendust, nimetades ennast „Olegiks“, kes elab Pärnus ning pakkus

omapoolset abi perekonflikti lahendamisel. J.A

nõustus S.Repei ettepanekuga. Pettuse

skeemi järgi kontaktisiku rolli täitis S.Pohlebajev. Esimesel kokkusaamisel J.A Sergei Pohlebajev, tutvustades ennast „Dmitriks“ firma „Skoprion“ eradetektiivina pakkus koostööd, mille sisuks oli esitada J.A

iga päev tõendid tema naise petmise kohta. Erinevatel ettekäänetel ei täitnud S. Repei ja S.Pohlebajev oma lubadusi ning J.A materjale ei andnud, kuid öeldi, et nad on nõus korraldama kokkusaamise J.A ja ta abikaasa armukesega,

keda võivad täiendava vaevatasu eest summas 2500 krooni tuua Tallinnast. J.A nõustus

sellega ja maksis nimetatud summa ära. Pettuse toimepanemisel kasutasid S. Repei ja S.Pohlebajev Tallinna elaniku V.H, kes skeemi järgi täitis armukese rolli ning ei olnud A.Z tuttav. V.H pidi J.A kokkusaamisel

restoranis Yes ütlema, et ta on A.Z armuke ning juhul, kui J.A hakkab kaklema, mitte

mingil juhul ei tohi osutada talle vastupanu. S.Pohlebajev pidi salvestama kakluse mobiiltelefoni kaameraga eesmärgiga santaaži teel nõuda J.A veel raha.

Seejärel S.Repei ja S.Pohlebajev teavitasid telefonitsi J.A , et 15.10.2008.a kella 22.00 ajal korraldatakse tema ja Valeri nimelise mehe kokkusaamine Narva-

Jõesuus restoranis Yes. J.A , S.Pohlebajevi saatel saabus restorani Yes juurde. Restorani fuajees kohtus ta V.H-ga ning suhete klaarimiseks kutsus viimase õue, kus xxx asuva hotelli Yes isiklike vaenulike lähedal suhete pinnal lõi V.H lõi lamavat rusikatega näkku vasakule ja paremale poole ning kannatanut jalgadega vastu keha. Seejuures S.Pohlebajev salvestas kogu toimunud konflikti arengu mobiiltelefoni kaameraga. Peale kehavigastuste tekitamist lahkus J.A sündmuskohalt ära. 16.10.2008.a päevasel ajal S.Pohlebajev määras telefonitsi J.A Jõesuus kokkusaamise Narva-

Lemmik kohvikus, kuhu saabusid S.Repei ja V.H. S.Repei nimetas ennast V.H

sugulaseks ning nõudis 15.10.2008.a toimunud peksmise käigus kaotsiläinud raha asemel 100000 krooni suuruse summa tagastamist, vastasel juhul edastavad nad salvestised politseile,

kindlalt teades seda, et tema ja S.Pohlebajevi nõudmisel esitas V.H avalduse Ida

Politseiprefektuuri Narva politseiosakonnale 16.10.2008.a kella 10.15 ajal selle kohta, et tekitades kehavigastusi hõivas J.A V.H-lt sularaha summas 42000 krooni.

- kasutades A.Z ja J.A peale selle, ära vahelist peretüli, 2008.a septembri lõpus/oktoobri kuu

alguses tema koos Sergei

Repei´ga oma petuskeemi järgi raha saamise eesmärgil teavitasid

A.Z ja tema ema L Z sellest, et J.Andrejev tahab A.Z happega üle valada ja tsementi

1-10-1333

8 valada, hirmutades sellega naist, et lihtsustada pettuse teel raha saamist. Abikaasaga keeruliste

suhete lahendamisel A.Z maksis S. Repei i ja S. Pohlebajevi ´le advokaatide teenuste

osutamiseks sularaha summas 5000 krooni. L.Z maksis oma poolt sularaha summas 4300 krooni. Oma lubadusi S. ja L.Z poolt saadud raha Repei ja S. Pohlebajev ei täitnud ning A.Z kasutati oma tarbeks.

Oma ebaseadusliku tegevusega S.Repei koos S.Pohlebajeviga tekitasid A.Z kahju summas 5000 krooni.

Oma ebaseadusliku tegevusega S.Repei koos S.Pohlebajeviga tekitasid L.Z kahju summas 4300 krooni. Peale selle Sergei Repei 2008.a oktoobri alguses koos S.Pohlebajeviga oma petuskeemis raha

saamise eesmärgil kasutasid ka A.Z . Selle jaoks S.Repeile kuuluvas korteris aadressil xxx varjatult salvestas S.Pohlebajev mobiiltelefoni kaameraga S.Repei intiimsuhed A.Z viimase abikaasale ei teadnud salvestamise toimumise raha eest edastamise eesmärgil, seejuures A.Z

kohta. Seejärel S.Repei võttis ühendust J.A , tutvustas ennast Olegina Pärnust ja pakkus

omapoolset teenust perekonflikti lahendamisel. Kokkusaamisele tuli Sergei Pohlebajev, kes

nimetas ennas Dmitriks ning näitas J.A oma mobiilitelefoni ekraanil telefonisalvestist A.Z osalusega intiimsuhtest tundmatu meesterahvaga, sundides maksma materjalide eest raha. 17.10.2008.a kella 21.00 ajal telefonitsi teavitas S.Repei J.A sellest, et kõik tellitud materjalid ta saab linna , ootas J.A Jõhvi s bussijaamas Olga nimelise naisterahva käest. Saabudes kohale umbes tunni aja jooksul, kuid lubatud materjalid ei olnud talle edastatud. Oma lubadusi S. A poolt saadud raha kasutati oma Repei ja S. Pohlebajev ei täitnud ning J. tarbeks. Ebaseadusliku tegevusega S.Repei koos S.Pohlebajeviga tekitasid J.A kahju summas 27500 krooni.

Seega Sergei Repei isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime varalise kasu

saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikute grupis, s.o KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- Peale selle olles teadlik, V.H majandusliku sõltuvusest S.Pohlebajevilt, ära kasutades seda ning tegutsede pettuse nim s el pani V.H-le tingimuse ühe teenuse osutamise kohta. V.H pidi kohtuma J.A , juhul kui teda pekstakse, ei tohi ta osutada vastupanu. Seejärel 15.10.2008.a kella 22.00 ajal korraldasid S.Pohlebajev ja S.Repei A kokkusaamise Narva- J.

Jõesuus restoraanis Yes. Restoraani fuaees kohtudes V.H-ga ning suhete klaarimiseks kutsus J.A xxx asuva hotelli Yes viimast õue, kus lähedal isiklike vaenulike suhete pinnal lõi

A V.H rusikatega näkku vasakule ja paremale poole ning lõi lamava kannatanu jalgadega keha vastu. Peale kehavigastuste tekitamist lahkus J.A S.Repei sündmuskohalt aga koos S.Pohlebajeviga toimetasid V.H Narva Haigla traumapunkti.

16.10.2008.a kella 10.15 ajal S.Repei ja S.Pohlebajevi nõudmisel ja nende eestvedamisel

esitas V.H avalduse Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna selle kohta, et

tekitades kehavigastusi hõivas J.A V.H-lt sularaha summas 44000 krooni. Kirjaliku

avalduse teksti täiendasid ja parandasid S.Repei koos S.Pohlebajev´iga A relva olemasoluga

ning A sõnadega selle kohta, et viimane soovib V.H tapa. Ettevalmistatud ütluse teksti

kordaski V.H Narva Politseijaoskonnas 16.10.2008.a kella 10.15 ajal kannatanuna ülekuulatud kriminaalasja nr 08240104636 menetlemisel, olles hoiatatud kriminaalvastutusest KarS § 320 järgi teadvalt vale ütluste andmise eest.

Seega Sergei Repei oma ülalkirjeldatud tegevusega kallutas tahtlikult teisi isikuid tahtlikule

õigusvastasele teole, millega on kaasnenud tõendite kunstliku loomise so. kannatanu ja

tunnistajana kohtueelses menetluses teadvalt vale ütluste andmisele, kes oli eelnevalt

1-10-1333

9 hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus, pani toime KarS § 22 lg 2 - 320 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- peale selle tema 21.10.2008. ajavahemikus kella 18.30 kuni 20.40 tunnistajana

ülekuulamisel kriminaalasjas nr 08240104636, olles hoiatatud vastutusest teadvalt vale ütluse

andmise eest, andis valeütlused selle kohta, et 15.10.2008 kella 22.00 paiku J A peksis ja röövis V.H hotelli Yes asukohaga xxx, lähedal, varastades temalt raha summas 44000 krooni. Seega Sergei Repei andis kohtueelses menetluses teadvalt vale ütluse, teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud kriminaalvastutus, pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- peale selle tema

30.12.2008 kella 21.00 ajal Narvas, Narva jõe ääres Joaoru ranna

lähedal pargitud sõiduauto „Mercedes“ reg. märgiga xxx salongis, surus I E selja vastu

autos olevat jahinuga ja ähvardas sellega te oli põhjust karta rvisekahjustuse tekitamist. I E antud ähvarduste täideviimist;

-peale selle tema, 05.01.2009 kella 19.00 paiku Narvas, Rahu 38 maja juures pargitud sõiduautos „Mercedes“ reg. märgiga , ähvardas I põlve autos oleva jah xxx E inoaga katki

lõigata, ehk tervisekahjustuse tekitamisega. I oli põhjust karta antud ähvarduste E täideviimist;

- xxx I E peale selle tema, 09.01.2009 päevasel ajal oma korteris aadressil: , ähvardas korteriprobleemide tekitamiseg ning tapmisega, kusjuures viimast ei leia keegi . I E oli a üles põhjust karta antud ähvarduste täideviimist.

Oma tegevusega, mis seisnes tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamise ähvarduses, pani Sergei Repei toime

KarS § 120 ettenähtud kuriteo.

-peale selle tema, 05.01.2009 kella 19.00 paiku Narvas, Rahu 38 maja juures pargitud

sõiduauto „Mercedes“ reg. märgiga salongis, lõi mitu korda I E rusikaga näo xxx

piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastusi; -peale selle tema, 09.01.2009 päevasel ajal oma korteris aadressil: , lõi mitu korda I xxx E rusikaga rinnaku ja vasaku neeru piirkonda; -peale selle tema, 08.02.2009 kella 10.30 paiku Astri-Narva kaubanduskeskuses asukohaga:

xxx, olles eskalaatoril, haaras I E juustest kinni ja surus eskalaatori käsipuude vastu, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi.

Sellega pani Sergei Repei toime kvalifitseeritava kuriteo so teise inimese KarS § 121 järgi löömise ja peksmise ning valu tekitamise.

V.H süüd KarS § järgi istatakse 320 lg 1, 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises,

mis seisneb selles, et tema olles S.Pohlebajevi ja S.Repei kontrolli all, pidi V.H täitma

tingimusena ühe teenuse osutamise kohta. V.H pidi kohtuma J.A ning juhul kui teda pekstakse, ei tohi ta osutada vastupanu.

Seejärel 15.10.2008.a kella 22.00 ajal korraldasid S.Pohlebajev ja S.Repei V.H A

kokkusaamise Narva- . Kohtudes restoraani fuaees kutsus J.A Jõesuus restoraanis Yes

V.H suhete klaarimiseks õue min lähedal isiklike ema, kus xxx asuva hotelli Yes vaenulike suhete pinnal J.A u vasakule ja paremale poole lõi V.H rusikatega näkk

ning lõi lamava kannatanu jalgadega keha vastu. Peale kehavigastuste tekitamist lahkus J.A

sündmuskohalt s S.Repei´ga toimetasid V.H Narva Haigla , aga S.Pohlebajev koo

traumapunkti.

