1-11-3933/33 · 1-11-3933/33 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 26. november 2012 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-3933 (kohtueelses menetluses nr 10260102132) riik R.B, Roland Feo versus dorov, Tõnu Schasmin ja Jaanus Laur kohtulik menetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Riikliku süüdistuse esindaja prokurör Külli Saks Süüdistatav R.B (isikukood XXX; aadress xxxxxxxxx x xxxxxxx xxxxxxxxxxxx ) Süüdistus kindlustuspettus KarS

§ 212 lg 1 järgi Kaitsja jurist Toomas Alp Süüdistatav

Roland Feodorov (isikukood 37512236039; aadress

xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx) Süüdistus kindlustuspettus KarS

§ 212 lg 1järgi Kaitsja advokaadi vanemabi Sirle Kalma

vandeadvokaat Maksim Greinomann Süüdistatav Tõnu Schasmin (isikukood 36708152797; aadress xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx) Süüdistus kindlustuspettus KarS

§ 212 lg 1 järgi Kaitsja jurist Toomas Alp Süüdistatav

Jaanus Laur (isikukood 37007086013; aadress x - xxxx xxxxxx xxx-xx xxxxxx xxxxxxxxxxxxx ) Kaitsja jurist Toomas Alp

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-st 159, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

2

1.1 (KarS) tunnistada R.B süüdi kindlustuskelmuses karistusseadustiku § 212 lg 1 järgi ja

asja rikkumises KarS § 203 järgi ja mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 212 järgi

karistusena vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud

vangistus 1 aasta ja 3 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata R.B-le

katseaeg 4 (neli) aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui R.B ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; 1.2 tunnistada Roland Feodorov süüdi asja rikkumises KarS § 203 järgi ja kindlustuskelmusele kaasaaitamises KarS - 63 lg 1 alusel KarS § 212 lg 1 § 22 lg 3 järgi ja mõista talle KarS § § 203 järgi karistusena vangistus 1 (üks) aasta; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud

vangistus 1 aasta jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Roland Feodorovile katseaeg 4 (neli) aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Roland Feodorov ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu;

1.3 tunnistada Tõnu Schasmin süüdi asja rikkumises KarS § 203 järgi ja kindlustuskelmusele kaasaaitamises KarS - 63 lg 1 alusel KarS § 212 lg 1 § 22 lg 3 järgi ja mõista talle KarS § § 203 järgi karistusena vangistus 9 (üheksa) kuud; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud

vangis Schasminile katseaeg 3 tus 9 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Tõnu

(kolm) aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tõnu Schasmin ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu;

1.4 tunnistada Jaanus Laur süüdi asja rikkumises KarS § 203 järgi ja kindlustuskelmusele kaasaaitamises KarS - 63 lg 1 alusel KarS § 212 lg 1 § 22 lg 3 järgi ja mõista talle KarS § § 203 järgi karis usena vangistus 7 (seitse) kuud; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud

t

vangis aeg 3 tus 7 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Jaanus Laurile katse

(kolm) aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jaanus Laur ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 tühistada süüdistatavatele R.B-le , Roland Feodorovile, Tõnu Schasminile ja Jaanus Laurile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keelud; 2.2 välja mõista riigi kasuks:

2.2.1 R.B-lt sundraha

435 (nelisada kolmkümmend viis) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 135 (ükssada kolmkümmend viis) € 25 senti;

2.2.2 Roland Feodorovilt sundraha

435 (nelisada kolmkümmend viis) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 100 (ükssada) € 45 senti;

2.2.3

Tõnu Schasminilt sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) €, riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € 52 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 110 (ükssada kümme) € 25 senti;

2.2.4 Jaanus Laurilt sundraha

435 (nelisada kolmkümmend viis) €, riigi õigusabi tasu 38

(kolmkümmend kaheksa) € 35 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 110 (ükssada kümme) € 25 senti. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale

-des 318 321, mille kohaselt edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § –

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu

Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (koos kohtuotsuse kirjalike

põhjendustega); apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa

(resolutsiooni) kuulutamisest, s. o hiljemalt 03. detsembril 2012; apellatsiooniõiguse

kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Viljandi kohtumaja kantseleis alates

3

17. detsember 2012; apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta;

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu- täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud

kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr

10220034796011 SEB Pank, kontole nr 333416110002 Danske Bank või kontole nr

221023778606 Swedbank (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr “); 1-11-3933

3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392).

1. Kriminaalasja kohtumenetluse aluseks olevad asjaolud

Süüdistusakt on menetlusdokument, mis käivitab kriminaalkohtumenetluse ja on

kriminaalasja kohtuliku arutamise aluseks. Süüdistusakti põhifunktsioonideks on menetlusese (piiritlemisfunktsioon) kindlaksmääramine ning anda süüdistatavale kaitseõiguse teostamiseks ja kohtule menetluse toimetamiseks vajalik teave konkreetse teoetteheite ja prokuratuuri õigusliku hinnangu kohta (informatsioonifunktsioon).

Prokuratuur on esitanud KrMS § 154 ( ) lg 2 kohaselt kohtule süüdistusi

sisaldava süüdistusakti koos selle täiendustega (kohtutoimik lehekülg edaspidi lühendatult tl: - 1 8 ning 43 45). – – 1.1.

Süüdistusakti põhiosa (KrMS § 154 lg 2) 1) kuriteo asjaolud; 2) kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suuruse – väidetavalt püüdsid süüdistatavad tekitada varalist kahju 38 986,10 €. If P&C Insurance AS-le; tsiviilhagi esitanud ei ole; 3) andmed kuriteoga saadud vara kohta - ei ole esitatud; 31) karistust kergendavate ja raskendavate asjaolud ei ole esitatud; – 4) tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 5) süüdistatavale kohaldatud tõkendid; 6) and ei med varalise karistuse arvutamise või konfiskeerimise aluseks olevate asjaolude kohta – ole esitatud;

7) andmed karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise aluseks olevate asjaolude kohta, kui on

olemas KarS §-s 872

sätestatud alused karistusjärgse kinnipi – damise kohaldamiseks ei ole esitatud; 8) andmed sõltuvusravi kohaldamise eelduseks olevate asjaolude kohta - ei ole esitatud; 9) andmed järelevalvet vajavate süüdistatava laste ja vara kohta – ei ole esitatud;

10) andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta – ei ole esitatud; 11) andmed kriminaalmenetluse kulude kohta: süüdistatav R.B toimikust koopia tegemise tasu 10,25 €; -

süüdistatav Roland Feodorov: toimikust koopia tegemise tasu 0,45 €; süüdistatav Tõnu Schasmin: toimikust koopia tegemise tasu - 10,25 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 57,52 €; süüdistatav Jaanus Laur: toimikust koopia tegemise tasu 10,25 €, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 38,35 €. 1.2 Kuriteo asjaolud (KrMS § 154 lg 2 p 1)

4

04.03.2008 sõlmisid MPE Baltic OÜ, keda esindas firma juhatuse liige R.B ja

Hansa Liising Eesti AS liisingulepingu nr 0192550L, mille kohaselt liisingufirma ostis LX

Motors OÜ krooni (56945,28 euro) eest mootorsõiduki (maasturi) -lt 891 000.- Mercedes-Benz ML320, registreerimismärgiga XXX XXX MPE Baltic OÜ . Maasturi vastutavaks kasutajaks sai

ning kasutajaks selle juhatuse liige R.B . Liisingueseme vabatahtlik kindlustusleping sõlmiti Hansa Varakindlustus AS-iga.

03.02.2010 kella 21.10 paiku korraldas R.B koos X.X, Roland Feodorovi, Tõnu Schasmin’i ja Jaanus Laur’iga nimetatud sõiduautoga Mercedes-Benz ML320 kindlustusjuhtumi

esilekutsumise Viljandimaal Suure-Jaani vallas Viljandi-Olustvere tee Jaska teeristis, mille käigus autosportlane Roland Feodorov sõitis sellega vastu puud selliselt, et avarii põhjustamises

süüdlasena näidatud teis ’i sõiduki Chrysler Voyager kohustusliku e osapoole ehk X.X liikluskindlustusega kindlustanud If P&C Insurance AS otsustas seda maasturit mitte taastada.

