1-08-16551/242 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-08-16551

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2012, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-08-16551 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

D.A , isikukood xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 08.07.2008 ja lõpp 08.07.2013

RESOLUTSIOON

Jätta D.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Käesoleval ajal kannab D.A karistust Viru Maakohtu 24.11.2011 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1

(üks) aasta vangistust. D.A tunnistati süüdi KarS § 257 järgi ning talle mõisteti

2 karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, kergema karistuse

raskeima karistusega katmise teel, mõisteti D.A-le karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru

Maakohtu 26.01.2010.a. kohtuotsusega mõistetud karistus (KarS § 200 järgi 4 aastat vangistust ja KarS § 121 järgi 6 kuud vangistust) ning Viru Maakohtu 08.06.2011 mõistetud

karistus (9 kuud 14 päeva vangistust) ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti D.A-le lõplikuks liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. Vastavalt KarS §

68 lg 1, arvati karistuse tähtaja hulka eelvangistuse aeg ja karistuse kandmise tähtaega arvestati alates 08. juulist 2008 aastast, tõkend – vahi all pidamine - jäeti muutmata.

Kinnipeetavat D.A

on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset

vanglakaristust kannab ta esimest korda. Varasemalt on teda karistatud röövimiste, avaliku korra rikkumise ja kehalise väärkohtlemise eest. Olles vangistuses, pani D.A toime uued kuriteod vanglateenistuse ametnike suhtes. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on D.A

väärtegude toimepanemise eest 2-l korral karistatud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 aastat 5 kuud ja kanda jääb veel enam kui 6 kuud vangistust.

Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames on D.A 08.06.2010 vestelnud

sotsiaaltöötajaga, 12.07.2010 on toimunud vestlus suitsetamisest loobumise teemal,

15.07.2010, 03.08.2010 ja 06.09.2010 on toimunud vestlused julgeolekutöötajaga.

Kinnipeetavaga on 17.08.2010 toimunud psühholoogiline nõustamine. 22.12.2010 on D.A suhtes läbi viidud riigikeele testimine (testitud tase 0). 18.03.2011 on kinnipeetaval

toimunud vestlus julgeolekutöötajaga seoses provokatiivse käitumise ja selle tagajärgedega.

01.04.2011 on kinnipeetaval toimunud vestlus inspektor-kontaktisikuga (kinnipeetava

individuaalse täitmiskava vahekokkuvõte). 25.07.2011 ja 17.08.2011 on kinnipeetaval toimunud vestlused inspektor-kontaktisikuga käitumise teemal. 25.01.2012, 10.07.2012 ja 25.10.2012 on kinnipeetaval toimunud vestlused psühholoogiga. Kinnipeetava individuaalsest

täitmiskavast lähtuvalt on isikut 3-l korral määratud majandustöödele, nendest 2-l korral ta

keeldus tööst, kolmandat korda tööle määramise käskkirja ei jõutud rakendada, kuna isiku suhtes rakendati vangistusseaduse § 69 tulenevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid julgeoleku

kaalutlustel peale vanglaametniku ründamist. Isik ei sobi grupitöösse, seetõttu ei ole omandanud eesti keelt. Isikule on sobivad vaid individuaalsed tegevused.

Kinnipeetaval D.A on 93 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest.

D.A asub vanglast vabanemisel elama kolmetoalisse korterisse aadressile xxxx, kus elavad ema ja õed. Üks õdedest ei ela seal pidevalt, töötades xxxx. Kinnipeetava sõnul enne

vangistust elas ta perioodiliselt ka onu juures. Kriminaalhooldusametniku andmetel ei soovinud kinnipeetava ema L K temaga kohtuda, mistõttu vesteldi telefonitsi. Sellest saab järeldada, et ema ei ole huvitatud poja vabanemisest enne tähtaega. D.A on lõpetanud xxxx, väites, et asus õppima 9. klassi ja paralleelselt õppimisega tegi juhutöid, kuna puudus

materiaalne kindlustatus. Ta puudus palju koolist, mistõttu jäi 9. klass lõpetamata. Enne vangistust töötas ta väidetavalt ehitusel mitteametlikult, kuna oli alaealine. Peale vabanemist on isikul tema sõnade kohaselt võimalus taastada xxxx. Varemalt ei ole isikul jätkunud püsivust töötada, mistõttu ta on perioodiliselt teinud juhutöid. Kinnipeetava ema saab xxxx ja

pere 2 last saavad xxxx. Kuna sissetulekud on väikesed ja korrapäratud, siis ei ole D.A

vangistuse jooksul materiaalselt toetatud. Vabaduses olles raiskas kinnipeetav raha

mõtlematult, kulutamine oli seotud sõltuvusega. Isikul on tasumata võlanõudeid 2555 euro

ulatuses. Osa kuritegudest on kinnipeetav toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabanemise korral isikul garanteeritud töökohta ei ole.