1-10-1333

10

16.10.2008.a kella 10.15 ajal S.Pohlebajev ja S.Repei nõudmisel ja nende eestvedamisel esitas

V.H avalduse Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna selle kohta, et tekitades kehavigastus

i hõivas J.A V.H-lt sularaha summas 44000 krooni. Kirjaliku avalduse

teksti täiendasid ja parandasid S.Pohlebajev ja S.Repei A relva olemasolu faktiga ning A

sõnadega selle kohta, et viimane soovib V.H tapa. Ettevalmistatud ütluse teksti kordaski

V.H Narva Politseijaoskonnas 16.10.2008.a kella 10.15 ajal kannatanuna ülekuulatud kriminaalasja nr 08240104636 menetlemisel, olles hoiatatud kriminaalvastutusest KarS § 320 järgi teadvalt vale ütluste andmise eest. Seega V.H, andis kohtueelses menetluses teadvalt vale ütluse, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud kriminaalvastutus ja kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, s.o pani toime KarS § 320 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas

Vastavalt KrMS § le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse - kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite

hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Süüdistatavad Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelev oma süüd ei tunnistanud, süüdistatav V.H tunnistas ennast süüdi täielikult.

Sergei Dobrodetelevi ja Sergei Repe

i süüdistus karS § 209 järgi.

Kohus uuris kohtuistungil järgmise d tõend i eid:

Kannatanu A Z -oktoobris 2008.a. koos abikaasa J A ja ütluste kohaselt elas ta septembris

lastega. Septembri lõpus 2008.a. sai ta juhuslikult tuttavaks Sergei Repeiga ning 3 5 päeva -

pärast Repei kaudu ka Sergei Dobrodeteleviga. Sergei Repei tutvustas ennast ja

Dobrodetelevit kui juristidena. Sergei Repeisse suhtus Z väga hästi ning rääkis temale, et kannatanu peres on keeruline, konfliktne situatsioon, nad on abikaasaga lahkumineku äärel.

Sergei Repei ütles, et tema hakkab lahendama probleeme Z abikaasaga, et nad lähevad

abikaasaga rahumeelselt lahku, et lapsed jäävad Z . Samuti Repei sõnul selleks, et korjata kõik

vajalikud paberid kokku, tõlkida seda, on vaja advokaadile raha anda summas 5000 krooni. Repei teatas, et kulutab ta tegelikult rohkem. Vestluste juures viibis tihti Sergei Dobrodetelev,

kuulas, kuid oli vaikne ja vestl

ustest osa ei võtnud. Raha summas 5000 krooni edastas Z Repei palvel I -nimelise naisterahva kaud A ) on Z suhtes u. Sergei Repei ütles, et abikaasa (J agressiivne ning suuliselt edastas A

ähvardusi. A Z ema L Z oli teadlik, et Repei lubas osutada A Z juriidilist abi, et ta tahtis aidata A Z . L Z maksis mingit summat juriidilise abi osutamiseks.

Sergei Repei mõtles välja situatsiooni, et kasutada V.H, et tema on kannatanu armuke,

kannatanu pidi V.H-ga kokku saama kohvikus ja V.H pidi pakkuma raha salongi avamiseks. Nende jutuajamisel pidi kõlama, et kannatanu temaga ei taha kohtuda. A Z sai aru Sergei Repei sõnadest, et selline situatsioon on vaja, et A kuuleks nende juttu ja rahuneks maha. 15.10.2008 kohtumine ei toimunud, helistas Repei ning ütles jääda koju. Samal õhtul kell 22:00 tuli Repei enda koju, kus ootas A Z . Repei oli rõõmus ning ütles, et polnud vaja midagi teha, sest A

ise lõi V.H, näitas video.

1-10-1333

11 A.Z , Dobrodetelev, Repei, V.H ja Andrejev said kokku kohvikus. Dobrodetelev ja Repei

tutvustasid ennast kui V.H sugulased ja nõudsid A raha, et nad ei esitaks politseile avaldust peksmise kohta.

Pärast juhtunud A Z , kes teatas, et suhtles Repei ja Dobrodeteleviga, kuid nad rääkis A esitlesid end teiste nimedega ning kui detektiivid. A Z ja J A ei teadnud mõnda aega, et suhtlesid samade inimestega. A Z esitas tsiviilhagi summas 5000 krooni

Kannatanu L Z ütluste kohaselt septembri või oktoobri alguses 2008.a helistas temale

meesterahvas ja teatas, et kannatanu suhtes on koostatud avaldus kelmuses ning tegid ettepaneku kohtumiseks. Teda kutsuti korterisse aadressil xxx. Korteris viibisid Repei ja Dobrodetelev, kes tutvustasid end kui juristid. Repei ja Dobrodetelev mõlemad osalesid jutu ajamises ning pakkusid kannatanule abi – leida kaitsja. Mõne aja pärast kannatanu, Repei ja Dobrodetelev kohtusid teist korda ning tekkis jutt A Z ja J A suhete kohta. L Z tahtis, et A

jätaks tema tütre rahule. Repei ja Dobroidetelev pakkusid abi, et selgitavad kõik välja, kannatanult on vaja ainult raha, et maksta advokaatidele. L.Z uskus neid ning edasises abi osutamise eest maksis L.Z Repeile ja Dobrodetelevile 4300 krooni kolme korra eest. Raha üleandmisel olid Repei ja Dobrodetelev kahekesi ning seletasid, et raha läheb advokaadile ja

dokumentide vormistamiseks. Vestlustes aktiivsemalt osales Repei, kuid Dobrodetelev pidevalt viibis selle juures ning toetas Repei’d kogu aeg. L Z esitas tsiviilhagi summas 4300 krooni.

Kannatanu J A ütluste kohaselt 06.10.2008 helistas kannatanule meesterahvas, kes tutvustas end Olegi nimelise endise politseinikuna. Meesterahvas teatas, et A naisel on armuke ning

lubas näidata fakte. Sama päeva õhtul tuli A juurde Dobrodetelev, kes seletas, et Oleg helistas aga tema asemel tuli Dobrodetelev. Dobrodetelev tutvustas end Dmitrina, kes töötab

detektiivina Scorpioni firmas. Dobrodetelev ütles, et tal on materjal, mida ta saab näidata 50000 krooni eest. A keeldus. Pärast seda jälle helistas A Repei ja pakkus maksta materjali

eest 25000 krooni, tuli uuesti Dobrodetelev, nad leppisid kokku 25000 krooni peale. Dobrodetelev tõi video ning A vaatas seda. See oli seksivideo mobiiltelefonis, A tundis oma

naise ära. A tahtis video salvestisel, mitte telefonis. Dobrodetelev ei toonud salvestisi ega fotosid, kui mitu korda lubas foto ja teist materjali tuua, samuti näitas A video hoopis teise n jaoks materjali koguma, kui ei ole aise osalusega. Dobrodetelev ütles, et keegi ei hakka A ettemaksu. A ning andis Dobrodetelevile üle 12500 krooni, mõne aja pärast helistas Repei A täpsustas, kas A andis raha ja kui palju. A ära helistas Repeile iga päev, käis tema juures ka Dobrodetelev, A andis veel 12500 krooni, kuid A huvi pakutavat materjali ei toonud ega näidanud. Ühel päeval pakkus Dobrodetelev A tema armukesega kokku saada, selleks maksis

veel 2500 krooni.15.10.2008 kohtus A Dobrodetelevi vahendusel V.H-ga, arvates kohtumise ajal, et V.H on tema abikaasa armuke. 16.10.2008 helistas A Dobrodetelev ning teatas, et tuli V.H sugulane, kes on väga tige, on vaja kokku saada. Dobrodetelev tuli A järgi ning nad kolmekesi – sõitsid kohtumisele kohvikusse. Sinna tuli A , Dobrodetelev ja A.Z ka V.H koos Repeiga, kes tutvustas end V.H sugulasena. Kohtumisel seletati A , et nendel

on peksmise videosalvestis, samuti ta röövis V.H-lt raha kui peksis teda. Repei tegi A ettepaneku videosalvestise ja V.H-lt röövitud raha eest maksta 100000 krooni. Dobrodetelev näitas A video ning vestluses toetas Repei’d.

J A esitas tsiviilhagi summas 19300 krooni materiaalse kahju tekitamise eest ning 5000 eurot moraalse kahju tekitamise eest.

Tunnistaja I N Z ütluste kohaselt sai ta tuttavaks A kui tuli Sergei Repei külla, kokku kohtus ta Z 4- raha summas 5000 krooni, mille eest raha 5 korda. Ühel korral palus Repei võtta A.Z - Repei ei seletanud. Tunnistaja kohtus A.Z , võttis tema käest raha ning andis üle S.Repeile.

1-10-1333

12 Peale selle kohtus tunnistaja A.Z mitu korda Repei korteris ning ühel korral paluti teda aidata

A.Z

tema lastega. Palve täitmisel helistas N tundmatu meesterahvale ja ütles, et ta annab temale edasi dokumendid. Meesterahvas oli huvitatud dokumentide saamises.

Süüdistatav V.H ütluste kohaselt sai ta Tallinnas tuttavaks Repei ja Dobrodeteleviga

(Pohlebaeviga), nad pöördusid palvega osutada teenust. Repei ja Dobrodetelev seletasid, et meesterahvas ahistab abikaasat ja nad tahavad teda karistada. Meesterahva abikaasat näidati

V.H Narvas või Narva Jõesuus. Teenus seisnes selles, et V.H pidi esitlema end -

abikaasa armukesena, mis pidanuks esile kutsuma vaenu. Nad arvasid, et meesterahvas hakkab teda peksma, aga V.H ei tohi vastupanu osutada. Kohtumine meesterahvaga toimus

kohvikus, meesterahvas näitas temale fotot abikaasa ja lastega, seejärel midagi juhtus ning nad läksid välja. Väljas hakkas meesterahvas V.H materdama, V.H ei vastanud. Repei ja

Dobrodetelev viibisid lähedal. Kui meesterahvas hakkas V.H pead vastu asfalti taguma, astusid nad kõrvale ja viisid meesterahvast eemale. Pärast seda tõstsid nad V.H ülesse ja viisid autoga traumapunkti.

Süüdistatav Sergei Repei ütluste kohaselt sai juhuslikult tuttavaks Narva Jõesuus A

- Z . Repei

ütles, et ta ei ole kohalik inimene, kuid annab üürile oma tuttavale Narva Jõesuus korteri. -

Mõne aja pärast kohtusid nad Narva Jõesuus ning A palus anda temale korter üürile. Z - Z

rääkis, et abikaasa kasutab tema suhtes vägivalda, küsis, kas Repeil advokaat, kes aitab abikaasaga lahutada. Z ja Repei leppisid kokku, et Z xxx 2500 krooni üürib korteri aadressil pluss kommunaaltasud. Z lubas hiljem edastada Repei’le 5000 krooni. Repei ütles, et küsib nõu juristidelt, kuidas võib Z data. Z samuti palus helistada A ja esitleda end teise nimega. ai

Repei sõitis Tallinna, kus jutustas kõigest Dobrodetelevile. Kahekesi nad tulid Narva-

Jõesuusse, Repei helistas A kõne käigus üles Repei, et ta on Oleg Pärnust ja A „vana . A

tuttav“, et A aitas teda ammu. Repei teatas A , et abikaasa petab teda. A Z palus jälgida A

järgi, välja selgitada, kellega ta kohub, kellega „magab“. Oma jutust A teatas Repei Dobrodetelevile, kes ütles, et võib Z ’t aidata. Repei ütles A

telefonitsi, et tuleb A juurde meesterahvas nimega Dmitri, kellega A

arutab töö mahtu ja hinda. Dobrodetelev kohtus A , viimane edastas Dobrodetelevile mingi raha summa. Raha üleandmisest teatas A telefoni teel

Repeile. A tahtis saada video, fotosid, st Z pei sai teada, et petmise tõendeid. Re Dobrodetelev pildistas Repei ja Z . Repei ise ei saanud nii A intiimsuhteid ning näitas seda A kui ka Dobrodetelevilt raha. V.H sai juhuslikult teada A Z probleemidest ning tahtis teda aidata. Nad neljakesi –

Repei, Dobrodetelev, V.H, Z otsustasid, et Narva-Jõesuusse tuleb V.H, esitleb end kui Z

sõber, vaid mitte armuke. Repei helistas A ning teatas, kus kohas ja mis kell Z kohtub meesterahvaga. Mõne aja pärast sai Repei teada, et V.H-le on vaja meditsiinilist abi. V.H ütles, et temal läks raha kaduma ajal, kui A lõi teda. Dobrodetelev kinnitas ka, et A võttis

midagi V.H-lt ära. Hommikul palusid Repei’d V.H ja Dobrodetelev viia autoga politseisse. V.H läks politseisse, nad Dobrodeteleviga ootasid teda autos. Peale seda oli veel kohtumine

A

. Repei esitles end kui V.H sugulane, kohtumisel oli vajalik otsustada, kas A võttis V.H-lt raha ja mis summas. A Z N Z andis Repeile üle I kaudu 5000 krooni korteri üürimise eest. L andis Repeile üle 4000 krooni, millest 2100 andis ta A Z ja 1800 krooni A Z

võla katteks.