Kindlustusjuhtumi esilekutsumiseks võttis R.B ühendust oma tuttava Tõnu

Schasminiga, et see aitaks teda liiklusõnnetuse korraldamisel ning viimane pöördus omakorda

X.X X.X poole, kes pidi oma kindlustatud sõiduautoga liiklusõnnetuses osalema. oli Tõnu

Schasminile varasemast tänu võlgu ja nõustus seetõttu kindlustuspettuses osalema. Tõnu

Schasmin andis X.Xle konkreetseid juhiseid selle kohta, kus ja millal pidi liiklusõnnetus

toimuma. 03.02.2010 õhtupoolikul sõitis X.X oma autoga Viljandi maakonda, kus sai kokku R.B, Tõnu Schasmini ja Jaanus Laur’iga ning koos sõideti Viljandi-Olustvere tee Jaska teeristi. Seal selgitasid Tõnu Schasmin ja R.B ’ile, kummalt poolt ta peab oma autoga X.X

sõitma ja kustkohast tuleb teine auto, mis avarii teeb. Seejärel kirjutasid R.B ja X.X valmis kindlustusele esitatavad andmed liiklusõnnetuse kohta. Pärast seda tuli kohale R.B tuttav Roland Feodorov, kes pani endale kiivri pähe ja kaelatoe kaelale. 03.02.2010.a. kella 21.10

paiku sõitis Roland Feodorov R.B kasutuses oleva mootorsõidukiga Mercedes-Benz

ML320 Jaska teeristil tahtlikult teelt välja vastu jämedat puud. Seejärel sõitis X.X vastavalt

kokkulepitule sõidukiga Chrysler Voyager samale ristmikule ning seal otse üle tee lumevalli.

Samal ajal täitsid Jaanus Laur, Tõnu Schasmin ja R.B varem kokkulepitud ülesannet jälgida eemalt, kas ristmikule läheneb võõraid sõidukeid.

04.02.2010 Tallinnas teatas R.B

kindlustushüvitise saamise eesmärgil

liiklusõnnetuse toimumisest kindlustusettevõttele If P&C Insurance AS, kus oli kindlustatud X.X X.X. X.X andis 05.02.2010.a. ja ’i kasutuses olnud sõiduk, nimetades õnnetuse põhjustajana

24.03.2010.a. ning R.B 12.03.2010.a. If P&C Insurance AS-le vale seletuse, mille

kohaselt X.X, kes enda oli 03.02.2010.a. toimunud liiklusõnnetuses süüdlaseks osapooleks

sõiduautoga sõitis Suure Jaani poolt mööda Jaska teed Viljandi Olustvere teeristil ette mööda - - peateed Viljandi poolt Olustvere suunas liikunud sõiduautole Mercedes-Benz ML320, mida juhtis

R.B. Väidetavalt üritas R.B kokkupõrke vältimiseks mööduda sõidukist X.X tagant, ehk vasakult, kuid libises teelt välja vastu puud.

Selliselt püüdsid , Roland Feodorov, Tõnu Schasmin R.B, X.X ja Jaanus Laur kindlustuselt välja petta kindlustushüvitist summas 610 000 krooni, s.o. 38986.10 eurot, mis oli auto kindlustusjuhtumieelseks väärtuseks ning mille oleks kindlustus kuriteotunnuste avastamata

jäämise korral maasturi omanikule - liisingufirmale hüvitanud ja MPE Baltic OÜ oleks vabanenud liisingumaksete edasise tasumise kohustusest.

Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et R.B kasutuses olnud maastur Mercedes-Benz ML320, registreerimismärgiga XXX XXX on varasemalt 27.03.2009.a. osalenud

liiklusõnnetuses ning Swedbank Varakindlustus AS on kindlustusandjana tasunud sõiduki taastamise eest Silberauto Eesti AS-le arve 499 900 krooni (31949.43 euro) väärtuses. Seega oli

R.B kasutuses oleva maasturi puhul tegemist varasemalt liiklusõnnetuses oluliselt kannatada saanud sõidukiga. 1.3.

Süüdistusakti lõpposa (KrMS § 154 lg 3; süüdistused KarSi järgi)

5

KrMS § 154 lg 3 kohaselt süüdistusakti lõpposas esitatakse süüdistatavale süüdistuse sisu ja kvalifikatsiooon KarS vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi

Prokuratuur R.B süüdistab , Roland Feodorovi, Tõnu Schasmini ja Jaanus Lauri kindlustuskelmuses KarS § 212 lg 1 järgi selles, et nemad eesmärgiga petta If P&C Insurance AS- lt välja sõiduki kindlustushüvitis, lavastasid isikute grupis koos X.Xga 03.02.2010.a. kella 21.10

paiku Viljandimaal Suure-Jaani vallas Viljandi-Olustvere tee Jaska teeristis liiklusõnnetuse. Kindlustusjuhtumi esilekutsumiseks R.B, kes kasutas AS-le Hansa Liising Eesti kuuluvat

mootorsõidukit Me , värbas koos oma tuttavaga Tõnu rcedes-Benz ML320, reg nr XXX XXX Schasminiga liiklusõnnetuse lavastamiseks ’i ning andsid talle ülesande tasu eest sõita oma X.X

kasutuses oleva sõidukiga Chrysler Voyager reg nr XXX XXX , lumevalli. 03.02.2010

õhtupoolikul sõitis oma autoga Viljandi maakonda, kus sai kokku R.B , Tõnu X.X

Schasmini ja Jaanus Laur’iga ning koos sõideti Viljandi-Olustvere tee Jaska teeristi. Seal selgitasid Tõnu Schasmin ja R.B ’ile, kummalt poolt ta peab oma autoga sõitma ja X.X

kustkohast tuleb teine auto, mis avarii teeb. Seejärel kirjutasid R.B ja X.X valmis kindlustusele esitatavad andmed liiklusõnnetuse kohta. Pärast seda tuli kohale R.B tuttav Roland Feodorov, kes pani endale kiivri pähe ja kaelatoe kaelale. 03.02.2010.a. kella 21.10 paiku

sõitis Roland Feodorov mootorsõidukiga Mercedes-Benz ML320 reg nr.XXX XXX Viljandi- Olustvere tee Jaska teeristil tahtlikult teelt välja vastu jämedat puud. Seejärel sõitis X.X vastavalt kokkulepitule sõidukiga Chrysler Voyager reg nr XXX XXX , samale ristmikule ning seal otse

üle tee lumevalli. Samal ajal täitsid Jaanus Laur, Tõnu Schasmin ja R.B varem kokkulepitud ülesannet jälgida eemalt, kas ristmikule läheneb võõraid sõidukeid ning kõrvaliste objektide lähenemisel sellest raadiotelefoni teel üksteisele teada anda.

04.02.2010 Tallinnas teatas R.B

kindlustushüvitise saamise eesmärgil

liiklusõnnetuse toimumisest kindlustusettevõttele If P&C Insurance AS, kus oli kindlustatud X.X X.X. X.X andis 05.02.2010.a. ja ’i kasutuses olnud sõiduk, nimetades õnnetuse põhjustajana

24.03.2010.a. ning R.B 12.03.2010.a. If P&C Insurance AS-le teadvalt vale seletuse, mille kohaselt oli 03.02.2010.a. toim X.X, kes enda unud liiklusõnnetuses süüdlaseks osapooleks

sõiduautoga sõitis Suure Jaani poolt mööda Jaska teed Viljandi Olustvere teeristil ette mööda - - peateed Viljandi poolt Olustvere suunas liikunud sõiduautole Mercedes-Benz ML320, mida juhtis

R.B . Väidetavalt üritas R.B kokkupõrke vältimiseks mööduda ’i sõidukist X.X tagant, ehk vasakult, kuid libises teelt välja vastu puud.

