4-12-5716/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Väärteoasi nr 4-12-5716

K O H T U O T S U S

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Tiit Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.12.2012.a., Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-12-5716

Väärteoasi I.I

kaebus väärteoasjas nr 2590,12,005234

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna

patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk’e 26.10.2012 otsus väärteoasjas nr 2590,12,005234

Menetlusosalised ja

nende esindajad Kaebuse esitaja: I.I (ik: xxx; elukoht: xxxx)

Esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg (eposti aadress: epp.landberg@namm.ee) Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: I.I kaebus rahuldada.

Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk’e 26.10.2012 otsus väärteoasjas nr 2590,12,005234 ja menetlus nimetatud väärteoasjas lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.

2 Rahuldada menetlusaluse isiku I.I taotlus menetluskulude summas 300

eurot (sh käibemaks summas 50 eurot) hüvitamiseks. Mõista riigi eelarvest I.I kasuks 300 eurot menetluskulude katteks. Menetlusaluse isiku kasuks välja mõistetud menetluskulu kanda tema arveldusarvele nr xxxx xxxx. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord: Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud:

1. 27.09.2012 koostas patrullpolitseinik Meelis Kivirand I.I suhtes väärteoprotokolli nr AB 1296868-5234. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis I.I 27.09.2012 kella 12.10 paiku Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Uudeküla – Väike-Maarja mnt 1. kilomeetril suunaga Uudeküla poole mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h, sõites kiirusega 151 km/h +/-8 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Juhile kiirusemõõtja näit tutvustatud. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 3 järgi.

2. Politseija piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna

patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kukk’e 26.10.2012 otsusega väärteoasjas nr

2590,12,005234 karistati menetlusalust isikut I.I LS § 227 lg 3 alusel eriõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 3. 09.11.2012 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku I.I kaitsja kaebus

väärteoasjas nr 2590,12,005234 tehtud otsuse peale. Kaebuses palutakse väärteootsus

tühistada ja lõpetada väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega.

Kaebuse kohaselt ei ole kiiruse ületamine tõendatud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist ei ole võimalik aru saada, kes on tegelikult kiirust mõõtnud. Sõitva auto puhul ei ole ka võimalik GPS koordinaatidega määrata patrullsõiduki asukohta mõõtmise ajal nii, nagu käesoleval juhul tehtud on. Hilisemalt on muudetud ka nii kiirusmõõteseadme protokollis, kui ka väärteoprotokollis kiiruse mõõtmise asukohta, esialgu oli selleks Uudeküla-Väike-Maarja mnt. 22 km. Hiljem kutsuti kaebuse esitaja uuesti politseisse ja siis tehti parandus 1 km. Jääb

arusaamatuks, kuidas sai oluliselt peale kiiruse mõõtmist teha selliseid parandusi menetlusdokumentides. Seega ei ole võimalik tuvastada, kus tegelikult kiirust mõõdeti. Mõõteseadme kasutamise protokolli on korduvalt muudetud ning ei ole võimalik aru saada

sellest, kes tegelikult kiirust mõõtis. Kui kaebuse esitajale tutvustati kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, oli seal kirjas, et tunnistajana osaleb menetluses Meelis Kivirand. Isik, kes on ise väärteoasja menetlenud (tunnistaja Rauno Tõevälja ütlustest nähtub, et menetlust alustas Meelis Kivirand), ei saa ise menetluses tunnistajana osaleda. On põhjendatud arvata, et

pärast seda, kui Meelis Kivirand kuulas tunnistajana Rauno Tõevälja üle, sai Meelis

Kivirannale selgeks, et esinevad tõendid selle kohta, et ta ise oli kiirusmõõteseadme

3

kasutamise protokolli koostamise hetkeks ka asja juba menetlenud. Selleks, et kõrvaldada

väärteomenetluse rikkumist, asusid Meelis Kivirand ja Rauno Tõeväli tagantjärgi võltsima kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli selle kohta, kumb politseinikest kiirust tegelikkuses mõõtis. Jääb arusaamatuks, kuidas sai protokollis tehtud parandusi kinnitada Rauno Tõeväli,

kes siis just hilisemalt tehtud paranduste järgi protokolli ei koostanud. Mõõteseadme kasutamise protokoll ei tõenda kiiruseületamist ka seetõttu, et selles on märgitud, et sõiduk

kiirendas intensiivselt. Samas on märgitud, et seadme kasutamisel tekkinud Doppleri

helisignaal oli ühtlaselt madalduv. Kui sõiduk oleks tõesti intensiivselt kiirendanud, oleks füüsikaseadustega vastuolus, et mõõtmisel tekkiv Doppleri helisignaal oli madalduv. Seetõttu mõõtmisel kasutatud mõõteseade võis olla mõõtmise hetkel rikkis või välja lülitatud.