Süüdistatav Sergei Dobrodetelevi ütluste kohaselt palus A

Z mitu korda aidata lahendada situatsiooni tema abikaasaga J A ks emaga. Dobrodetelev otsustas ise , et noorem poeg jää

kohtuda A kida temaga. Z palvel ei esitanud ta end oma nimega vaid Dmitrina. A ja rää

vestluse käigus palus A koguda informatsiooni A Z suhtes, ta tahtis seksuaaliseloomuga fotosid. Dobrodetelev helistas A ja ütles, et töö eest on vaja ettemaks 12500 krooni, samuti

leppisid nad kokku, et kui Dobrodetelev esitab vajalikke fakte, siis maksab A veel 12500

1-10-1333

13

krooni. Dobrodelev esitas hiljem A fotosid (salvestis mobiiltelefonis) A Z ja A maksis Dobrodetelevile ülejäänud 12500 krooni. A ütles, et temal etmise tõendeid

on vaja abikaasa p

teises vormis, kuid Dobrodetelev vastas, et need on teised summad ning ei teinud enam midagi.

V.H otsustas ka aidata Z , ta tahtis kohtuda A ja öelda, et Z teda ei petnud. Dobrodetelev nägi, kuidas A peksis V.H ning tegi video

salvestise mobiiltelefonis. Hiljem,

vaadates salvestise, nägi Dobrodetelev, et A võttis midagi V.H-lt ära ning V.H kinnitas

seda. Dobrodetelev ei saanud raha A Z ega L Z , Dobrodetelev ei andnud lubadusi A ja L Z .

Kohus võttis KrMS § 286-1 alusel vastu kaitsja Igor Belugini poolt esitatud videosalvestis

ning vaatas selle läbi. Videosalvestisest on nähtu, et J peksis V.H ära. Peale A peksmist, võtab A midagi V.H pealt. Kohtute infosüsteemi järgi on J

A 02.02.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega tunnistatud süüdi KarS § 121 järgi, kohtuotsus on jõustunud 26.07.2011.a.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest,

liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse te gusvastasuse okoosseisu juurde, edasiselt õi ning süü tasandite kontrollimisele.

Kohus, i kõrvutades uuritu d tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et Sergei Repei ja Sergei Pohlebajevi teod nendele esitatud süüdistuses KarS § 209 järgi on tõendamist leidnud ning poolt toimepandu on õigesti kvalifit nende seeritud.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohus loeb kannatanute A Z , L Z , J A videosalvestist ja süüdistatav V.H ütlusi,

usaldusväärseteks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad kokku oma vahel ja täiendavad teine teist, andes kohtule kuritegude toimepanemise pilte tervikuna.

Kohtul puudub alus kahelda kannatanute . Kannatanud puutusid ütluste usaldusväärsuses

süüdistuses kirjeldatud ajal erineval määral kokku süüdistatavatega, mille tulemusena said

nende petmiste tegude ohvriteks. Kannatanute ja süüdistatavate vahel puuduvad niisugused

vaenulikud suhted, et saaks eeldada, et kannatanud võiksid laimata süüdistatavaid. Kohtu

hinnangul kannatanud andsid ütlusi selle kohta, mis toimus tegelikkuses. Peale selle

kanna teist ning kuriteo toimepanemise faktilised asjaolud tanute ütlused täiendavad teine

selguvad vaid kannatanute ütluste kogumisest. Kohtul on kujunenud siseveendumus, et kannatanute t ütlused saavad olla küllaldas eks ja usaldusväärseteks tõenditeks.

Süüdistatav V.H ütluste andmise käigus seletas, et paljusid asjaolusid ta ei mäleta

ning selgitas selle põhjust. Kohtul on kujunenud mulje, et V.H ei viinud kohut

tahtlikult eksimusse, vaid tegelikult mäletab sündmusi halvasti. Asjaolud, et V.H puudub kindel elukoht, ta ei tööta, pikaajaliselt elas erinevates kohtades, paljusid ei mäleta, ei

muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks. V.H ütlused langevad kokku A ja L Z

üt ütlustega. V.H tunnistas ennast süüdi täielikult ja kahetseb lustega ning J A toimepandud, tema ütlusi väärivad usaldust.

1-10-1333

14 Kohus loeb süüdistatavate Repei ja Dobrodetelevi ütlusi ebausaldusväärseteks, süüdistatavate ütlused ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavateks.

Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud

asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKK 3-1-1-74-05). Kohus ei lo eluliselt usutavamaid, sest ei ole usutav, et A Z , kes on e süüdistatav Repei ütlusi

xxx elanik, pöördub Sergei Repei poole, kes ei ole kohalik elanik, selleks, et lahendada

korteri üürimise küsimust. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et korteris aadressil xxx kuriteo toimepanemise ajal elasid erinevad isikud Sergei Repei, Sergei Dobrodetelev, V.H – , korteri külastas tihti tunnistaja I N , seega ei ole usutav, et A Z maksis 5000 krooni korteri üürimise eest, kus elavad mitmeid inimesi ning kus käivad temale tundmatud isikud.

Samuti ei ole usutav, et L Z andis üle raha oma tütrele vähetuttava Sergei Repei kaudu, sellepärast et „ei usaldanud oma tütart“. Süüdistatavate Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelevi ütlused ei ole loogilised, sest lubades A Z abi perekondlike probleemide lahendamises, tegutsesid nad vastupidi teatasid J A tema –

petmisest, lubades aidata ka A , koguda tema jaoks A Z laimavaid andmeid. Süüdistatavate Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelevi ütlused on kummutatud kannatanute ja

süüdistatav V.H ütlustega. Kohus leiab, et Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelevi ütlused õigustavad ning antud soovist vabaneda on enda kuriteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest.

Kohus, kohtuotsuse tegemisel rajaneb kannatanute A Z , L Z , J A , süüdistatav V.H ütlustele ning käesolevate tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et 2008.a septembri lõpus/oktoobri alguses sai Sergei Repei tuttavaks A Z . Astudes A Z lähedasse suhetesse, sai ta teada A Z rasketest perekondlikest suhetest. Sergei Repei mõtles välja skeemi, mille

tulemustes võiks saada varalise kasu nii A Z kui ka tema emalt L Z ja abikaasalt J A .

Sergei Repei viis alguses A Z eksimusse, luues ebaõige ettekujutuse faktiliste asjaolude

kohta, esitles end juristina, kellena ta tegelikkuses ei olnud, kes saab aidata rahulikult

lahutada J A ning siinjuures lapsed jäävad ema juurde. Sergei Repei teatas, et hakkab

koguma vajalikke dokumente ning juristide ja tõlgi jaoks on vaja maksta 5000 krooni.

Tegelikult Sergei Repei ei ole jurist, kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et mingeid

dokumente ta ei kogunenud ning lubatud abi ei osutanud. Kohus leiab, et algusest peale tegutses Sergei Repei varalise kasu saamise eesmärgil ning ei kavatsenud ta osutada abi A Z ,

sellele viitavad Sergei Repei eelmised ja järgnevad käitumisaktid. Sergei Repei on varem korduvalt karistatud kelmuse toimepanemise eest isik, millest tuleneb, et inimeste petmine on

tema elustiiliks. Kannatanu I E , kes ei ole teadlik Sergei Repei tegevusest A Z suhtes,

iseloomustas Repeid järgmisega „mina ei vajanud Repeile nagu naist. See on tema töö,

inimene elab lahutatud naise kulul, teeb paar fotot ja šantažeerib. Ta palus mitu korda vormistada enda nimele kortereid ja autot. Mina oli Repei jaoks hea variant lahutatud, oman – neljatoalist korterit ja sugulastest ainult tütar“. Peale A Z lubaduste andmist ei teinud Repei Z huvideks midagi, vaid vastupidi tegutses tema kahjuks. Kohus loeb tuvastatuks, et Sergei Repei sai A Z pettuse teel varalise kasu sularahana 5000 krooni ulatuses, kuid kohtu hinnangul ei ole kohtuistungil kogutud tõenditega tuvastatud, et A Z varalise kasu saamisel tegutses Repei koos Dobrodeteleviga. A Z ütluste kohaselt Sergei Repei pakkus temale juriidilist abi, tegi ettepaneku maksta abi eest, raha summas 5000 krooni

andis ta üle naisterahvale Sergei Repei palvel ning tema jaoks. Sergei Dobrodetelevi süü petmise teel varalise kasu saamises A Z

ei ole tõendatud ka teiste kogutud tõenditega.

Sergei Repei, saanud kätte 5000 krooni, jätkas oma tegevusi varalise kasu saamise A Z

eesmärgil, millega ühines ka Sergei Dobrodetelev. Sergei Dobrodetelev esitles end ka

1-10-1333

15 juristina, kellena ta tegelikkuses ei olnud. Sergei Dobrodetelev ja Sergei Repei kohtusid L Z ning veensid viimast, et võivad aidata tema tütart. L Z uskusid neid, tema ka tahtis, et J A jätaks tütart rahule. Repei ja Dobrodetelev seletasid, et selgitavad kõik välja, kannatanult on

vaja ainult raha, et maksta advokaatidele. L.Z e abi osutamise uskus neid ning tütrele edasis

eest maksis L.Z Repeile ja Dobrodetelevile 4300 krooni kolme korra eest. Repei ja Dobrodetelev said varalise kasu sularahana 4300 krooni ulatuses.

Kohus leiab, et L Z varalise kasu saamises on Repei ja Dobrodetelev kaastäideviijad. Nad

mõlemad viisid L Z eksimusse, esitledes end juristidena, lubasid abi osutamist, kuid

tegelikult ei kavatsenud mingit abi osutada, millele viitab järgnev Repei ja Dobrodetelevi

käitumine. L Z raha summas 4300 krooni kolmel korral üleandmisel viibisid Repei ja

Dobrodetelev kahekesi ning mõlemad seletasid, et raha läheb advokaadile ja dokumentide vormistamiseks. Repei ja Dobrodetelev

jätkasid oma tegevusi pettuse skeemi järgi, tegutsedes kooskõlastatult ja ühiselt, Repei helistas J A , kellele esitles end Olegi nimelise endise politseinikuna. Repei

teatas, et A juurde naisel on armuke ning lubas näidata fakte. Sama päeva õhtul tuli A

Dobrodetelev, kes sel eksimusse, gitas, et ta tuli peale „Olegi“ kõnet. Dobrodetelev viis A

tutvustades end Dmitrina, kes ni teel ja töötab detektiivina Scorpioni firmas. Repei telefo

Dobrodetelev isiklik A anda nendele kokku 27500 krooni, e vestluste käigus veensid J sel tades, et edastavad temale A Z petmise materjalid. Selleks, et A uskuks neid rohkem ja gi jätkaks raha andmist, näitas Dobrodetelev A ühel korral mobiiltelefonist videosalvestist

A Z

, varjates, et videosalvestises on A helistanud „Oleg“ ehk Repei, teisel korral näitas

Dobrodetelev mobiiltelefonis salvestist teise naisterahvaga, kuid A vahetamist. märkas ära Repei ja Dobrodetelev said varalise kasu sularahana 27500 krooni ulatuses.

Kuna J A nõudis lubaduste täitmist, aga Repei ja Dobrodetelev tahtsid A veel raha saada, otsustasid Repei ja Dobrodetelev näidata J väljamõeldud A A Z armuke, kelle rollis esines V.H. Siinjuures eeldasid Repei ja Pohlebajev, et A võib hakata V.H peksma, mis

ol skeemiga. Asjaolu, et A , on tuvastatud i ka hõlmatud nende petu hakkab V.H peksma

süüdistatav V.H ütlustega ning Dobrodetelevi poolt ega, mis tõendab, et a tehtud salvestis Dobrodetelev oli peksmise ajal video salvestamiseks valmis. Süüdistatavad Repei ja Dobrodetelev jätkasid varalise kasu saamiseks A petmist ka edasi, kui peale peksmist järgmisel päeval kohtusid A . Kohtumisel esitles Repei end V.H

sugulasena, kuid A keeldus raha edasisest andmisest.