If P&C Insurance AS kindlustus leidis, et R.B kasutuses olnud maasturi

taastusremont on ebaotstarbekas ning fikseeris sõiduki kindlustusjuhtumieelseks maksumuseks

38 986,10 eurot (610 000 krooni). Kindlustuskelmuse kahtluse tekkimise tõttu jättis

kindlustusandja sõiduki maksumuse sõiduki omanikule välja maksmata. Süüdistuses kirjeldatud tegevusega püüdsid R.B, , Roland Feodorov, Tõnu Schasmin ja Jaanus Laur If P&C X.X Insurance AS-st saada kindlustushüvitist summas 38 986,10 eurot (610 000 krooni). 1.4.

Süütegu KarSs Süütegu KarS § 212 järgi on sätestatud KarS 13. peatüki (Varavas ) KarS 2 jao ( ) 1. jaotises (

Kelmus). KarS

§ 212. Kindlustuskelmus

(1) Kindlustusjuhtumi esilekutsumise või kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise eest kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. 1.5.

Süüdistusakti lisad Prokuratuur on KrMS § 226 ( stamine ja kohtusse saatmine) lg 4 kohaselt süüdistusaktile lisanud:

6

1) If P&C Insurance AS kuriteoavaldus (tl 10 - 11); 2) karistusregistri väljavõtted süüdistatavate andmetega: R.B kohta (tl 12); Roland Feodorovi kohta (tl 14-19); Tõnu Schasmini kohta (tl 21 ja 22); Jaanus Lauri kohta (tl 24 - 27): 3) tõkendi kohaldamise koopiad: R.B - elukohast lahkumise keeld (tl 13); Roland Feodorov - elukohast lahkumise keeld (tl 20); Tõnu Schasmin - elukohast lahkumise keeld (tl 23); Jaanus Laur - ukohast lahkumise keeld (tl 28); el 4) märge kriminaalhooldusametniku määramise kohta - ei ole esitatud. 1.6.

Süüdistatavate kohtu alla andmine 07. mai 2012 kohtumäärusega on antud süüdistavad kohtu alla (tl 51 - 56). 1.7.

Kannatanu If P&C Insurance AS seisukohad If P&C Insurance AS esindaja on avaldanud kohtule, et If P&C Insurance AS menetluses oli kahjujuhtum selle kohta, et 03.02.2010 kella 21.10 paiku toimus Viljandi Maakonnas Suure- Jaani vallas Viljandi-Olustvere tee Jaska teeristil . Vastavalt If P&C Insurance AS- liiklusõnnetus

le esitatud kahjuteatele ning osapoolte selgitustele X.X, kes põhjustas liiklusõnnetuse

sõiduautoga Chrysler Voyager sõitis Suur Jaani poolt mööda Jaska teed Viljandi e - -Olustvere teeristil ette t Olustvere suunas liikunud -Benz mööda peateed Viljandi pool sõiduautole Mercedes

ML320, mida juhtis R.B . Väidetavalt üritas R.B kokkupõrke vältimiseks mööduda sõidukist tagant ehk vasakult, kuid libises teelt välja vastu puud. X.X

X.X hrysler Voyager valdaja tsiviilvastutus on kindlustatud If P&C Insurance sõiduautoga C AS poolt (kindlustuspoliis nr E4336918372). LkindlS § 2 kohaselt on liikluskindlustus suurema

ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning LkindlS -s 27 nimetatud juhtudel §

õnnetusjuhtumite kindlustus. LkindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada

kindlustatu tekitatud liikluskahju. Juhul kui liiklusõnnetus oleks toimunud osapoolte väidetud asjaoludel ning mitte etteplaneeritult oleks If P&C Insurance AS-l kohustus hüvitada sõiduauto

Mercedes-Benz ML320 omanikule AS-le Swedbank Liising tekkinud kahju summas 38 986 €

(610 000 krooni). Kindlustushüvitise maksmisega oleks vabanenud sõiduki vastutav kasutaja MPE Baltic OÜ liisinglepinguga võetud kohustustest. Seoses kriminaalmenetlusega ei ole If P&C Insurance AS

juhtumit tunnistanud kindlustusjuhtumiks ning ei ole kahju hüvitanud. Kannatanu esindaja on kohtule esitanud: 1.7.1. kindlustusleping - vastutav kasutaja X.X (tl 153 ); 1.7.2. kindlustuspoliis E4336918372 (tl 154 ).

2. Prokuröri süüdistuste tõendid aluseks olevates asjaoludes esitatud ja kohtus uuritud

Kohtulikul arutamisel on prokurör kooskõlas süüdistusaktiga esitanud ja avaldanud

süüdistuse asjaoludes tõendid ning toetunud tõenditena esitatud tunnistajate ja süüdistatavate ütlustele:

2.1. -60)

R.B kahjuteade koos joonisega liiklusõnnetuse kohta (tl 59 – tõendab kindlustusandjale If P&C Insurance AS-le liiklusõnnetuse toimumisest teatamise fakti, ning R.B poolt kindlustusandjale valeandmete esitamist toimunu kohta. 2.2 V rzedes-Benz ML 320, XXX XXX registreerimistunnistusest (tl 61) äljavõte Me – tõendab

nimetatud sõiduki omanikku, vastutavat kasutajat ning kasutajaid. Registreerimistunnistusest nähtub, et auto omanikuks on AS Hansa Liising Eesti, vastutavaks kasutajaks on MPE Baltic OÜ ja kasutajateks Jaanus Laur, X.X ning R.B.

7

2..3 Väljavõte liikluskahju juhtumi nr E42101068L infost (tl 62) – tõendab R.B poolt

kahjuteate esitamise aega, samuti sõiduki Mercedes-Benz ML 320 kahjustamise ulatust. Liikluskahjust nähtub väidetavas liiklusõnnetuses osalejate andmed, autode andmed ja märkusena on juurde toodud, et toimikusse on sisestatud täishäving. 2.4. iduki Merzedes-Benz ML 320, XXX XXX maksumuse hinnang (tl 63) dab If P&C Sõ – tõen

Insurance AS poolt tuvastatud sõiduki kindlustuseelset maksumust, sõiduki taastamisremondi

maksumust, jääkväärtust ning kindlustusandja hinnangut taastamisremondi otstarbekuse kohta, seega tõendab kindlustushüvitisena väljamaksmisele kuuluva summa suurust ning kahju suurust, mis võinuks kindlustusandjale tekkida. 2.5. Silberauto Eesti AS pakkumine (tl 64-66) -Benz ML 320, – tõendab sõiduki Merzedes XXX XXX taastamisremondi võimalikku maksumust. 2.6. X.X seletus If P&C Insurance AS-le (tl 67, 68-70) X.X poolt kindlustusandjale – tõendab liiklusõnnetuse toimumise ja selle asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise fakti ja aega.

2.7. R.B seletus If P&C Insurance AS-le (tl 71-72) – tõendab R.B poolt kindlustusandjale liiklusõnnetuse toimumise ja selle asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise fakti ja aega. 2.8. Tõnu Schasmini seletus If P&C Insurance AS – tõendab Tõnu Schasmini poolt -le (tl 73-74) kindlustusandjale liiklusõnnetuse toimumise ja selle asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise fakti ja aega.

2.9. Väljavõte MPE Baltic OÜ kodulehelt (tl 75) – tõendab R.B ja Roland Feodorovi

omavahelist seotust läbi MPE Baltic OÜ. 2.10. Swedbank Liising AS vastus liisingumaksete tasumise kohta (tl 76) endab Swedbank – tõ Liising AS- -Benz ML 320, XXX XXX eest MPE le liisingumaksete tasumist sõiduki Merzedes Baltic OÜ poolt kuni 09.03.2010 ning edasiste maksete tasumata jätmist.

2.11. Swedbank Varakindlustus AS vastus ja selle lisad (kahjutoimiku AK0913231 materjalid

sõidukiga Mercedes Benz ML 320 2009.a. toimunud liiklusõnnetuse kohta XXX XXX -AS Silberauto Eesti arve, Falk Autoabi OÜ arve pukseerimisteenuse eest, Swedbank Varakindlustuse

garantii taastusremondi teostamiseks, R.B kahjuteade, Hansa Varakindlustuse

kahjukomisjoni otsus (tl 77-109) - tõendavad nimetatud dokumendid asjaolu, et maastur Mercedes Benz ML 320 reg märgiga on varasemalt osalenud liiklusõnnetuses, mille XXX XXX tagajärjel sai sõiduk oluliselt kannatada.

