1-12-12006/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalasi 1-12-12006
Legislator headnote
AI generated1-12-12006/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Kriminaalasi 1-12-12006
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Kriminaalasi 1-12-12006
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsembril 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja)
Kriminaalasja number 1-12-12006 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Imbi Kangur-Popova Kriminaalasi Z.M süüdistuses KarS § 424;§ 263 p.1,4 järgi
Prokurör Natalia Miilvee
Süüdistatav
Z.M, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidusega; emakeel vene keel, elukoht XXX, töökoht NB OÜ, varem kriminaalkorras karistamata.
Menetluse liik Kokkuleppemenetlus
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada Z.M KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 kuud.
Süüdi tunnistada Z.M KarS§ 263 p.1,4 järgi vangistus 3 kuud.
KarS§ 64 lg.1 lausel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise lugeda karistusaja hulka Z.M
aeg 31.08.2012.a. ja 03.11.2012.a. s.o. 2 päeva ning lõplikuks karistuseks määrata vangistus 3 kuud ja 28 päeva.
- 2 - Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg.2p.1 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, ei pane 18 kuulise katseaja kui Z.M
jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt Z.M kohustub:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha
vahetamiseks.
6) hüvitama PA tekitatud kahjust vähemalt 486.90 eurot PA kontole nr XXXXXXXX
Swedbank hiljemalt 13.05.2013 a.
Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 20.12.2012.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse Z.M-ilt
menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 eurot, määratud kaitsja tasu 57,60 eurot.
Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606
Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-12-12006, sundraha, muud menetluskulud.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi
ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida
seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses.
Asjaolud ja menetluse käik:
Z.M süüdistatakse selles, et tema 30.08.2012 kl 23 paiku Tallinnas Viru ringil, Tammasaare pargi juures grupis koos Alexander Eliseeviga, olles alkoholijoobes, ründas oma rahulolematuse väljendamisel PA vara – sõiduauto Saab 9-5 reg XXX, lüües jalaga korduvalt
vastu autot ja samuti lõi oma vara kaitsnud PA jalaga vastu jalga ja liiklusmärgiga vastu
rindkeret, põhjustades PA füüsilist valu ja marrastusi ja kahjustades tema vara, rikkudes samuti oma tegevusega JP ja teiste avalikus kohas viibinud kõrvaliste isikute rahu.
- 3 -
Kuna Z.M avalikus ja rahvarohkes kohas grupis poolt kasutas oma
rahulolematuse väljendamisel, s.t põhjuseta vägivalda isiku suhtes, kes ei ole temaga isiklikult seotud, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustusi ja rikkudes kõrvaliste isikute rahu, ning taoline käitumisviis on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra,
tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda, siis pani Z.M oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, grupi poolt s.o KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti tema 03.11.2012 kl 02.07 ajal Tallinnas teatri väljaku ja Estonia pst ristmikul juhtis mootorsõidukit Mazda reg. Numbriga XXX, olles joobeseisundis, alkoholijoobes 0,96 mg/l, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 4 p 1 sätteid.
Oma tegevusega pani Z.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduski juhtimine joobeseisundis.
Kuritegudega tekitatud kahju laad ja suurus:
PA tekitati füüsiline, varaline ja moraalne kahju, tsiviilhagi varalise kahju nõudes
Alexander Eliseevi ja Z.M vastu on esitatud summas 973,80 eurot. JP tekitati moraalne kahju.
Karistuse liik ja määr:
Süüdistatav Z.M, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille
kohaselt prokurör taotleb kohtus Z.M süüdi tunnistada KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 3 kuulise vangistusega. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Z.M karistamist 2 (kahe) kuulise vangistusega. KarS § 64 alusel suurendada raskeim karistus ja liitkaristuseks mõista 4 kuud vangistust.
KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui
Z.M ei pane 18-kuulisel katseajal toime uusi kuritegusid ning järgib talle
käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi:
1. elama alalises elukohas XXX;
2. ilmuma kohtu poolt nimetatud kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel
Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha
vahetamiseks;
6. hüvitama PA tekitatud kahjust vähemalt 486.90 eurot PA kontole nr XXXXXXXX
Swedbank hiljemalt 13.05.2013 a.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse täitmisele pööramise korral kantud karistuse hulka eelvangistus 31.08.2012 ja 03.11.2012 kokku 2 päeva.
- 4 -
Z.M ei ole kehtivaid juhilubasid (tl 97), mistõttu lisakaristust ei kohaldata; karistuse määra valikul on võetud arvesse, et Z.M suhtes ei ole varasemalt KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlusi lõpetatud ja ta on varem kriminaalkorras karistamata.
Kohtuistungil jäi süüdistatav Z.M sõlmitud kokkuleppe juurde.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustus
esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning
jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on
talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on neil kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu, koopiate kulu.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava
selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning
veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et
süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.
Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel Z.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 424;§ 263 p.1,4 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.
Piret Liivo Kohtunik