Lisaks on tunnistaja ülekuulamisel oluliselt rikutud menetlusnorme, mistõttu tuleb tunnistajana politseinik Rauno Tõevälja ülekuulamine jätta tõendite kogumist välja. Menetleja ja Rauno Tõevälja vahel ei toimunud ülekuulamist enne kaebuse esitajale väärteoprotokolli

tutvustamist. See tähendab, et väärteoprotokollis on kirjeldatud mingisugust teist tunnistaja ülekuulamise protokolli ning käesoleva väärteoasja toimikus sisalduv tunnistaja ülekuulamise

protokoll ei ole käesoleva väärteoasjas lubatav tõend. Seetõttu asub kaitsja käesolevas olukorras seisukohale, et väärteootsus on õigusvastane ning rikub kaebuse esitaja õiguseid.

Alternatiivselt palutakse kaebuses arvestada asjaoluga, et I.I oli kiiruse ületamise ajal hädaseisundis KarS § 29 mõttes.

Lisaks eeltoodule leiab kaebuse esitaja, et kohtuväilne menetleja ei ole motiveerinud määratud karistust. 4. 06.12.2012 saabus Viru Maakohtusse Politseija Piirivalveameti vastuskiri, mille kohaselt

kohtueelses menetluses on kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli muutnud menetluses

tunnistajana osalev patrullpolitseinik Rauno Tõevälja, muutes protokollis kolmel korral

menetleja ja tunnistaja kohad, muutes kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli

õigustühiseks. Seega on kohtuvälise menetleja poolt rikutud tõendite kogumise korda rikkudes seega oluliselt väärteomenetlusõigust ja menetlus tuleb lõpetada V™S § 29 lg1 p 1

alusel kuna teos puudub väärteokoosseis. Kuna antud väärteoasjas on ilmnenud absoluutne

menetlustakistus, oli kohtuväline menetleja nõus I.I kaebuse väärteoasjas

2590,12,005234 V™S § 29 lg 1 p 1 alusel rahuldama, kuna temale inkrimineeritud teos puudub väärteokoosseis. 5. 14.12.2012 esitas advokaat Epp Landberg kohtule taotluse menetluskulu summas 300 eurot hüvitamiseks ning palus lahendada väärteoasi kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused: 6. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kuivõrd nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja on avaldanud soovi

lahendada asi kirjalikus menetluses, kuulub käesolev väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses.

4 7. V™S § 132 p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel.

V™S § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on leidnud, et väärteomenetlus tuleks

lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt ei reguleeri väärteomenetluse seadustik, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja

esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu,

loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda V™S §-st 2, mis

näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata

õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja vastuskirjas kaebusele avaldanud, et menetlusaluse isiku I.I kaebus tuleb rahuldada, kuna kohtuvälise menetleja poolt on rikutud

tõendite kogumise korda rikkudes rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust ja menetlus tuleb lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puudub väärteokoosseis.

9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk’e

26.10.2012 otsus väärteoasjas nr 2590,12,005234 tuleb tühistada ja menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses I.I teos väärteo tunnuste puudumisega. 10. V™S § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–

6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Menetlusalune isik on 14.12.2012 esitanud kohtule taotluse menetluskulu summas 300 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulu seisneb kulutustes advokaadi abile. Kohus leiab, et nimetatud taotlus tuleb rahuldada ning menetluskulu summas 300 eurot jätta riigi kanda. Kohus juhindus otsuse tegemisel V™S § 120 lg 1, § 132 p 3, § 134 ja § 135.

Kohtunik

(allkiri)

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus

05. jaanuaril 2013. a.

№oremreferent

Lea Herne