2.12. - 22.11.2010.a. jälitusprotokoll KrMS § 117 alusel teostatud jälitustoimingu kohta (tl 110

114) – tõendab asjaolusid, et kõik süüdistatavad on omavahel vahetult enne ja pärast liiklusõnnetuse lavastamise aega tihedalt telefoni teel suhelnud, samuti asjaolu, et süüdistatavad viibisid liiklusõnnetuse lavastamise ajal Viljandi maakonna vastava piirkonna mastide levialas.

2.13. tunnistaja X.X

-Benz maasturi ütlused – tõendavad teelt väljasõitnud Mercedes sündmuskohalt äravedamise asjaolusid, sealhulgas kuriteosündmuse toimumise aega.

Ristküsitlusel kohtus tunnistaja avaldas, et puksiiriabi teenuse osutamisel toimetas sündmuskohalt ära esiotsa vigastustega auto; väljakutsujaks oli R.B nimeline isik.

2.14 Tunnistaja X.X

ütlused – tõendavad R.B , Roland Feodorovi, Tõnu Schasmini ja

Jaanus Lauri tahtlust 03.02.2010 sõidukiga Mercedes Benz ML 320 reg märgiga XXX XXX

kindlustusjuhtumi esilekutsumiseks, samuti kõikide süüdistatavate tegevust ja rolli

kindlustusjuhtumi esilekutsumise ettevalmistamisel ning läbiviimisel ja kindlustusandjale valeandmete esitamisel.

X.X andis kohtus ütlusi talle liiklusõnnetus lavastamise kohta tehtud ettepaneku, ettevalmistamise ja selles osalemise kohta.

Küsitlusel tundis ära ja osundas ja Jaanus Laurile, kes jõudis õnnetuspaika pisut hiljem. X.X Maasturit ei õnnestunud puu juurest kätte saada ja tuli kutsuda puksiir.

8

Küsitlusel tundis ära ja osundas Tõnud Schasminile, kes tegi ettepanku liiklusõnnetuse korraldamiseks. Küsitlusel tundis ära ja osundas Roland Feodorovi le sõitis maasturiga , kes vastavalt kokkuleppe vastu puud.

2.15. X.X

04.06.2010.a. Roland Feodorovi fotode järgi le äratundmiseks esitamise protokoll – süüdistusakti kohaselt tõendab asjaolu, et kuriteo sündmuskohal viibis ja kuriteo toimepanemisest võttis osa Roland Feodorov.

2.16. X.X

04.06.2010.a. Jaanus Lauri fotode järgi ’ile äratundmiseks esitamise protokoll – süüdistusakti kohaselt tõendab asjaolu, et kindlustusjuhtumi lavastamise sündmuskohal viibis ja kuriteo toimepanemisest võttis osa Jaanus Laur.

2.17.

Süüdistatava R.B ütlused – süüdistusakti kohaselt tõendavad R.B seotust

kaassüüdistatavate Jaanus Lauri, Tõnu Schasmini ja Roland Feodoroviga, samuti Jaanus Lauri kohalolekut kindlustusjuhtumi lavastamise sündmuskohal.

Süüdistatava ristküsitlusel kohtus antud ütlused: Roland Feodoroviga suhtleb seoses ärilise tegevusega; samuti suhtleb tihti Jaanus Lauri ja Tõnu Schasminiga.

2.18.

Süüdistatava Roland Feodorovi ütlused – süüdistusakti kohaselt tõendavad Roland Feodorovi seotust R.B-ga ja Jaanus Lauriga. Süüdistatava ristküsitlusel kohtus antud ütlused: R.B tunneb pikemat aega, samuti Jaanus

Lauri, kes on R.B mehhaanik autospordiga seonduvalt; kasutas R.B-ga ühiselt sõiduautot Mercedes-Benz. 2.19.

Süüdistatava Tõnu Schasmini ütlused – süüdistusakti kohaselt tõendavad Tõnu Schasmini seotust R.B, X.X, Roland Feodorovi ja Jaanus Lauriga. Süüdistatava ristküsitlusel kohtus antud ütlused: tunneb R.B Roland Feodorovi ja Tõnu

Schasmini juba aastaid seonduvalt osalemisega ühistel autospordi võistlustel. 2.20.

Süüdistatava Jaanus Lauri ütlused – süüdistusakti kohaselt tõendavad Jaanus Lauri seotust

R.B , Tõnu Schasmini ja Roland Feodoroviga, samuti Jaanus Lauri viibimist k

indlustusjuhtumi lavastamise sündmuskohal. Süüdistatava ristküsitlusel kohtus antud ütlused: tunneb R.B,t Roland Feodorovi ja Tõnu

Schasmini juba aastaid seonduvalt osalemisega ühistel autospordi võistlustel. Prokurör esitas kohtule kohtuistungil tõenditena täiendavalt:

2.21. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 29. jaanuari 2010 määruse kriminaalasja osalises lõpetamises. Määruse kohaselt on kriminaalasjas osaliselt menetlus lõpetatud X.X suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõtu KrMS § 202 lg 2 p 2 kohaselt (tl 149 ja 150).

2.22. kohta Väljavõtted rahvastikuregistrist Roland Feodorovi, tema pereliikmete ja elukoha xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx - kinnitavad asjaolu, et Roland Feodorovi perekond ei ole Roland Feodorovi poolt kirjeldatud viisil seotud x- x x xxx xxxxx xxxxxxx x elukohaga (tl 202-210);

2.23. Elisa Eesti AS vastus prokuratuuri päringule järgmiste mobiilsidemastide levialade asukoha/suuruse kohta: Taksopark 1 ; Haage 5 ja Viiratsi 2 - koosmõjus jälitustoimingu kohta koostatud protokolliga kinnitab asjaolu, millises piirkonnas oli Roland Feodorovi telefoninumber 03.02.2010.a.kasutusel (tl 211-215).

3. Kaitse seisukohad ja esitatud asjaolud KrMS ) lg 3 p 1 ja 2 kohaselt § 227 (

k tseaktis ai märgitakse millised on kaitse seisukohad süüdistuse ning süüdistusaktis nimetatud

kahju kohta, sealhulgas millised süüdistusaktis esitatud väited ja seisukohad vaidlustatakse ja

millised võetakse omaks tõendid, mida kaitsja soovib kohtule esi ning tada, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

9

Allpool on esitatud kriminaalasjas tõendamiseseme seisukohalt olulised seisukohad ja asjaolud, milledega kaitse pool kaitseaktides ja kohtulikul uurimisel on esitanud ja käsitlenud. 3.1. R.B kaitsja

R.B kaitsja (jurist Toomas Alp) on kaitseaktis kõige esmaselt väitnud, et R.B ei olnud kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitist saavaks isikuks.

K isugust aitsja väitel süüdistusversioonist lähtuvalt ei oma R.B üldse ming

puutumust liikluskahju võimaliku hüvitamisega ja tema kuulub esitatud süüdistuses õigeksmõistmisele süüteokoosseisu puudumise motiivil. Kaitsja omapoolseid tõendeid kaitseaktis ega kohtulikul arutamisel ei esitanud. 3.2. Tõnu Schasmini kaitsja

Süüdistava Tõnu Schasmini kaitseaktis süüdistuses kaitsja urist Toomas Alp) ei ole (j esitatud asjaolusid kindlusjuhtumi esilekutsumises omaks võtnud.

