1-11-4949/19 · 1-11-4949/19 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2012 Tartu, (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4949 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 14. novembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu G.K (G.K) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Viru Maakohtu 14. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu G.K kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere

Advokaadibüroo OÜ kaudu 57 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot 60 senti, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt G.K-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista G.K-lt

menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 57 eurot 60 senti riigituludesse.

4. G.K tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „G.K 1- 11-4949 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

- 2 - Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 14.11.2012 määrusega jäeti G.K temale Viru Maakohtu 19.04.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

G.K mõisteti süüdi Viru Maakohtu 19.04.2011 otsusega KarS § 275 järgi ning

karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 04.11.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 4 aasta 3 kuu ja 27 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. G.K karistusaja algus oli 04.11.2009 ja lõpp on 31.03.2014.

Viru Maakohtus registreeriti 16.10.2012 Viru Vangla taotlus G.K tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et G.K ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vangla poolt saadetud materjalidest nähtub, et G.K on vabaduses olemas kindel elukoht emale kuuluvas talus XXX. G.K plaanib vabanedes minna tööle XXX lihatööstusesse,

kuid garanteeritud töökoht puudub. Kuna G.K eeldatav majanduslik toimetulek

vabaduses on tema vabastamise oluliseks eelduseks, on antud juhul töökoha puudumine

üheks teguriks, mis välistab isiku vabastamise vangistusest enne tähtaega. Materjalidest

nähtub, et G.K ema on teda vanglas olles võimaluste piires materiaalselt toetanud, samuti abistas perekond teda siis, kui tal ei olnud sissetulekut. Materjalidest nähtub veel, et G.K on olnud suured probleemid alkoholi kuritarvitamisega ning vangla leiab, et seoses alkoholi tarvitamisega on uue kuriteo toimepanemise risk suur.

Maakohus sedastas, et G.K on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Eelmised kuriteod on vägivalla komponendiga, käesolevat karistust kannab võimuesindaja laimamise ja

solvamise eest. Seega kuritegude dünaamika on muutnud kergemaks. Maakohus leidis, et G.K soov vabaduses normaalset ja seadusekuulekat elu elada ei ole tõendatud, kuivõrd

tal on kokku 24 kehtivat distsiplinaarkaristust, viimane neist on määratud jaanuaris 2012.

G.K on ka eelnevalt olnud kriminaalhooldusnõuetele allutatud katseajal, kuid neid

nõudeid täitnud ei ole. Katseajal olles sooritas uued kuriteod, viimane kuritegu on toime pandud vanglas. Maakohtu seisukohta toetab ka vangla hinnang, mille kohaselt on järgneva kahe aasta jooksul

peale võimalikku vabanemist G.K poolt vägivaldse komponendiga uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 43%. Maakohtu hinnangul on tegemist väga kõrge riskiga.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuses palub G.K kaitsja tühistada maakohtu määruse ning vabastada G.K

tingimisi enne tähtaega vangistusest kohaldades tema suhtes katseaega 1 aasta ning kohustades teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

- 3 - Kaitsja on seisukohal, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud. Kaitsja leiab, et G.K ei

teki probleeme töö leidmisega. Ta on vanglas juba asunud oma elukorraldust muutma – omandanud puidupingitöölise eriala. Kaitsja arvab, et puidutööstuse erialal töö leidmine tema

kodukohas on võimalik. Samuti oli G.K nõus tegema abitöid lihatööstuses. G.K

ema on soetanud XXX talu, kuhu on kutsunud elama ka G.K. Viimasel on seega võimalik koos abikaasaga elama asuda kodutallu ja arendada seal majandustegevust. Seetõttu peaks tal vabanedes olema garanteeritud sissetulek äraelamiseks. G.K on lõpetanud alkoholi tarbimise, kuna on mõistnud, millised kahjulikud tagajärjed

sellise käitumisega võiksid kaasneda. Narkootikume ei ole ta tarvitanud, mistõttu on tal plaanis vabanedes ka mitte tarbida alkoholi. Sellise käitumisega on ta maandanud riski jätkata kuritegude toimepanemist.

