4-11-4813/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-11-4813

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Väärteoasja number

Väärteoasi

Istungil osalenud isikud

Tartu Maakohus

11.12.2011. a, Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1

Madis Kägu

Elen Heidok

4-11-4813 (2602,11,007229)

K.K. kaebus Lõuna Prefektuuri 24.11.2011. a

otsusele väärteoasjas 2602,11,007229

Kohtuvälise menetleja esindaja X

RESOLUTSIOON

Kaebuse esitaja K.K.

Elukoht: X;

isikukood: X; õppeasutus: X.

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

jätta muutmata Lõuna Prefektuuri 24.11.2011. a otsus väärteoasjas nr 2602,11,007229.

Jätta rahuldamata K.K. i kaebus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 alusel ja

materjalide eraldamiseks kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 320 lg 2 tunnustel.

Edasikaebamise kord

Edasikaebus EV Riigikohtule kassatsiooni korras Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

otsuse teatavaks saamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Tartu

Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates 20.12.2011.a Tartu

Maakohtu kantseleis.

Asjaolud

K.K. i karistati Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse vanempolitseiniku

Kaido Iste 24.11.2011.a otsusega väärteoasjas nr 2602,11,007229 liiklusseaduse § 221 lg 1

alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40.00 eurot.

Otsuse kohaselt K.K. juhtis 02.11.2011 kella 16:26 ajal mootorsõidukit X ja sõitis valgusfoori

keelava tule ajal. Väärteo toimepanemine on tõendatud tehnilise vahendi tõendina kasutamise

protokolli ja tunnistaja ütlustega. K.K. rikkus liiklusseaduse § 58 lg 3, pannes sellega toime

liiklusseaduse § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o mootorsõiduki-või trammijuhi poolt

ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal. Karistust kergendavad

ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik vastulauset esitanud ei ole.

K.K. esitas 13.12.2011.a kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtusse,

taotledes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 alusel ja materjalide eraldamist

kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 320 lg 2 tunnustel. Kaebaja seletuste kohaselt ei nähtu

temale väärteoasjaga tutvumiseks esitatud tõenditest mingit muud seost nimetatud

väärteootsusega kui tehnilise vahendi tõendina kasutamise protokolli kirjutatud väärteootsuse

number. Tehnilise vahendi tõendina kasutamise protokollist ei nähtu muud kui, et see on

väärteoprotokolli numbri alusel seostatud väärteoasjas tehtud otsusega, ei nähtu aga millise

konkreetse autoga on tegemist ning kirjas on ainult X. Kaebaja seletuste kohaselt ei nähtu

tõendina välja toodud tunnistaja ülekuulamisprotokollist, millise väärteoasjaga on nimetatud

tõendid seotud, millise konkreetse auto ja juhiga on tegemist. Kaebaja leiab, et tegemist on

tõendite kunstliku fabritseerimisega, sest X mudel ja reg. nr on jäetud lahtiseks, et neid hiljem

juurde kirjutada, kuna väidetavalt rikkumise hetkel ei osanud neid tunnistaja öelda. Kaebaja ei

mõista, et kui tunnistaja ei suuda näha auto numbrit, siis kuidas on võimalik näha ütlustes

nimetatud auto esirataste stoppjoone ületamist, mis veelkordselt tõendavad tõendite kunstlikku

loomist ja valeütluste andmist. K.K. väidab, et tegemist ei saa olla ühe inimese eksimusega,

kuna vastavalt seadusele loeb läbi ülekuulamisprotokolli ka menetleja ning seejärel annab

allkirja protokollile.