Kaitsja on osundanud, et süüdistuse tekst on identne R.B-le esitatud süüdistusega,

kuid faktiliselt süüdistatakse teda selles, et tema muretses isiku, kelle abil lavastada

liiklusõnnetus. Seega on süüdistuse formulatsiooni kohaselt tegemist intellektuaalse kaasaaitamisega, kuna aga faktiliselt keegi midagi kindlustuselt ei rahalises vääringus ega muul viisil varas hüvitiseks ei saanud, on süüdistuse tekstist tulenevalt tegemist kuriteo katsega. Kaitsja

on seisukohal, et süüdistusakti tekst verbaalselt eeldab Tõnu Schasminile süüdistuse esitamist kuriteokatsele kaasaaitamises. Kuid seda eeldusel, et põhitegu on tõendatud, ilma selleta ei saa

kaasaaitamistegu eksisteerida. Kuna põhitegu tõendatud pole, ei ole Tõnu Schasmini tegevuses Kars § 212 lg s 1 ettenähtud süüteokoosseisu. -

Kaitsja omapoolseid tõendeid kaitseaktis ega kohtulikul arutamisel ei esitanud. 3.3. Jaanus Lauri kaitsja Süüdistava Jaanus Lauri kaitseaktis süüdistuses esitatud kaitsja (jurist Toomas Alp) ei ole asjaolusid omaks võtnud.

Kuigi süüdistuse tekst on identne kriminaalasjas teistele isikutele esitatud süüdistusega, seisneb tema tegevus väidetavalt varem kokkulepitud ülesande täitmises jälgida eemalt, kas ristmikule läheneb võõraid sõidukeid ning kõrvaliste objektide lähenemisel sellest raadiotelefoni

teel üksteisele teada anda. Jaanus Lauri tegevusele hinnangu andmine on tõendite hindamise küsimus. Kaitsja omapoolseid tõendeid kaitseaktis ega kohtulikul arutamisel ei esitanud. 3.4. Roland Feodorovi kaitsja Süüdistava Roland Feodorovi kaitsja dvokaadi vanemabi Sirle Kalma) ei ole kaitseaktis (a süüdistuses esitatud asjaolusid omaks võtnud. Kaitsja on kaitseaktis leidnud, et süüdistus ei ole põhjendatud ning Roland Feodorov ei ole talle inkrimineeritavat kuritegu toime pandud. Kaitsja ei ole omaks võtnu ühtegi süüdistusaktis d esitatud asjaolu. Kaitsja väitel ei ole süüdistusaktist lähtuvalt võimalik oma kaitseülesannet täita, kuna süüdistusaktist pole aru saadav, mida Roland Feodorovile konkreetselt ette heidetakse. Kaitsja esitas ja avaldas kohtule kohtuistungil

tõenditena: 3.4.1. Eesti Liikluskindlustuse fondi 03.09.2010 istungi protokoll (tl 182 ja 183) iseloomustab – If P&C Insurance AS käitumist oma klientide suhtes. 3.2.2. Eesti Liikluskindlustuse fondi 10.09.2010 liikluskahju E42102816E otsus (tl 184 186) ja –

istungi protokoll (tl 192 194) - iseloomustab – If P&C Insurance AS käitumist oma klientide suhtes.

3.2.3. Feodorovale maksekorraldused (tl 187 ja 188) – nähtub If P&C Insurance AS poolt –

tõendab liikluskahjuga tekitatud kahju hüvitamine ja sellest tulenevalt kindlustusfirma motiivi olemasu Roland Feodorovi süüdi lavastamiseks. 3.2.4. Swedbank Liising AS vastus päringule (tl 189), millest nähtub, et Swedbank Liising AS ei ole nõudeid – välistab süüdistuse võõra vara rikkumises. Roland Feodorovi vastu

10

3.2.5. -x xxxxxx- kohta (tl 197) Kinnistusraamatu väljatrükk xxxxxxxx x xxxxxxxx xxxxx –

tõenda klusõnnetuse toimumise ajal xxxxxx xx b asjaolu, et Roland Feodorovi elukoht lii -x xxxxxxx-xxxxxx xxxx ja et antud korteriomand kuulub Roland Feodorovi vennale. X X.

4.

Poolte seisukohad süüs ja karistamises Prokurör taotles kohtus süüdistatavate süüdimõistmist ja karistamist KarS § 212 lg 1 järgi.

Prokuröri hinnangul süüdistatavate plaani täielikul õnnestumisel järgnenuks kindlustusandjale

kahju, mis ulatub üle suure kahju piiri. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud karistada

süüdistatavaid sanktsioonis ettenähtud kergema karistusliigiga - rahalise karistusega ja tuleb

valida vangistus. Teopanuse osas oli süüdistatavatest määravam roll R.B ja Roland

Feodorovil. Karistuse valikul tuleb arvestada ka asjaoluga, et kindlustusandjale kahjulikku

tagajärge ei saabunud ning seetõttu on võimalik isikute mõistetud vangistusest tingimuslik vabastamine ja määrata R.B-le ja Roland Feodorovile KarS § 73 lg 1 aluse katseaega ning Tõnu Schasminile js Jaanus Laurile katseaeg 3 aastat. Kaitsjad taotlesid süüdistatavate õigeksmõistmist süüdistuste tõendamatuse tõttu.

5. Kohtu põhjendused süüdistuste asjaoludes, kuriteokoosseisus ja süüs 5.1. Tõendite hindamine ja süüdistuse asjaolude tõendatus Tõendite ja asjaolude analüüsil osundab kohus KrMS § 15 (Kohtuliku arutamise vahetus ja

suulisus) lg-le 1, mille kohaselt maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on

kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud. Kohtulikul arutamisel prokuröri esitatud ja

uuritud tõendid on käsitletud käes aitse esitatud ja uuritud tõendeid oleva kohtuotsuse p- 2 ja k s käesoleva kohtuotsuse p- 3.4. s Tõendeid ja asjaolusid analüüsides juhindub kohus KrMS §-st 60. ( ) lg-st 1, mille kohaselt kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et

tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad (KrMS § 60 lg 2). Üldtuntuks võib kohus

tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest

(KrMS § 60 lg 3). Tõendamiseseme asjaolud on sätestatud KrMS §-

s 62. KrMS

§ 62. Tõendamisese

Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü;

4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud.

5.1.1. Esmalt osundab kohus kriminaalmenetluses sätestatud süüdistusakti ja kaitseakti

vahekorrale, mille kohtule esitatu pea d ks võimaldama kohtulikuks menetluses välja selgita a kohtumenetluste poolte (prokurör ja kaitsjad) vaidlustamata asjaolud ja tõendid, milliseid ei ole

vaidlustatud. Kohus ei tuvastanud, et pooled oleksid jõudnud vaidlustamata asjaoludeni või

tõenditeni. Kohtu hinnangul ei ole esitanud sellekohaseid seisukohavõtte eelkõige kaitse pool,

kuna kaitseakti sisu kohta on kriminaalmenetluses otseselt sätestatud, et selles esitatakse omaksvõetud asjaolud.

5.1.2. Kohus osundab süüdistusaktis esitatud süüdistuste kirjelduslikule laadile, sisaldades muuhulgas kindlustusandja seisukohta. Kohtu hinnangul kriminaalseadus te mõtte kohaselt piisab süüdistuse puhul KarS s sätestatud õigusvastase käitumise kirjeldusega ajas ja ruumis (aja ja koha -

fikseeringutega). Riik esitab prokuratuuri kaudu süüdistatava vastu karistusõigusliku nõude,

11

taotledes konkreetsel faktilisel ja õiguslikul alusel kohtult isiku kuriteos süüditunnistamist ning sellest tulenevate karistusõiguslike järelmite kohaldamist. 5.1.3. Kindlustuskelmuse puhul on kahjustatav õigushüve kindlustusandja vara, kujutades endast (VÕS) sätestatud kindlustuslepingu (VÕS 4. osa ; § 422 § Kindlustusleping - 567) rikkumist.

Kuna kindlustuskelmuse puhul on kahjustatav õigushüve kindlustusandaja vara, siis peab kohus vajalikuks käsitleda VÕS olulisemaid sätteid ja mõisteid kindlustuslepingu puhul. VÕS § 422 ( ) lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju

või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul

kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

VÕS § 423 (Kindlustusjuhtum ja kindlustusrisk) lg 1 kohaselt kindlustusjuhtum on

eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse (VÕS § 423 lg 2) .