G.K varasemad süüteod on tingitud asjaolust, et ta oli vanemate poolt toime pandud kuritegude tõttu närviline. Käesoleval ajal on mõlemad isikud vabanenud ja ärrituvus tühiste

asjade peale on G.K taandunud. Nimetatud asjaolu kinnitab distsiplinaarkaristuste lõppemine 2012 aasta jaanuaris. G.K on läbinud vanglas kolm sotsiaalprogrammi, mis aitavad kaasa tasakaalukusele ja realistlike eesmärkide püstitamisele ja saavutamisele. Kaitsja rõhutab, et G.K kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vägivallata kuritegude risk on 18%, mis on väga madal. Kohus on järeldanud, vägivallakomponendiga kuritegude toimepanemise tõenäosus G.K osas on 43%. Kaitsja leiab, et see on ilmselt ekslik, kuna vägivaldseid kuritegusid G.K toime pannud ei ole. Kaitsja leiab, et kõige määravamaks G.K edasise elu korraldamisel on püsiva elukoha

olemasolu ja leitav töökoht. Kaitsja on seisukohal, et kohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ja ei välista positiivsete asjaolude mõju G.K vabastamiseks enne tähtaega.

Kaitsja leiab, et G.K on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega

kohaldades tema suhtes käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja on kindel, et G.K on motiveeritud ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata G.K edaspidist tegevust ja käitumist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole G.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et G.K on olemas vabanedes elukoht, toetavad perekonnaliikmed ning töökoha leidmise võimalus. Samuti hindab kohtukolleegium sotsiaalprogrammide läbimist ning puidupingitöölise eriala omandamist. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu

üles seda, et G.K on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on teda 3 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab G.K esimest korda. G.K

on varasemalt karistatud omavolilise sissetungi, röövimise, varguse ning omastamise eest.

- 4 - Käesoleval hetkel kannab G.K karistust võimuesindaja laimamise ja solvamise eest, mis

on toime pandud vanglakaristuse kandmise ajal. Sellest järeldab ringkonnakohus, et G.K-le varasemalt mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud, kuna G.K on

isegi vangistust kandes pannud toime uue kuriteo ning seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et G.K suudab tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemisest hoiduda. Samuti peab ringkonnakohus oluliseks asjaolu, et G.K suhtes on varasemalt kohaldatud

katseaega ning kriminaalhooldust, kuid G.K ei täitnud talle määratud

kriminaalhooldusnõudeid ning pani katseajal toime uued kuriteod. Sellest järeldab

kohtukolleegium, et katseaeg ning kriminaalhooldaja järelevalve ei avalda G.K-le

soovitud mõju ning ei motiveeri teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma.

Ringkonnakohus on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et G.K tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine kriminaalhoolduse kohaldamisega on ennatlik.

Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks on

vangistatu õiguspärane käitumine. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on G.K 24 kehtivat distsiplinaarkaristust. Teda on muuhulgas distsiplinaarkorras karistatud

teise kinnipeetava ründamise, ebatsensuursete väljendite kasutamise, ametniku korralduse eiramise, keelatud esemete hoidmise, tööst keeldumise, vangla vara kahjustamise eest. Sellest

järeldab kohtukolleegium, et G.K iseloomustab allumatus kehtivale korrale ning talle mõistetud vanglakaristus ei ole seda muutnud. Kuna G.K ei ole isegi range järelevalve

tingimustes järginud kehtivaid norme, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et G.K suudab vabaduses elada seadusekuulekat elu.

Ringkonnakohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. G.K suhtes, keda on mitmeid

kordi karistatud kriminaalkorras ning kes on kuritegusid toime pannud nii katseajal kui ka vanglakaristuse kandmise ajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Selleks, et G.K tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes

on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et G.K tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on käesoleval hetkel ennatlik.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

G.K peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 57,60 eurot määruskaebuse koostamise eest.

Paavo Randma Mati Kartau Aarne Sarjas