Sergei Repeile ja Sergei Dobrodetelevile esitatud süüdistusest KarS § 209 järgi tuleneb, et nemad Z ja L Z , et A tegutsedes oma skeemi järgi raha saamise eesmärgil teavitasid A tahab A Z happeg da ja tsementi valada, hirmutada neid, et lihtsustada a üle vala eesmärgil

pettuse teel raha saamist. Kohtu hinnangul puuduvad Repei ja Dobrodetelevi käesolevas

tegevuses kelmuse koosseisu tunnused, kuna kohus ei tuvastanud edasiantud ähvarduste ja varalise

kasu saamise eesmärgi vahel põhjuslikku seost. Kannatanu L Z A Z ka varem. A Z i a ütluste kohaselt J ähvardas A ütluste kohaselt kuul s ta A ähvardusi Sergei Repei’lt, kuid ei saanud täpsustada, kas see oli enne või pärast raha

summas 5000 krooni üleandmist, samuti ta sai aru, et need sõnad olid öeldud selleks, et ta hakkas A halvasti arvama. Seega ülalnimetatud süüdistatavate tegevused ei olnud suunatud pettuse teel raha saamise lihtsustamisele ning ei olnud hõlmatud pettuse tahtlusega.

Kelmuse objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tag järjel teine inimene a sattub eksimusse.

1-10-1333

16

Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelev lõid kannatanutele (A Z , L Z ja J A ) ebaõige

ettekujutuse enda kohta ja teostatud tegevuste kohta. Süüdistatavad petsid kannatanuid, st

mõjutasid kannatanute arusaama, tekitades nendes väärkujutlust. Süüdistatavate petmise

tagajärjel sattusid kannatanud eksimusse, kannatanute ettekujutus erines tegelikest asjaoludest. Varakäsutuse näol on tegemist ühenduslüliga kahe tunnuse, eksimuse ja varalise kahju vahel.

Petetu ja seetõttu eksimusse sattunu tekitab eksimuse kaudu endale varalise kahju.

Varakäsutus tähendab faktilist või õigusliku sisuga tegu, mis viib petetu varalise seisu kahjustamisele. Kannatanud A ja L Z J A , olles sattunud eksimusse, sooritasid teod ja –

andsid raha tekitades iseendale varalise kahju. Kannatanud olid teadlikud süüdistatavatele nende gude

te varalist tähtsust omavast sisust.

Süüdistatavad, saanud kannatanutelt raha, said varalise kasu, st positiivse muudatuse oma varalises seisundis - rahalise seisu paranemise. Seega kohtu hinnangul 209 koosseis on Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelevi poolt KarS § objektiivsest küljest täidetud.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelev esitlesid ennast teadlikult teadlikult ebaõigesti ja andsid

kannatanutele lubadusi, milliseid ei kavatsenud . Kannatanute eksimusse viimise täita

eesmärgiks oli veenda kannatanuid anda raha saamaks enda jaoks varali kasu. Kohtu st

hinnangul panid Repei ja Dobrodetelev toime kelmuse otsese tahtlusega ning süüdlaste tegevus on jätkuv ja hõlmatud ühe tahtlusega.

Kelmuse kannatanute L Z ja J A suhtes panid Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelev toime

grupis. Kohus on veendunud, et Repei ja Dobrodetelev on kelmuse toimepanemisel

kaastäideviijad ohtupraktikas on täideviimise määratlemisel võetud nn . K kasutusele

funktsionaalne teovalitsemise teooria, mille kohaselt isikud tegutsevad ühiselt ja

kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu

realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis

realiseerub siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Seega on tähtis, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanust teo tervikuna. se lause läbi KarS § 21 lg 2 tei kohaselt on kaastäideviimine ka

see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. See tähendab, et kaastäideviija vastutab ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii nagu oleks ta selle ise toime pannud, kuid see saab toimuda vaid juhul, kui isikutele etteheidetav käitumine on

ühine ja kooskõlastatud. Seega ei pea iga kaastäideviija süüteokoosseisu kõik objektiivsed

tunnused ise realiseerima, vaid oluline on, et iga kaastäideviija süüteopanus oleks kausaalne süüteo toimepanemise suhtes ja nad tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel.

Nad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ning süütegu pannakase toime teadliku ja soovitud koostegutsemisena. (RK lahend nr 3-1-1-97-04) Teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva

teo. Küll aga on nõutav „ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine“ Jär likult võib süüteo kaastäideviija olla . e

teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja ehk

siis sellel korral valitsevad tegu mitu isikut omavahelise tööjaotusega. Teo valitsemine tähendabki teo objektiivses ja subjektiivses ühtsuses tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise oma kontrolli all hoidmist. Täideviija on toimuva keskne kuju, kes määrab, kuidas tegu toime panna. Täideviija on teo teostaja, osavõtjatest teo teostamine ehk teokstegemine otseselt ei sõltu.

1-10-1333

17

Ehk siis käeoleva kriminaalasja raames loeb kohus tuvastatuks, et Repei ja Dobrodetelev panid kelmuse L Z ja J A Z eksimusse, esitles suhtes toime ühiselt. Nad mõlemad viisid L

end juristidena, kes nad tegelikkuses ei olnud, lubasid osutada abi, kuid tegelikult ei

kavatsenud mingit abi osutada, millele viitab Repei ja Dobrodetelevi (ei järgnev käitumine

ko Z gunud vajalikke dokumente kohtusse pöördumiseks A laste ema juurde jätmiseks, ei kaasanud asjasse tõlke ega advokaate, vaid vastupidi – Repei ja Dobrodetelev tegutsesid A Z

kahjuks). L Z raha summas 4300 krooni kolmel korral üleandmisel viibisid Repei ja

Dobrodetelev kahekesi ning mõlemad sel tasid, et raha läheb advokaadile ja dokumentide gi vormistamise . le

Mõlemad süüdistatavad viis – ütles id J A eksimusse Sergei Repei helistas J A ning , et A juurde tuleb teine meesterahvas (Sergei Dobrodetelev). J A andis raha Sergei Dobrodetelevi kätte, kuid Repei helistas A jälle, et saada raha üleandmise kinnitus. Mõlemad süüdistatavad

lubasid A koguda ja esitada materjale A Z kohta Repei telefonitsi, Dobrodetelev isiklikel – kohtumisel. Seega mõlema süüdistatava teod on kooskõlastatud ja ühised, nad mõlemad said varalise kasu peale kannatanute eksimusse viimist.

Sergei Repei on varem kelmuste eest kohtulikult karistatud kolmel korral 22.05.1998.a : Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1, 1 1, 2 järg - i, 24.12.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1,2 § 17 lg 6 järgi, 13.09.2006.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja -

poolt KarS § 209 lg 2 p 1,2,3 järgi, karistused ei ole karistusregistrist kustutatud, seega kelmuse toimepanemisel esineb tema tegevuses korduvus.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatavate Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelevi tegevuses on olemas nii objektiivne kui ka subjektiivne kelmuse koosseis ehk siis subjektiivsest küljest on teod toime pandud otsese tahtlusega.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõime ega süüd välistavaid asjaolusid. tust

Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Sergei Repei ja Sergei

Dobrodetelev nendele inkrimineeritava kuriteo toimepanemises esitatud süüdi tunnistada süüdistuse mahus, välja arvatud märgitu

eelpool d kelmuse koosseisu puudumine : - Sergei Dobrodetelevi tegevuses kannatanu A Z suhtes; - A Z J A duste edasiandmises. süüdlaste tegevuses ähvar

V.H süüdistus KarS § 320 lg 1,2 järgi ning Serei Repei ja Sergei Dobrodetelevi süüdistus KarS § 22 lg 2 § 320 lg 2, § 320 lg 1 järgi. -

Süüdistatav V.H ütluste väljusid õue, a kohaselt peale J A kohtumist kohvikus nad kus J A hakkas teda peksma. V.H ei vastanud. Kui A hakkas süüdistatava pead vastu asfalti taguma, astusid juurde Repei ja Dobroderelev ja viisid A eemale, aga V.H tõstsid

ülesse ja viisid autoga traumapunkti peksujälgi fikseerima. Järgmisel päeval pöördus V.H

politseisse, kuhu teda viisid Pohlebajev ja Repei. Pohlebajev ja Repei olid politseisse pöördumise initsiaatoriteks, sest A ütlusi, keeldus neile raha andmast. V.H andis politseis

mis ei vastanud tegelikkusele, sh et A võttis temalt ära raha. V.H arvates ta andis valeütlusi, sest oli A peale vihane, sest temale ei meeldi, kui naistele tehakse liiga, samuti ta

oli Pohlebajevist ja Repeist sõltuvuses. Enne politseis ütluste andmist kirjutas V.H enda

„ütlusi“ üles et meelde jätta, mida politseis rääkida. „ütlustega“ paberile , Selle paberi andis V.H politsei l -29 p le 21.10.2008 ülekuulamise (prokuröri tl 26 7, tõlge lk 31).

1-10-1333

18 Kohus võttis KrMS § 286 1 lg 1, 296 lg 1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud 16.10.2008 -

V.H ülekuulamise protokoll (prokuröri toimiku lk 6 i -10) ning tutvus sellega.

Ülekuulamise protokoll on koostatud Ida Prefektuuri Narva politseiosakonnas, menetlustoimingu gus kell 10.15, 11.45 al lõpp . Protokolli kohaselt V.H andis ütlusi, et meesterahvas otsis läbi tema taskud, leidis raha 38000 krooni, mis olid valmis pandud A Z jaoks, ja võttis selle ära. Kui V.H meelemärkusele tuli, avastas, et kadunud oli tema rahakott koos rahaga summas 6000 krooni.

Kohus võttis KrMS § 286 1 lg 1, 296 lg 1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud 21.10.2008 -

V.H ül (prokuröri toimiku lk 26 ekuulamise protokolli koos lisaga -31) ning tutvus

sellega. Ülekuulamise protokoll on koostatud Ida Prefektuuri Narva politseiosakonnas, menetlustoimingu gus kell 17.00, 18.15. Protokolli p 7 kohaselt protokolli juurde on al lõpp

lisatud leht ütlustega, mille kirjutas V.H, et meelde jätta, mida politseis rääkida. Paber „ütlustega“ sisaldab teksti, mis on kirjutatud käsitsi mõlemal

pool lehte.

V.H ristküsitluse käigus näitas prokurör käsitsi

talle seda kirjutatud teksti, mille kohta V.H selgitas

, et tekst on kirjutatud tema enda käega, välja arvatud sõnad „vastu asfalti”, „kellaeg oli pärast sulgemist pärast kella 21”.

Süüdistatav Sergei Repei ütluste V.H rääkis a kohaselt peale peksmist mingisuguse raha kohta, et temal kadus raha, et A peksmise ajal võttis ära V.H rahakoti. Dobrodetelev kinnitas ka, et A faktis tuleb võttis midagi V.H-lt. V.H jäi arvamusele, et peksmise

pöörduda politseisse. Ta kirjutas enda jaoks „ütlused“ paberilehele üles, et unustada, mitte mida rääkida politseis, sest V.H olid peatraumad, samuti 15.10.2008 ta sai kehavigastusi.

Sergei Repei andis samuti politseis tunnistajana , kuid seda, mida sai ütlusi jutustas ümber kuulda ei an

V.H-lt, valeütlusi ta dnud ja V.H ei mõjutanud.

Süüdistatav Sergei Dobrodetelevi ütluste otsustas pöörduda a kohaselt V.H ise

politseisse peale peksmist, Dobrodetelev ei aidanud V.H koostada avaldust

politseisse. Kui ta ise andis ütlusi politseis, siis rääkis V.H sõnade järgi. Samuti ei mõjutanud Dodrodetelev A ütlusi. Z selleks, et ta annaks vale

Kohus võttis KrMS § 286 1 lg 1, 296 lg 1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud 21.10.2008 -

Sergei Repei ülekuulamise protokoll (prokuröri toimiku lk 32 i -38) ning tutvus sellega.

