4-12-5087/8 · 4-12-5087/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2012 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-12-5087 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Asja läbivaatamise kuupäev 27.11.2012 Väärteoasi Dmitri ANISKINI väärteoasi Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi Menetlusalune isik Dmitri ANISKIN sünd. 20.06.1991, isikukood 39106202234, elukoht xxx, töökoht puudub Kohtuvälise menetleja esindaja Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri ülemkonstaabel Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §83 p.2, §44 lg.2 p.3 ja lg.3, §104 lg.3, §107 lg.1 p.1, §111, §113, §137, §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada Dmitri ANISKIN Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi ning mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva aresti.

Karistuse kandmise algus on Dmitri ANISKINI poolt karistuse kandmisele asumise aeg.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

2 Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 20.12.2012.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo patrullpolitseinik xx xx koostas 14.09.2012 väärteoprotokolli nr. AB 1296268 Dmitri Aniskini kohta selles, et viimane juhtis 14.09.2012 kell 12.03 Kohtla-Järve linnas Sinivoore tänaval mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus Dmitri Aniskin Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1 ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi.

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 12.10.2012 määrusega saadeti väärteoasi menetlemiseks maakohtule. Määruse kohaselt on väärteoasja menetluses selgunud, et Dmitri Aniskinit on varasemalt korduvalt karistatud nii samalaadsete, kui ka teiste erinevate õiguserikkumiste toimepanemise eest, millede eest määratud karistused ei ole täitnud oma eesmärki, mõjutamaks isikut hoiduma süütegude toimepanemisest. Viimane kord oli isik sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 09.09.2012. Tegemist on isikuga, kellel on jäänud arusaamatuks, et mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtida ei tohi. Kõik karistuseks määratud rahatrahvid on tasumata. Isik ei tööta, ei oma sissetulekut ja seetõttu ei pea kohtuväline menetleja otstarbekaks mõista järjekordse õiguserikkumise eest karistuseks rahatrahvi. Viimane arest 23 päeva oli isikule karistuseks mõistetud 30.04.2012. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rahatrahvi määramine järjekordse väärteo eest ei ole otstarbekas, vaid karistuseks aresti mõistmine mõjutaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning selline karistusmeetod vastaks teo tõsidusele.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi kohtuväline menetleja oma seisukoha juurde ja palus menetlusalusele isikule määrata karistuseks arest 30 päeva. Kohtuväline menetleja toetas kohtualluvusse saatmise määruses väljendatud seisukohti ning lisas, et on endiselt seisukohal, et rahatrahvi mõistmine ei ole põhjendatud.

Menetlusalune isik kinnitas maakohtu istungil, et juhtis taas autot ilma juhtimisõiguseta, kuid seletas, et ta õpib kutsehariduskeskuses, mistõttu palub aresti kandmine mõista puhkepäeviti.

3 Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus menetlusalusele isikule aresti mõistmiseks on põhjendatud.

Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes on koostatud väärteoprotokoll Liiklusseaduse §201 lg.2 rikkumise kohta.

Liiklusseaduse §201 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud.

Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalusel isikul on juhtimisõigus ja kas ta juhtis 14.09.2012 mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta.

Nagu nähtub käesoleva asja materjalidest ja menetlusaluse isiku enda seletustest, puudub tal mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti on asja materjalide ja menetlusaluse isiku enda seletustest nii väärteoprotokolli koostamise ajal, kui ka maakohtu istungil, et ta juhtis taas 14.09.2012 mootorsõidukit, omamata seejuures juhtimisõigust.

Maakohus leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on käesolevas asjas tuvastamist leidnud ja tõendatud. Süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku väärtegu on õigesti kvalifitseeritud.

Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §201 lg.2 kohaselt karistatakse sellise väärteo eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja taotlenud menetlusalusele isikule karistuseks aresti 30 päeva.

Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

4

Seega on kohtuväline menetleja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist maksimaalses määras. Kohtuvälise menetleja esindaja on nii kohtualluvusse saatmise määruses kui kohtuistungil selgitanud nii sellise karistusliigi kui ka -määra taotlemise põhjendusi.

Maakohus nõustub nende põhjendustega ning leiab, et need on piisavad ka asjakohased. Maakohus leiab, et aresti mõistmine menetlusalusele isikule on põhjendatud.

Mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta on selline liiklusalane väärtegu, mille toimepanemisega asetab menetlusalune isik ohtu lisaks endale ka teiste liiklejate elu, vara ja tervise. Lisaks sellele arvestab maakohus käesolevas väärteoasjas ka järgmist.

Menetlusalust isikut on 15 korda karistatud väärteokorras, sealhulgas 4 korda Liiklusseaduse §201 järgi. Viru Maakohtu 30.04.2012 mõisteti menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi karistuseks arest 20 päeva. Vaatamata sellele jätkas ta väärtegude toimepanemist. Muuhulgas sai ta samalaadse väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse §201 järgi karistada 09.09.2012 (rahatrahv 200 €). Taas jätkas ta samalaadsete väärtegude toimepanemist ning juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta juba 14.09.2012. Kõik karistuseks määratud rahatrahvid on menetlusalusel isikul tasumata. Antud asjaolu näitab iseäranis menetlusaluse isiku ükskõiksust ja hoolimatust nii enese kui teiste liiklejate vastu. Samuti näitab see menetlusaluse isiku suhtumist temale määratud/mõistetud karistustesse.

Arvestades asjaolu, et väärteomenetluses on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi, samuti Karistusseadustiku §56 nõudeid, väärteo toimepanemise asjaolusid, rikkumise astet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist, leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada rahatrahviga ja aresti mõistmine on käesoleval juhul põhjendatud. Arvestades kohtuvälise menetleja seisukohta, menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid, süü tunnistamist ning muid käesolevas kohtuotsuses eelpoolviidatud asjaolusid, peab maakohus põhjendatuks nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga ja mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest maksimaalses määras.

Vastavalt Karistusseadustiku §67 lg.2 arvutatakse aresti tähtaega päevades ja ühele päevale arestile vastab kakskümmend neli tundi.

Maakohus leiab, et põhjendatud ei ole karistuse kandmisele asumine koheselt.

Vastavalt Karistusseadustiku §66 lg.1 mõistes aresti, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse kandmise ositi. Korraga ärakantava aresti kestuse määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

Menetlusalune isik taotles maakohtu istungil aresti kandmist ositi, põhjendades seda õppimisega. Maakohus möönab, et õppimine kutsehariduskeskuses võib olla selline alus, mis võimaldab aresti kanda ositi, kuid ei pea võimalikuks määrata aresti kandmist ositi vaid menetlusaluse isiku paljasõnalise seletuse põhjal. Kuna maakohus

5 määrab menetlusaluse isiku karistuse kandmise alguseks tema poolt karistuse kandmisele asumise aja, on menetlusalusel isikul võimalik esitada maakohtule põhjendatud avaldus koos vastavate tõenditega, mille põhjal maakohus saaks otsustada aresti ositi kandmise küsimuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik