4-12-3790/20 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.detsember 2012.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-12-3790 Kohtunik Kristel Pedassaar Väärteoasi

R.H’ i Lääne kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna korrakaitsebüroo

Kuressaare konstaablijaoskonna välijuht Kalmet Valge kiirmenetluse otsusele 24.07.2012.a. , , väärteoasjas nr 2740 12 001949 Menelusalune isik, esindaja

Kohtuistungi toimumise aeg

(isikukood xxx,) Kaebuse esitaja R.H

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139, Kesklinna linnaosa,

Tallinna linn, Harju maakond) Lääne prefektuuri

korrakaitsebüroo Kuressaare politseijaoskonna Kuressaare

konstaablijaoskond (Lossi tn 7, Kuressaare linn, Saare maakond)

, välijuht Kalmet Valge

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.

kaebus Politsei-

Jätta rahuldamata R.H ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri

korrakaitsebüroo Kuressaare politseijaoskonna Kuressaare konstaablijaoskonna välijuht Kalmet Valge kiirmenetluse otsusele 24.07.2012.a. väärteoasjas nr 2740, 12, 001949 . ja väärteootsus muutmata

Edasikaebamise kord

Kassatsioonõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Otsuse peale võib kohtumenetluse pool vandeadvokaadist esindaja vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuvälis Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo e menetleja Politsei- ja Piirivalveameti

Kuressaare politseijaoskonna Kuressaare konstaablijaoskond 24. välijuht Kalmet Valge juuli 2012.a. kiirmenetluse otsusega Liiklusseaduse § 227 lg1 alusel rahatrahviga 20 EUR_i ja Liiklusseaduse § 242 lg1 alusel rahatrahviga 12 EUR-i, kokku trahv 32,00 eurot (tl.4,5 ja

väärteomaterjalid toimikus, tl Õigusrikkumiste toimepanemise ajak . 15). s on olnud

24.07.2012.a. kell 15:33 ja toimepanemise koht: J. Smuuli tn13, Kuressaare linn Saare

maakond. Teo kirjeldusena on otsuse märgitud järgmist: Juhtis mootorsõidukit

kiiruspiiranguga 30km/h mõjupiirkonnas kiirusega 46 +/ 3 km/h, ületades lubatud -

sõidukiirust mitte vähem kui 13 km/h. Juhil ei olnud paigaldatud autole nähtavale kohale esmase juhi tunnusmärki. Antud väärtegu on kvalifitseeritud järgmiselt:

1) - Lubatud sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h, rikutud õigusnorm Liiklusseaduse § 50 lg5 p3, väärteokvalifikatsioon Liiklusseaduse § 227 lg1 järgi

;

2) - Liiklusnõuete muu rikkumine, rikutud õigusnorm Liiklusseaduse § 106 lg3, väärteo kvalifikatsioon Liiklusseaduse § 242 lg1 järgi.

ESITATUD KAEBUS

JA TÄIENDAVAD SELGITUSED

2.

menetleja otsuse peale kaebuse soovides R.H esitas maakohtule kohtuvälise

vaidlustada temale määratud trahvi. Kaebuses märgitakse, et vastav olukord leidis aset

24.07.2012.a. Juhan Smuuli tänaval Kuressaare linnas, kus tema poolt juhitud auto (Audi 6 Avant, numbrimärgiga xxxxx ehe tänavalt ning keeras ) keeras J. Smuuli 12 maja eest R

paremale Tallinna tänava suuna (linnasisene kiiruspiirang 50 km/h). Patrull seisis Traktori

tänaval nurgal ning mõõtis kaebaja poolt juhitud sõiduki kiiruseks 43 km/h. Vastaval teel olevat olnud kiirusepiiranguks 30/h , millega ta algselt patrulliga ka nõustus. Seevastu tekkis siiski kahtlus, kuna enda arvates ei olnud vastavalt märgistust vastaval marsruudil. Hilisemal

kontrollil veendus ta enda õigsuses ning väidetavat 30 km/h piirangu liiklusmärki ei olnud