Ülekuulamise protokoll on koostatud Ida Prefektuuri Narva politseiosakonnas, menetlustoimingu algus p kell 18.30, lõp 20.40. Protokolli kohaselt Sergei Repei andis ütlusi,

et tema sõber (Dobrodetelev) teatas, et ta vaevu vaevu päästis V.H, kelle peksis läbi - raevunud A Raha , kes mitte ainult ei peksnud ta kõvasti läbi, vaid ähvardas ka maha tappa.

kohta sai öeldud V.H sõnade järgi, tema rääkis rahast, se tal läks peale peksmist raha st kaduma ja summaks V.H nimetas erinevad nii 6000 krooni ja 38000 krooni. –

Kohus võttis KrMS § 286 1 lg 1, 296 lg 1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud - 21.10.2008 Sergei Pohlevajevi (Dobrodetelevi) i -44) ning ülekuulamise protokoll (prokuröri toimiku lk 39 tutvus sellega okoll on koostatud Ida Prefektuuri Narva politseiosakonnas . Ülekuulamise prot , menetlustoimingu g p 21.30. al us kell 20.45, lõp Protokolli kohaselt Sergei Dobrodetelev nägi, et A peksab Valeri’t peaga vastu asfalti, kobab kätega jopet. V.H läks tõepoolest kaduma raha. ta ja otsis raha kohast, kus A peksis V.H rääkis raha kadumisest, seepärast sõitis A V.H.

1-10-1333

19 Kohus võttis KrMS § 286 alusel vastu prokuröri poolt esitatud -1 lg 1, 296 lg 1,3 20.10.2008 A Z protokolli (proku -21) ning tutvus sellega ülekuulamise röri toimiku lk 17 . Ülekuulamise protokoll on koostatud Ida Prefektuuri Narva politseiosakonnas, menetlustoimingu algus kell

15.30, 15.40. Protokoll sisaldab A Z

lõpp ütlusi.

Kohus võttis KrMS § 286-1 lg 1, 296 lg 1,3 alusel vastu kaitsja Igor Belugini poolt esitatud

menetluskulude (õigusabi osutamise eest) kinnitavad kviitungid, mille kohaselt Sergei Dobrodetelev tasus stavalt 319,59 eurot, 303 eurot ja 360 eurot. õigusabi osutamise eest va

Kohus võttis KrMS § 286 alusel vastu prokuröri poolt esitatud -1 lg 1, 296 lg 1,3 korteriomandi müügilepingu ja asjaõigus , mille kohaselt lepingud on sõlmitud lepingu koopiad 14.10.2008, lepingupoolteks on V.H, L P ja AS Hansapank.

Kohus võttis KrMS § 286-1 lg 1, 296 lg 1,3 alusel vastu kaitsja Igor Belugini poolt esitatud

makseko alduste koopiad, mille kohaselt 29.09.2008 L P maksis J V 110000 krooni, rr 08.10.2008 L P maksis -le Aires Liising 105893 krooni ja 8400 krooni, 08.10.2008 L P OÜ tegi sularaha sissemakse enda pangakontole.

Kohus loeb a süüdistatav V.H ütlusi ja avaldatud dokumentaalseid tõendeid

usaldusväärseteks tõenditeks ning peab tuvastatuks, et 16.10.2008.a kella 10.15 ajal Ida

Politseiprefektuuri Narva politseiosakonnas V.H , olles kriminaalasjas nr

08240104636 kuulatud

kannatanuna üle ja hoiatatud kriminaalvastutusest KarS § 320 järgi

tea tluse andmise eest, andis vale J. A dvalt vale ü ütlusi selle kohta, et hõivas V.H-lt sularaha summas 44000 krooni viimasele kehavigastuste tekitamise ajal.

Kohtu hinnangul ei oma lepingud tõenditena vastu võetud erinevad maksekorraldused ja käesolevas kriminaalasjas tõenda tähtsust mis , kuna kinnitavad erinevate tehingute sooritamist

ja raha ülekandmist, kuid ei tõenda V.H sõltuvust Repeilt ja Dobrodetevilt.

Süüdistatavate suhteid enne kuriteo toimepanemist võib tuvastada süüdistatava V.H

ütlustest, milliseid kohus loeb usaldusväärseteks. V.H ütlustest tuleneb, et ta sai Repei ja Dobrodeteleviga tuttavaks, kui nad tegid ettepaneku müüa V.H korteri, mille

eest oli V.H suur võlgnevus. Repei ja Dobrodetelev lubasid osta talle eluruumi, kui ta

nõustub nende plaaniga mängida A Z armukese rolli. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate

suhetes mingit V.H sõltuvust, V.H oli võimalus kaitsta oma õigusi seaduslikul

teel ning ta nõustus Repei ja Dobrodetelevi ettepanekuga nende lubaduste tõttu.

KarS § 320 objektiivne külg seisneb menetlustoimingule allutatud kannatanu või tunnistaja

poolt vale ütluse andmises. Koosseisu tunnuseks ei ole eelnev hoiatamine karistusest valeütluste andmise eest.

Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsade asjaolude moonutamises. Tõe moonutamise all

mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. Valeütluste

andmine loetakse lõpuleviiduks selle andmisega kohtus või tunnistaja või kannatanu poolt valeütlustele allakirjutamisega menetlustoimingu protokollis.

V.H

16.10.2008 ülekuulamise protokolliga kui dokumentaalse tõendiga ja tema enda

poolt kohtuistungil antud ta oli allutatud ütlustega on tuvastatud, et 16.10.2008

menetlustoimingule ehk kannatanu ülekuulamisele ning andis ütlusi, mis ei vastanud tegelikkusele. V.H m A oonutas tõe selles, et J hõivas V.H-lt sularaha summas

44000 krooni , kuid tegelikult J A raha ei peale V.H-le kehavigastuste tekitamist

1-10-1333

20

hõivanud. Kannatanu ülekuulamise protokolli pani V.H oma allkirja, millega viis kuriteo lõpuni.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlus kõigi selle objekti t ivsete asjaolude suhtes. Koosseis

on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega. V.H oli teadlik, et ta annab vale ütluse, sest ta teadis, ei hõivanud temalt raha et J A

summas 44000 krooni ning raha summas 44000 krooni V.H kehavigastuste tekitam

ise ajal üldse ei olnud. V.H pani teo toime otsese tahtlusega.

Kohtu hinnangul V.H 16.10.2008 kannatanu ülekuulamise protokollis esineb tõe na

moonutami vaid st ka teiste asjaolude kohta, kuid süüdistus V.H-le on esitatud

valeütlus e andmises raha hõivamise osas, seega ei kohus väljuda esitatud süüdistuse t saa piiridest. V.H süüdistatakse KarS § 320 lg 2 järgi valeütluste andmises, millega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine.

Tõendi kun lik loomine tähendab kriminaalasjas tähtsust omada võivate tegelike asjaolude st

või objektide moonutamist. Käesoleva paragrahvi tähenduses võib tõendi kuntslik loomine seisneda nt asitõendi fabritseerimises või dokumendi võltsimises.

V.H-le esitatud süüdistuses ei ole konkret seeritud, milles seisnes tõendi kun i stlik

loomine, kuid süüdistuse esimesest osast võib järeldada, et tõendi kunstliku loomise all

pe kus V.H esitles etakse silmas 15.10.2008 kohvikus kokkumängitud situatsiooni,

end A Z armukesena ning konfliktolukorras ei pidanuks vastupanu osutama, samuti J A poolt peksmine. V.H Kohtu hinnangul peab kunstliku tõendi loomise eesmärgiks olema vale ütluse kinnitamine, et

tõendada vale ütlus liku tõendiga. Kuid 15.10.2008 aset leidnud olukorras t t kunst oli

kokkumängitud situatsioon hõlmatud pettuse tahtlusega ning selle eesmärgiks oli J A

eksitusse viimi n kohtlemine J A poolt ei ole ne. Peale selle V.H kehali e väär

kokkumängitud situatsioon, sest tegemist oli kuriteoga, mille toimepanemise eest J A tunnistati süüdi.

Kohus leiab, et V.H tegevuses 2 kuriteo koosseis. puudub KarS § 320 lg ette nähtud

Kohus ei loe süüdistatavate Repei ja Dobrodetelevi ütlusi saldusväärseteks, kuid nende u kaitseversioon süüdistuses KarS § 22 lg 2 § 320 lg 2, § 320 lg 1 järgi - ei ole ka teiste kogutud tõenditega ümber lükatud. Süüdistatava V.H vastu oli toime pandud kurite

politseisse gu KarS § 121 järgi ning

pöördumisega kaitses ta oma õigusi. Otsus pöörduda politseisse ei ole antud juhul

kuriteole kallutamine. Süüdistatav V.H poolt antud ütlused vastasid te a 15.10.2008 gelikkusele

osaliselt ning selleks, et tuvastada Repei ja Dobrodetelevi poolt vale ütluse andmisele kallutamist, tuleb kindlaks teha, kas selles osas, nad mõjutasid V.H ütluste andmiseks just mis ei vastanud tegelikkusele.

Süüdistatav V.H ü ta mäletab a tlustest tuleneb, et kuriteo toimepanemise asjaolusid

halvasti, eksib ja ei suuda konkretiseerida kumbagi Repei ja Dobrodetelevi süüdistatava tegevust ja nende panust tema poolt toimepandud kuriteos. Kohtu arvates süüdistatava V.H ütlused ei saa olla küllaldaseks tõendiks Repei ja Dobrodetelevi süüdistuses kuriteole

kallutamises. V.H poolt enne ülekuulamist koostatud „avaldus” ei tõenda samuti Repei ja Dobrodetelevi süü V.H ütluste järgi on d kuriteo toimepanemises. suurem

osa tekstist koostatud tema poolt ja need teksti

osad, mis on V.H sõnul kirjutatud võõra käega, vastavad kohtu hinnangul tegelikkusele ning ei sisalda valeandmeid. Peale selle ei ole täpselt (peale V.H) tuvastatud, kes veel tegi avalduses juurdekirjutusi. Iseenesest omaenda

1-10-1333

21 ütluste kirjapanemine on antud juhul loogiline arvestades V.H halba mälu.

Seega nii

käesolev dokumentaalne tõend kui ka V.H ütlused ei kummuta süüdistatavate kaitseversiooni.

Sergei Dobrodetelev atakse ka it süüdist KarS § 320 järgi vale ütluse andmisele A Z kallutamises, kuid käesolevas kriminaalasjas süüdistus A. Z vale ütluse andmises esitatud ei

ole ning ei ole tuvastatud ka tema süü kuriteo toimepanemises. Ka teise jõustunud kohtuotsusega ei ole A Z tunnistatud. vale ütluse andmises süüdi Peale selle süüdistatakse

Sergei Dobrodetelevit selles, et t a koos Sergei Repei kallutas A Z

em ga vale ütluse andmisele, kuid Sergei Repeile t selles osas ei ole esitatud. süüdistus A Z kinnitas kohtuistungil, et andis 20.10.2008 Ida Prefektuuris tunnistajana ülekuulamisel vale ise teda kallutati ütlusi, kuid ei selgitanud, kas ta otsustas anda valeütlusi või valeütluste andmisele. Seega ei ole kogutud tõendei valeütluste d selle kohta, et Sergei Dobrodetelev kallutas A. Z andmisele.

Kohus leiab, et Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelevi tegevuses - puuduvad KarS § 22 § 320 lg 1, 2 järgi ette nähtud kuriteo koosseisu tunnused.

Kohus võttis tõendina vastu Sergei Repei ja Sergei Pohlebajevi (Dobrodetelevi) 21.10.2008 ülekuulamise protokollid.

Esitatud süüdistuse kohaselt an ütlus dsid Repei ja Dobrodetelev vale i selle kohta, et 15.10.2008 kella 22.00 paiku J A peksis V.H hotelli Yes (xxx) lähedal, otsis läbi V.H taskud ja varastas temalt sularaha.

Ülalpool leidis kohus, et süüdistatavate ütlused V.H peksmise osas

vastavad tegelikkusele ning ei sisalda valeandmeid.

Süüdistatavad Repei ja Dobrodetelev andsid ütlusi, et V.H raha varguse osas nad andsid ütlusi V.H sõnade järgi, samuti Dobrodetelev selgitas, et videosalvestises on näha, et peale peksmist võttis A midagi V.H-lt.