VÕS § 424 (Kindlustatud isik ja kindlustatud ese) lg 1 kohaselt kindlustatud isik on

kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud

kindlustusriski on kindlustatud. Eeldatakse, et kindlustatud on kindlustusvõtjaga seotud kindlustusriski. Kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud (VÕS § 424 lg 2). VÕS § 426 (Kindlustussumma) lg 1 kohaselt kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul

kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma

ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). Kindlustuslepingu (tl 153) kohaselt on kindlustusvõtjaks R.B ja kindlustusandjaks If P&C Insurance AS.

5.1.4. Kindlustuskelmuse koosseisuga kaitstav õigushüve on üksnes spetsiifilist liiki vara, s.o kindlustuslepingu täitmiseks vajalik osa kindlustusandja varast.

5.1.5. Lähtuvalt esitatud süüdistuse sisust on asjas tõendamisesemeks kindlustusjuhtumi esilekutsumises osalemine süüdistatavate poolt. Samas sisaldub süüdistuse asjaolude kirjelduses

ka süüdistatavate poolt võõra asja, s. o mootorsõiduki Mercedes-Benz ML320 rikkumine. Nähtuvalt ) kuulus mootorsõiduk liisingulepingust (tl 77 - 81 Hansa Liising Eesti AS- . le Asja rikkumine on sätestatud KarS §-s 203 ( ), mille kohaselt

võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, - karistatakse

rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kaitstavaks õigushüveks on võõras asi.

Seega tõendamisesemeks ka mootorsõiduki rikkumisega selle omanikule olulise kahju tekitamine.

5.1.6. Süüdistustes esitatud asjaolud süüdistavate osalemises kindlustusjuhtumi esilekutsumises ja üheaegselt ka võõra vara rikkumises leidsid kohtulikul uurimisel usaldusväärselt tõendamist. 5.1.6.1. X.X

ütlused. Kohtuistungil andis X.X kohtule usutavaid ja üksikasjalikke ütlusi liiklusõnnetuse planeerimise, korraldamise ja toimumise kohta.

X.X

ütlustest nähtub, et ettepaneku liiklusõnnetuse lavastamises osalemiseks tegi Tõnu

Schasmin. Nõustus, kuna Tõnu Schasmini varasema korduva abistamise eest oli vaja sooritada vastuteene.

Enne liiklusõnnetuse lavastamist täitis ta koos R.B-ga kindlustusfirma jaoks andmed,

nende kohase X.X ja kannatajaks pooleks Ruve lt oli planeeritava liiklusõnnetuse tekitajaks

12

R.B; õnnetuse skeemi koostamise kohta andis juhiseid R.B . Maasturi juhil Roland Feodorovil oli peas kiiver ja ka kaelatugi.

R.B , Tõnu Schasminil ja Jaanus Lauril olid raadiojaamad ning nende ülesandeks oli teeotstel jälgida, et kedagi ei tule. Kui kõik olid liiklusõnnetuse lavastamiseks oma kohtadel, sõitis kõige enne maastur, mille roolis oli Roland Feodorv, vastu puud ning seejärel sõitis ta oma autoga lumevalli nagu varasemalt oli planeeritud.

Peale liiklusõnnetuse lavastamist sai oma auto ilma vigastusteta R.B abiga lumevallist kätte.

Maasturit üritas Jaanus Laur oma autoga välja tõmmata kuid see ei õnnestunud. R.B kutsus maasturi väljatõmbamiseks kohale puksiirauto. 5.1.6.2. Jälitustoimingu protokoll. Süüdistatavate omavaheline suhtlus vahetult enne ja pärast johtub jälitusprotokollist.

Jälitustoimingu protokollist on nähtavad asjaolud, et liiklusõnnetuse lavastamise eelsel

õhtul on o ja Tõnu Schasmin, Tõnu mavahel suhelnud R.B ja Roland Feodorov, X.X Schasmin ja R.B, kes kõik on ütluste kohaselt liiklusõnnetuse lavastamisega seotud. X.X Eeltoodu ühtib ütlustega selles, et eelmisel päeval lepiti kokku õnnetuse lavastamise ajas. X.X

Prokurör on põhjendatult osundanud asjaoludele, et ütlused ühtivad jälitusprotokollis X.X fikseerituga.

Jälitusprotokolli kohaselt suhtlesid liiklusõnnetuse lavastamise päeval juba hommikust

peale omava X.X. Nimetatud asjaolu kinnitab aktiivset tegutsemist hel süüdistatavad ja ka kindlustuskelmuse planeerimisel.

X.X kohtuistungil antud ütluste kohaselt küsis ta 03.02.2010.a. õhtupoolikul Tallinnast sõitma hakates mitmel korral helistades Tõnu Schasminilt nõu, kuidas jõuda Võhma risti - see asjaolu haakub jälitusprotokollist nähtava infoga, et Tallinnast teele asudes helistas X.X mitmel

korral Tõnu Schasminile. sõnul olid asjaosaliste telefonid vahetult liiklusõ X.X nnetuse

lavastamise ajal välja lülitatud, vältimaks nende asukoha kindlakstegemist. Ka see haakub

jälitusprotokollis tuvastatuga, et vahetult enne kindlustusjuhtumi esilekutsumist ei toimunud välja - ega sissehelistamisi.

X.X sõnul oli R.B ja Roland Feodorovil 03.02.2010.a. õhtul telefoniühendus, mille käigus R.B päris aru, kui kaugel Roland Feodorov Võhmast on. Jälitusprotokollist nähtuvalt on toimunud kõne Roland Feodorovi ja R.B vahel kell 18.20 ja siis on Roland Feodorov Võhmale lähenemas, asudes siiski veel Viiratsi piirkonnas. (prokuröri poolt esitatud täiendav materjal mastipiirkondade leviala kohta).

Jälitusprotokolliga ei ole kooskõlas Roland Feodorovi ütlused. Tema sõnul mäletab ta täpselt, et oli 03.02.2010.a. oma elukohas - , mis kuulus ta vennale ja xxxxx xxxxxxxx xxxxx xx kus ta elas mitu aastat.

Jälitusprotokolliga ja infoga mobiilsidemastide leviala kohta tuvastatu kohaselt asus Roland Feodorovi poolt pidevalt kasutatav telefon (number) hoopis sellel päeval Tallinnas, sest kui R.B on helistanud Roland Feodorovile kell 12.26, on kõne vastu võetud Tallinnas. Kõneeristusest nähtuvalt on Roland Feodorov sõitnud sellel päeval Tallinnast Tartu maakonna

kaudu Viljandi maakonda, lähenedes Viljandi poole ilmselt nö altpoolt Võrtsjärve ja läbides

xxxxxxxxxx xxxxx (Feodorovi registreeritud elukoht). Sellise järelduse saab teha Feodorovi poolt R.B-le tehtud kõnede eristuse pinnalt, kuna süüdistatav on olnud siis mastide Haage 5 ja Viiratsi 2 levialas. Suure-Jaani 2 masti levialasse on süüdistatav lõpuks küll jõudnud, sest järgmise päeva varahommikul on vastu võetud kõne selle masti piirkonnast. 5.1.6.3. Kaudsed asjaolud. Nähtuvalt süüdistatavate eneste ütlustest on nad varasemalt pikemad aega tuttavad ning nad

on olnud kõige tihedamalt suhelnud motospordiga seonduvalt ja koos ka autospordi võistlustel

13

osalenud. arasem suhtlemisest, X.X Süüdistatavate v ütlustest ja jälitusprotokollist ütlustest järeldub, et süüdistatavad planeerisid liiklusõnnetuse lavastamise. Lavastatud liiklusõnnetuse üks autojuht X.X oli väljaspool süüdistatavate tutvusringkonda, mis jättis mulje juhuslikel asjaoludel ase . tleidnud liiklusõnnetusest 5.1.6.4. . Süüdistust kinnitavate tõendite usaldusväärsus Kohtul ei ole alust kahelda X.X kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses. Üheks tema antud ütlusi kinnitavaks asjaoluks on nende haakumine jälitustoimingute tulemustega. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, et X.X htes tingitud vihavaenust ütlused oleks tingitud süüdistatavate su

nende vastu. Üksikasjalik kirjeldus liiklusõnnetuse lavastamise ettevalmistamisest ja selle

korraldamisest on usutavad arvestades

. süüdistatavate omavahelist varasemat läbisaamist

Asjaolu, et X.X osales ise kindlustusjuhtumi esilekutsumises ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks.

