1-08-13101/79

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-13101 (08240101373) Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 6. detsembri 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu L.N-i (L.N) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 6. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.N-i määruskaebus rahuldamata.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 06.12.2012 määrusega jäeti L.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

L.N tunnistati Viru Maakohtu 26.05.2009 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 8, 9 – § 25 lg 2 ja § 118 p 1 järgi ning karistati vangistusega 5 aastat. Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2009

otsusega tühistati osaliselt Viru Maakohtu 26.05.2009 otsus, tunnistati L.N süüdi KarS § 200 lg 2 p 5, 8, 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 5 aastat. KarS § 68 lg 1

alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta 1 kuu 9 päeva karistusaja hulka ning kandmisele alates 26.05.2009 kuulus 3 aastat 10 kuud ja 21 päeva vangistust. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 21.01.2010 määrusega.

Viru Maakohtu 21.10.2009 otsusega tunnistati L.N süüdi KarS § 257 järgi ning karistati vangistusega 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning L.N-i ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust. Viru Maakohtu 15.02.2010 määrusega liideti kahe eelnimetatud maakohtu otsusega mõistetud karistused ning KarS § 65 lg 1 ja § 64 kohaldamisega, lugedes L.N-ile Viru Maakohtu

21.10.2009 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust kaetuks Viru

Maakohtu 26.05.2009 otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2009 otsusega mõistetud karistusega 3 aastat 10 kuud 21 päeva vangistust ning mõisteti L.N-ile liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 21 päeva vangistust.

2

Karistusaja algus on 26.05.2009 ja lõpp 16.04.2013. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 18.11.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri kirjaliku seisukohaga ning uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leidis, et L.N tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohus märkis, et formaalne alus tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas, kuid puudub küllaldaselt materiaalseid aluseid. Formaalseks aluseks on asjaolu, et L.N on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2/3. Samas ei ole

L.N elukohta. Tal on võimalik elama asuda kirikuga seotud rehabilitatsioonikeskusesse. Tal ei ole ka töökohta ning seetõttu puudub tal sissetulekuallikas.

Kriminaalhoolduse toel elu- ja töökoha leidmine on vähetõenäoline lähedastest koosneva

võrgustiku puudumise tõttu. Küsitavaks võib muutuda kriminaalhooldusel kohustuslike KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine, sest käitumine karistuse kandmise ajal ja suhtumine ametnikesse on L.N-ist endast sõltuv negatiivne asjaolu.

Karistusaja pikkusest tulenevalt on varem sama küsimuse arutamisel antud L.N-ile

lootust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Vaatamata võimalustele on

L.N jätkanud vangistuse ajal mitteõiguskuulekat käitumist ja teda on olnud põhjust jätkuvalt distsiplinaarkorras karistada. Maakohus leidis, et eelkõige kuritegude asjaolud, L.N-i isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusel

laieneb L.N-i kohustuste ring. See asjaolu paneb ta ennetähtaegse vabastamise korral

raskemasse olukorda kui karistuse lõpuni kandmine. Karistusaja lõpuni kandmise järel on

L.N samasugused resotsialiseerumisvõimalused kui asja arutamise ajal. Temaga on

tehtud ettevalmistusi taasühiskonnastumiseks läbi kiriku ja koguduse. Vangistuse ajal need tegevused jätkuvad ja võimaldavad sujuvat vangistusest vabanemist karistusaja lõpus.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu L.N, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. L.N-i hinnangul ei võtnud maakohus arvesse, et tal on 5-aastasest vangistusest jäänud kanda veel vaid 4 kuud. Ta märgib, et tema tingimisi ennetähtaegne vabastamata jätmine ei

saa kuidagi mõjutada tema edaspidist käitumist paremuse suunas, sest karistuse lõpuni on

jäänud vaid 4 kuud. Ennetähtaegne vabastamine võimaldaks kohaldada L.N-ile käitumiskontrolli ja jälgida tema tegevust. Tema vabastamata jätmine ei ole otstarbekas ega

praktiline. Kontroll vabaduses oleks L.N-ile abiks. L.N on hakanud usklikuks

ning usk aitab tal vabaduses toime tulla. Tal on elukoht XXX ning võimalus saada tööd.

Samuti saab ta igakuiselt pensioni. Tema ennetähtaegse vabastamise korral on L.N nõus täitma kõiki sellega kaasnevaid kohustusi.

Määruskaebuse lisas lubab L.N end koheselt pärast vabanemist Töötukassas arvele

võtta. Samuti märgib L.N, et on kahel korral läbinud sõltuvusprobleeme käsitleva sotsiaalprogrammi, mis näitab, et ta on sõltuvusprobleemist teadlik ja soovib sellest vabaneda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

L.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal

põhjendatud. L.N on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral, sealhulgas

viiel korral reaalse vangistusega. Varasemalt on teda karistatud korduvalt varguste,

huligaansuse, kelmuse ning teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise või turustamise eest. Käesolevalt kannab ta vangistust raske tervisekahjustuse tekitamise, omavoli

ja röövimise eest. Seega on L.N-i kuritegude dünaamika muutunud raskemaks ning

lisandunud on vägivalla kasutamine. Lisaks reaalsetele vangistustele on L.N

karistatud ka tingimisi vangistustega, allutades ta katseaja kontrollnõuetele. Varasematele reaalsetele ja tingimisi karistustele vaatamata on L.N jätkanud kuritegelikku tegevust, mille põhjal kohus leiab, et mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Eeltoodu

taustal on kaheldav, et käesolev vangistus oleks olnud varasematest mõjusam ning kinnipeetav ei paneks vabanedes toime uusi kuritegusid.

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid L.N vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus võtab arvesse, et L.N pole isegi vanglas

range järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt, omades 20 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Sealhulgas on teda karistatud vanglateenistuse ametnike ähvardamise,

keelatud esemete omamise, vanglaametniku seadusliku korralduse eiramise ning vara

lõhkumise eest. Hinnates L.N-i käitumist karistuse kandmise ajal, ei tekkinud kohtul

veendumust, et karistus oleks oma eesmärgi täitnud ning suunanud L.N-i

seaduskuulekale teele. Vastupidi, L.N on jätkuvalt allumatu käitumisega, eirates

kehtestatud reegleid. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Paavo Randma Aarne Sarjas Mati Kartau