peale Rehe tänavalt paremale pööramisel, peale Kingu tänavalt pööramist ega ka Traktori

tänavalt, mistõttu juhil ei olnudki võimalik kiirusepiirangus veenduda. Siiski vastassuunast tulles olid m va poolt tulles). Vastavat olukorda kontrollis ta ärgid olemas (seega Tallinna täna tund peale trahvi saamist ning samuti jäädvustas selle kaameraga. Samas tunnistab kaebaja, et

trahvi teine pool oli tõesti tema süü läbi toimepandud, kuna ei olnud eelnevalt paigaldanud piisavalt nähtavale kohale esmase juhi tunnusmärki. Kuna autol olid klaasid tumendatud, siis jäi vastav märk märkamata ning kaebuse esitaja tunnistab siin oma lohakust. Kokkuvõtlikult palub kaebuse esitaja kergemat karistust. Temal puuduvad eelnevalt igasugused kokkupuuted

politseiga ning karistusregistris ei ole rikkumisi. Esimese korra kohta lohakuse pärast

trahvimine ei ole õigustatud. Vajadusel on ta nõus tõendama omapoolseid väiteid

pildimaterjalidega (tl2). 26.11.2012.a. on R.H andnud täiendavaid selgitusi oma kaebusele ja lisanud koopia Kuressaare linnaosast, kus väidetav õigusrikkumine toimepandi ja

fotod teelõigust pildistatuna temale süüks arvatud õigusrikkumisele järgneval päeval (tl.41- 48). Kokkuvõttes leiab kaebuse esitaja, et tema süü kiiruse ületamises puudub, kuid tunnistab oma viga algaja juhi tunnusmärkide puudumise osas, kuna eelmisel päeval sõites oli vastav märk tagaklaasil. Teab, et sõitu alustades peaks ta kontrollima vastavate märkide olemasolu, kuid leiab, et õigustatud oleks olnud suuline hoiatus esmase rikkumise puhul.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SELGITUS JA SEISUKOHT

24.07.2012.a. oli väärteo kiirmenetluse otsuse koostanud juhtivkonstaabel Kalmet Valge valves koos konstaabel Ahto Aulikuga patrullis. Patrullides Kuressaare linnas Tallinna tänaval

tuli nende juurde meeskodanik, kes teatas, et Smuuli tänaval on värskelt pinnatud ja lahtine

killustik teel. Tema poolt juhitud sõidukile oli suurel kiirusel vastu sõitnud tumedat värvi

sõiduauto, mille rataste alt olid lahtised killustiku kivid tabanud tema sõiduki külge ja esiklaasi. Teataja palus kiiruse mõõtmist Smuuli tänaval. Sõid kiiruse mõõtmiseks valisid nad u sobivaks kohaks Traktori ja Metsa tänava vahelise lõigus, kus kehtis kiirusepiirang 30 km/h.

Ajutine kiirusepiirangu märk 30 km/h oli paigaldatud koheselt Vallimaa 12 maja juurde (peale ülekäigurada), Tehnika tn ja Smuuli tn ristmikul. Kella 15.33 ajal sõitis mööda Smuuli tänavat suunaga Tallinna tänava poole sõiduauto Audi 6 reg.nr xxx, mille kiiruseks tablool oli

(kiirusmõõtur Stalker MDR nr AS008397) 46 km/h (viga-3), seega 43 km/h. Nad peatasid

sõiduki ja selle juhiks osutus R.H ik. xxx, eluk. Mustjala vallas Võhmal.