Kohus ei ole leiab, et süüdistatavate ütlused kummutatud teiste kogutud tõenditega, sh V.H ütlustega puuduvad KarS § 320 , ning Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelevi tegevuses lg 1 järgi ette nähtud kuriteo koosseisu tunnused.

Seega Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelev tuleb

- süüdistuses KarS § 320 lg 2 § 22 lg 2, KarS § 320 lg 1 järgi õigeks mõista.

Sergei Repei süüdistus KarS § 120, § 122 järgi.

Tunnistaja J K

E juures korteris. I E ja Repei ütluste kohaselt kohtus ta Sergei Repei’ga I

elasid koos ning neil olid pingelised suted – tunnistaja nägi E sinikat vasaku silma all, E

sõnade järgi nad Repei’ga kogu aeg riidlesid saanud lahendada mingeid küsimusi. ning ei Sinika kohta E

rääkis, et Repei lõi teda. Ühel päeval oli tunnistaja E juures koos tema tütrega ning E palvel kutsus tunnistaja E takso. Kuna E

nägi aknast Repei autot. E kartis Repei’d ja värises, ootas Koljušenkov takso ära ning saatis E taksoni, konkreetselt kuni töökohani Astri

Keskuses. Veel E tunnistajal tugevalt maja sissekäigus, kui nad tulid trepist alla, hoidis E käest kinni ning teda mitte käest lahti lasta. Repei tuli autost välja, võttis agressiivselt E palus

kinni ning ütles, et sõidame minuga, meil on vaja rääkida. Repei ähvardas, et klaarib E

asjad

ära aga ise läheb vangi. Tunnistaja ütles Repei’le, et türannilised meetodid ei ole kohased, ,

küsimused on vaja lahendada tsiviliseeritud moel. Astri Keskuses oli Repei nende juures, kõndis E järel. Kui nad tõusid eskalaatoril võttis Repei E kähe käega kaelast kinni ning ja K ,

1-10-1333

22 nad kaldusid natuke üle eskalaatori ääre. E hakkas vastu, aga Repei hoidis ta vägisi kaelast

kinni. Repei kasutas füüsilist jõudu E ei löönud, vaid surus E suhtes, ta . Tunnistaja arvates Repei s E suhtes

või midagi ohtlikku ette võtta. E või tema tüttar ka rääkis, et Repei ähvardas teda autos noaga, kaua aega ei lasknud ta lahti.

Tunnistaja V E kohaselt S ütluste ergei Repei’l olid suhted tema emaga. Alguses olid

normaalsed suhted id. , kuid hiljem nägi tunnistaja emal sinika Tuli välja, et Repei ähvardab teda, peksab. Kui ema tahtis lõpetada suhteid, siis Repei hakkas ta jälitama. Repei ähvardas

ema noaga autos, ühel korral oli ema sunnitud m perearsti poole, sest sinikaga ei pöördu a saanud ta tööl käia. Samuti tunnistaja nägi, et Repei ootas ema õues ning tunnistaja tuttav K

viis ema tööle, sest ema kartis üksi minna. Edasi teab tunnistaja ema sõnade järgi

, et Astri Keskuses võttis Repei ema üle eskalaatori ääre. l juustest kinni ja kallutas

Tunnistaja I N kohaselt viibis ta Repei autos koos tema ja I E . Repei oli tige ning ütluste

võttis välja noa, hakkas ähvardama. Noatea oli suuna

tud E poole. Repei võttis E kaelast kinni, kallutas järsku allapoole ja nuga oli justkui vastu selga, samuti Repei surus nuga vastu E . Tunnistaja oli hirmul. E tunnistajale, et nad kõri rääkis Repei’ga käisid Narva Jõesuus

- kalu söötmas, seal ta kasutas tema suhtes vägivalda, lõi teda rindu ja vastu neeru. Tunnistaja ise nägi E silma all hematoomi, E viibis haiguslehel. E Repeiga istusid autos, ütles, et nad ajasid juttu, E Repei p E

oli väidetavalt hüsteeria, idi teda väidetavalt rahustama ja lõi näkku.

Kohus võttis KrMS § 286 prokuröri poolt -1 lg 1, 296 lg 1 alusel vastu esitatud

menetluskulusid Sergei Pohlebajevile (Dobrodetelevile) eeluurimisel kinnitavad tõendid:

Vladimir Rogulski poolt osutatud õigusabi eest 420 krooni (prokuröri toimiku lk 197, 207,

208), kaitsjatele Vladimir Rogulskile ja Antonina Belõševale väljastatud kriminaaltoimiku

koopiate tegemise eest 144,55 krooni (prokuröri toimiku lk 196,198), V.H-le

eeluurimisel Antonina Belõševa poolt osutatud õigusabi eest 420 krooni (prokuröri toimiku lk

199-202), kaitsjatele Jekaterina Jevšinale ja Nikolai Rõžovile väljastatud kriminaaltoimiku

koopiate tegemise eest vastavalt 13.73 eurot ja 144.50 krooni (prokuröri toimiku lk 203),

Sergei Repeile eeluurimisel Nikolai Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest 1242.80 krooni

(prokuröri toimiku lk 204 kaitsjale Nikolai Rõžovile väljastatud kriminaaltoimiku -206),

koopiate tegemise eest 51.50 krooni (prokuröri toimiku lk 66), Sergei Repeile eeluurimisel Nikolai Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest 1159.20 krooni (prokuröri toimiku lk 67-69).

Kannatanu I E kohaselt 30.12.2008 tuli Repei talle ütluste vastu peale tööd, pakkus viia autoga koju, o d nad Joaoru rajooni. Autos oli veel I N otamatult sõitsi , kes andis häält, kui Repei surus noa vastu kannatanut. Repei, kes istus juhiistmel, kannatanut, kes istus ähvardas kõrval, ühe käega, teise käega surus Repei rääkis, Repei haaras teda jahinoa vastu kannatanut.

et inimest tappa ei maksa talle mitte midagi, ta on vanglas istunud, s.t autoriteetne. Repei ütles, et tapab seal ära epärast, et sinna tuli politsei. kannatanu , nad lahkusid sealt ainult sell

Kannatanu tajus Repei ähvardusi nagu reaalset ohtu – oli õhtu, inimtühi koht

, oli pime, valgustuseks ainult tänavalaternad võttis pärast tööd peale, tema . 05.01.2009 Repei kannatanu

poolt oli kõik positiivne. Kui jälle juttu ajama. Ta nad olid kodu juures, hakkas Repei blokeeris kõik uksed, ei saanud väljuda. rääkis, et lõikab põlve kannatanu Repei kannatanul katki. sest autos oli Repei pidevalt ähvardas. Kannatanu kartis Repei ähvarduste täideviimist, nuga. Kannatanu püüdis helistada tütrele, kuid lõi ootamatult

Repei ei lubanud ning parema käega Peale lööki minna tööle, sest kannatanu vasaku silma piirkonda. ei saanud kannatanu töötas perearsti juurde ja võt klientidega Astris. Tal tuli minna ta haigusleh 09.02.2009 nad t.

koos Repei’ga tulid Repei korterisse. Repei rääkis

, et ta helistab kohe ja tuleb keegi, kes

vägistab ja „rullib tünni sisse“ kannatanu , ning et ta ise seda tegema ei hakka, vaid palub

1-10-1333

23 kedagi. Repei rusikaga kannatanut rinna ja vasaku neeru piirkonda. lõi Rinna piirkonda lõi nii, et kannatanul võttis hingamise kinni. Siis lõi vastu neeru. Pärast seda on tekkinud tagajärgi, kannatanu sattus haiglasse, tehti operatsioonid. N . Sellest rääkis kannatanu oma tütrele ja I

08.02.2009 pidi kannatanu Astri Kaubanduskeskus . Repei helistas minema tööle esse hommikul, saatis SMS- Kannatan , et e, algul hellitavaid, siis ähvardustega. u vastas ühe korra

suhe on lõppenud, et tööle minema ja ei ole vaja rohkem helistada. Siis hakati ta peab helistama uksekella, fonolukku ja lauatelefonile. Kannatanu palus J K saata teda sissekäiguni,

kutsus takso. Õues Repei hüppas autost välja, haaras kätest, hakkas aut kannatanul osse tõukama. Lõpuks õnnestus kannatanul sõitis järele. suure vaevaga taksosse istuda. Repei neile

Astri fuajees kõndis ta kõrval, ähvardas pidevalt, et tapab ära Nad sõitsid kannatanu .

eskalaatoriga ülesse, juustest kinni, surus vastu käsipuid. seal haaras ta kannatanul Kannatanu tundis valu. sest seal seisis turvamees. Kannatanu tundis Üleval lasi lahti, füüsilist valu kõikide kehavigastuste tekitamisel ning kartis Repei ähvardusi. Repei rääkis kannatanule

, et tema

järele luuratakse. Ta nägi ka oma silmaga, et ta on aeglaselt sõitnud samal marsruudil, millel t - t a käis a sõitis aeglaselt ja vaatas. Mingid inimesed on käinud tema nimel kannatanu juures tööl kogu oma ilmega mõista, et . Mingid inimesed on helistanud tema nimel. Ta andis võib juhtuda nii nagu ta rääkis, et ta ei tahtnud kannatanut lihtsalt ehmatada. Kannatanu I E esitas tsiviilhagi summas 2000 eurot moraalse kahju tekitamise eest.

Kohus võttis KrMS § 286 rokuröri poolt tõendi -1 lg 1, 296 lg 1 alusel vastu p esitatud arsti (prokuröri toimiku lk 22), mille kohaselt I oli 06.01.2009 vastuvõtul perearsti N E G juures. Süüdistatav Sergei Repei ütluste kohaselt a viibis ta kannatanuga I E 30.12.2008 enda autos, kus oli ka I N selle enda . Ähvardusi ega vägivalda ta ei kasutanud, kuid nuga näitas, asetades

põlve peale. 05.01.200 ei väljendanud ä 8 Repei hvardusi E suhtes, kuid nuga oli autos, 09.01.2008 ka. ei ähvardanud E 05.01.2008 ta E lõi käega vastu nägu, käisid arsti juures, kuna E ütles, et sinikaga tööle ei

lähe. 09.01.2008 korteris aadressil xxx surus Repei E vastu voodit (rinna piirkonnas). käega

Veebruaris 2008 ta koos E eskalaatoriga Astri kaubanduskeskuses ning eskalaatoril sõitis haaras E

juustest kinni ja surus vastu käsipuid.

Kohus võttis KrMS § 286 prokuröri poolt -1 lg 1, 296 lg 1 alusel vastu esitatud

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koos lisaga ja kriminaalmenetluse uuendamise

määruse (prokuröri toimiku lk 58

-60, 61), mille kohaselt 05.06.2009 Viru

Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse Sergei Repei lõpetas KrMS § 202 alusel

süüdistuses KarS § 120, § 121 järgi avaliku menetlushuvi puudumise ja süü vähesuse tõttu ning pani Repeile kohustuseks maksta riigituludesse 6000 krooni kuue kuu jooksul hiljemalt

kuni 05.12.2009.a. Sergei Repei poolt kohustuse

uuendas 08.12.2009 täitmata jätmise tõttu

Viru Ringkonnaprokuratuur KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetluse Sergei Repei süüdistuses KarS § 120, § 121 järgi.

Kohus loeb kannatanu I E , tunnistajate J K , V E I N ja ütlusi, arstitõendit ja prokuratuuri määrusi usaldusväärseteks tõenditeks.

Kannatanu ja tunnistajate ei ole vastuolu vahel kokku ja ütlustes sid, tõendid langevad oma

täiendavad teineteist, andes kohtule kuritegude toimepanemise tervikpildi. Kannatanu st ütluse kinnitab ka arstitõend id .

Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistajate rsuses. ütluste usaldusvää

Kannatanu ei suhtle Sergei Repeiga alates 2008. aastast, temal on omaette elu. Kannatanu andis

Tunnistajad üksikasjalikke ütlusi, mis on kinnitatud tunnistajate ütluste ja arstitõendiga. J K ja V E puutusid 2008. aasta Sergei Repeiga kokku, kuid isiklikke suhteid nende l küll

1-10-1333

24 vahel ei olnud. seega leiab kohus, et Tunnistajal I N on head suhted nii Repei kui ka E , kannatanul ja tunnistajatel puudub alus süüdistatava laimamiseks.