Kaebaja väidab, et tehnilise vahendi, s.o peegelkaameraga tehtud salvestis, mille koopiat

keelduti talle väljastamast, ei nähtu auto jõudmise hetke ristmikule seostatuna fooris põleva

tulega, s. o keelava või lubava tulega. Liiklusseaduse § 7 lg 1 sätestab fooritulede tähenduse

ning § 7 lg 1 p 3 sätestab kollase tulega liikumise keelu, kuid märgib seejuures, et peatumiseks

ettenähtud kohas tohib edasi liikuda juhul, kui seal peatumine ilma liiklust ohustamata on

võimatu. K.K. väidab end sellises olukorras olnuks. Ta nägi enda auto peeglist tagant poolt

kiiresti lähenevaid auto tulesid ning pidi pingelises tipptunni liikluses tegema kiires otsuse ning

leidis, et äkkpidurduse korral tekiks liiklusohtlik olukord kuni avariini välja. Fakt, et nimetatud

auto tema järel videosse ei jäänud, ei tähenda, et seda seal ei olnud. Kaebaja väitel on üldteada

tõde, et X peal toimub pidev ümberreastumine, et suhteliselt lühikesel lõigul jõuda vajalikku

sõiduritta. Eeltoodu alusel palub K.K. võtta kohtul seisukoht kriminaalmenetluse alustamises

seoses teadlikult valeütluste andmise või kunstlikult tõendite fabritseerimise osas võimalike

süüdiolevate isikute suhtes. Lisaks taotleb kaebaja tema suhtles väärteomenetluse lõpetamist

VTMS § 29 lg 1 järgi.

Lõuna Prefektuur esitas 14.05.2012.a väärteoasjas nr 4-11-4813 kirjaliku seisukoha, mille

kohaselt juhtis K.K. 02.11.2011.a kella 16:26 mootorsõidukit, sõitis ristmikule valgusfoori

keelava tule ajal. Antud teoga rikkus K.K. liiklusseaduse § 58 lg 3 nõudeid. Vanempolitseinik

X määras antud rikkumise eest K.K. karistuseks liiklusseaduse § 221 lg 1 alusel rahatrahvi 10

trahviühikut, s. o 40.00 eurot. Kohtuväline menetleja taotleb kohtuistungile kutsuda

tunnistajana X, X ning väärteoasja menetlenud X.

Kohtuistungil jäi K.K. esitatud kaebuse juurde, kaebaja taotles istungit salvestada. Kohus

jättis taotluse rahuldamata. K.K. rikkumist ei tunnista ja leidis, et tal ei ole seda

võimalik kuidagi tõendada. Väidab, et talle näidati ainult osa rikkumise salvestisest ning leiab,

et rikutud on menetlusnorme. K.K. väidab, et temale oleks pidanud olema esitatud video, kus

ta „punase tulega“ ristmikku ületas, sest tal on õigus kõigi tõenditega tutvuda. Lisaks väidab

kaebaja, et sellel ristmikul sõidab palju tumedaid X ehk sellel alusel ei saa rikkumist määrata.

K.K. väidab, et tõendid ei ole siduvad: tõendid ei seo seda konkreetset autot ja rikkumist.

Leiab, et on materiaal- ja menetlusnorme rikutud ja palub kaebuse rahuldada.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtus leiab, et antud väärtegu on toime pandud ja tõendatud

nii tunnistajate ütlustega kohtusaalis kui ka esitatud videosalvestisega. Kohtuvälise menetleja

esindaja leiab, et tunnistaja eelnevalt antud ütlused ei ole valed, võltsitud, ega esine valeütlusi.

Kohtuväline menetleja palub kaebuse jätta rahuldamata ja otsus muutmata.

Tunnistaja X kohtus antud ütluste kohaselt teostas tema liiklusjärelvalvet X läheduses, kui üks

universaalkerega auto sõitis ristmikule ja ülekuulamis-protokollis on kirjas, et vasakpööre tehti

keelava tule ajal, auto esirattad olid ületanud stoppjoone, kui põles punane tuli. X põhjendab

asjaolu, et protokolli olid jäänud X mudeli ja reg. nr järgi tühi koht, sest talle ei tulnud need

kohe meelde ning neil oli videotehnika autos ja nad filmisid. K.K. autot eristavaks tunnuseks

oli vahtraleht. X sõnul ei saanud mõni teine vahtralehega X samas suunas sõita, kus patrull

K.K. kinni pidas, sest teine patrull seisis kohe tee otsas, kuhu K.K. pööret tegi.