5.1.8. Süüdistatava R.B väitel leidis aset liiklusavarii tema juhitud autoga ning sellest

tulenevalt pöördus ta vastavasisulise avaldusega kindlustusandja poole. Ka kaassüüdistatavate

väitel pole nad osalenud kindlustusjuhtumi esilekutsumises, R.B ja X.X juhitud sõiduautodega leidis aset liiklusavarii, millest nad said avariijärgselt teada. Süüdistatava Roland

Feodorovi väitel tema maasturi Mercedes juht liiklusavarii toimumise ajal ei olnud ning liiklusõnnetus toimumise ajal 03. veebruaril 2010 oli ta tõenäoliselt Suure-Jaani linnas. Süüdistatavate väited ei ole usutavad, kuna on kummutatud usaldusväärsete ütlustega. X.X

5.1.9. Paljasõnali orovi kaitsjate väited, e kindlustusandja esindaja sed on Roland Feod poolne Roland Feodorovi ähvardus on tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse põhjuseks.

51.10. If P&C Insurance AS kuriteoavaldus ei ole kohtu hinnangul tõend. Kuriteoavaldus on

KrMS § 226 lg 4 kohaselt ligatoorne süüdistusakti lisa. Küll on kriminaalasja la ob hendamise seisukohalt olulised avalduse lisad, mis kirjeldavad väidetavat kindlustusjuhtumit.

5.1.11. Kaitse pool ei ole kohtulikul uurimisel esitanud kohtule ühtegi usaldusväärset tõendit, millest nähtuks süüdistatavate mitteviibimine süüdistuses viidatud ajal ja kohas. 5.2.

Kuriteo koosseisu ja süü analüüs

Riikliku süüdistuse toetamine prokuröri poolt eeldab tõendamiseseme ühe osana süüteo-

kooseisu elementide käsitlemist. Kohtu hinnangul võistlevus kriminaalmenetluses ei piirdu ainuüksi tõendite esitamisega, vaid see peaks poolt tipnema kohtuvaidluste eelselt asja kohtuliku

arutamise staadiumis sisulise käsitlusega kuriteokoosseisu esinemises või selle puudumises. Kuigi sellekohane võistlevus kohtulikus menetluses ei kajastunud on kohus kohustatud käsitlema oma põhjendustes süüteo koosseisulisi elemente.

5.2.1. Kindlustusleping eeldab kindlustatud esemele kahju tekitamist kindlustusriskist (VÕS §

423 lg Kindlustusjuhtumi esilekutsumise korral ei realiseeru 2) tekitatud ohu realiseerumise tõttu.

nimetaud risk, vaid süüdlane kutsub sündmuse ise esile. Seega on vajalik sündmuse reaalne

toimumine, kuid erinevalt lepingust ei ole tegemist ohu realiseerumisega, vaid kindlustusvõtja enda teoga. Koos kindlustu va skelmusega on süüdistata te tegevus käsitletav maasturi rikkumisena. KarS

§ 203 õõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui ( ) kohaselt v

sellega on tekitatud oluline kahju, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. Asja rikkumisel on kuriteo objektiivne koosseis asja kahjustamine, mis võib seisneda selle rikkumises või hävitamises ning sellega olulise kahju tekitamises. Kuriteoga tekitatud kahju hindamine on sätestatud karistusseadustiku rakendamise seaduse § üütegude kvalifitseerimisel -s 8 ( ), mille p 1 kohaselt on s Kuriteoga tekitatud kahju hindamine karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju, on oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusega nr 169 ( ) on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. Seega oluline kahju on määratletav 2 900 € (290x10).

14

5.2.2. Teo objektiivselt küljelt on kindlustuskelmuse puhul tegu kärbitud süüteokoosseisuga,

mille lõpuleviimiseks piisab KarS § 212 objektiivse koosseisu kahest alternatiivist ühe

realiseerimisest: kas kindlustusjuhtumi esilekutsumisest või toimunud kindlustusjuhtumi kohta

ebaõigete andmete esitamisest. Seega on kindlustuskelmuse objektiivne koosseis täidetud juba

pettusliku teo toimepanemisega. Kindlustuskelmuse kui kelmuse erikoosseisu avaldubki

seega objektiivsete tunnuste väiksemas arvus. Süütegu on lõpule viidud kindlustusjuhtumi toimumisega.

Mootor -Benz ML320 kuuulus Swedbank Liising AS-le. sõiduk Mercedes Võõra vara

rikkumisega ja sellega olulise kahju tekitamisega vastab süüdistuses süüdistavate kirjeldatud tegevus objektiivselt küljelt KarS s sätestatud asja rikkumise § 203 tunnustele. - KarS Merced - es Benzi avarii eelne hind oli 38 986, 610 000 kr) ja taastamisremondi maksumus 24 11 € ( 501,85 € (386 500 kr

) – see nähtub sõiduki maksumuse hinnangust (tl 63). Süüdistatavad tekitasid seega

olulise kahju. Kohtu hinnangul on kahju hüvitamine võimalik tsiviilmenetluse korras hagi esitamisega.

5.2.3. Subjektiivsest küljest eeldab kindlustus koosseisu kõigi asjaolude suhtes tahtlust. kelmus

Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele peab isik tegutsema kindlustusandjalt kindlustushüvise saamise eesmärgul, s. o kavatsetult.

Asja rikkumise süüteokoosseis eeldab subjektiivsest küljest tahtlust koosseisu asjaolude, sealhulgas ka tagajärje suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.

Nähtuvalt süüdistuste asjaolude tõendatusest tegutsesid süüdistatavad kavatsetult. Nad tea ja seadsid dsid ja pidasid võimalikuks liiklusõnnetuse lavastamist ning võõra vara rikkumist selle endale eesmärgiks.

5.2.4. Kindlustuspettuse subjektiks on üksnes vastutust loova erilise isikutunnusega isik, kindlustusvõtja. Muus isik saab olla osavõtja (kihutaja või kaasaaitaja vastavalt KarS §-le 22) isik 5 -s 22 -s 24. .2.5. Kuriteost osavõtt on käsitletud KarS § ja eriline isikutunnus on sätestatud KarS § KarS

§ 22. (1) Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. (2) Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. (3) Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. KarS § 24.

Eriline isikutunnus (1) Eriline isikutunnus on KarS seadustiku eriosas või muus seaduses ettenähtud süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive. Süüdistavatele on esitatud asjaolude poolest ja ka sõnaliselt ühesugune (identne) süüdistus

kindlustuskelmuse täideviijatena. Ka kohtus on prokurör taotlenud kõigi süüdistatavate

süüdimõistmist kaastäideviijatena. Kaastäideviimine on võimalik üksnes isikute vahel, kes ka eraldivõetuna on faktiliselt võimelised süüteokoosseisu objektiivseid tunnuseid realiseerima. See

tähendab, et erisubjektiga süüteokoosseisude puhul saab kaastäideviimisest rääkida üksnes niivõrd, kuivõrd kõik täideviijad vastavad koosseisus nõutavatele erilistele isikutunnustele (KarS

§ 24). Kindlusvõtjaks on R.B ning tema tegevuse on prokurör asjakohaselt

kvalifitseerinud täideviijana. Analüüsides süüdistavate osavõttu kuritegudest seisnes Roland Feodorovi, Tõnu Schasmini ,

ja Jaanus Lauri tegevus kindlustuskelmusele kaasaaitamises: kindlustusjuhtumi esilekutsumise

planeerimises ning kindlustusjuhtumi esilekutsumisel konkreetsetes tegevustes: Roland Feodorov, kes kindlustatud autoga vastu puud sõitis ning Tõnu Schasmin ja Jaanus Laur, samuti ka R.B kes olles sündmuskoha lähedal tagasid selle, et kindlustusjuhtumi esilekutsumisel

ei oleks kõrvalisi isikuid. Praktiliselt osutus see võimalikuks sidevahendite kasutamisega.