Kohtul on kujunenud siseveendumus, et kannatanu ja tunnistajate ütlused saavad olla küllaldas eks ja usaldusväärse t teks tõenditeks.

Süüdistatava Repei poolt ristküsitluse käigus antud ütlustest tuleneb, et ta tunnistab ennast süüdi KarS § 121 järgi, st 05.01.2008, 09.01.2008 ja veebruaris 2008 vägivalla kasutamises I

E suhtes, kuid kohus ei loe Repei ütlusi süüdistuses KarS § 121 ja § 120 järgi

usaldusväärseks tõendiks. Repei kajastab enda ütlustes sündmusi oma kaitseversiooni järgi, kuid tema ütlused on vastuolus tunnistajate ja kannatanu ütlustega. Kohus tugineb kohtuotsuse tegemisel kannatanu I E , tunnistajate K , V E ja I N ütlustele

ning

, et 30.12.2008 kella arstitõendile. Käesolevate tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks 21.00 ajal Narvas Narva jõe ääres ranna lähedal pargitud sõiduauto

Joaoru Mercedes reg. nr

xxx salongis Sergei Repei surus autos oleva jahinoa vastu I E selga ja ähvardas sel moel

tervisekahjustuse tekitamisega. 05.01.2009 kella 19.00 paiku Narvas Rahu 38 maja juures

pargitud sõiduautos Repei ähvardas lõigata põlve autos oleva Mercedes reg. nr xxx I E

jahinoaga katki ehk tervisekahjustuse tekitamisega. 09.01.2009 päevasel ajal oma korteris

aadressil xxx I E tapmisega E alust karta ähvardas . Kõikidel juhtudel oli I ähvarduste täideviimist. 05.01.2009 kella 19.00 paiku Narvas Rahu 38 Mercedes reg. maja juures pargitud sõiduauto

nr xxx mitu korda I E tekitades talle salongis Sergei Repei lõi rusikaga näo piirkonda, füüsilist valu ja kehavigastusi. xxx 09.01.2009 päevasel ajal oma korteris aadressil lõi mitu

korda I E rusikaga rinnaku ja vasaku neeru piirkonda ilist valu. 08.02.2009 tekitades füüs kella 10.30 paiku Astri-Narva kaubanduskeskuses asukohaga Narva, Tallinna mnt. 41, olles

eskalaatoril, haaras I E juustest kinni ja surus vastu tekitades eskalaatori käsipuid kannatanule füüsilist valu.

Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese vaimne tervis ehk vaimne heaolu (RKKK 3-1-

1- -00). Antud kuriteoga tekitatakse kannatanus emotsionaalselt kurnav hirmutunne, 11

kuritegu on suunatud isiku tahtevabaduse vastu, sest hirm süüdlase ees võib sundida kannatanut oma ta

hte vastaselt käituma.

Koosseisutüübilt on ähvardamine spetsiifilise teokirjeldusega alternatiiv-aktiivne teodelikt. Objektiivset

koosseisu moodustav tegu, ähvardamine, on tulevase kahju tekitamise sõnaline

või konkludentne väljendamine, kusjuures kahju saabumine ähvardatavale sõltub ähvardaja otsesest või kaudsest mõjust.

Kohtuistungil on tuvastatud, et 30.12.2008 05.01.2009 enda autos ja Repei ähvardas kannatanut noaga tervisekahju tekitamisega, 30.12.2008 samas kohas surus jahinoa vastu E , 05.01.2 jahinoaga oli teadlik, et jahinuga on autos 008 ähvardas põlve katki lõigata ning E olemas. 09.02.2009 korteris aadressil xxx Repei ähvardas kannatanut tapmisega („rullib tünni sisse“), lõi samas kohas I E mitu korda rusikaga rinnaku ja vasaku neeru piirkonda. Kohtu

hinnangul on jahinoa kannatanu selja vastu asetamine ning reaalselt olemasoleva noaga ähvardamine on tervisekahju ähvardus ning tünni sisse rullimisega ähvardamine, millega stuse

kaasnes vägivalla kasuta ähvardus mine, on tapmise . RKKK 3-1-1-57-98 alusel on tapmisähvardusena käsitletav noa kõrile asetamine. isegi

Repei jättis kannatanule mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest, sest nad viibisid Repei

autos ja Repei ei andnud võimalust autost lahkuda, Repei tahtis saada E vastused oma

küsimustele ning jäi mulje, et vastuste saamata jäämise korral ta tekitab kehavigastusi. Ähvardamine oli suunatud I E hirmutunde tekitamisele.

Ähvardamine moodustab KarS § 120 järgi koosseisu siis, kui ähvarduse sisu ehk teadvustatav

kahju on sh tapmine või tervisekahjustuse tekitamine. Tapmise all tuleb mõista KarS § 113

1-10-1333

25

järgi koosseisule vastavat tegu, kusjuures tapmine peab olema selgelt väljendatud.

Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel

hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist.

Erinevalt tapmisest ei ole antud juhul vajalik, et süüdlane tekitavat tervisekahjustust täpselt

endale ette kujutaks. Piisab, kui ta väljendab kavatsusena tegu, mis võib tervisekahjustuse

põhjustada. Selliseid ähvardusi nagu läbipeksmine, lubadus kasutada relva või selleks

kohandatud eset tuleb alati lugeda ähvardamiseks tervisekahjustuse tekitamisega (Karistusseadustik

u kommenteeritud väljaanne).

Kohtu hinnangul Repei poolt väljendatud ähvardusest „tünni sisse rullimine“ on selgelt

järeldatav tapmise koosseisule vastav tegu ning noaga seotud ähvardustest on järeldatav tervisekahjustusi teod. põhjustada võivad

Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alus karta ähvarduste

täideviimist. Kohus leiab, et kohtuistungil on tuvastatud asjaolud, millel põhines kannatanu kartus: ähvardusega kaasnevad teod - jahinoa olemasolu ja demonstreerimine, kehavigastuse

põhjustamine; süüdlase isikuomadused varasem käitumine – ja Repei on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning on kandnud reaalset vangistust, millest oli kannatanu teadlik;

Repei püüdis jälitas ütlused: kontrollida kannatanu tegevusi, teda.

(E

Repei - ma nimel. Ta andis kogu

ehmatada ). Ähvarduste puhul ei ole tähtsust asjaolul, kas süüdlastel ka tegelikult oli ähvarduse täideviimise kavatsus ja võimalus, piisab, kuid kannatanu seda põhjendatult arvas.

Seega on kohtu hinnangul 120 objektiivne koosseis Sergei Repei poolt objektiivsest KarS § küljest täidetud.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust Süüteokoosseis on täidetud, kui isik . pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Sergei Repei ähvardas kannatanut

tahtlikult enda

isiklikel motiividel, et sundida E vastavalt. Repei oli teadlik, et käituda tema tahtele

kannatanu kartis teda ning tema ähvarduste täideviimist, ning see oligi tema eesmärgiks. Kannatanu e ada E . hirm andis Repeile võimalus mõjut käitumist ja tema otsustusi Kohtu hinnangul Repei pani toime otsese tahtlusega. ähvardamise

Sergei Repeile on esitatud süüdistus ka selles, et tema el ajal oma korteris 09.01.2009 päevas aadressil xxx I E ähvardas korteriprobleemide .

Kuna Sergei Repei tegevus on tapmisega ja ka selles ähvarduses kvalifitseeritud kui

tervisekahjustuse ne ning tekitamisega ähvardami ähvardamise koosseis (olulises osas vara ei ole kajastatud, ei saa kohus esitatud süüdistuse

piiridest väljuda ning jätab süüdistuses kirjeldatule korteriprobleemide

ähvardusele hinnangu andmata.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatava Sergei Repei tegevuses on olemas nii

objektiivne kui ka subjektiivne

ähvardamise koosseis ehk siis subjektiivsest küljest on teod toime pandud otsese tahtlusega.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõime ega süüd väli tust stavaid asjaolusid.

1-10-1333

26

Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele süüdi tunnistada Sergei

temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises esitatud

süüdistuse mahus, välja arvatud

eelpool d: koosseisu puudumine märgitu ähvardamise korteriprobleemide

ähvarduses.

KarS § 121 objektiivne koosseis sisaldab nelja tegu: tervise kahjustamine, löömine või

peksmine, valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Löömine on inimese keha järsk

ühekordne mehaaniline mõjutamine. järjestikku toimuv korduv löömine. Ei ole Peksmine on

oluline, mil viisil see toimus – rusikaga, lahtise käega, jalaga jne. Valu põhjustanud muu

kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Kehalise väärkohtlemise teoobjekt on teine inimene, kes tunneb peale lööki valu.

Kohus tuvastas, et 05.01.2009 Sergei Repei I E mitu süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas lõi korda . 09.01.2009 ajal ja kohas Sergei Repei rusikaga näo piirkonda süüdistuses kirjeldatud lõi lõi E järjest I E rusikaga rinnaku ja vasaku neeru piirkonda. Seega Repei

ja korduvalt, st peksis kannatanut. 08.02.2009 haaras I E juustest kinni süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas

ja surus . vastu eskalaatori käsipuid, seega põhjustas valu muu kehalise väärkohtlemisega Kõikidel juhtudel tundis I E valu.

Kohus leiab, et koosseis on Sergei Repei poolt KarS § 121 objektiivne objektiivsest küljest täidetud. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Sergei Repei on I E tahtlikult korduvalt ja kasutanud tema suhtes muud kehalist löönud väärkohtlemis põhjus t. Repei oli tead , et ta lik tab oma tegudega valu, ning soovis seda. Kohtu

hinnangul pani Sergei Repei

toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõime ega süüd välistavaid asjaolusid. tust Vaatamata

sell e, et kriminaalmenetlus Sergei Re el pei suhtes KarS § 120, § 121 järgi oli 05.06.2009

lõpetatud avaliku menetlushuvi puudumise ja süü vähesuse tõttu, ei täitnud Sergei Repei

temale pandud kohustusi ning 05.12.2009.a oli kriminaalmenetlus uuendatud.

Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginede süüdi s oma siseveendumusele Sergei Repei tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas.

III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas

Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri -

kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kriminaalmenetluse seadustik ei

sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel

kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast arvestades

kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esita vate nõuete ta

määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtu eeskätt TsMS § menetluse kord, -d 338 ja 363, arvestades seejuures kriminaalmenetluse erisusi.

Kriminaalmenetluse s - eadustiku rakendamise seaduse § 2 4 alusel võib kannatanu esitada

tsiviilhagi kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus kriminaalasjades, milles prokuratuur on tunnistatud kohtueelse menetluse lõpuleviiduks enne 2011. aasta 1. septembrit.

1-10-1333

27

Kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo

koosseisu tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõue aluse. Tuleb

eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Mitme süüdistatava korral tuleb eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu. Tsiviilhagi peab sisaldama

selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada

soovi korral kannatanu nõuetele oma vastuväiteid ja tõendeid. See omakorda eeldab

vältimatult seda, et süüdistatavale oleks tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel

milline tsiviilnõue tema vastu kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks. (RKKK 3-1-1-79-09).

Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese k tsiviilhagi tõendada. eh

Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagid: järgmised A Z ) (M esitas hagi summas 319.56 eurot, mis vastab summale, lle A Z , olles Sergei mi

Repei poolt eksimusse viidud, andis süüdlasele ning sai varalise kahju. A Z tsiviilhagi summa on tõendatud tema enda, kannatanu L ütlustega. Kohus loeb A Z ning tunnistaja I N

Z tsiviilhagi põhjendatuks ja rahuldab selle. Tsiviilhagi kuulub väljamõistmisele kahju teki nud isikult Sergei Repeilt. ta –

L Z esitas hagi summas 274.82 eurot, mis vastab summale, L Z , olles Sergei Repei ja mille Sergei Dobrodetelevi poolt eksimusse viidud, andis süüdlastele ning sai varalise kahju. L Z

tsiviilhagi Z summa on tõendatud tema enda ja kannatanu A ütlustega. Kohus loeb L Z tsiviilhagi põhjendatuks ja rahuldab selle. Tsiviilhagi kuulub väljamõistmisele kahju tekitanud isikutelt Sergei Repeilt ja Sergei Dobrodetelevilt. –

J A esitas tsiviilhagi summas 6961 eurot, mis koosneb 1961 euro , mis J A andis st

süüdlastele, ning 5000 eurost, mis on kuriteoga tekitatud moraalne kahju. Kohus loeb J A tsiviilhagi summas 1757.57 eurot ja rahuldab selle. J A , olles Sergei Repei ja põhjendatuks

Sergei Dobrodetelevi poolt eksimusse viidud, andis süüdlastele raha summas 1757.57 eurot

ning sai varalise kahju. A tsiviilhagi summa 1757.57 eurot osas tema enda on tõendatud ütlustega. Sergei Dobrodetelev võttis tsiviilhagi omaks osaliselt summas 799.75 eurot. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tsiviilhagi kuulub väljamõistmisele kahju tekita – nud isikutelt Sergei Repeilt ja Sergei Dobrodetelevilt. Tsiviilhagi summas 203,43 eurot (tsiviilhagi kohaselt 1800 krooni A andis Dobrodetelevile A

Z asukoha leidmise eest, 1000 krooni ja 400 krooni A andis Dobrodetelevile ja Repeile kütuse eest) kohus põhjendamatuks loeb , sest Sergei Repei ja Sergei Dobrodetelevi ei ole le le

ülalnimetatud tegevuses süüdistust esitatud, seega puudub põhjuslik seos Repei ja Dobrodetelevi pettuslike tegude ja A tekitatud kahju vahel.