Dokumentide kontrollimisel osutus, et sõidukil puuduvad ees ja taga esmase juhi

tunnusmärgid. Protokolli koostamisel tutvus isik oma õiguste ja kohustustega ja nõustus kohapeal tehtud kiirmenetluse otsusega, mille kohta andis ka vastavad allkirjad ja omapoolse selgituse, et ta ei näinud seda ajutist kiirusepiirangu märki. Kuna isikul oli üheaegselt kaks

õigusrikkumist korraga, siis koostas ta süüdlasele kohapeal kiirmenetluse otsuse nr

10220112787353, millega juht ka nõustus. Kuna isik väidab hiljem, et tema poolt juhitud

sõiduauto AUDI-Aja tuli majade vahelt mööda Rehe tänavat ei saa kohtuvälise menetleja

esindaja selles kindel olla, kuna sõiduk liikus otse ja ühtlase kiirusega. Pealegi oli politsei

peatuskoha ja Rehe tänava vaheline ala 220 250 meetrit ja sellist ühtlast kiirust ei ole -

võimalik saavutada nii lühikesel maaalal. Juht oleks pidanud aru saama, et sõidutee on

värskelt pinnatud ja lahtise killustikuga kaetud. Kiirmenetluse otsuse koostas ta selle alusel, et

isik ei pannud kiiruspiirangu märki tähele, mida ta ka ise tunnistas ja kirjalikult kirjutas menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis. Selle ajutise märgi olemasolule viitas visuaalsel vaatlusel ka konstaabel Ahto Aulik (tl.13,38).

MAAKOHTU SEISUKOHT

VTMS § 55 alusel võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud sama seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata;

3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

Kaebuse esitaja poolt lisatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et VTMS § s 55 lg1 sätestatud -

eeldused kiirmenetluseks on täidetud. Kaebuse esitaja on oma allkirjaga otsusel kinnitanud

VTMS § 3 sätestatud kohustuste täitmist menetleja poolt. Otsuse ärakiri on -s 55 lg2 p1-

kaebuse esitajale antud allkirja vastu 24.07.2012.a. (tl.5). Kiirmenetlusega nõustumist on kaebuse esitaja kinnitanud ka ütluste andmisel kohtuvälisele menetlejale.

Tulenevalt VTMS § 4 peab kohus otsuse tegemisel lahendama küsimused, kas 133 p-dest 2-

leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on pannud toime menetlusalune isik ning kas see on õigesti kvalifitseeritud.

LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et

vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega peab iga liikleja, kellel on ülalmärgitud kohustused,

olema õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Kaevatavas väärteootsuses on R.H-le määratud karistus Liiklusseaduse § 50 lg5 p3 ja Liiklusseaduse § 106 lg3 sätestatu rikkumise eest. Liiklusseaduse § 50 lg5

p3 kohaselt juht ei

tohi sõita kiiremini Liiklusseaduse § 106 lg3 liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

kohaselt autol, mida

juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Liiklusseaduse § 227 lg1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis Liiklusseaduse –karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. § 242 lg1

kohaselt mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub - käesoleva seaduse § –203, § –207, § des 209, 211 ja 212, § – 19, § -des 201 -des 205 - -des 214 2 -

des 221 -des 226

–224 või § –241 sätestatud väärteokoosseis –

karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. R.H-le on vastavalt väärteo otsusele

Liiklusseaduse § 227 lg1 alusel määratud rahatrahv 5 trahviühikut ehk 20 eurot ja

Liiklusseaduse § 242 lg1 alusel määratud rahatrahv 3 trahviühikut ehk 12 eurot. Karistuse määramisel on vastutust kergendava asjaoluna arvestatud süü puhtsüdamlikku kahetsust (tl.5, väärteomaterjalide lk nr1). Raskendavaid asjaolusid ei ole esinenud. Väärteo otsuse kohase 24. Juulil 2012.a. kella 15.33 ajal mootorsõidukit lt juhtis R.H Audi A6 AVANT 30 km/h kiiruspiirangu alal Smuuli XXX tänaval Tallinna tänava suunas

kiirusega 43 km tunnis, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 13 km/h (rikkus Liiklusseaduse § s 50 lg5 p3 sätestatut). Ühtlasi ilmnes, et juhil ei olnud autole paigaldatud -

nähtavale kohale esmase juhi tunnusmärgid ( rikkus Liiklusseaduse § s 106 lg1 sätestatut). -

