1-08-8648/202 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Ärakiri Kohtuasi nr 1-08-8648

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.01.2013, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-08-8648 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär

Tõlk Kai Rosar

Tatjana Šibajeva Prokurör Aita Ploom Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest tingimisi enne Juri Telling’i tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla

Süüdimõistetu JURI TELLING, isikukood XXX, EV kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 17.03.2011 13.07.2014 ja lõpp RESOLUTSIOON: Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. JURI TELLING

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Juri Telling’le prokurörile. ja

Asjaolud:

Viru Vangla esitas 12.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

Juri Telling’i vangistusest tingimi

si enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Juri Telling karistust Viru Maakohtu 30.12.2011 kohtuotsuse nr 1-08- 8648 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 7, § 121, § 266 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 s ti talle ätestatud süütegude toimepanemises. Karistuseks mõiste KarS §

64 lg 1 alusel 5 aastat vangistust . 68 lg 1 , mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel KarS §

2 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 8-l

korral, vanglakaristust kannab neljandat kujunenud korda. Kuritegude dünaamika on

narkokuritegude, vägivallakuritegude ning varguste näol. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsip Vabanemisel asuks linaarkaristust allumatuse ning süütamisvahendite valdamise eest. isik elama koos elukaaslase ning lapsega üürikorterisse. Isik on omandanud xxxx eriala, kuid ametlikult on xxxx, ta on elatunud ka kriminaalsest töötanud alla aasta. Isikule on määratud tulust. Tal on hulgaliselt tasumata hagisid. Kinnipeetaval on vabaduses toetavad lähedased,

kuid samas kuuluvad tema suhtlusringkonda kriminaalse mõtteviisiga isikud ja sõltlased. Korduv kriminaalkorras karistatavus viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile. Isikul on olnud

alkoholiprobleemid ning isikuvastase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Isikul on olnud probleeme ka narkosõltuvusega. Isiku enda sõnul ta alkoholi ega narkosõltuvuse vastast ravi

- ei vaja.

Vastavalt kinnipeetava iseloomusttusele eelistab kinnipeetav kiireid ja läbimõtlemata

lahendusi. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, varasem kriminaalhooldus lõppes negatiivselt: isik kontrollnõudeid ei järginud ja karistus pöörati täitmisele.

Vangla hinda - b tõenäosust uue kuriteo toimepanemise osas 74% le ning ei toeta kõrge riskiprotsendi tõttu kinnipeetava vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on isikut kriminaalhooldusele määratud kahel korral. Esimesel korral ei ilmunud hooldusalune ühelgi korral registreerimisele, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Teisel korral ei kohtunud kriminaalhooldusametnik isikuga kordagi, kuna isik viibib kinnipidamisasutuses.

Maakohtu istung: 13.12.2012 toimunud kohtuistungil is laps, kes on praegu selgitas süüdimõistetu, et tal sünd

xxxx-aastane. Tema naisel on praegu väga raske. Enne neid kuritegusid tal peret ei olnud. Kinnipeetav selgitas, et tahaks alustada uut elu. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla ei toetanud, kuna

materjalidest ei nähtu, et oleks mingid erandlikud asjaolud, mis tingiksid taotluse rahuldamise. Isik on 8-l korral kriminaalkorras karistatud, sellest 4 korda on olnud vanglas.

Ta ise tunnistab, et alkoholi mõjul muutub agressiivseks, aga alkoholist vabanemise programmis osaleda ei soovi. Kõrgeks hinnatakse uue kuriteo toimepanemise võimalust. Ka Viru vangla ei toeta vabastamist. Perekond oli tal olemas juba ajal, kui ta kuriteo toime pani või kui ta kriminaalhoolduse all oli. Tal on kanda karistust 13. juulini 2014.

Kohtumääruse põhjendused:

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud

mate Juri Telling ei kuulu vangistusest tingimisi enne rjalidega, leiab, et süüdimõistetu tähtaega vabastamisele elektroonilise järelevalve alla

.

3

Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud

õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006

määrusele nr 3 06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks -1-1-91-

vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Kohus märgib, et isikut on varem kaheksa korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib neljandat korda. Asjaolust, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, nähtub, et

kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist. Viru Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik ei ole varasematel kordadel suutnud katseaega edukalt läbida ning karistused on täitmisele pööratud. Seega ei ole isik suutnud vaatamata talle korduvalt antud võimalustele õiguskuulekalt käituda. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega ka tema suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamine ei ole piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele.

Kohus märgib, et ka vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist ning hindab tema poolt uue kuriteo toimepanemise t

õenäosust kõrgeks, s.o 74%. Kohus leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks eeltoodut arvestades ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Juri Telling’i osas selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus vangistuse kandmisest ei nõustu süüdimõistetu Juri Telling’i vabastamisega

enne tähtaega ühes elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Maakohus juhindus KrMS seadustiku KarS § 76 ning § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

(digitaalselt allkirjastatud)

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2013 RESOLUTSIOON

Juhindudes - 390 -st 1

Viru Maakohtu KrMS § st , § 337 lg 1 p ringkonnakohus määras: jätta

4. jaanuari 2013 Juri Tellingu määrus muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.

Kohtumäärus jõustus 22. veebruaril 2013. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Nooremreferent

Lea Herne