A poolt on esitatud ka tsiviilhagi summas 5000 eurot moraalse kahju tekitamise eest.

Tsiviilhagi kohaselt moodustub moraalne kahju sellest, et sekkusid „süüdlased

ebaseaduslikult dlaste kuritegelike nende peresse, mille tagajärjel pere läks lahku. Süü tegevus tugevasse stressi

e tõttu sattus A ning sai moraalse kahju“.

Kohtu hinnangul J A tsiviilhagi mittevaralise kahju tekitamise eest ei ole kriminaalmenetluses tõendatud. Kuritegudega küll tekitatud on kannatanutele kahju, kuid käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et J A ja A Z vahel olid pingelised suhted juba enne

A. Z ja S. Repei kohtumist, nende pere oli lahutuse ning Repei ja Dobrodetelevi äärel pettuslik tegevus J A suhtes ei viinud tema pere lagunemiseni. muti J A provotseeris ise Sa

1-10-1333

28 oma käitumisega Repei ja Dobrodetelevi sekkumist A ja A. Z isiklikesse suhetesse, paludes süüdlas abikaasa käitumisest tel esitada temale uut infot .

Seega leiab kohus, et J A tsiviilhagi summas 203,43 eurot ja 5000 eurot tuleb jätta rahuldamata.

Kannatanu I E esitas tsiviilhagi summas 2000 eurot moraalse kahju tekitamise eest.

Mittevaralise kahju rahaline kompenseerimine tuleb kõne alla eelkõige seaduses ettenähtud juhtudel ja nendeks on: 1) kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine (VÕS § 134 lg 2);

2) vabaduse võtmine, au teotamine ja muude isikuõiguste rikkumine (VÕS § 134 lg 2);

3) isiku surma põhjustamine või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine, millega surmasaanu või kahjustatud isiku lähedasele kaasnevad erandlikud asjaolud (VÕS §

134 lg 3); 4) asja hävimine või kaotsiminek (eeldusel, et isikul on asja suhtes eriline huvi, VÕS § 134 lg 4); 5) lepingulise kohustuse rikkumine, kui kohustus oli suunatud mittevaralise

huvi järgimisele ning võlgnik sai aru (pidi aru saama), et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralist kahju (VÕS § 134 lg 1).

Tsiviilhagi avaldus (ka n-ö protokollilises vormis) peab sisaldama kannatanu selgelt väljendatud nõuet eht hagi eset. Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist. Tsiviilhagis peavad olema ära toodud vähemalt need hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, millel süüdistatava käitumisele karistusõigusliku

hinnangu andmise seisukohalt tähendust ei ole ja mis seega süüdistuse alusfaktide hulka ei kuulu, samuti tõendid, mis selliseid asjaolusid kinnitavad. I E avaldas kohtuistungil, et esitab tsiviilhagi summas 2000 ta eurot. Ristküsitluse käigus andis ütlusi, et saadud löögi talle tehti operatsioon 09.01.2009 Sergei Repeilt neeru piirkonda

pärast käitumise tõttu , samuti ta tundis Repei

valu ja hirmu. Kohus leiab, et I E le tsiviilhagi on põhjendatud, kuid tsiviilhagi summa tuvastamiseks ei o kohtule esitatud kõik vajalikke tõendeid (nt operatsiooni kohta) i ning kannatanu tsiviilhagi ei vasta eeltoodud nõuetele (pole märgitud, millest konkreetselt moodustub mittevaraline kahju).

Seega I E tsiviilhagi summas 2000 eurot tuleb jätta läbi vaatamata, selgitades kannatanule õigust esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras.

Kannatanu A Z tsiviilhagi kuulub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel eelnimetatud ulatuses Sergei Repeilt. rahuldamisele ja väljamõistmisele

Kannatanu L Z ja J A tsiviilhagid kuuluvad VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel

eelnimetatud ulatuses rahuldamisele ja väljamõistmisele Sergei Repeilt ja Sergei Dobrodetelevilt.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastasel

t kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd

ja leiab, et süüdistatava käitumisakt olid õigusvasta id sed. Peale selle arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel

1-10-1333

29

silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Kehtiv kohtupraktika väljendatu rõhutab, et karistuse na Riigikohtu senistes otsustes mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle

tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Sergei Dobrodetelevi karistus

KarS § 209 lg 2 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastast vangistust.

Sergei Dobrodetelev pani otsese tahtlusega toime grupilise varavastase kuriteo, mille

toimepanem petuskeem. Sergei Dobrodetelevi on iseks oli välja mõeldud tegude tagajärjel kaks isikut viidud eksimusse ning kaks isikut on saanud varalise kahju. Kuriteoga tekitatud kahjud ei ole kannatanutele hüvitatud, Sergei süüd tunnistanud. Dobrodetelev ei ole oma

Sergei Dobrodetelev on varem kriminaalkorras 4 korral erinevate kuritegude eest karistatud,

korduvalt karistatud väärtegude eest, osa määratud ra kusjuures hatrahvidest pole tasutud. Sergei Dobrodetelev pani kuriteo tingimisi enne toime kahe kuu möödumisel peale vanglast tähtaega Süüdistatav ei ole KarS § vabastamist. a Sergei Dobrodetelevi tegevuses -des 57, 58 sätestatud karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid.

KarS § 20 lg 2 näeb ainsa 9 karistusliigina ette vangistust. Sergei Dobrodetelev on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule erinevate süütegude eest

iseloomustavaks asjaoluks. Sergei Dobrodetelevile istmisel tuleb arvestada karistuse mõ eelkõige isiku süüd, karistust kergendava ning lähtudes te te ja raskendava asjaolude puudumist

õiguskorra kaitsmise huvi ja võimalus t mõjutada dest es Sergei Dobrodetelevit edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et rgei Dobrodetelev tuleb karistada Se reaalse vangistusega. Sergei Dobrodetelev pani toime uue kuriteo kahe kuu möödumisel peale

vanglast tingimisi enne vabastamist, mis annab kohtule selge kinnituse, et tähtaega

Dobrodetelev ei ole enda jaoks varem karistust teinud ning mõistetud est mingeid järeldusi

jätkas kuritegude toimepanemist. välistas Pannud uue kuriteo toime katseajal, Sergei Dobrodetelev tema suh

. tes KarS § 74 sätete kohaldamise võimaluse

Kohus arvestab karistuse mõistmisel aega, mis on möödunud kuritegude toimepanemise , st ning arvab, et kuriteo eest tuleb vangis ette karistuse mõista tus KarS § 209 lg 2 järgi nähtud alammääras, s.o 1 aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 18.01.2007.a , s.o 11 , kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra kuud 5 päeva vangistust ning mõista S. Dobrodetelevile liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 5 päeva vangistust.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Sergei Repei vanglasse

saabumise aeg ning sellest ajast kaotab kehtivuse Sergei Repei suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

Sergei Repei karistus

KarS § 20 lg 2 näeb karistusena ette ühe KarS § 120 rahalis 9 - kuni viieaastast vangistust, t karistust t vangistust, t karistust t või kuni üheaastas KarS § 121 rahalis või kuni kolmeaastas vangistust.

1-10-1333

30

Sergei Repei pani otsese tahtlusega toime grupilise varavastase kuriteo, mille toimepanem petuskeem. Sergei Repei tegude iseks oli välja mõeldud tagajärjel oli kolm isikut viidud eks usse ning kolm isikut on saanud varalise kahju. Kuriteoga tekitatud kahjud ei ole im kannatanutele hüvitatud süüd tunnistanud. , Sergei Repei ei ole oma

Sergei Repei pani kolmel korral otsese tahtlusega toime kehalise väärkohtlemise ning pani

sama kannatanu suhtes toime tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise. Kuritegude tagajärjel on kannatanule tekitatud valu ja kannatusi.

Sergei Repei on varem kriminaalkorras 3 korral kelmuse eest karistatud, korduvalt karistatud

väärtegude eest alates 28.05.2003 mitte ühte , kusjuure ei ole s gi rahatrahvi tasunud.

Süüdistatava Sergei Repei tegevuses ei ole KarS § des 57, 58 sätestatud karistust - raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid.

KarS § 20 lg 2 näeb ainsa . KarS § järgi on võimalik 9 karistusliigina ette vangistust 120, 121 mõista ka rahalist kohus ei pea seda võimalikuks. karistust, kuid Sergei Repei on korduvalt toime pannud süütegusid, väärtegude eest määratud rahatrahvid ei ole tasutud, kelmuste eest

on kandnud reaalset vangistust, tema suhtes on samuti kohaldatud karistusest vabastamist KarS § 74, Kõige kergema karistuse mõjutada 75 alusel. liigi kohaldamine ei suuda Repeid õiguskuulekalt käituma. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates

leiab kohus, et on põhjendatud ja õiglane karistada süüdistatavat toimepandu eest vangistusega. Kohus leiab, et ainult sel viisil saavutatakse karistuse eesmärk süüdlase suhtes

efektiivsemalt, tagatakse samas aktsepteeritakse ka õiguskorra huvid ning ühiskondlik arvamus õigus ng saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle. rikkuja suhtes ni

Samuti karistuse mõistmisel arvestab kohus aega, mis on möödunud kuritegude toimepanemise , st ning arvab, et KarS § 209 lg 2 järgi määrata sanktsiooni alammäärale tuleb lähedane vangistus ning KarS § 120, 121 sanktsioonide keskmise määra lähedane le le vastav vangistus.

Kohus leiab, et 0 KarS § 12 järgi tuleb mõista Sergei Repei 6 kuud vangistust, le KarS § 121 järgi KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi arS § 64 lg 1 10 kuud vangistust, 1 aasta 6 kuud vangistust. K

alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Sergei Repeile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Sergei KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks

Repei vanglasse saabumise aeg ning sellest ajast kaotab kehtivuse Sergei Repei suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu.

Vastaval -le 175 lg 1 p 4,5,9 antud kriminaalasjas on tekki t KrMS § nud järgmised menetluskulud

, mis kuuluvad väljamõistmisele Sergei Dobrodetelevilt: sundraha 435 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurim eurot ja 84 senti, isel osutatud õigusabi eest 26 kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 9 eurot ja 24 senti.

Vastaval -le 175 lg 1 p 4,5,9 antud kriminaalasjas on tekki t KrMS § nud järgmised menetluskulud, mis kuuluvad väljamõistmisele Sergei Repeilt: sundraha 435 eurot,

1-10-1333

31 kaitsja Nikolai Rõžovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 170 eurot ja 09 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 12 eurot ja 53 senti, kaitsja Nikolai Rõžovi poolt kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 1742 eurot ja 88 senti.

Vastavalt KrMS § antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised -le 175 lg 1 p 4,5,9 me : netluskulud, mis kuuluvad väljamõistmisele V.H-lt sundraha 435 eurot, kaitsja Antonina Belõševa poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 26 eurot ja 84 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 22 eurot ja 97 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 1001 eurot ja 04 senti.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315, 306.

(allkirjastatud digitaalselt)

Larissa Prokopenko Kohtunik