4-12-4326/14 · Tallinna Ringkonnakohus

1 4-12-4326

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2012, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-4326 Kohtukoosseis eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Väärteoasi B.H väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18.10.2012 otsus Kaebuse esitaja

B.H (ik: 3

7410160255, viibib Tallinna Vanglas) RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18.10.2012 kohtuotsus B.H väärteoasjas nr 4-12-4326 jätta muutmata. 2. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule

kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna

patrullpolitseinik Krista-Maria Alas koostas 07.08.2012 väärteoprotokolli nr AB1323442 selle kohta, et B.H, viibides 07.08.2012 kell 00.54 Tallinnas Ahtri tn 6 juures, oli

eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik eelpoolkirjeldatud teoga NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Pidades vajalikuks karistada B.H arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 71 alusel Harju Maakohtule arutamiseks.

2 Maakohtu otsus

2. Harju Maakohus mõistis 18.10.2012 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-12-4326 B.H süüdi NPALS § 15 1 järgi ja karistas teda 15 päeva pikkuse arestiga. Kohtuotsuse

kohaselt kuulus arest täitmisele pööramisele viivitamatult peale B.H suhtes kriminaalasjas nr 1-12-7550 kohaldatud tõkendi muutmist või tühistamist või kriminaalasjas mõistetava võimaliku karistuse ärakandmist. Kohtuotsusega mõisteti B.H-lt välja riigieelarve tuludesse ekspertiisitasu 35 eurot. Kohus luges B.H poolt NPALS § 15 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise tõendatuks tunnistaja T. Vainu ütlustega, mille kohaselt oli ta 07.08.2012 patrullis, kell 00:54

pidasid nad Ahtri 6 juures kinni narkojoobe tunnustega isiku B.H, kes toimetati

jaoskonda; samuti joobeseisundi tuvastamise saatekirja/aktiga, millest nähtuvalt tuvastati ekspertiisi käigus, et B.H oli 07.08.2012 tarvitanud amfetamiini. Kohus märkis, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leidis,

et B.H pani NPALS § 15 1

järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, karistust

raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. B.H ei tööta, ta viibib kinnipidamiskohas ja kohtu arvates ei ole usutav, et ta on võimeline rahatrahvi tasuma. Isikut on eelnevalt väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata ja isik

on jätkanud narkootikumide tarvitamist. Eeltoodut arvestades pidas kohus vajalikuks menetlusalust isikut karistada 15 päeva pikkuse arestiga.

Apellatsioon

3. Harju Maakohtu 18.10.2012 kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik B.H , kes vaidlustab kohtuotsust temale mõistetud karistuse osas, leides, et karistus on

liiga range ega ole vastavuses tema süü suurusega. B.H palub tema karistust

kergendada, võttes arvesse seda, et ta viibib praegu eeluurimisel ja teda ootab reaalne vangistus. Samuti leidis B.H, et tema poolt narkootilise aine tarvitamise fakt ei ole

kinnitamist leidnud ning ta ei saa aru, kuidas sattus narkootiline aine tema verre. Kaebaja väitel oli ta ekspertiisi tegemise ajal tugevas alkoholijoobes ja päev varem suhtles ta tuttavate narkomaanidega ja jõi koos nendega, millest võivad jäljed narkootikumide kohta pärineda. Samuti teatas B.H ringkonnakohtule, et ei soovi osaleda oma kaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtu istungil.

4. apellatsiooni koopia Vastavalt V™S § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus B.H kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes.

Ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas leidis kohtuväline menetleja, et B.H

kaebus ei ole põhjendatud ning palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuväline

menetleja märkis, et kuna karistuse eesmärgiks on mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja B.H puhul ei ole eelnevad karistused oma eesmärki täitnud, siis on Harju Maakohtu 18.10.2012 otsusega B.H karistamine antud väärteo

eest 15 päeva pikkuse arestiga põhjendatud ja õiguspärane. Ühtlasi teatas kohtuväline

menetleja, et ei soovi ringkonnakohtus kohtuistungist osa võtta ja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu lahendab ringkonnakohus B.H kaebuse vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 kirjalikus menetluses.

3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et tema poolt narkootilise aine tarvitamise fakt ei ole kinnitamist leidnud. Käesolevas asjas on Harju Maakohus lugenud B.H poolt NPALS § 151

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise tõendatuks tunnistaja T. Vainu

ütlustega (tlk 2); samuti joobeseisundi tuvastamise saatekirja/aktiga, millest nähtuvalt tuvastati ekspertiisi tulemusena, et B.H oli 07.08.2012 tarvitanud amfetamiini (tlk 3).

Apellandi väidet, et ta ei tea, kuidas narkootiline aine tema organismi sattus, loeb ringkonnakohus paljasõnaliseks.

Põhjendatud on maakohtu seisukoht B.H-le aresti kohaldamise osas. Seejuures on

kohus õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi. Kohus on karistuse mõistmisel põhjendatult arvestanud asjaolu, et B.H viibib käesoleval ajal kinnipidamiskohas ja ei

tööta, mistõttu pidas kohus õigustatult mitteusutavaks, et B.H on võimeline

rahatrahvi tasuma. Samuti on kohus põhjendatult võtnud arvesse B.H varasemat karistatust väärtegude toimepanemise eest ja seda, et talle varem karistuseks kohaldatud

rahatrahvid on tasumata. See näitab, et varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole

mõjutanud B.H seadusekuulekalt käituma ega ole seega täitnud KarS § 56 lg-s 1

sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Ringkonnakohus leiab, et arvestades eeltoodut, on maakohus õigesti mõistnud B.H-le karistuseks 15 päeva pikkuse aresti.

Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus Harju Maakohtu otsusega B.H-le mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56

lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku

eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud Harju Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis toodu ei anna alust selle tühistamiseks.

6. Eelnevast lähtuvalt ja tuginedes V™S § 145 lg-le 1 ja § 147 lg 1 p-le 1 jätab

ringkonnakohus apelleeritud Harju Maakohtu 18.10.2012 otsuse väärteoasjas nr 4-12-4326 muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Ivi Kesküla Meelika Aava Malle Preimer