4-12-5914/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generated4-12-5914/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse kuupäev 03.01.2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär
Menetlusalune isik
E.S, isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht puudub
Väärtegu NPALS § 151 järgi Istungil osalenud isikud Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna esindaja Ivo Tamla
LÕPPOSA
Tunnistada süüdi E.S Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende
lähteainete seaduse § 151 järgi ja määrata talle karistusena arest 20 päeva.
Arest tuleb ära kanta hiljemalt 18.02.2013.a.
Välja mõista E.S-ilt ekspertiisitasu summas 70.- eurot. Ekspertiisitasu tuleb kanda
Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas 10220034796011 või Swedbankis 221023778606 viitenumbriga 2800049777.
Kohtuotsus on menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 03.01.2013.a. Harju Maakohtus.
Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.
Tuvastatud asjaolud
Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 1304022 oli E.S eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta.
Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 1304023 oli E.S eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta.
Oma tegevusega pani toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.
Väärteoasi nr.4-12-5914
2 2 Kohtu seisukoht
Menetlusalusele isikule saadetud kohtukutse sai ta isiklikult kätte. Kuna menetlusalune isik ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist, on alust vastavalt V™S § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta.
Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud tema enda ütlustega, joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktidega, menetlusaluse isiku enda seletusega ja teiste toimiku materjalidega.
Karistuse määramisel kohus arvestab, et E.S on varem korduvalt karistatud
väärteo korras, sh karistati teda samalaadse väärteo toimepanemise eest arestiga, kuid isik ei
teinud sellest vajalikke järeldusi, varem määratud rahatrahvid on tasumata, töökohta ega
sissetulekut tal ei ole, mistõttu on alust arvata, et rahatrahvi näol mõistetav karistus jäetakse täitmata ning ei mõjuta menetlusalust isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.
E.S-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades
karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke, ei pea kohus võimalikuks karistada isikut rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga.
Kohus juhindub V™S § 107 lg 1 p 1, § 109-111.
Julia Vernikova Kohtunik