Tunnistaja X andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema teostas eelmise aasta novembrikuus

kombineeritud järelvalvet X, kus eesmärgiks oli ristmikul kontrollida, kes ületavad seda

keelava tulega. X koos paarimehega vormistasid Puiestee tänaval rikkumisi. Üks isikutest oli

K.K. , kes sõitis üle ristmiku keelava tulega.

Tunnistaja X andis kohtus ütlusi selle kohta, et teostas 02.11.2011.a varjatud liiklusjärelvalvet,

mis kontrollis sõiduki juhte foorist kinnipidamisest. Õhtu poole märkasid tumedat X, mis läks

mäest üles ja ületas stoppjoone keelava tulega. X andis sellest teisele patrullile teada. Sõiduki

eritunnuseks oli, et see oli tume, universaalkerega ja vahtraleht oli vist taha kleebitud.

Tunnistaja seletas, et on paika pandud, et kombineeritud järelevalve puhul see, kes auto kinni

peab, sel peab olema autoga silmside.

Kohtu seisukoht

Kohus, hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus

tuleb jätta muutmata ja K.K. kaebus rahuldamata.

K.K. le on kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistus selle eest, et ta rikkus

liiklusseaduse § 58 lg 3, millega pani toime liiklusseaduses § 221 lg 1 sätestatud väärteo.

Liiklusseaduse § 221 lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt foori keelava tule ajal

ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50

trahviühikut.

Väärteootsuse nr 2602,11,007229 kohaselt juhtis K.K. 02.11.2011.a kella 16:26 ajal

mootorsõidukit ja sõitis ristmikule valgusfoori keelava tule ajal. Tunnistajate X ja X ütlustega

on tõendatud, et tume universaalkerega X, millel oli vahtraleht, ületas stoppjoone, kui fooris

põles keelav tuli. Vastav episood on ka kohtus esitatud videosalvestisel rikkumise kohta. X

tunnistuse kohaselt peeti kinni selline auto, mis vastas patrulli esitatud kirjeldusele. Kaebuse

esitaja on arvamusel, et tõendeid tema suhtes on võltsitud ning isikud on andnud valeütlusi.

Kuna tunnistaja ülekuulamise protokolli ei ole märgitud tema juhitud X mudelit ja reg. nr, siis

ei saa olla kindel, et just tema ületas ristmiku keerava fooritulega.

Kohus leiab, et kaebaja väited mitmete X liikumisest X on paljasõnalised. Kaebaja esitatud

väiteid ei anna alust seada kahtluse alla ega välistada kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud

asjaolusid, videosalvestist ja tunnistajate antud ütlusi. Tunnistaja X ja X ütlused langevad

kokku X ütlustega. Seega puudub kohtul igasugune alus kahelda eelnimetatud tunnistajate

ütlustes. Rikkumise videosalvestisest on näha, kuidas universaalkerega X ületab stoppjoone

keelava fooritulega ning X taga ei ole ühtegi sõidukit, seega ohutult peatumine oli võimalik.

KarS § 56 lg 1 järgi on isiku süü karistamise alus. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et kohtus leidis tõendamist K.K. i poolt ristmikule

sõitmine valgusfooris keelava tule ajal. Tema vastutus tuleneb liiklusseaduse § 221 lg 1 sättest.

Kohus ei tuvastanud K.K. i tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Kohus ei tuvastanud VTMS § 29 lg 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ja

KarS § 320 lg 2 tunnuseid kriminaalmenetluse alustamiseks.

Liiklusseaduse § 221 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

Kohtuvälise menetleja otsusega karistati K.K. i rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.

0 summas 40.00 eurot. Seega karistati K.K. i sanktsiooni alammäära lähedase

trahvisummaga. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud

KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise alustega. Karistus on määratud arvestades õiguskorra

kaitsmise huvisid ja võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude

toimepanemisest.

Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg

1 alusel kaebuses esitatud põhjendustel puudub, kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Lõuna

Prefektuuri 24.11.2011. a otsus nr 2602,11,007229 muutmata.

Kohtunik