4-12-2050/7 · 4-12-2050/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 4-12-2050

Otsuse kuupäev 31.12.2012

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuasi D.R’e väärteoasi Liiklusseaduse §-de 224 lg 2 ja 239 lg 1 p 1 järgi

Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo

Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 24.04.2012 otsus väärteoasjas nr: 2590,12,001569

Kaebuse esitaja menetlusalune isik D.R

Kaitsja Monica Meristo

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 31.12.2012, Rakvere kohtumaja

Kirjalik menetlus

Resolutsioon D.R’e kaebus rahuldada.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida

prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema

Margo Kuke 24.04.2012 otsus väärteoasjas nr: 2590,12,001569, millega määrati D.R ’ele (isikukood XXX, elukoht xxxx) KarS § 63 lõikest 1, § 63 lõikest 3 juhindudes Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses,

s.o 600 eurot ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, osaliselt karistuse määramise osas ja teha selles osas uus otsus.

Süüdi tunnistada D.R Liiklusseaduse §-de 224 lg 2 ja 239 lg 1 p 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades karistuseks mõista Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

2

KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi seitsme kuu jooksul selliselt, et mõistetud rahatrahvist tasuda alates 2013.a. jaanuarikuust igakuuliselt vähemalt 85,72 eurot kuni trahvi täieliku tasumiseni Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas

või arvele 221023778606 Swedbankis. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220125103199.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja

esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD 1. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Tauno Lempu koostas menetlusalusele isikule D.R-ile 26.03.2012 väärteoprotokolli AB 1291306-1569

selle kohta, et D.R 26.03.2012 kella 12.36 paiku Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Vilde tänaval maja 4 suunas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis,

kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg/l.

Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega DRÄGER ALCOTEST 7110 EST m ARBK – 0025, taatlustunnistus nr TTRC – 11/00069. Juhtis mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Sellega rikkus D.R LS § 69 lg 5; LS § 33 lg 3 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2; LS § 239 lg 1 järgi.

2. Menetlusalune isik D.R esitas väärteoprotokollile vastulause, mille kohaselt

ta tunnistas rikkumist ja kahetses juhtunut, väites, et oli eelmine päev tarvitanud alkoholi.

Karistuse määramisel palus ta lisakaristust mitte kohaldada, kuna ta elab maal, kaks last käivad linna kooli, ta ise on töökoha otsinguil ja juhtimisõiguseta on töö leidmine raskem. Rahatrahvi osas palus menetlusalune isik teha talle maksegraafik.

3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna

patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 24.04.2012 otsusega väärteoasjas nr:

2590,12,001569 määrati juhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 1, § 63 lõikest 3

menetlusalusele isikule D.R-ile Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel karistuseks

rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, sest D.R 26.03.2012 kell

12.36 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas E. Vilde tänaval juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0025, taatlemistunnistus nr TTRC-11/00069. Juhtis mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. D.R rikkus LS § 69 lg 5; LS § 33 lg 3 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 ja LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Kuna LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 224 lg 2 järgi. Kergendavateks asjaoludeks on otsuse kohaselt süü tunnistamine ja tehtu kahetsemine.

3

4. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 09.05.2012 kohtule kaebuse menetlusalune isik

D.R oma kaitsja kaudu. Kaebuse esitaja vaidlustab Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 24.04.2012.a. otsuse osaliselt karistuse määramise osas. D.R

palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja teha uus otsus, millega mitte kohaldada lisakaristust või vähendada selle pikkust. Selgituste kohaselt oli ta eelmisel päeval alkoholi tarvitanud ja ei osanud arvata, et järgmise

päeva lõunaks veel alkoholijoove on. Ta elab maal ja kaks last käivad linnas koolis.

Juhtimisõigus on ka vajalik seoses olemasolevate juhutöödega. Ta kahetseb väga, et ei kontrollinud enne rooli istumist oma seisundit.

5. Ida prefektuuri vastuskirja kohaselt on karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise

menetleja poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline

menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on

D.R-i süü. Süü suurust mõjutavaks asjaoluks sai teo objektiivsus (tegu ja tagajärg). Kohtueelse menetluse käigus on D.R menetlusaluse isikuna väitnud,

et 25.03.2012 viibis ta sõbra sünnipäeval, kus ta tarvitas kanget alkoholi kuni keskööni.

Seejärel magas ta järgmise päeva lõunani. 26.03.2012 kella 12.23 paiku asus ta juhtima kodust xxxx isiklikku xxxx reg nr xxxx. Turvavöö unustas ta kinnitamata ja seda kuni sõidu lõppemiseni. D.R väidab ka, et enne mootorsõiduki juhtima asumist tundis ta

kerget pohmelli, kuid arvas siiski, et on kaine. Seega pani ta aruteldava väärteo toime teadlikult ja vähemalt otsese tahtlusega. 29.05.2012 alustati uut väärteomenetlust LS § 224 lg 1 tunnustel selles, et 29.05.2012 kell 13.18 leidis Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Tõrma - Koeravere 1. km-l aset järgmine

sündmus, kus D.R juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,13 mg/l. Alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005394,

taatlemistunnistus TTRC-12/00035. Sellisest teguviisist nähtuvalt ei ole ta oma väärteo

ohtlikkusest ja võimalike tagajärgede kahjulikkusest aru saanud. Isik küll kahetseb ja

tunnistab süüd, aga kergendava asjaoluna seda arvestada ei saa, kuna D.R

jätkab mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes, pannes otsesesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elud. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes lisaks põhikaristusele kohaldada ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Väärteoasja nr: 2590,12,001569 on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu.

Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega. Kohtuväline menetleja

palus jätta Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke otsuse väärteoasjas nr: 2590,12,001569 muutmata ja kaebuse rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui

4

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kaebuse esitaja ja tema kaitsja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, samuti on sellega nõustunud kohtuväline menetleja. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 33 lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku poolt väärteo

toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tunnistaja ülekuulamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll. Tunnistaja Aare Soosalu ülekuulamise protokollist (tl 16) nähtub, et ta oli 26.03.2012 kella 12.30 paiku autopatrullis Rakvere linnas koos välijuhi Tauno Lempuga, kui märkasid Kastani pst-lt kesklinna suunas liikuvat xxxx kaubikut reg märgiga xxxx, mille juhil ei olnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Nad peatasid auto Vilde tn 4 maja ees. Kontrollimisel osutus juhiks D.R, kellel tuvastati joove. Väärteomaterjalide vormistamise käigus koostati menetlusalusele isikule sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 17), millega kõrvaldati D.R sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 26.03.2012 kella 13.36 kuni kaineks saamiseni.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 15) nähtub, et menetlusalune isik oli

25.03.2012.a. sõbra sünnipäeval, kus tarvitas südaööni kanget alkoholi. Sõiduautot asus ta juhtima 26.03.2012.a. kella 12.23 paiku. Enne juhtima hakkamist tundis ta kerget pohmelli, kuid arvas, et on kaine. Menetlusalune isik tunnistas, et unustas turvavöö kinnitada ja seda ei olnud kogu sõidu ajal peal. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt (tl 18) tuvastati 26.03.2012 D.R alkoholijoove 0,39 mg/l. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik D.R rikkus Liiklusseaduse §-s 69 lg 5 ja Liiklusseaduse §-s 33 lg 3 sätestatud nõudeid. Menetlusalune isik on toime pannud LS §- de 224 lg 2 ja 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohus on seisukohal, et antud

juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

5

9. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus märgib, et ühe teoga teoühtsuse mõttes ehk ideaalkogumiga on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt

vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna on õiguslikus mõttes ühe teoga

tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist sellise teoühtsusega KarS § 63 lg 1 mõttes. Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Seega tuleb karistus määrata KarS § 224 lg 2 alusel. Menetlusalusele isikule D.R-ile on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot, mis on ettenähtud

sanktsiooni keskmises määras ning kohtu hinnangul proportsionaalne menetlusaluse isiku rikkumisega.

10. Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses vaidlustanud talle määratud lisakaristuse,

s.o juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks, palub seda mitte kohaldada või vähendada selle pikkust. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku kaebus on põhjendatud ning kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele osaliselt karistuse määramise osas ja tuleb teha uus otsus.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS 224 lg 3 p 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis

sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni

kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Menetlusalusele isikule on LS § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. D.R-i karistusandmetest nähtub, et teda on 09.06.2006 Ida Politseiprefektuuri poolt väärteokorras karistatud rahatrahviga mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Enne

käesolevat tegu on menetlusalust isikut viimati liiklusalase väärteo toimepanemise eest karistatud 2008.a. Eraldi väärib märkimist, et pärast käesolevat tegu on menetlusalust isikut

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo 26.06.2012 otsusega väärteoasjas nr: 2402,12,000931

karistatud Liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi 29.05.2012 toimepandud väärteo eest

põhikaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Nimetatud väärteootsus jõustus 16.07.2012.

6

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna

patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 24.04.2012 otsuses väärteoasjas nr: 2590,12,001569 on märgitud, et oma rikkumisega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise ning et tegemist on rangelt karistatava rikkumisega. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisaks põhikaristusele lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule D.R-ile on karistuse määranud pädev

kohtuväline menetleja, kuid lisakaristuse määramine ei ole toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, sest kohtuväline menetleja ei ole otsuses täiel määral lähtunud KarS §-s

56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvestatakse karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga D.R-ile kohaldatud lisakaristuse osas, sest kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, et kas üldse ja kui siis millisel määral on karistuse määramisel arvestatud karistust kergendavate asjaoludega, millisteks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Samuti ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest, et lisakaristuse kohaldamist oleks

põhjendatud esitatud vastulausest ja D.R-i isikuandmetest lähtuvalt, s.o

eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. Lisakaristuse kohaldamine on kohtu või

kohtuvälise menetleja õigus mitte kohustus. Kohtu arvates mõjutab ka üksnes rahatrahv

põhikaristusena ettenähtud sanktsiooni keskmises määras menetlusalust isikut edaspidi liiklusalaseid väärtegusid mitte toime panema. Lisaks sellele tuleb kohtu arvates käesoleval

juhul arvestada ka asjaolu, et menetlusalust isikut on Ida prefektuuri korrakaitsebüroo

26.06.2012 otsusega väärteoasjas nr: 2402,12,000931 karistatud Liiklusseaduse § 224 lg 1

järgi 29.05.2012 toimepandud väärteo eest põhikaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Nimetatud väärteootsus jõustus 16.07.2012. Kohus märgib vastuseks

kohtuvälisele menetlejale seoses kohtule esitatud kirjaliku vastusega D.R-i kaebusele, et 26.03.2012 toimepandud rikkumist, mille osas tegi kohtuväline menetleja otsuse 24.04.2012 ei saa põhjendada 29.05.2012 toimepandud uue analoogse rikkumisega.

Arvestades seda, et kohtuväline menetleja oma otsuses võimaldas D.R rahatrahvi tasuda ositi hiljemalt 10.12.2012, võimaldab seda ka kohus uut otsust tehes. 11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 tühistab

kohus kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 24.04.2012 otsuse väärteoasjas nr: 2590,12,001569 osaliselt, s.o D.R-ile määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse, jättes lisakaristuse kohaldamata.

Kohtunik

(allkiri)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus

12. jaanuaril 2013. a.

Nooremreferent

Lea Herne