Kindluskelmusele kaasaitamisele süüdistavate iseloomulik sisaldub süüdistusaktis ja sellele osundas kohus ka kohtulikul uurimisel.

15

Süüdistatavate tegevus sõiduauto rikkumises on käsitletav kaastäideviimisena. Kaas- täideviimise puhul eeldatakse funktsionaalset teovalitsemist: isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõ- lastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Teo valitsemine tähendabki teo objektiivses ja subjektiivses ühtsuses tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise oma kontrolli all hoidmist.

Iga kaastäideviija süüteopanus teosse (osalus teos) peab koos teiste kaastäideviijate

süüteopanustega (osalustega teos) täitma süüteokoosseisu. See ei tähenda, nagu peaks iga

kaastäideviija enda isikus täitma kõik süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid iga

kaastäideviija süüteopanus peab olema kausaalne süüteo toimepanemise suhtes. Samas ei ole

nõutav, et iga kaastäideviija peab süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused omakäeliselt realiseerima. Seega on objektiivselt kaastäideviimisega tegemist siis, kui iga kaastäideviija osalus

süüteos täiendab teiste kaastäideviijate tegevust selliselt, et tulemuseks on ühtne tervik (kaastäideviijate üksikute süüteopanuste vastastikuse liitmise põhimõte). Lisaks sellele peab iga kaastäideviija panus teosse olema ka oluline, mis tähendab, et kaastäideviijast peab objektiivselt

sõltuma süüteo täideviimine. Kõikide süüdistavate roll oli liiklusõnnetuse lavastamise

planeerimistegevus ning sündmuskohal oli Roland Feodorovi roll autoga vastu puud sõitmine ning Tõnu Schasmini, Jaanus Lauri ja R.B tegevus seisnes sündmuskoha turvameetmete tagamises, et avarii lavastamist ei näeks pealt kõrvalised isikud. 5.2.6. Arvestades eeltoodut järeldub süüdistatavate süüdimõistmine KarS järgi.

Kindlustuskelmuse korral, millega kaasneb võõra asja kahjustamine subsumeeritakse

kindlustuskelmus - kogumis § ga 203. Arvestades süüdistuste asjaolude tõendatust ja süütegude koosseisuliste elementide analüüsi tuleb süüdistatavate tegevus kvalifitseerida täiendavalt KarS § 203 järgi.

R.B tuleb süüdi tunnistada kindlustuskelm § 212 lg 1 järgi ja asja uses KarS rikkumises KarS § 203 järgi. Roland Feodorov, Tõnu Schasmin ja Jaanus Laur tulevad süüdi tunnistada asja rikkumises KarS § 203 järgi ja kindlustuskelmusele kaasaaitamises KarS § 212 lg 1 § 22 lg 3 järgi. -

6.

Kohtu põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 56 ( ) lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse Karistamise alus mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega. Kui KarS eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama (KarS § 56 lg 2). KarS § 22 ( ) lg 4 kohaselt osavõtjale mõistetakse karistus seaduse sama sätte järgi,

mille järgi vastutab täideviija, kui KarS § s 24 ei ole sätestatud teisiti. Kaasaaitaja puhul võib - kohus kohaldada KarS § s 60 sätestatut ( - KarS

§ 22 lg 5).

Kindluskelmus organiseerituna isikute grupi poolt ja arvestades rahalise kahju suurust

tingib süüdistatavate karistamise vangistuse. Süüdistatavate poolt rikutud õigushüve määr ja sellest tuleneva süü suurus tulenevalt KarS § 212 lg 1 sanktsioonist rahalise karistuse või kuni ( viieaastane vangistus) välistab süüdistatavate karistamise vangistusega.

R.B, kui kindlustuskelmuse täiteviija karistamine on põhjendatud vangistusega 1 aasta ja 3 kuud. KarS § 73 kohaselt on rakendatav talle katseaeg 4 aastat. KarS § 24 lg 2 kohaselt kui osavõtjal puudub eriline isikutunnus, mis vastavalt seadusele on täideviija vastutuse eeldus, kohaldatakse osavõtjale KarS § 60 sätestatu § 60 ( -s t. KarS Karistuse

) KarS üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust KarS § 60 lõigetes 2 kuni 4 sätestatud korras. Kergendatud karistuse

16

ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast (KarS § 60 lg 2). Kergendatud karistuse alammäär on KarS üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär (KarS

§ 60 lg 3). Kindlustuskelmusele kaasaaitajaid Roland Feodorovi, Tõnu Schasmini ja Jaanus Lauri on põhjendatud § 24 ja § 60 kohaselt karistada R.B-st väiksema vangistusega, vastavalt KarS

osavõtuastmele Roland Feodorovi vastavalt 1 aasta vangistusega, Tõnu Schasmini 9 kuu

vangistusega ja Jaanus Lauri 7 kuu vangistusega. KarS § 73 kohaselt on rakendatava neile katseaeg 3 aastat.

7. Kriminaalmenetluse kulud

Prokurör on süüdistusaktis esitanud andmed kriminaalmenetluse kulude kohta, mis

nähtuvad kohtuotsuse asjaolude kirjelduse ja otsuse põhjenduste alajaotusest ja kohtule esitatud kuludokumentidest.

Menetluskulud on sätestatud KrMS § ). Vastavalt KrMS § 189 -s 175 (Menetluskulud

( ) lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaal-

menetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtu- menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS.

§ 189 lg 2).

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 ( selt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, Sundraha) lg 1 koha

s. o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg aitsja määrab -le 2 k uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale

kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt

(RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 -

kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja

tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra

kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on

kinnitatud

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja kord maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava Tõnu Schasmini määratud korras kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,52 €. Süüdistatava Jaanus Lauri määratud korras kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,35 €. KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg le 5 määratud - kaitsja poolt: 1) kaitsealusele R.B-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud

– 10,25 €; 2) kaitsealusele Roland Feodorovile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud

– 0,45 €; 3) kaitsealusele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud

Tõnu Schasminile – 10,25 €; 4) kaitsealusele Jaanus Laurile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud

– 10,25 €. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja

asjatundjale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad. Tartu Maakohtu 02. novembri 2012 määrusest nähtuvalt KrMS § 175 lg 1 p st 2 tulenevaks menetluskuludeks 425 €. -

17

Vastavalt KrMS § 180 ( ) lg-le 1 ral menetlus

hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse kor kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse

kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kui ühes

kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 175 lg 1 p-st 2 tulenev menetluskulu (425) € jaotus süüdistatavate vahel järgmiselt: R.B 125 €, - Roland Feodorov

– 100 €; Tõnu Schasmin – 100 € ja Jaanus Laur 100 €. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi-

mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et

menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) R.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 € ja muu kriminaalmenetluse kulu 135,25 (10,25 + 125) € riigi kasuks;

2) Roland Feodorovilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 € ja muu kriminaalmenetluse kulu 100,45 (0,45 €; + 100) € riigi kasuks.

3) Tõnu Schasminilt välja mõista k 435 €, riigi õigusabi riminaalmenetluse kuludena sundraha tasu 57,52 € ja muu kriminaalmenetluse kulu 110,25 (10,25 + 100) € riigi kasuks 4) Jaanus Laurilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 €, riigi õigusabi tasu 38,35 € ja muu kriminaalmenetluse kulu 110,25 (10,25 + 100) € riigi kasuks.

8.

Muud põhjendused ja selgitused kohtuotsusest tulenevalt

KrMS § 312 ( ohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi ) p 7 kohaselt k

kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 ( resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt s kohtu valitud üüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine.

Süüdistatavatele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keelud tulevad vajaduse äralangemisega tühistada. KrMS § 408 ( ) lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui Kohtuotsuse ja

apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (KrMS

§ 408 lg 6).

KrMS § 412 (Kohtuotsuse ja ) lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 ( ) kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

Toomas Lillsaar

Kohtunik