3 Kinnipeetava vend A K viibib praegu kinnipidamisasutuses. D.A perekonda kuulub veel 3 õde, isa on surnud. D.A väitel on peres probleeme põhjustanud tema vend,

samuti on olnud ja võib edaspidigi olla peres konfliktide põhjuseks vähene materiaalne kindlustatus. Kinnipeetava väitel on onu nende perele ja talle moraalseks toeks, samuti on onu

peale vabanemist valmis teda moraalselt toetama. Isik ise tunnistab, et tal on kriminaalse

taustaga sõpru. Enamus isiku- ja varavastaseid kuritegusid on kinnipeetav toime pannud

alkoholijoobes. Isik tunnistab, et alkohol on olnud varem probleemiks. Kinnipeetav soovib vabaduses hakata tegelema spordiga, ta soovib leida kriminaalse minevikuta sõbratari ja asuda

tööle. Ema väitel on D.A mõjutatav ning ei ole võimeline oma emotsioone

kontrollima. D.A mõjutab ning õhutab oskuslikult teisi kaaskinnipeetavaid distsipliinirikkumistele. Kinnipeetav ei mõista oma tegude tagajärgi, tema analüüsimisoskus

on puudulik. Ta võib olla ettearvamatult agressiivne. Kriminaalhooldusesse suhtub isik

passiivselt ja usaldamatult, ta ei täitnud vajalikke nõudeid. Kinnipeetav on mitu kuritegu

toime pannud vanglas ametnike vastu (sõimamine, ähvardamine, ründamine). Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus

järgmise 2 aasta jooksul 61%, vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus

sama aja jooksul on 64%. Viru Vangla ei toeta D.A ennetähtaegset vabanemist

kriminaalhoolduse alla. Kui kohus otsustab kinnipeetava vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada, siis uue kuriteo riski maandamiseks teeb vangla ettepaneku kohaldada talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kohtuotsustest tulenevate andmete

põhjal saab järeldada, et D.A suhtlusringkonnas on olnud teda negatiivselt mõjutanud isikud, kuna kuriteod on toime pandud peamiselt grupis. D.A on peale

vabanemist võimalus taastada xxxx, sest varasemalt oli talle määratud xxxx.

Kriminaalhooldusele oli D.A määratud Viru Maakohtu 18.12.2007 otsusega, kuid

juulis 2008 võeti ta vahi alla ning tingimisi vangistus liideti Viru Maakohtu 18.06.2009

otsusega. Kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaega, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused.

D.A avaldas soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta soovib leida töökoha ja asuda tööle. D.A väitel on tema käitumine vanglas juba 0,5 aastat olnud eeskujulik. Ta loodab vabaduses saada hakkama. Kinnipeetav tunnistas, et kriminaalhoolduse all olles ei täitnud ta kõiki kontrollnõudeid, kuid ta on nüüd rohkem täiskasvanum.

Prokurör

ei toetanud kinnipeetava D.A vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamist. D.A on kohtulikult karistatud 6-l korral, viimased kuriteod on toime pandud katseajal. Karistuse kandmise ajal on teda 93-l korral karistatud distsiplinaarkorras.

Vangla ka ei toeta D.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, lugedes teda ohtlikuks nii vanglas kui vabaduses.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud

materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D.A ei kuulu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 6-l korral kriminaalkorras karistatud. Ta pani esimese kohtuotsusega määratud katseajal toime uue kuriteo, samuti on ta vangistuses olles ja

4

karistust kandes toime pannud uusi kuritegusid vanglateenistuse ametnike suhtes. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval 93 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate

rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-

91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu

õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes ei suuda vangistuses seaduskuulekalt käituda, ei suuda vabaduses olles seda ammugi. Kohtul puudub

veendumus selles, et vabastades kinnipeetava D.A vangistusest tingimisi enne

tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetaval puudub vabaduses

garanteeritud töökoht. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et tööle mittesaamisel, seega

legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades alkoholisõltuvust, ettearvamatut

agressiivsust, tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol ja

mõjutatavust, et D.A võib toime panna uusi kuritegusid. Ka Viru Vangla ei toeta D.A ennetähtaegset vabastamist kriminaalhoolduse alla, sest isik on kõrgohtlik nii vanglas kui ka vabaduses ning eksisteerib suur tõenäosus, et järgmise 2 aasta jooksul paneb ta toime uue kuriteo.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/allkiri/

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Irina Golubev

Kohtumäärus jõustus

18. jaanuaril 2013. a.

№oremreferent

Irina Golubev