Kohtuväline menetleja on lugenud õigusrikkumised tõendatuks kiiruse mõõtmise

protokolliga, õigusrikkuja ütlustega lisatuna väärteomaterjalidele. Väärteomaterjalide juures

oleva kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt 24.07.2012.a. kella 15.33 ajal mõõdeti R.H’ i poolt juhitud mootorsõiduki kiiruseks 46 km/h, millest on maha arvestatud mõõtmise laiendmääramatus +/ 3 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul -

30 km/h. Seega ületas R.H lubatud sõidukiirust +/ on samal

- 13 km/h. R.H

protokollil märkinud, et on näinud kiiruse mõõtja näitu. On nõus. R.H allkiri.

Omakäeliselt kirjutatud seletuses –ülekuulamise protokollis on R.H märkinud, et on

nõus kiirmenetlusega. R.H tunnistab, et ületas kiirust 30 km/h piiratud alal, kuna ei

märganud piirangu märki. On teadlik oma väärteost ja kahetseb. kinnitab, et ta ei R.H omanud autol algaja sõitja märke.

Eeltoodust nähtub, et R.H tunnistas sündmuskohal temale väärteootsuses märgitud õigusrikkumiste toimepanemist, ei vaidlustanud kiirusmõõtmistulemust ega esitanud koheselt

ka väiteid selle kohta, et teelõigul kus toimus kiirusmõõtmine puudusid kiiruspiirangut

tähistavad liiklusmärgid. Oma sisulised vastuväited õigusrikkumise kirjeldusele väärteootsuses on kaebuse esitaja esitanud alles kohtule esitatud kaebuses üle kahe nädala , so. hiljem. Arvestades ajutiste piirangutega liiklussituatsioonide kiireid muutusi, puuduvad kohtul

võimalused kontrollida kaebuses toodud väiteid kuna need väited on vastuolus

väärteomaterjalidega, millede õigsuses puudub kohtul alus kahelda. Kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud fotod, milledelt puuduvad ka kinnitavad viited fotode tegemise ajale, ei anna

alust kohtule asuda teistsugustele Kohus seisukohtadele, kui on kajastatud väärteootsuses. leiab, et kohtule esitatud väärteo materjalidega, sh. õigusrikkuja enda ütlustega ja käitumisega sündmuskohal on leidnud tõendamist R.H poolt LS § s 50 lg5 p3 sätestatud nõuete - rikkumine aga s - amuti LS § s 106 lg1 sätestatud nõuete rikkumine 24.07.2012.a. kiirmenetluse

väärteootsuses märgitud ajal ja viisil. R.H on realiseerinud temale süüks arvatud

väärtegude koosseisulised objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei ole tuvastanud

R.H poolt toimepandud õigusrikkumiste puhul õigusvastasust või süüd välistavate asjaolude esinemist. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg1 kohaselt on isiku karistamise aluseks

isiku süü ning karistuse mõistmise või määramise puhul tuleb arvestada karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nagu kohtuväline ka menetleja ei ole tuvastanud R.H karistust raskendavaid asjaolusid. Vaatamata sellele, et

R.H on kaebuses vaidlustanud õigusrikkumise toimepanemise peab kohus

põhjendatuks lugeda karistust kergendavaks asjaoluks süü puhtsüdamliku kahetsuse. Arvestades seda, et KarS § 227 lg1 järgi on võimalik määrata trahvi kuni 30 ühikut ning trahvi 242 lg1 järgi trahvi kuni 50 trahviühikut on kohtuvälise menetleja poolt R.H-le raha , määratud karistus rahatrahv vastavalt 5 trahviühikut ja 3 trahviühikut miinimumi lähedal ja

kohus leiab, et määratud karistuste kergendamiseks puudub seaduslik alus. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt R.H-le määratud karistus vastab tema süü suurusele ning arvestatud on muid karistuse määramisel olulisi asjaolusid, sealhulgas karistust kergendavat asjaolu. Kohus leiab, et asjaolusid, mis annaksid alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel käesolevas asjas ei esine.

Kristel Pedassaar kohtunik