1-12-8376/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-12-8376

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. jaanuaril 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-8376 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid F.I (F.I) tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 03.01.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu F.I, isikukood: xxx, xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes K : arS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta F.I vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlust

atavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 06.12.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 03.10.2012 otsusega tunnistati F.I süüdi KarS § 121 järgi ning KarS § 65

lg 1, § 64 alusel mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Karistuse algus 06.06.2012 ja lõpp 06.03.2013. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.12.2012.

Kinnipidamisasutusest F.I kohta koostatud iseloomustusest n kinnipeetavat on ähtub, et

vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistus kehtiv. Vabaduses elas kinnipeetav koos emaga aadressil xxx. Vabanemise korral soovib elama asuda samale aadressile.

Ametlikult on kunagi töötanud . Vabaduses oli tal määratud töövõimetuspension. Isikul on xxx alkoholiprobleemid. Seoses alkoholi tarvitamisega kaotas tihti kontrolli oma tegevuse üle. Samas

alkoholi tarvitamisega on ta kaotanud töökohad ja samuti on halvenenud tema tervis.

Kinnipeetaval on pikaajaline kriminaalne taust. Kriminaalhoolduse nõudeid on rikkunud. Tuegevalt toetav sotsiaalset võrgustikku ei ole. Tema varasem kuritegelik

2(3)

käitumine viitab pidevale impulsiivsele ja läbimõtlematule käitumisele. Puuduvad kindlad

eesmärgid enda elu muutmiseks. Vangla ei toeta F.I ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt puudub kinnipeetaval kindel ja püsiv vabanemisjärgne elukoht. Isikul puudub vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik lähedaste näol. Lähedased on varasemalt

püüdnud kinnipeetavat aidata eluaseme ja töökohtade näol, kuid isik ei ole seaduskuulekale

eluviisile püsima jäänud. Pere on kaotanud usalduse F.I suhtes. Vabanedes tuleb

kinnipeetaval pöörduda kohaliku omavalitsuse poole seoses elukoha probleemiga. xxx on

võimalik ööbida vajadusel kodutute varjupaigas. Enne vangistust oli siikule määratud

töövõimetus 80%. Vabanedes tuleks koheselt pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole pensioni

vormistamise küsimuses, mis tagaks isikule legaalse sissetuleku igakuise pensioni näol. Kinnipeetavat on 14 korda kriminaalkorras karistatud, süüteod on nii varavastased kui ka avaliku

korra rikkumised koos vägivalla kasutamisega, isikuvastased kuriteod. F.I ei ole oma

senisestest karistustest järeldusi teinud. Varasemad tingimuslikud karistused on negatiivselt

lõppenud aristused on pööratud täitmisele, kuna isik ei ole täitnud kontrollnõudeid ja - k

lisakohustusi, sellest tulenevalt on kaheldav isiku motivatsioon täita ennetähtaegselt vabanedes kontrollnõudeid ja lisakohustusi.

F.I soovib enda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

Prokurör kirjalikult ei toeta F.I tingimisi enne vabastamist. tähtaegset Vabanemisjärgse

alalise elukoha puudumine F.I välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätetest

kontrollnõude täitmist ning taotluse tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise kohta rahuldamist.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arvamuse ja arvestades ära kuulanud süüdimõistetu

prokuröri kirjalik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega ku arvamust, leiab, et F.I

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.

KarS § 76 tähtaega lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele aja . le l ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on neliteist korda kriminaalkorras karistatud, korduvalt kandnud vanglakaristust.

Enamus F.I poolt toimepandud kuriteod on varavastased kuriteod (muuhulgas

röövimine), kuid on ka kahel korral toime pannud avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja viimasel korral

isikuvastase kuriteo, kehalise väärkohtlemise. Isik on olnud viiel korral kriminaalhoolduse all, kahel katseajal pani toime uue kuriteo, viimasel katseajal 2007 aastal, rikkus korduvalt temale pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, karistus

pöörati täitmisele. Viimase isikuvastase kuriteo, kehalise väärkohtlemise, pani toime karistust

kandes.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6- rras 47 19) on näha, et F.I on väärteoko korral karistatud sealjuures 14 korral väheväärtusliku asja varguse eest, 25 korral Alkoholiseaduse alusel. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja kriminaalhooldused F.I puhul ei ole täitnud eesmärki egude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda - hoiduda uute kurit

3(3) jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vang ha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused la koostatud iseloomustusest on nä

puuduvad. 08.10.2012 Kuid kinnipeetava isiklikust toimikust on näha, et F.I on distsiplinaarkorras karistatud serisse paigutamisega teise isiku suhtes vägivalla kasutamise eest kart 40 ööpäevaks.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse jooksul sotsiaalabiprogrammides osalenud ei ol e.

Isikul -kaart kehtivusega kuni 29.06.2016. on kehtiv isikuttõendav dokument ID

Vabanedes Kindla elukoha puudumisel on puudub kinnipeetaval kindel ja püsiv elukoht.

kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Vabaduses puudub kinnipeetaval lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal töökogemus, mis raskendab töö leidmist

ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne v kuritarvitas angistust ei töötanud, alkoholi, oli tegevuseta. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades F.I poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod ja

avaliku korra rasked rikkumised, vägivallaga, enamus neist toime pandud alkoholijoobes tema ),

käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( kuritegu, ühel katseajal kahel katseajal uus karistus pöörati täitmisele, kuna rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi), ja vangistuses

viibides (uus kuritegu karistust kandes, distsiplinaarkaristus teise kinnipeetava suhtes vägivalla

kasutamise eest), elusüüdimõistetu võimalusi vabaduses ( ja töökoha ning lähivõrgustiku

puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Isik oli juba viiel korral kriminaalhooldusele allutatud, kahel katseajal pani toime uued varavastased kuriteod, viimasel katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, karistus pöörati

täitmisele piisavalt mõju. . Seega kriminaalhooldus ei osuta F.I-le Oleks kergemeelne arvata, et varem 14 korral karistatud isik, kes on korduvalt vanglakaristust kandnud ja viiel korral käitumiskontrolli all viibinud alustab nüüd kriminaalhoo

daja kontrolli all uut seadusekuulekat elu.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Alkoholi tarvitamine (kuritegude toimepanemine alkoholijoobes, korduvad väärteokaristused

Alkoholiseaduse alusel) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli

talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu F.I

temale Viru Maakohtu 03.10.2012 kandmisest enne kohtuotsusega mõistetud vangistuse tähtaega vabastamata.

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu